TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik,
Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru SUHTLEMISE LÜHIKONSPEKT Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad.
1)*Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. *Tajutakse situatsiooni, kontakti olemasolu, distantsi, partneri seisundit, teksti ja palju muudki. *Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Isikutaju on tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga. 2)*Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes, kuidas ja miks just nii suhtleb? *Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi,
SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1.1. Isikutaju erisused....................................................................................................3 1.2. Isikutaju näo äratundmisel......................................................................................4 Kokkuvõte.........................................................................................................................6 Viidatud allikad..................................................................................................................7 Lisad............................................................................................................................
teistega vahetult suheldes. Sotsiaalse suhtlemise vahendid ongi seetõttu esmajärjekorras seotud inimestevahelise suhtlemisega. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui informatsiooni liikumine, sest see haarab ka inimpsüühikat ja sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suhtlemispartneri tajumisel tuleb arvestada nii isikutaju psühholoogilisi iseärasusi (taju valivust, oreooliefekti, kausaalatributsiooni, haloefekti jne) kui ka sotsiaalse rolli mõju tajule. 3 Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma
1. Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Suhtlemine on kahe või enama isiku ühis-tegevus, kus ühe partneri tegevuse edukus, sõltub suuremal või vähemal määral teiste edukusest. Põhitunnused: Suhtlemine on vältimatu, isegi siis, kui ei kõnelda sõnagi. Suhtlemine on sihipärane tegevus. Suhtlemisakt on pöördumatu. Suhtlemist mõjutab eetiline aspekt. Suhtlemises avaldub nii tahtelisus kui impulsiivsus. Suhtlemisakt pole korratav. Tagada
1.1 Isikutaju Inimene tajub ennast ja teisi inimesi. See, kuidas me ennast ja teisi näeme, mõjutab meie tundeid, käitumist ja suhteid teiste inimestega. Enesetaju on isiklike kogemuste alusel kujunenud kujutluspilt, millisena me ennast tajume (Pullmann 2003:195-196). Isikutaju on protsess, mille käigus toimub partneri ja tema poolt antava info valikuline vastuvõtmine, tõlgendamine ja hindamine (Kidron:2004:45). Suhtluspartneri tajumine sõltub inimese hetke tunnetest, huvidest, vajadustest ja isiksuseomadustest. Tajutakse teise inimese välistunnuseid, tundeid, käitumist, kõnelemist ja suhtumist endasse. 1.1.1 Isikutaju etapid Isikutaju protsessis võib eristada 4 etappi. Äratundmine. Toimub inimese äratundmine, eristamine. Sel etapil jälgitakse üksiktunnuseid: miimikat, liigutusi, kehaehitust ja riietust. Kujuneb esmamulje. Üldmulje kujunemine. Tajuja hindab teise inimese meeldivust /ebameeldivust,
Efektiivne suhtlemine Ajalooliselt on suhtlemise mudeliks peetud toru, kus teave edastatakse ühelt inimeselt teisele. Tänapäeval vaatame suhtlemist kui protsessi, kus suhtlemine koosneb mitmest komponendist, peamisteks nendest on: -- informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine -- suhtlemispartneri tajumine -- suhtlemispartneri mõjutamine Suhtlemise esimene komponent informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine näitab suhtlemise tihedat seost kommunikatsiooniga ehk teabe vahetamisega. Kommunikatsioon on suhtlemise informatsiooniline külg ehk mõtestatud märkide vahetamine saatja ja vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises kontekstis. Kommunikatsioon on sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. Eesti keeles on olemas erinevad mõisted ,,suhtlemine" ja ,,kommunikatsioon"
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust
Valivus e selektiivsus – objektide või nähtuste eriomadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on in olulisem ja sellele pöörab rohkem tähelepanu. Nt inimnäo puhul suundub meie täähelepanu enam silmadele ja suule. Ilu puhul antakse hinnanguid naistele keskmiseks hinnates, meeste puhul hinnatakse neid kauniteks. Sots taju mõj 3 elementi 1. tajuja – halo efekt (tekib inimeste põhiomaduste üldistamisel, see saab olla pos või neg. ) teiste tajumine põhineb võtmeomadustel, mida arvame neil olevat nt 1)soe v külm inimene. 2)Me võime inimesele ka omistada teiste inimeste omadusi. 3)Sotsiaalsus vastavuses eemale tõmbumisega. Halo efekti põhjendab keskmise arvutamise mudel, mitte liitmismudel. – atributsiooni e põhjuste omastamine. Teise inimese käitumise ja motiivide subjektiivne interpreteerimine. Nt prillikandjad ja ilma prillideta in. kaasaluse atributsiooniks nim
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust
ümbritsevat tegevust) · Psüühika jaguneb teadvus ja alateadvus · TEADVUS I PSÜÜHILISED NÄHTUSED I I I PSÜH PROTSESSID PSÜH SEISUNDID PSÜH OMADUSED · Psüh protsessid on ajaliselt kõige lühemaegsed · Psüh seisundid on ajaliselt kauakestvad( emotsionaalsed) Psüühilised protsessid · Aisting Taju Kindel järjekord ! Mälu- kujutus-fantaasia-mõtlemine Psüühilised seisundid · Tundmused · Emotsioonid (õnnelikkus,üllatus,kurbus,hirm,viha,vastikus) Psüühilised omadused · Temperament (kaasasündinud) · Iseloom (elu ajal omandatud Aisting · Aisting on kõige lihtsam psüühiline protsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelunditele.
TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulk kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine kujutlus, keel. AISTINGUD Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud : nägemis-, kuulmis-,haistmis-,maitsmis-,kompe- ehk puuteaisting. Eristatakse ka veel temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jms aistinguid. Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvissüsteemi osa, mis võtab vastu nii
( kaitsekuju, värv) 5. Leia ja selgita mõisted. A) Valivus e. selektiivsus - Objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pööramine ka rohkem tähelepanu. B) Püsivus e. konstantsus (vormitaju). - Inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. C) Taju kestvus e järeltoime - Tajumine ei lakka siis kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib mõnda aega veel sensoorses mälus. D) Struktuursus – tundmatule nähtustele püütakse omistada mingit mõtet, nimetada mõttes objekti nimetus v kategooria E) Liikumisparallaks lähedasemad objektid näivad “liikuvat” kiiremini,vaatleja liikumisele vastassuunas G) Indutseeritud liikuminee. Esilekutsutud liikumine - tekib olukorras, kus üks reaalne
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel
Suhtlemispsühholoogia: eksamiks kordamine Isikutaju nii inimese kui ka tema kujutise ühepoolne tajumine teise inimese poolt Interpersonaalne pertseptsioon - vahetu suhtlemisega kaasnev sotsiaalne taju ehk siis inimestevaheline taju. Isikutaju sõltub - Subjektist (eelarvamused, uskumused) - Objektist (sotsiaalne positsioon) - Olukorrast Isikutaju põhiprobleemid. Tagajärg? - kategoriseerimine (kastidesse panemine, siltide kleepimine) - loogiline järeldamine (kellegi üle otsustamine, väheste faktide alusel paneme kasti)
Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine
Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus ehk kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt
jne o sümpaatia (Mehrabian, 1970, 1990) inimese sümpaatse tajumisel on kõige olulisem näomiimika, hääletoon, üldine atraktiivsus, meeldivus, soe mitterverbaalne keel ja kinnitavad nii verbaalselt kui mitte verbaalselt konfidentsiaalsust. · autoriteet Isikutaju Isikutaju valdkonnas saab eristada järgmisi komponente: o taju objekt (keda tajutakse), o taju subjekt (kes tajub), o tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse), o subjekti ja objekti suhted. Isikutaju eripära · Inimeste mõistmine ja tunnetamine erineb loodusobjektide või asjade ja nähtuste tajumisest. · Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Isikutaju põhimehhanismid · kategooriate kohandamine;
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid
Taju põhiomadusi on esemelisus, terviklikkus, aktiivsus, valivus, struktuursus, konstantsus, hõlmavus ja ökoloogilisus (J. J. Gibsoni järgi kohanemiseks oluliste keskkonnatunnuste eristamine). Lühidalt: taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Sisu järgi eristatakse nägemis-, kuulmis-, haistmis-,maitsmis-, kompimis-, ruumi-, aja-, värvuse, liikumis- ja isikutaju. Sotsiaalne taju on sotsiaalsete nähtuste mõtestatud tervikpilt, milles eriti tähtsat osa etendavad sotsiaalsed kogemused. Mõnel juhul võib tekkida asju ja nähtusi moonutav eksitaju ehk illusioon. Parapsühholoohias räägitakse meeltevälisest tajust. Põhilised taju teooria suunad on empiristlik kogemus määrab taju, nativistlik taju on sünnipärane ega sõltu kogemustest, ratsionalistlik taju põhineb alateadlikul järeldusel Eesti taju uurijad: J.Allik, T.Bachmann, A
Taju põhiomadusi on esemelisus, terviklikkus, aktiivsus, valivus, struktuursus, konstantsus, hõlmavus ja ökoloogilisus (J. J. Gibsoni järgi kohanemiseks oluliste keskkonnatunnuste eristamine). Lühidalt: taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Sisu järgi eristatakse nägemus -, kuulmis-, haistis -,maitsmis-, kompimis-, ruumi-, aja-, värvuse, liikumis- ja isikutaju. Sotsiaalne taju on sotsiaalsete nähtuste mõtestatud tervikpilt, milles eriti tähtsat osa etendavad sotsiaalsed kogemused. Mõnel juhul võib tekkida asju ja nähtusi moonutav eksitaju ehk illusioon. Parapsühholoogias räägitakse meeltevälisest tajust. Põhilised taju teooria suunad on empiristlik kogemus määrab taju, nativistlik taju on sünnipärane ega sõltu kogemustest, ratsionalistlik taju põhineb alateadlikul järeldusel Eesti taju uurijad: Jüri.Allik , T
BAeks-5-Teema-Mõjustamis- ja suhtlemispsühholoogia 1. Nimeta ja kirjelda lühidalt vähemalt 2 tüüpilist tajumehhanismi ning vähemalt 1 levinumat tajuviga (nn tajumise tüüpskeemi)? Taju - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga. Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Tajumehhanismid: Projektsioon on teisele isikule alateadlikult omaenda iseloomujoonte omistamine. Tüüpilisel juhtumil omistatakse meeldivale inimesele iseenda teadaolevaid positiivseid omadusi ja vaenlasele iseenda teadvustamata negatiivseid jooni. Etalonide kasutamine (nt. keevaline grusiinlane, pedantne õpetaja) keeruline lihtsaks, kauge lähedaseks
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Kristjan Saarniit 10. a klass TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008 Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel
moraaliteooria) Küps inimene: · Realistliku käsitluse olemasolu endast ja teistest; · Iseenda ja teiste aktsepteerimine; · Olevikus elamine, olles samal ajal teadlik nii minevikust kui ka tulevikust; · Põhiväärtuste olemasolu; · Oma võimete ja huvide arendamine, et oma eluga hästi toime tulla; · Tolerantsus erisuste suhtes, oskus tunnistada, et mitte alati ei teata küiki vastuseid, ja terviklikkuse tajumine; · Elutarkuse olemasolu. 6. Isikutaju mehhanismid Kategooriate kohandamine stereotüüpide ja etalonide kasutamine (inimeste lahterdamine vanuse, ameti, rahvuse ja mis tahes sotsiaalse näitaja alusel) Loogiline järeldamine teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva teabe läbitöötamisel. Analoogiline järeldamine otsustatakse kaasinimese üle teatud isikute, objektide või situatsioonide sarnasusest lähtudes.
Sisekeskkonna aistingud - retseptorid asuvad siseorganeis, näärmeis, lihastes, kõõlustes (nälja, kehatemp, tasakalu jmt aistingud ) Aistingute liigid - aistinguid saab ligitada erinevatel alustel: 1)kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte: a)kontaktne ja taktiilne retseptsioon (kompimine, maitsmine, puudutus) b)deistantne retseptsioon (nägemine, kuulmine, haistmine) 2) Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel: a)ekstereptsoptiivne aisting - retseptorid keha pinnal b)interetsoptiivne aisting - retseptorid ksiseorganeis ja näärmeis c)propriotseptiivne aisting - retseptorid lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kineetilisi ja statilisi aistinguid Aistingute piirid modaalsuse järgi: · nägemine minimaalselt 3 valgukvanti · kuulmine 18 20000 Hz · Tundmine( taktiilne) minimaal varieerub, max pole · Maitsmine varieerub · Haistmine varieerub
PSÜÜHILISED NÄHTUSED Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühilised protsessid - Tunnetusprotsessid - Emotsionaalsed protsessid - Tahtelised protsessid Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTINGUD - Vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele). Tuntakse ka temperatuuri-, tasakaalu-ja valu- aistingut. Aistingu teke - Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel.
mõjutuse tagajärgede lahkamist (A1) · Vaatlus on tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu. Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku. (vaatleja ainult protokollib nt) o Subjektiivne meetod, seega tavaliselt kasutatakse seda teiste meetoditega koos. o Psühholoogiline vaatlus on psühholoogiliste nähtuste eesmärgipärane ja valiv tajumine, kus on loodud: Hüpoteesist lähtub vaatlus Toimub vaatlusandmete protokollimine Toimub vaatlusandmete süstematiseerimine (nt. lastearst jõuab suhelda vastuvõtuajal kõige rohkem õega, natukene lapsevanemaga ja lapsega kõige vähem.) Toimub vaatlustulemuste interpreteerimine psühholoogia seisukohalt o Vaatluse iseloomu ja kestvuse järgi jaotatakse:
stabiilne, ekstravertne) 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollkeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org, siis on ta välise kontrollkeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Taju on subjektiivne ja valiv: välised faktorid, tajuja sisemised tegurid. 6. Selgitage taju valivust. Taju valivus sõltub välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest. Näiteks on hea tuua erinevad pildid, kus on võimalik näha erinevaid asju (näiteks nägu või tänav) ning inimene võib näha ühte või teist nendest. 7
SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju .......................................................................... 26 Kommunikatsioon ............................................................................... 32 Kommunikatsiooniskeem ................................................................. 32 Tagasiside ......................
sensoorsed tpd – vahendavad objektide ja sündmuste üksikomadusi ja nende protsesside tulemuseks on aistingud pertseptiivsed tpd – vahendavad esemete ja sündmuste terviklikke vaimseid kujundeid ja selle tulemuseks on taju mnestilised tpd – võimaldavad talletada, säilitada ja hiljem kasutada teiste tunnetusprotesside tulemusi intellektuaalsed tpd – mõtlemine 2.1 Sensoorsed tunnetusprotsessid AISTING: aisting – objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline reflektoorne protsess psühhofüüsika – uurib psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub veel esile vaevumärgatava aistingu nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks (mida madalam väärtuse lävi, seda tundlikum ollakse)
suhetele sunnatud tegevused, inimeste rollid ja normid muutuvad pidevalt ning ühel hetkel on see muutus loonud grupis hoopis uue olukorra.- McGrathi mudel. Mudel näitab, kuidas ülesande täitmise raskuspunktid muutuvad paralleelselt grupi arenguga. Mudel viitab ka asjaolule, et täidesaatva olemusega ülesannete realiseerimine eekdab, et grupp on jõudnud toimimisetapile, olles eelnevad läbinud. Suhtlemine ja teabe levik grupis: Suhtlemine koosneb kolmest komponendist: 1. Suhtluspartneri tajumine 2. Suhtluspartneri mõjutamine 3. Teabe edestamine ja vastuvõtmine ehk kommunikatsioon Sotsiaalsete ressursside vahetuse teooria: Foa. Idee, et vahetatavatel ressurssidel on inimeste jaoks erisugune tähendus. Nt raha, suudlus, hea sõna pole erinevatele inimestele erisugustes olukordades ühetähenduslikud. Sp saab inimeste suhtlemises vahetatavaid ressursse jagada universaalseteks(teave, raha, kaubad.. ehk nende tähendus on inimestele üheldaasem) ja eripärasteks(staatus, armastus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
