miks mitte minna ringiga, kui saab otse. Kui me unustame midagi, siis üritame leida ikka midagi uut, millega oma elu lihtsamaks teha. Külarahvas unustas ussisõnad, kuid nad mõtlesid välja kõik muud vigurid, kuidas maad harida ja endal elu sees hoida. 6. ,,Kui inimestel poleks jumalat, mõtleksid nad ta ise välja" Voltaire Onu Vootele kehitas vaid õlgu. ,,Üks usub haldjaid ja käib hiies, teine usub Jeesust ja käib kirikus." Inimestel on vaja midagi, millesse uskuda, ikka ja alati. 7. Ühtsuses peitub jõud Ainult siis, kui kümme tuhat meest koos lausuvad ussisõnu, siis ärkab Põhja Konn oma iidsest unest ja tõttab appi metsarahvast päästma. Kokkuhoides suudab ka eesti kõike, mida ta tahab. Ühest inimesest ei muutu veel midagi. Näide: Laulev revolutsioon mass lõi. 8. Vanu kombeid tuleb küll austada, aga neid ei ole mõtet teistele peale suruda. Raamatus on kaks erineva maailmavaatega tegelast, kes mõlemad austavad vanu kombeid
Kirjand, essee Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu. Õigesti elatud elu. Mõistatus peaaegu sama suur, kui elu mõte. Siiski, kristlikul kultuuriruumil on läbi aegade suhteliselt hea aimdus olnud, missugune peaks olema õigesti elatud elu. Moosese kümme (nägemust) käsku piiritlevad selgesti, kuidas inimene ei tohiks elada. Neist kümnest keelust on siiski võimalik tuletada juhtnööre, kuidas peaks elama. Õigestielatud elu on aus elu: mitte tappa, varastada, ega petta on enesestmõistetav. Kogu ühiskond põhineb laiemal määral sellel, et indiviid taotleb taolise aususe poole. Samuti näib mõistilk elada moraalselt. Kuid moraalsus, nõrgem termin kui ausus, ei kehtestada samasugust fundamentaalsust: ükski seadus ei taksita olemast õel inimene, kindla sihita pahatahtlikkus on tolereeritav. Peale aususe ja moraalsuse eksisteerib ka kolmas nõuanne: alistumine. Keeld võtmaks Jumala nime asjata suhu ning tõusta oma vanemate vastu defineerib kindlame
reaalsed. Nägemuste ja hallutsinatsioonide pool une paralüüsis võib inimest segadusse ajada ning inimesed võivad kogemust nimetada kas uneks või täiesti normaalseks nägemiseks, kuna asjad mida hallutsinatsioonis nähakse, on kõrvuti tavaobjektidega. Mõned teadlased väidavad, et ufode või vaimudega kohtumisi nähakse sageli just une paralüüsi ajal. Unehalvatust seostatakse tihti ka kehaväliste kogemustega. PÕHJUSED REMhalvatus esineb REM une ajal selleks, et inimesed ei teeks liigutusi järgi, mida nad unes näevad. Madal melatoniini tase ajus pärsib närvirakkudes impulsi edasikannet ning kui REMuni läbi saab, siis ei suudeta halvatust niipea lõpetada. Tihti on unehalvatust inimestel, kes põevad narkolepsiat. On ka märgatud, et unehalvatust esineb rohkem aafrikast pärit inimestel kui kaukaasia päritolu inimestel. Samas on ka täheldatud, et paralüüsi tekkele aitavad kaasa:
Valetamine Miks inimesed valetavad? Kas valetamine ja tõe varjamine on omavahel sünonüümid? Kas mitterääkimist saab valetamiseks pidada? Miks inimesed üldse varjavad teiste eest asju ning tehtud tegusid? Teevad nad seda enda või teiste säästmiseks või kardavad nad inimeste hukkamõistu? Üldiselt on ikka nii, et valel on lühikesed jalad, ning kaua see varjatuks ei jää. Varem või hiljem tuleb kõik välja. Seepärast on valetajal raske elu, koguaeg peab meeles pidama kõik, mida kellelegi ültes, kuid tõtt rääkides ei tarvitse sul midagi meeles pidada. Mitterääkimine võib olla seevastu aga pigem iseendale valetamine. Ei ole halba ega head valet, aga kustmaalt saab mitterääkimisest valetamine? Kõik oleme võrguvestlustes saatnud tekstsõnumeid, et ,,olen teel" või ,,pean minema, telefon
Raske mõista, kerge on hukka mõista Tänapäeva ühiskonnas on inimesed muutunud arvamustega lahkeks. Väga vähe annavad inimesed edasi tunnet nagu mõistmine. Mõistmine ehk arvestamine teiste tunnetega, soovidega, sellisena nagu inimene endast on kujundanud. Inimesel lubatakse omada erisuguseid tundeid, erinevat suhtumist asjadesse. Mõista hoolimata sellest kui erinevad vaated on teistel. Mõistmist ei saavutata kergelt, kergem on väheste juttude põhjal inimest hukka mõista, teda kuulamata. Tihti peale surutakse nurka, andes inimesele mõista, et ta on vale oma eksimuste tõttu. Tekivad hirmud elus edasi minna, seista tugevana, mõtlemaks „kas ma olen vale“, seades näo ette mask, varjamaks tegelikku „mina“, kaitsmaks ennast teiste eest. Küsimused mida esitatakse endale ja teistele. Kas tõesti on raske mõista ja kergem hukka mõista inimest? Inimesed on erinevad, tegemised, soovid, proovimine elus on erinev katsumus.
Partner peab valmis olema, et ta ei ole ülevoolav oma tunnetest rääkimisel, pigem üritab ta neist üldse mitte rääkida. Nende jaoks on raske see konflikt. Ühelt poolt see lähedus tõmbab teise inimese poole. Enamasti jõuab skisoidsete joontega konflikt tihtipeale inimeste teadvusesse. Tahaks olla teisega lähedane, aga see on hirmutav. Pigem jätab ta ise teise inimese maha, kui keegi teda maha jätab. Skisoidsel inimesel on kõige raskem uskuda, et teda armastatakse. Kui skisoidsed jooned on väga tugevad, siis see võib välja viia sadismini suhtes. Koguaeg kontrollitakse, kas mind ikka armastatakse. Skisoidne inimene on kindlasti oma partnerile väga tänulik, kui tema kiindumus ei ole pealetükkiv. Siis võib partner loota skisoidse inimese kiindumust ja tuge, kuigi ta kunagi ei kipu sellest rääkima ning seda välja näitama. Patoloogia Kui skisoidsed jooned on väga tugevad, siis nad on külmad inimesed
Partner peab valmis olema, et ta ei ole ülevoolav oma tunnetest rääkimisel, pigem üritab ta neist üldse mitte rääkida. Nende jaoks on raske see konflikt. Ühelt poolt see lähedus tõmbab teise inimese poole. Enamasti jõuab skisoidsete joontega konflikt tihtipeale inimeste teadvusesse. Tahaks olla teisega lähedane, aga see on hirmutav. Pigem jätab ta ise teise inimese maha, kui keegi teda maha jätab. Skisoidsel inimesel on kõige raskem uskuda, et teda armastatakse. Kui skisoidsed jooned on väga tugevad, siis see võib välja viia sadismini suhtes. Koguaeg kontrollitakse, kas mind ikka armastatakse. Skisoidne inimene on kindlasti oma partnerile väga tänulik, kui tema kiindumus ei ole pealetükkiv. Siis võib partner loota skisoidse inimese kiindumust ja tuge, kuigi ta kunagi ei kipu sellest rääkima ning seda välja näitama. Patoloogia Kui skisoidsed jooned on väga tugevad, siis nad on külmad inimesed
avalik. 5. ENESEHINNANG. Kui inimese mina-skeem on seotud positiivsete kujutlustega endas, siis on ka tema enesehinnang kõrge. Erinevate minade teoorias on välja toodud järgmised minad: tegelik mina (milline ma usun end olevat), ideaalmina (milline ma tahaksin olla), oodatav mina (arusaam sellest, milliseks võime muutuda). Üldine enesehinnang peegeldab täheldatavat vahet tegeliku mina ja ideaalmina vahel. Inimest motiveerib püüd saada maksimaalselt võimalikku positiivset tagasisidet enda koha ja püüd vältida negatiivset. Eneseupitamine on üks kõige tugevamaid käitumist suunavaid jõude. Inimesed püüavad sotsiaalse võrdluse abil välja selgitada oma võimalikku positsiooni, asendit teiste seas. Kui enesehinnang on ohustatud hakkavad inimesed võrdlema end nendega, kellel läheb kehvemini kui neil (allapoole võrdlemine). Teiste aupaiste säras peesitamine on näha rahvusvaheliste spordivõistluste ajal
eemaldamises" kristlikult moraalilt? o Tema on see, kes selle teostab. Tema on nagu tõe kuulutaja. Tema avab inimeste silmad. Ja suunab nad tõeliste asjade juurde. Ta on hävitaja, kellest algab õige ja uus. Tema on esimene immorialist. Ta arvab, et kristlus on kuritegu elu kallal. o N. ei kõnele kunagi massidele, ta ei soovi mitte mingeid ,,usklikke" ja arvatavasti on ta selleks liiga õel, et iseennastki uskuda. Ta ei soovi, et teda pühaks kuulutatakse, enne on ta juba tola Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? o Inimene, kes eitab head inimest ja kehtivat kristlikku moraali. Inimesed kasvatatakse headeks ja seega on nad juba sünnist saati halvad o Immoralist hõlmab enesesse kaks eitust inimtüüpi, keda siiani on kõrgemaiks peetud, nimelt häid, heasoovlikke, heategevaid inimesi; teiselt poolt eitab ta moraali
Kodutöö 1. Kes mõtleb abstraktselt ? Hegel Hegel oma artiklis võrdleb abstraktse mõtlemise metafüüsikaga, ta näitab, et kõik saavad aru, mida need sõnad tähendavad, aga keegi ei taha sellega tegeleda. See ei ole lihtne küsimus ja et seda lahednada, peab kõik tasakaaluda ja meeles pidada, et vastama selle kõsimusele peab mõelda abstraktselt. Autor tekstis näitab viisi, kuidas abstraktne mõtlemine välja näeb ja kuidas seda seltskonda sisse tuua. Ta märkab, et soliidne seltskond ei mõtle abstrakseelt, sest see on jube ja nende jaoks liiga. Ka haritud inimesed ei mõtle abstrakselt, sest nende jaoks see on lihtne, aga harinatutega on vastupidi. Hea näide tekstis on mõrvariga. Need, kes mõtlevad abstrakselt, näevad tappijat, ainult tappijana, nad ei vaata sellele, milline inimene ta on: ilus, tark jne. Kuid inimesetundja leiab, miks inimene on s
tekitama mitmesuguseid probleeme suhtlemises, kohanemises, enese negatiivsete emotsioonidega toimetulemises. Enesehinnang mängib olulist osa elusündmustele hinnangute andmisel ning käitumis- ja suhtumisviiside valimisel. Pole just raske arvata, et siinkohal osutub problemaatiliseks just madal enesehinnang, mis äärmuslikul juhul võib väljenduda inimese "vegeteerima-jäämises", s.t. ta ei julge midagi teha, tahta ega arvata, sest enese meelest ei ole tal ühtegi positiivset omadust, mis annaks õiguse tal midagi soovida või julguse midagi üritada - olgu selleks soovituks siis mõne inimese armastus, kandideerimine huvitavale töökohale või midagi muud. Madalale enesehinnangule tunnuslikeks joonteks on läbikukkumistele enesesüüdistustega reageerimine, varasemate ebaõnnestumiste üha korduv valuline läbielamine, mille tulemusena alaneb enesehinnang veelgi ning inimene ei näe mingiski tegevuses enam mõtet, sest nii kui nii lõppevad
Samuti nad ei seleta eriti midagi. Näiteks: Sul on neorootilisus 9 palli 10. See annab aga lihtsalt fakti ilma selgituseta. Tänapäeval on kõige populaarsem teooria nn "Suur viisik", mis väidab, et isiksuse moodustavad põhiliselt viis suurt mõõdet või dimensiooni: 1. Ekstravertsus/introevertsus Ekstravertsus on seotud sotsiaalsuse, osalemise, jutukusega. Introvertsust seostatakse kinnisema olekuga, häbelikkusega, mittesotsiaalsusega, passiivsusega. 2. Avatus kogemustele Seda seostatakse selliste kalduvuste ja hoiakutega nagu uudishimulikkus, kujutlusvõime, avatus, loovus, esteetilisus. 3. Sotsiaalsus Sõbralikkus, meeldivus, viisakus, sümpaatsus 4. Meelekindlus/teadlikkus See on seotud kohusetunde, vastutuse, korrastatuse, kompetentsuse ja muude selliste omadustega. 5. Neurootilisus See on emotsionaalne stabiilsus. Kellel on see madal, see on selline rahulik, stabiilne
külge. 14. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on tähendus/mõte? Kust see tuleb? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümberlükata? Kes või mis on jumal? Kes vastutab maailmas kurja eest, miks kurjus eksisteerib? 15. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumal on isiksus, inimeselaadne teadvusega olend, kes mõtleb enda peale ja selle peale mida ta teeb. Jumal eksisteerib teisel pool aega ja ruumi, ta on igavene. 3 teda iseloomustavat tunnust: kõikvõimsus, ülim tarkus, ülim headus. Jumal ei manipuleeri inimesega, ta teab ette tema saatust, inimese otsusi. Jumal= transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 16. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Seda, mida pole olemas pole võimalik tõestada, kuid sellesse on võimalik uskuda.
oleviku üle ei suudeta asju kirjeldada (nt kuidas lasteaias läks) sümbolid ja märgid, mida laps kasutab oma tegevustes, on läbielatu tulemus intuitiivne mõtlemine ja vahetu arusaam Lapsed hakkavad kasutama ego-tsentristlikku mõtlemist - nii nagu arvan/mõtlen mina, arvavad/mõtlevad ka teised - selle vastu aitab diskussioon kellegagi, et laps näeks ka teiste arvamusi Preoperatsionaalne mõtlemine - koguse jäävus (ei osata kujundeid hinnata ega loogiliselt mõelda) III aste umbes 7.-11.eluaastat Lapsed suudavad liita, lahutada, korrutada jne On välja kujunenud loogiline mõtlemine - miks mille tagajärjel juhtub Enesekesksus langeb; suudetakse mõelda ka teiste tunnetele, vajadustele Tekib tahtmine püstitada hüpoteese (selle taseme lõpus)
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut ÕNNELIKU LAPSE KASVATAMINE 3.-6.ELUAASTAL Essee Tallinn 2015 Sissejuhatus Tänapäeval on meie inimkonna üheks suureks mureks teadmatus, mis saab planeedist Maa ja selle elanikest edasi. Seetõttu pööratakse tähelepanu lastele, kellest peaksid saama edukad ja töökad inimesed, kes garanteeriksid elu jätkusuutliku arengu. Need lapsed peavad saama hea hariduse, omama praktilisi kogemusi igapäeva tegevustes, oskama kuulata, infot koguda, analüüsida ning lahendusi välja pakkuda, olema hingeliselt tasakaalus ning õnnelikud. Kasvamine on olemuselt intentsionaalne ehk eesmärgipärane protsess (Wilenius, 1992) ning hetkel on eesmärgiks saavutada lastel eelpool nimetatud omadused. Kõiki neid punkte on lihtsam saavutada, kui kasvatatav laps on õnnelik. Õnnelik- või õnnetuolek ei ole lapsele sündides sisse kodeeritud, vaid selle kujundab ümbritsev keskkond, eesot
dimensiooni, mille järgi see teooria on ka nime saanud. Vahel on seda nimetatud ka Oceani teooriaks. See nimetus tuleb omadustegrupi esitähtedest (inglise keeles). Need viis gruppi on: 1) Ekstravertsus/introevertsus See on ka enamustes teistes teooriates sees. See on isiksuse iseloomustamisel oluline grupp. Ekstravertsus on seotud sotsiaalsuse, osalemise, jutukusega. Introvertsust seostatakse kinnisema olekuga, häbelikkusega, mittesotsiaalsusega, passiivsusega. 2) Avatus kogemustele Seda seostatakse selliste kalduvuste ja hoiakutega nagu uudishimulikkus, kujutlusvõime, avatus, loovus, esteetilisus. 3) Sotsiaalsus Sõbralikkus, meeldivus, viisakus, sümpaatsus 4) Meelekindlus/teadlikkus See on seotud kohusetunde, vastutuse, korrastatuse, kompetentsuse ja muude selliste omadustega. 5) Neurootilisus See on emotsionaalne stabiilsus. Kellel on see madal, see on selline rahulik, stabiilne.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Daniel Goleman.............................................................................................................4 Särava suhtlemise eelised..............................................................................................6 Käehoidmise tähtsus......................................................................................................7 Ohtlikud suhted....................................................................
Kui inimene katkestab mõtlemise, siis lakkab ta olemast, samas kui ta katkestaks liikumise, ei lakkaks ta olemast. Kui aga uurida neid asju, mille olemasolus saab veenduda vaid neid meeltega tajudes, siis saab veenduda, et inimene eksisteerib, kuna ta veendub asjade olemasolus mõtlemise, kahtlemise ja arutlemise käigus. Seega tajub inimene erinevaid kehi intellektiga ning oma vaimu on kõige kergem tajuda. Samas rõhutab Descartes, et inimese vaim eksib üsna tihti ning sageli on tõde raske uskuda. Kuuendas meditatsioonis arutleb autor materiaalsete asjade eksisteerimise üle. Meeleaistingud on Descartese arvates seotud kujutlusvõimega, st kui me suudame objekte ette kujutada, siis nad on olemas. Igal objektil, mida inimene tajub, tekib inimesega eriline seos inimese aju teeb meelelise tajumuse põhjal järeldusi. Järelikult ei peta meid meeled, sest siis oleks selleks petturiks Jumal, vaid me teeme mõnikord saadud info põhjal ekslikke järeldusi
liikumishäired, privaatsuse puudumine, pingeline õhkkond ning pidev mure töö pärast. Kitsastes ruumides ei saa lapsed proovida oma vilumust ja osavust ühes või teises asjas. Nad ei õpi tunnetama oma keha ja meeli, tihti kannatavad nad alaväärsuskompleksi all. Töö pärast muretsevad vanemad on tihti ärritunud ja agressiivses meeleolus ning lapsed ei saa kogeda positiivset ja rõõmsat keskkonda. Vaesuse tõttu ei saa vanemad lastele kõike lubada ning lapsed võivad hakata varastama kasutades seejuures vägivalda. Ebapiisav vanemlik järelvalve ja suunamine – tähelepanu pööratakse üksnes lapse agressiivsele käitumisele, ebapiisav huvi laste vabaaja veetmise kohta, külluses elav laps igavleb, sest vanemad on tööl ning nad korvavad läheduse- ja tähelepanuvajadust raha ja asjadega
Lõpuks Faust mõistab, et elu mõte ei ole ainult oma soovide täitmine. Palju suurema ja kestvama naudingu võib saada teisi aidates. Kuna ta leiab oma elumõtte ja tee rahuloluni peaaegu ise, päästavad taevased jõud professori hinge Saatanaga sõlmitud lepingust vabaks. See teos kannab endas keskaegset suhtumist, mille kohaselt ei suuda tavainimene ilma Isanda abita Kuradi ahvatlustele lõpuni vastu seista ega ennast kaitsta. Ka 20. sajandi esimesel poolel polnud Saatan kui iseseisev olend inimeste maailmapildist ja kirjandusloomingust kuhugi kadunud. Siiski vabanes ta mõningal määral klassikalistest stereotüüpidest ja muutus anonüümsest kurjuse isandast silmapaistvaks isiksuseks. Erinevalt Mefistofelesest on Wolandi ebamaine päritolu vähem äratuntav ja tema iseloomugi on värvikamalt kujutatud. Ta ei ole pelgalt ahvatleja ja hukutaja, kelle ainus eesmärk on lihtsurelikke Jumalast kaugemale viia
välja tema mõtted, mis peaks igale vaevlevale hingele rahuldust pakkuma. See kõik peaks igaühe ümber veenma ning panema mõistma, mis elus siiski kõige olulisem on. Autoril on võime tuua palju näiteid koos hea huumoriga ning vaimukusega. Minagi leidsin, kuidas see raamat mind tugevalt mõjutama hakkas. Lihtsad seletused hakkasid kiiresti külge ning oli tore ka teistega neid arutada ning omadele järeldustele jõuda. Igas ühiskonnas kehtivad omad arusaamad selle kohta, mida tuleks uskuda ja kuidas käituda, et vältida kahtlustusi ja ebapopulaarsust. Ometigi oleks vaja mitte uskuda kõike, mis on loodud, vaid kasutada enda tervet mõistust. Mitte keegi pole ilma jäänud võimalusest ja suutlikusest ise midagi luua ja loogikale põhinevaid ideid välja mõelda. Seepärast ei tohiks karta end tõestada targal ning kütkestaval moel, isegi kui teised sellest lugu ei pea. Need filosoofid, kellest raamatus ,,Filosoofia
Elis Vink EETIKA Õpimapp Tartu 2009 Sisukord Elis Vink..................................................................................................................................... 1 EETIKA...................................................................................................................................... 1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Eetika ajalugu ja selle mõiste......................................................................................................3 Moraali teoriad............................................................................................................................6 Moraalifilosoofia.........................................................................................................................8 Väljavõte Toomas Pauli artiklist ''Kümnest käsust''.........................................
Kas on olemas niisugune mõiste nagu ,,rahvuslik huumor"? Vastust otsides tuleb tunnistada fakti, et on olemas niisugune nähtus nagu rahvusvaheline huumor mõned naljad, mille üle naerdakse kogu maailmas. Leidub ka ,,rahvusvahelisi" nalju, mida korratakse paljude piiride taga, nagu naljad sellest, kes peab esimesena lennukist välja hüppama, elevandinaljad, restoraninaljad ja lustakad lood golfimängijatest. Erinevad keeled on aluseks erinevatele kogemustele ja meie ei saa sinna suurt midagi parata. Üks kindel väljapääs on õppida rohkem võõrkeeli. Vaikimist võib samuti tõlgendada mitut moodi. Ameerika, saksa, prantsuse esindajate puhul võib pidada vaikivat reaktsiooni negatiivseks märgiks. Nende maades on vestlejatevaheline protsess kahepoolne, partner võtab jutujärje üle sealt, kus teine selle katkestas. Inglismaal või Saksamaal kestab vahepealne vaikus 23 sekundit, Kreekas veelgi vähem ja Prantsusmaal, Itaalias ja
või mis staatusega seda fakti öelnud inimene on. Kontrollitud reaktsioon- kalduvus reageerida kogu informatsiooni põhjalikule analüüsile toetudes ja tehes otsuseid analüüsi põhjal. Kapteniit- meeskonnaliikmed ei paranda kapteni poolt tehtud ilmset viga, sest ta on ekspert. Ärakasutamine: Mimeedid-jäljendajad, kes kopeerivad teiste loomade vallandajatunnuseid, et selle pettusega meelitada neid käivitama õigeid käitumislinte valel ajal. Kasutatakse ära hea-kallis meetodiga. DZUDZITSU-oskus ka tugevamat vastast võita tundes erinevaid printsiipe. Kontrastiprintsiip - mõjutab seda kuidas me tajume kahe järjestiku esitatud asja erinevust kui teine asi on esimesest üsna erinev, siis kaldume seda erinevust pidama suuremaks kui see tegelikult on KÜSIMUSED: 1.Millised on loomade kinnistunud käitumismustrid?Mille poolest sarnanevad need teatud inimkäitumisele? Mille poolest erinevad
Antsla Gümnaasium ANNEMAI HARAK 12. klass FILOSOOF JOHN STRUART MILL referaat Juhendaja: õpetaja Peeter Lemats Antsla 2015 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ülevaade elust ja ajastust......................................................................................................................4 Ülevaade loomingust............................................................................................................................5 ÜHISKONNA VÕIM INDIVIIDI ÜLE.....................................................................................
mõtteid ja tundeid. Võib väita, et iga inimene on erinev, omab ainulaadset karakterit ning stiili. Ometigi on võimalik indiviide gruppidesse liigitada, nii ka suhtlemisel. Mina jagaksin suhtlejaid kahte rühma: optimistlikud ja avatud suhtlejad, passiivsed ja kinnised suhtlejad. Optimistlikud ja avatud on need, kes suhtlevad vabalt ja kui vaja, siis annavad nõu igas olukorras. Igas negatiivses probleemis näevad ka midagi positiivset. Passiivsed ja kinnised on need, kes on külmad ja hoiavad pigem omaette, teiste inimestega suhtlemine ei ole nende jaoks oluline. Ennast ma liigitaks optimistlike suhtlejate hulka, sest kõike endas hoida ei ole kerge ning teistega suheldes muutub enesetunne paremaks, juhul kui midagi on halvasti läinud. Suhtlemine on väga oluline. Igale ühele meeldib endast rääkida ja seda tagasi hoida on keeruline. Suheldes partneriga püüan rohkem end suunata kuulaja rolli, mis mulle iseenesest sobib
Teadlased on määratlenud mitmeid erinevaid mängu tüüpe, teiste hulgas liikumis- või füüsiliste tegevustega mäng, mäng esemetega, fantaasia-ja sotsiaalne draamamäng ning keelemäng. Eksperimendid on näidanud, et mida erinevam on ese soovitud esemest, seda keerulisem on lapsel kasutada seda kujutletud moel. Brian Sutton-Smith aga väidab, et laste jaoks on sõjamäng selgelt kujutlus ja peegeldab lihtsalt üht tegeliku elu tahku. Videomängude mängimine võib suurendada käe-silma koordinatsiooni Froebeli seisukoha järgi näitab mäng lapse arengut, kuid seda saab soodustada täiskasvanupoolse juhendamise abil ja sobivate vahendite pakkumise kaudu. Karl Groos arvas, et peamine lapsepõlve põhjus ongi see, et mäng võiks aset leida. Seda sellepärast, et mäng andis võimaluse harjutada ja arendada ellujäämiseks vajalikke oskusi.
TEEMA: ,,21. SAJANDI VÄLJAKUTSED" Kirjuta vähemalt 400- sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid 21. sajandil lahendamist vajavaid probleeme. ÜLESANNE: KONTROLLI, KAS ÕPILASE SÕNASTATUD PEAPROBLEEM JA PEAMÕTE SOBIVAD OMAVAHEL KOKKU: Peaprobleem: Kuidas mõjutab tehnoloogia areng ühiskonda? Peamõte: Tehnoloogia on andnud inimkonnale palju ning ilma oleks tänapäeval raske elada. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse kuidas mõjutab ja peamõttes vastatakse küsimusele mida on nadnud. Peaprobleem: Miks on muutunud tehnika kiire areng nii populaarseks? Peamõte: Tehnika kiire areng tekitab ühiskonnas puudusi. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse miks on muutunud ja peamõttes vastatakse mida tekitab tehnika kiire areng. Peaprobleem: Kuidas ohjeldada tehnika kiiret arengut ning suurel kiirusel kasvavat populaarsust inimeste seas? Peamõte: 21. sajandil mängib tehnika inimeste seas liiga suurt rolli. Tänu nutividinatele kaob järk- järgult inimestevaheline füüsilin
Eetiline relativist väidab: · See, kas mingit tegu pidada moraalselt õigeks või valeks, sõltub kultuurist. · Eri rahvaste kultuurid on erinevad, seepärast pole ka universaalset moraali. · Kui pole universaalseid standardeid, ei ole ka sõltumatut vaatekohta kritiseerimiseks. Eetilises relativismis positiivne · Eetiline relativism osutab, et meie moraalivaated võivad lihtsalt peegeldada meie eelistusi. · Relativism hoiatab: on naiivne uskuda, et kõik meie eelistused põhinevad mingil ratsionaalsel standardil. · Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest, kutsub üles tolerantsusele, avatusele. Sallivust ehk tolerantsust ennast peetakse positiivseks väärtuseks. Tolerantsuse paradoks · Tolerantsus on absoluutne väärtus, mille austamist tuleb nõuda ka teistelt ühiskondadelt. · Tolerantsuse järgi võivad aga teistel ühiskondadel olla teised väärtused.
ümbersuunamine. Kolmas kaitse, mida Kadri kasutas selleks, et endale mitte viga teha oli see, kui ta jäi maha istuma nii pikaks ajaks, kui vaja. 2. Kuidas mõjutas Kadri kõlbelist arengut isa poolt kogetud vägivald? Kadri oli isa poolt väärkoheldud. Isa hirmutas Kadrit, et kui ta ainult sellest kellelegi räägib, siis ta teeb midagi hirmsat. Kadri on saanud lapsepõlves trauma, mis tekitas ja tekitab tal häbi ja endasse sulgumise. Kadri ei osanud lapsena vahet teha enda õigel või valel käitumisel, sest tal oli dilemma oma isa ees. Ühelt poolt oli ta laps, kes usaldas oma isa ja teisalt sai ta aru, et see mis isa temaga vahest teeb ei ole õige. Laste kõlbeline areng on seotud erinevate tsüklitega. Lapse kõlbelises arengus on Kohlbergi järgi 6 faasi, mis omakorda jagunevad kahekaupa kolmeks suuremaks perioodiks. I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) 1) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. Teo hindamisel on peamiseks kriteeriumiks süü suurus
PLATON Õpetus ideedest. Meeltega tajutav(nägemine, kuulmine, kompamine, maitsmine, lõhna tundmine) maailm- pidev muutumine, tekkimine, hävimine, ajalik ja ajutine. Maja ehitatakse, maja laguneb. Ideede maailm- muutumatu, ei eksisteeri hävimist ja tekkimist, igavene. See on tõeline olemine. Maja võib kaduda, kuid maja idee ei kao. Mida rohkem maja sarnaneb maja ideele, seda täiuslikum ta on. Meeltemaailmas näeme ideede peegeldusi, mitte ideid endid. Sokrates tundub meile tark, kuna temas peegeldub tarkuse idee. Ka väärtustel (headus, õiglus, tarkus, ilu) on üldkehtiv alus ideede maailmas. Õiglus ei saa olla tõlgendamise küsimus, et üks inimene arvab nt. et Sokratese surm oli õiglane ja teine, et see polnud. On olemas üks absoluutne ja püsiv õigluse mõõt- õigluse idee. See on alati kehtiv ja ümberlükkamatu. Tark armastab tõde. Tõde on püsiv ja muutumatu, ta ei allu tõlgendustele. Tõde on tõe idees. Targa inimese ülesanne on jõuda oma mõistuse abil as
Tõe rääkimine on kasulik sellele, kellele seda räägitakse, ent kahjulik sellele, kes seda räägib, sest teda hakatakse tõe rääkimise eest vihkama. Inimestevahelised suhted on rajatud vastastikusele petmisele, sest nii üritatakse hoida sõprussuhteid. · Milles on meelelahutuse mõte Pascali arvates? · Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Mõtlemine määrab inimese suuruse. Inimene on universumi kõrval tühine olend, kuid kui universum inimese tapaks, oleks ta universumist tänu oma mõtlemisele siiski üle: inimene suudab mõelda, ta teab, et ta sureb ja ta teab, et universum on temast tugevam, universum aga ei oska mõelda, ta ei tea, et inimene selliseid asju teab. Ruumiliselt haarab universum mu endasse, kuid mõeldes haaran mina universumi endasse. · Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab?
Materjali hulgast suur võõrast on raske meelde jätta, selge arusaadav salvestub.Peab aru saama, kui ei ole mõtet ei jää meelde. Materjali paigutusest : 7+ - 2 on maagiline arv, mis näitab info ühikute hulka, mida inimene on võimeline vahetus mälus säilitama. Mälu võimekuse tipp on 25 30 a. aastaselt st.suudab uusi asju hästi meelde jätta. Profesionaalne mälu võib paraneda ja säilitada oma taseme pikka aega.Kompenseerida saab mälu oskusliku organiseerimise ja kogemustega, mis mul on ja järeldusvõimega. Säilitamine Kui mälu ei kahjustu võib olla säilitamine väga kestev. Säilitamine on uue lisamine ja vana taandamise protsess. Unustamine on bioloogiliselt vajalik ja kuulub säilitamise juurde,kui me ei suuda unustada siis me lõhestume, kaob konkreetsus, vorm ja kuju, sest psüühika ei saa puhata. Taastamine Ära tundmine.Meenutamine nõuab aktiivset tegevust. On seotud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
