elektriväljaga, ning vahelduv elektriväli omakorda magnetväljaga, mida ta tekitab. Seade el. magn. võngete tekitamiseks võnkering. Vahelduvvool nim. elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Vahelduvvoolu korral voolutugevus ja pinge muutuvad, saades perioodiliselt max. ja min. väärtusi. Trafo- muudab vahelduvvoolu pinget. Koosneb magnetringist ja kahest mähisest. Magnetvälja põhiomadus Elektrivool tekitab magnetvälja. Püsimagneti põhiomadus samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Elementaarlaeng väikseim looduses esinev elektrilaeng, e=1,6*10 -19C. Lenzi reegel I induktsioonivoolu suund on alati selline, mis takistab voolu tekitavat liikumist. Induktiivsus- on vooluringi omadus tekitada magnetvälja. Elektri- ja magnetvälja ühtsus- vahelduv magnetväli on alati seotud tema poolt tekitatud elektriväljaga, ning vahelduv elektriväli omakorda magnetväljaga, mida ta tekitab. Seade el. magn
1)Rutherfordi aatomi mudel ja selle vastuolud. Aatomi suurusjärk on Tuuma läbimõõt on Tuuma mass on ligikaud võrdna aatomi massiga. Tuumal on positiivne laeng. Laeng q=Z*e z-järjekorranr. Tuuma ümber tiirleb Z elektroni Vastuolu:on teada, et võnkuvad elektrilaengud kiirgavad elektromagnetlaineid. Siis peaks tiirlevad elektronid kiirgama elektromagnetlaineid. Need kannavad ära energiat ja E jäävuse seaduse jörgi peaks elektroni energia koguaeg vähenema. Ühtlasi vähenebka orbiidi raadius, lõpuks langeb ta tuumale ja aatomit polegi enam. See juhtub kiiresti. 2)Bohri postulaadid I- Aatom võib olla ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. II-Statsionaarses olekus olevas aatomis on elektronid kindlatel lubatud orbiitidel III-Kiiratakse või neelatakse elektromagnetlaineid aatomi üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise. Hf= Ek- Em 3)Juhtivustsoon...
3) Koondame sarnased liikmed 4) Võrrandi mõlemaid pooli jagame tundmatu kordajaga 5) Teeme kontrolli 6) Kirjutame vastuse 13. Kuidas lahendada võrratusi? 1) Kui võrrandis on sulud, siis avame need 2) Tundmatud viime vasakule, vabaliikmed paremale (teisele poole viies märk muutub) 3) Koondame sarnased liikmed 4) Võrratuse mõlemaid pooli jagame tundmatu kordajaga 5) Teeme joonise, kirjutame vastuse 14. Mis on võrre? Võrde põhiomadus. Kuidas lahendada võrdekujulist võrrandit? Tõest võrdust, mille mõlemad pooled on jagatised, nimetatakse võrdeks. Põhiomadus: Võrde välisliikmete korrutis võrdub tema siseliikmete korrutisega. Lahendamine: Võrdekujulist võrrandit lahendatakse ristvõrrandi abil. 15. Mis on ruutvõrrand? Mida nimetatakse normaalkujuliseks ruutvõrrandiks? Mida nimetatakse täielikuks ruutvõrrandiks? Mida nimetatakse mittetäielikuks ruutvõrrandiks
Kondensaator Kondensaator ● Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent ● Kondensaatori põhiomadus on mahtuvus, ehk võime salvestada elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat. ● Mahtuvus on seda suurem, mida suurem on kummagi plaadi pindala (A) ja mida väiksem on plaatide vahekaugus (d). ● Kondensaator ei juhi alalisvoolu, kuid laseb läbi vahelduvvoolu. Ehitus ● Kondensaator koosneb kahest lähestikku paiknevast elektroodist, nn plaadist ja neid eraldavast dielektrikukihist. ● Plaatideks on õhukestest metalllehtedest
1.Huumlahendus on kõrge pinge all toimuv 1.Sädelahendus – see tekib siis, kui vooluallika ionisatsioon, mille käigus eraldub valgust. Looduslik võimsus pole piisav, et tekitada huumlahendust või näide on virmalised. eletrikaart. Looduslik näide on äike 2.Elektrivool velelikes saab tekkida hapete, aluste ja 2.Elektrivool pooljuhtides – pooljuhid on Arseen, soolade vesilahustes. Kui lisada vette vasksulfaati, räni,germaanium,indium. Laengukandjateks siis veemolekulide mõjul lagunevad CuSo4 molekulid pooljuhtides on augud ja elektroni. Augud on tühjad Cu positiivseteks ja So4 negatiivseteks ioonideks. kohad, kus peaksid olema elektronid, aga neid seal Kui ühendada anood vooluallika +ga ja katood –ga, pole. Puhastes pooljuhtides on sama palju auke ja siis hakkavad vase positiivsed ioonid liiku...
3. Dramaatika olemus · Dramaatika ehk näitekirjandus · Põhiomadus: - lavalisus - sündmused on tihendatud - tegevus kulgeb olevikus - dialoog ehk kahekõne - monoloog ehk ühe inimese kõne · Näidendi ülesehitus põhineb tegelaste karakterite (iseloom) tegutsemise ja ideede vastandamisel · Tekst jaotub: - vaatused - pildid - stseen · Teksti ilmestavad remargid ehk ääremärkused. · Näidendi lavastamisel kasutatakse: - dekoratsioone
Terve on jaotatud neljaks võrdseks osaks. 1 Iga osa suurus on 4 1 1 1 1 4 + + + = =1 4 4 4 4 4 Hariliku murru taandamine ja laiendamine Murru lugejat ja nimetajat võib korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga. Murru taandamisel või laiendamisel murru väärtus ei muutu. Murru põhiomadus Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat jagada ühe ja sama, nullist erineva arvuga. Murru taandamine Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat jagada ühe ja sama, nullist erineva arvuga. Murru põhiomadus Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat
neljaks võrdseks osaks. 1 Iga osa suurus on 4 1 1 1 1 4 + + + = =1 4 4 4 4 4 Hariliku murru taandamine ja laiendamine Murru lugejat ja nimetajat võib korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga. Murru taandamisel või laiendamisel murru väärtus ei muutu. Murru põhiomadus Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat jagada ühe ja sama, nullist erineva arvuga. Murru taandamine Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat jagada ühe ja sama, nullist erineva arvuga. Murru põhiomadus Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat
piirpinnal. Optiliselt hõredamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirge poole. Optiliselt tihedamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirgest eemale. Läätsed Läätsesid liigitakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerläätse liigid: a)kaksikkumer b)tasakumer c) nõguskumer Nõgusläätse liigid: a) kaksiknõgus b)tasanõgus c)kumernõgus Läätse põhiomadus on valguse koondamine või hajutamine. Kumerläätse omaduseks on valguse koondamine. Nõgusläätse omaduseks on valguse hajutamine. Fookuseks (F) nimetatakse punkti, kuhu koondub kumerläätsele langenud paralleelne valgusvihk. Fookuskaugus (f) on läätse keskpunkti (O) ja läätse fookuse (F) vaheline kaugus. Valguse sirgjooneline levimine Varju piirkonda valgus ei lange. Õhutühjas ruumis ehk vaakumis levib valgus kiirusega 300 000 km/s.
1.Milline liikumine on võnkumine? Liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku vältel. 2.võnkumis suurused periood- korduva muutuse tsükli kestvus sagedus-võrdsete ajavahemike tagant korduvate võngete arv ajaühikus hälve- e. kõrvalekalle -võnkuva keha kaugus tasakaaluasendis antud ajahetkel. Amplituud- maksimaalne hälve tasakaaluasendist teatud ajahetkel. 3.Milline liikumine on laine? Mis on laine põhiomadus? Võnkumiste edasikandumine ruumis, ainet edasi kandmata. Põhi om: kannab edasi energiat 4.Lainete liigid Ristlaine- osakesed võnguvad risti laine levimise sihiga.ainult elastses kk.(vedelik, tahke aine) Pikilaine- võnkumine toimub laine levimise suunas,kõik kk 5.Lainepikkus ja laine levimise kiirus, seosed sageduse ja perioodiga.Ülesanne. 6.Helilained: infraheli-heli, milles rõhu muutumise sagedus on alla 20 Hz. ultraheli-heli, mille sagedus on üle 20000 Hz.
1) Mis on magnet? Põhiomadus! Magnetid on looduses esinevad rauasordid (magnetiit) mille põhiomaduseks on tõmmata enda poole raudesemeid 2)Mis on magneti poolus? Magnetitel on olemas 2 punkti, kus magneetilised omadused on kõige tugevamad, neid nimetatakse poolusteks. Magnetitel on 2 poolust, lõunapoolus (S) ja põhjapoolus (N) 3)Pooluste tõmbumise ja tõukumise seadus? Samanimelised poolused tõukuvad, erinimelised tõukuvad. 4) Iseloomusta magnetvälja! Magnetväli on väli,mis ümbritseb magneteid.See ei ole nähtav, kuid on näha ta omadusi. Magnetvälja põhiomaduseks on mõjuda esemele ilma, et otsest kokkupuudet vaja oleks. Magnetvälja tugevus sõltub a) magnetist- mida tugevam magnet, seda tugevam magnetväli b) kaugusest magnetist- mida kaugemale magnetist, seda nõrgemaks jääb magnetväli 6)Maa kui magnet! Maal on olemas magneetilised poolused, mis asuvad geograafiliste pooluste l...
11.Ühenimeliste murdude liitmine 31.Mis on protsent? 12.Segaarvude liitmine ja lahutamine 32.Näide: mis on protsent? 13.Näide: Segaarvude liitmine ja lahutamine 33.Protsendi leidmine arvust 14.Segaarvude teisendamine liigmurruks 34.Ringjoon 15.Erinimeliste murdude liitmine 35.Arv 16.Erinimeliste murdude liitmine 36.Ringjoone pikkus 17.Erinimeliste murdude liitmine 37.Ringi pindala 18.Murru põhiomadus 38.Ringjoon, ring, raadius, diameeter, keskpunkt 19.Erinimeliste murdude lahutamine 39.Sektordiagramm, näide 20.Erinimeliste murdude lahutamine
1. Kui laetud keha on liikumatu, siis nimetatakse teda ümbritsevat elektrivälja elektrostaatiliseks väljaks. 2. Elektrostaatilise välja põhiomadus: Elektrostaatilise välja igas punktis mõjub sinna asetatud laetud kehale elektrijõud (tõuke- või tõmbejõud). 3. Elektrivälja tugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub arvuliselt positiivsele ühiklaengule mõjuva elektrijõuga. ⃗ F N ⃗ E= ⃗ q E−elektriv ä lja tugevus ( ) C ⃗
Millised haigused ravitakse tüvirakkude abil? Tüviraku põhiomadus on muunduda organismi mis tahes rakuks. Tüvirakud taastavad kahjustatud koed, mistõttu on need olulised mitmesuguste haiguste ravis. Tüvirakud on meie vere ja immuunsüsteemi alus. Tänu nende erilisele omadusele muutuda organismi mis tahes rakkudeks saab tüvirakke kasutada mitmesuguste haiguste raviks. Hetkel leiavad tüvirakud enim praktilist kasutust vere- ja immuunsüsteemihaiguste ravis, kuid juba
kiiruse muutumine üleminekul teise keskkonda. Murdumisseadus-valguse üleminekul ühest keskkonnast teise on langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe sin n= jääv. sin . Kahe keskkonna suhteline murdumisnäitaja näitab, mitu korda on valguse kiirus esimeses keskkonnas suurm kui teises. Lääts- nõgusate või kumerate pindadega läbipaistev keha. Kumer- ja nõguslääts. Läätse põhiomadus on valguse koondamine või hajutamine. Läätse suurendus näitab kujutise ja eseme joonmõõtmete suhet. Valguse dispersiooniks nimetatakse valguse kiiruse sõltuvust valguse lainepikkusest. Murdumisnurk on võrdne langemisnurgaga kui ta langeb risti. Veekogud paistavad madalamatena, sest me näeme seda, kui valgus tuleb veest õhku. Vaakumi absoluutne murdumisnäitaja on 0.999=1 Kahe keskk. suhteline murdumisn. on ns=1 siis nendes keskk
Magnetvälja tekitaja elektrivälja muutumine Magnetvälja põhiomadus liikuvate laetud kehade vahel mõjub jõud Magnetinduktsioon vektoriaalne suurus, tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Magnetvälja jõujoon ja suund mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat; suund ühtib B-vektori suunaga. Jõujoonte suuna määramine suunda näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolus, jõjooni uuritakse rauapuruga. Püsimagnetid ka elektrivooli puudumisel magnetvälja omavad
GEOMEETRLINE OPTIKA Valguskiir on mõtteline joon, mida mööda levib valgusenergia. Valguse põhiomadus homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Seetõttu saab valguskiirt kujutada sirgjoonega, millel on suund. Valguskiir on geomeetrilise optika põhielemendiks. Vari on piirkond, kuhu ei lange valgust. Poolvari on piirkond, kuhu langeb osaliselt valgust. Tekib kui valgusallikaid on mitu või kui valgusallikal on suured mõõtmed. Kuuvarjutus seljuhub Maa jääb Päikese ja Kuu vahele. Kuuvarjutust toimub suhteliselt tihti, on nähtav Maa ööpoolses küljes ja täiskuu ajal.
aku välja annab, sellest piisab, et panna juhet plahvatama. Ühenda alati aku enne lahti, ühendades esimesena maa ehk miinus juhtme. Viimane hoiatus puudutab jootjat ennast. Joodis sisaldab pliid! Hoia kõik jootmisvahendid lastele kättesaamatus kohas, kasulik on pesta käed pärast jootmist! Kondensaator Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat. Eristatakse püsikondensaatoreid, mille mahtuvus on teatud kindla väärtusega, ja muutkondensaatoreid, mille mahtuvust saab etteantud piires sujuvalt muuta. Valdav enamik kondensaatoreid on püsikondensaatorid. Neid liigitatakse elektroode eraldava dielektrikukihi järgi; levinuimad on keraamika-, plastkile- ja elektrolüütkondensaatorid
Sellele võib tulla elektron valentstsoonist, kuhu tekib pos. auk. Pooljuhi takistus temperatuuri tõustes väheneb. 8. Mille poolest aktseptorlisand erineb doonorlisandist? Too näide. Doonorlisand loovutab elektrone, aktseptorlisand võtab neid vastu. 9. Mida kujutab endast pn-siire, kuidas seda tekitada? PN-siire on piirkond n-tüüpi ja p-tüüpi pooljuhi vahel. Seda tekitatakse sulandades ühte n- pooljuhist plaadike p-pooljuhist plaadikesega. 10. Milline on pn-siirde põhiomadus ja kus seda kasutatakse? PN-siirde põhiomadus on ühesuunaline elektrijuhtivus ja seda kasutatakse pooljuhtdioodide valmistamisel. 11. Kirjelda pooljuhtdioodi voltamper-kõverat ehk pinge–voolu tunnusjoont. Kui dioodile rakendada päripinge, hakkab vool pinge tõustes kasvama. Vastupinge korral kahaneb vool nullilähedale. 12. Millal on tegemist päri- ja millal vastusiirdega? Pärisiire toimub siis, kui vooluallika positiivne poolus on ühendatud p-poolmega
Ei ole algus- ega lõpp-punkti A B t Kiir t (ehk AB) On alguspunkt,puudub lõpp-punkt A B Lõik AB On alguspunkt ja lõpp-punkt A E B Murdjoon Murdjoon koosneb lülidest. C D Sirge põhiomadus: Läbi iga kahe punkti saab tõmmata ainult ühe sirge. Nurkade liigid A a a r Nurk AOB h O tipp haar B Täisnurk Sirgnurk Teravnurk Nürinurk Nurkade mõõtmine Nurga mõõtühikuks on 1 o (kraad). Sirgnurk = 180 o Täisnurk = 90 o Teravnurk on väiksem kui 90 o Nürinurk on suurem kui 90 o
FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ. TUUMAREAKTSIOONID Tuumareaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutuvad ainete tuumad. Tuumareaktsioonid jagunevad kaheks: 1) Lagunemisreaktsioonid. Rasked tuumad lagunevad neutronite mõjul kildtuumadeks, toimub ahelreaktsioon. Nende reaktsioonidega kaasneb radioaktiivne kiirgus. Neid reaktsioone saab mõõdukuse piirides hoida nt mõnda neutroneid neelavat metalli kasutades. Ahelreaktsioone saab pidurda kriitilise massiga. Neid reaktsioone kasutatakse tuumaelektrijaamades. 2) Ühinemisreaktsioonid. Kergete tuumade ühinemisreaktsioone nimetatakse termotuumareaktsioonideks. Sellised reaktsioonid toimuvad päikesel ja teistel tähtedel väga kõrgetel temperatuuridel (miljonite kraadide juures). Selle käigus ühinevad vesiniku aatomid heeliumi aatomiteks. Neid reaktsioone ei saa kasutada aatomielektrijaamades, sest need toimuvad nii kõrgetel temperat...
üks Score: 10/10 3. Kuidas muutub polümeeri teimiku pikkus tõmbeteimil? Student Response + A. pikeneb konstantsel pingel + B. pikeneb pinge suurenemisel C. plastne deformatsioon puudub D. pikeneb pinge vähenemisel Score: 10/10 4. Mis on termoreaktiivplastide (termoreaktiivide) temperatuuri toimest tingitud põhiomadus? Student Response A. sulamine temperatuuri mõjul surve all B. ühekordne sulamine-tardumine C. pöörduv sulamine-tardumine +? D. sulamine keemiliste lahustite mõjul Score: 0/10 5. Kas orgaanilised vaigud (fenool-, polüestevaik) on termoplastid või termoreaktiivid? Student Response + A. termoreaktiivid B. termoplastid C. sõltub temperatuurist D
plussmärgita. b 3 3 2+ = 2 5 5 Segaarvu teisendamine liigmurruks Kui naturaalarvu korrutada murru nimetajaga ja liita sellele murru lugeja, saame liigmurru lugeja. 2 3 = 3 × 5 + 2 = 17 Murru nimetaja jääb samaks. 5 2 17 3 = 5 5 Murru põhiomadus Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat jagada või korrutada ühe ja sama, nullist erineva arvuga. 2 46 Laiendamine 1 1× 3 3 1= = = = = 2 4 6 2 2×3 6 Taandamine 18 18 ÷ 3 6 12 12 ÷ 3 4 ÷ 2 2 = = = = = 6 6÷3 2 36 36 ÷ 3 12 ÷ 2 6 Ühenimeliste murdude liitmine ja lahutamine
mida me tahtsime õelda, kui me seda juba ütelnud oleme. Arvutamine(sisekõne kasutamine). 5) Kuuluvuse väljendamine (släng, mille abil on võimalik näidata, et kuulutakse mingisse rühmitusse) 2. Keelemärgi 2 poolt · Tähistatav ehk tähendus · Tähistaja ehk häälikujärjend. Keel on märgisüsteem (Ferdinand De saussure). Keele märgid on sõnad ehk häälikujärjend. 3. Keelemärgi põhiomadus Keelemärgi tähtsaim omadus on, et tähistatava ja tähistaja vahel puudub motiveeritud seos. Ssõnad, kus see seos esineb on onomatopoeetilised. Loodushääli ja helisid jäljendavad sõnad. 4. Sünonüümia on selline nähtus, millel on üks tähistaja ja mitu tähistavat 5. Sünonüümid- samatähenduslikud sõnad (erineva kirjapildiga) 6. Homonüümid- üks tähistatav aga mitu tähistajat a) Täielikud homonüümid
Elektrivälja põhiomadus on mõjutada teisele kehale jõuga ilma, et otsest kokkupuudet vaja oleks Selleks, et leida välja tugevust mingis punktis tuleb asetada sinna proovilaeng q0 ning mõõta temale mõjuv jõud F. Def : Elektrivälja tugevuseks antud punktis nim sinna asetatud proovilaengule mõjuva jõu ning proovilaengu enda jagatist. Elektri välja tugevuse tähiseks on E. F Jõuf. Q 0 proovilaeng. Mõõtühikuteks on 1 V/m ja 1 1 N/C Elektri välja suund on positiivsest laengust eemale ja negatiivse laengu poole. Välja tugevus sõltub 1)laengust - mida tugevam laeng, seda suurem on elv tugevus 2)kaugusest - mida kaugemale laengust, seda nõrgemaks läheb el väli. Üldsiselt on el v tugevus on küllaltki suur suurus. E=k*q/r2. El välja jõujooned on mõttelised jooned mille puutuja siht ühtib el välja tugevuse suunaga antud punktis. Kui el väli satub dielektrikuse, siis ta nõrgeneb. Seda nõrgenemist väljendatakse mõistega dielektrilne läbitavus. Kui...
Lihased tagavad keha liikumise 1.Lihaste ülesanded: 1)Lihased liigutavad kehaosi 2)Lihased annavad kehale kuju 3)Osa lihaseid kaitseb siseelundeid 4)Lihased aitavad säilitada keha temperatuuri 5)Lihased on vee ja valude tagavara 2.Lihaskoe talitlemine Lihaste põhiomadus on võime kokku tõmbuda ja lõtvuda, mille tagajärjel kehaosad liiguvad. Ka siseelundites toimuvad liikumised tänu lihastele. Inimese kehas on 3 tüüpi lihaseid. Skeletilihased ehk vöötlihased kinnituvad luudele, südamelihased moodustavad südame põhimassi ja silelihased moodustavad siseelundite lihastiku. Lisaks lihasrakkudele ja side- koele sisaldab lihas veel närve ja veresooni. Lihased vajavad head verevarustust, sest neis toimub intensiivne ainevahetus. 3.Lihaste liigid
1 1. Magnetväli vaakumis. amperi seadus 2. elektrimahtuvus 3. pooljuhtmaterjali el juhtivus 4. optika põhiseaduses 5. valguse polarisatsioon 1. Paigalseisva laengu korral magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk el. vooluga. Magnetvälja põhiomadus: ta mõjutab välja asetatud liikuvaid laenguid ehk el. voolu jõuga. El. vool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle vastuvõtja. Amperi: juhile mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetvälja suhtes ja magnetvälja tugevusest. F=k1Bilsina B-induktsioon(tesla) 2. Elektrimahtuvus- laeng, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laenguga
laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga 9)Defineeri 1 kulon Kulon on elektrilaeng, mis läbib ühes sekundis juhi ristlõiget, kui voolutugevus on 1A. 10)Nimeta elektrivälja omadusi. Väli on materjaalne,ta eksisteerib sõltumatult meist ja meie teadmistest temast; väljal on kindlad omadused,mis võimaldavd teda eristada kõigest muust maailmast eksisteerivast.Elektrivälja põhiomadus seisneb selles,et ta mõjub elektrilaengutele mingi jõuga. 11)Mida nimetatakse elektrivälja tugevuseks + valem. Füüsikalist suurust, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega, nimetatakse elektrivälja tugevuseks. 12)Mida nimetatakse elektrivälja jõujoonteks? Elektrivälja jõujoonteks nimetatakse jooni, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib välja tugevuse vektori sihika
· Lekkevool kondensaatorit nimipingel läbiv vool. · Kaonurga tangens suurus, mis iseloomustab kondensaatori võimsuskadusid vahelduvpinge korral. Kondensaatorite ühendused. Rööpühenduse korral mahtuvused liituvad, jadaühenduse korral on kogumahtuvuse pöördväärtus võrdne erinevate kondensaatorite mahtuvuste pöördväärtuste summaga. Kondensaatori mahtuvus Kondensaatori põhiomadus on mahtuvus, mida mõõdetakse faradites, ühiku tähis F. Kondensaatori korral on see analoogia õige ainult tinglikult, sest elektrone on alati ka täiesti tühjas kondensaatoris. Elektriskeemidel tähistatakse kondensaatoreid tähega C. Näiteks C12 tähendab kondensaatorit järjenumbriga 12. Järjenumbrist enam pakub huvi elemendi mahtuvus, mis trükitakse sinna numbrina või värvikoodi kirevate joontena.
· Kandidaat pole iseseisev, vaid sõltuv oma erakonna seisukohtadest. Ka saadikutöös peab ta jälgima oma partei poliitilist suunda. Seega ei valita mitte isikuid vaid parteisid. · Valijahääli jagatakse ühest erakonnast pärit inimeste vahel. Antud hääl ei pruugi minna soovitud kandidaadile, vaid hoopis mõne sama partei nimekirjas olevale isikule. · Parlamenti pääsemisel on ka tähtis kandidaadi asetus partei valimisnimekirjas. Demokraatia üks põhiomadus on ka valimiste regulaarsus, ehk valimiste toimumine mingite kindlate ajajärkude vahel. Eestis valitakse uued volikogus iga kolme ja riigikogu iga nelja aasta järel. Presidenti valitakse Eestis iga viie aasta tagant, ning üks isik ei tohe sellel ametikohal olla rohkem kui kaks ametiaega ehk 10 aastat. Niivõrd pikkade vahedega valimised aga ei taga rahva piisavat osalust valitsemises. Seetõttu arutatakse tihti vajadusest suurendada osalusdemokraatiat, mis pole esindusdemokraatiaga vastuolus
ABC - telglõige Täispindala: St = Sk + Sp = · · r · m + · r2 m küljepikkus Kera Ruumala: · r3 Pindala: S = 4 · · r2 O - keskpunkt, r - raadius Valemid Tehted harilike murdudega Võrde põhiomadus Täisarvulise astendajaga aste an = a · a · ... · a a1 = a a0 = 1 n tegurit Aritmeetiline ruutjuur Ruutjuur korrutisest: Ruutjuur jagatisest: Tehted astmetega
ülesande vastuseks (võõrlahendeid vastusesse ei märgita). Võrdekujuline võrrand · Lihtsamad murdvõrrandid on võrdekujulised või saab neid võrdekujuliseks teisendada. · Võrre on võrdus, mille mõlemad pooled on võrdsed jagatised. Võrdekujulisi a c võrrandeid saab lahendada võrde b d põhiomaduse abil! Võrdekujulise võrrandi lahendamine · Võrde põhiomadus: võrde välisliikmete korrutis on võrdne tema siseliikmete korrutisega. a c ad bc b d Kontrollime, kas leitud lahendite seas pole võõrlahendeid (nimetajate nullkohti)!
PRILLID PÜKSID 27.Sõna keerutama muutevormid on KEERUTAN KEERUTATUD KEERUTAKSIME 28.Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA- INFINITIIV 29. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 30. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed RAAMAT 31. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? MINEMA-LÄKS KAKS- TEINE 33.Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 34. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 35. Millised järgmistest on sõnad? KAUN EBAMEELDIVUSEGA KUNIKS ELEVANT 36. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (ME) LAULAKSIME (TE) LAULVAT 37. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on ISOLEERIV 38.Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on MÕNED VORMID PUUDU 39. Kongruents on SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 40.Leia isiku kategooria markeerimata liige/liikmed (MA) EI KIRJUTA
omavalitsusmajanduseks). - Majandussüsteem Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). - Vabaturumajandus Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse- pakkumise suhte tulemusena. Turumajanduse põhiomadus on, et investeeringute ja toodetud kaupade jaotuse üle otsustamine käib läbi turu. Turumajanduse all mõistetakse vahel ka vabaturumajandust, kuid tegelikult võib olla mõeldud hoopis laissez-faire'i või vaba turu anarhismi. - Turg Turumajanduse aluseks on eraomandus ning selle alusel toimiv konkurents. Tootja, kes lähtub omakasust, on konkurentsi tõttu sunnitud juhinduma tarbijate
Küsimused „Elektrimootor. Elektriohutusest“ Mis on elektrimootori ülesanne? Mis on staator ja rootor? Missugune on kommutaatori ehitus? Millised on sagedasemad elektrikahjustused? Missuguseid kahjustusi võib põhjustada elektrilöök inimesele? Missugused elektrist tulenevate õnnetuste levinumad põhjused? Õpi selgeks mõisted Kondensaator - elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus C, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat. Kondensaator koosneb kahest lähestikku paiknevast elektroodist, nn plaadist ja neid eraldavast dielektrikukihist. Induktiivpool - on elektroonikakomponent, mille põhiline tunnussuurus on induktiivsus L, st. ta on võimeline tekitama magnetvälja ja seoses sellega ka talletama energiat. Ta koosneb südamikust ja sellele mähitud isoleeritud traadist mähisest. Aktiivtakistus - elektritakistus vooluahelas, milles puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponen...
PRILLID PÜKSID 27.Sõna keerutama muutevormid on KEERUTAN KEERUTATUD KEERUTAKSIME 28.Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA- INFINITIIV 29. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 30. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed RAAMAT 31. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? MINEMA-LÄKS KAKS- TEINE 33.Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 34. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 35. Millised järgmistest on sõnad? KAUN EBAMEELDIVUSEGA KUNIKS ELEVANT 36. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (ME) LAULAKSIME (TE) LAULVAT 37. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on ISOLEERIV 38.Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on MÕNED VORMID PUUDU 39. Kongruents on SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 40.Leia isiku kategooria markeerimata liige/liikmed (MA) EI KIRJUTA
17. Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 18. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lükitakse üksteise järel nii, et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: FUSIOONIKS 19. Kongruents on: SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 20. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d): VIISNURKNE 21. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? SÕNARAAMATUSÕNA, SÕNARAAMAT, VALGE-TOONEKURG 22. Morfeemide põhiomadus on see, et: NAD KANNAVAD TÄHENDUST 23. Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 24. Sufiksid on: TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID, EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD 25. Morfoloogia ei uuri: SÕNAJÄRJE MÕJU LAUSE TÄHENDUSELE 26. Leia kõneviisi kategooria markeerimata liige/liikmed: (TA) KIRJUTAB 27. Seotud morfeem: ESINEB AINULT KOOS TEISTE MORFEEMIDE VÕI SÕNADEGA, LIITUB SÕNATÜVELE 28. Millised järgmistest ei ole sõnad? -SSE, -NUD 29
19. Millistes sõnavormides on tegemist fusiooniga? jalgu, kanu 20. Arvu kategooria markeerimata liige/liikmed on ainsus 21. Millise järgmistest on ortograafilised liitsõnad? sõnaraamatusõna, sõnaraamat, valge-toonekurg 22. Sünteesiindeks näitab morfeemide hulka sõnas 23. Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ilus 24. Radikaalid on katkestatud morfid 25. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on isoleeriv 26. Morfeemide põhiomadus on see, et nad kannavad tähendust 27. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (me) laulaksime, (te) laulvat 28. Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -de ja –te, -te ja-i, pood ja poe 29. Eesti keele algvormid e. sõnaraamatuvormid on ma-infinitiiv, substantiivi nominatiiv 30. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on aglutineeriv 31. Kongruents on süntaktiline ühildumine 32
Rebekka Mäng » Tekkis Indias » 5-6 sajand eKr » Õpetuse rajaja Sakjamuni ehk buddha » Buddha õpetus ehk dharma e. seadmus » Pärines Põhja-India valitsejasoost » Sai buddhaks ehk virgus 35-aastaselt » Hakkas õpetama ja rajas koguduse » Ülejäänud elu pühendas õpetamisele » Rändas ringi mööda Bihara osariiki » Õpetas suuliselt » Esimesena pandi kirja õpetus 1. saj eKr » Ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus » Kannatuse kaotamiseks 8-astmeline tee Õige vaade Kavatsus Jutt Tegu Eluviis Püüdlemine Mõtlus Keskendumine » on Buddha Sakjamuni õpetus » Eesmärgiks Buddha eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine » Aluseks on tõdemus On olemas kannatus ja sellest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus Põhjuseks on soov ehk janu Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus » Neli õilist tõde 1
PRILLID PÜKSID 27.Sõna keerutama muutevormid on KEERUTAN KEERUTATUD KEERUTAKSIME 28.Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA- INFINITIIV 29. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 30. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed RAAMAT 31. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? MINEMA-LÄKS KAKS- TEINE 33.Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 34. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 35. Millised järgmistest on sõnad? KAUN EBAMEELDIVUSEGA KUNIKS ELEVANT 36. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (ME) LAULAKSIME (TE) LAULVAT 37. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on ISOLEERIV 38.Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on MÕNED VORMID PUUDU 39. Kongruents on SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 40.Leia isiku kategooria markeerimata liige/liikmed (MA) EI KIRJUTA
Kriipsutame maha kõik arvu 3 kordsed: 6, 9, 12 jne. Järgmine allesjäänud arv on 5, kriipsutame maha kõik arvu 5 kordsed jne. Kui oleme niiviisi kõik kordsed eemaldanud, jäävad järele parajasti kõik algarvud. Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud ja mitu sellist osa on võetud. Harilikku murdu võib vaadata kui jagatist. Murru nimetaja ei saa võrduda nulliga. Harilik murd näitab osa suurust võrreldes tervikuga Hariliku murru põhiomadus seisneb selles, et hariliku murru väärtus ei muutu, kui korrutada või jagada murru lugejat ja nimetajat ühe ja sama nullist erineva arvuga. Hektar on mittesüsteemne pindalaühik. Tähis ha. 1 ha = 0,01 km² = 10000 m² Hulkade A ja B ühendiks nimetatakse hulka, millesse kuuluvad kõik hulga A elemendid ja hulgast B veel need, mis hulka A ei kuulu. Hulkade ühendit tähistatakse märgiga . Näide 1: A = { m;;7}. B = { ; ; 7; b} A B = {m; ; 7; ; b }
TEATER Etendusest võtavad osa- näitlejad, näitekirjanik, lavastaja, kuntsnikud ja vaataja ühislooming. Etenduse aluseks on näitekirjaniku tekst ja draama. MÕISTED DIALOOG- kahe või enama inimese kõne MONOLOOG- kõne iseendaga REMARK- sulgudes olevad märkusede REPLIIK- dialoogis osaleva tegelase tekst BUTAFOORIA- järgi tehtud esemed (asjad) REKVISIIT- lava peal olevad esemed (asjad) Lavastuse tegevused on- väline- tegelased tulevad, lähevad. - sisemine- tegelased räägivad, mõtlevad, tunnevad. Näidendi aeg on olevikus Näidendi põhiomadus- peab olema tegelaste vahelist võitlust ja pinget, et see leiaks praegu aset otse meie silma all, on ajalised suhted, mis pole tegelikult võimalik. Laval aitavad etendust kaasa- lavaehitus, lavakujundus, kostüümid, muusika, rekvisiidid, valgustus, grimm ja näitlejad. Lavastuse valmimise etapid- valitakse sobiv näi...
Elektrimahtuvus- Kehade laadumisvõime Väli- Jõu võimalikkus Elektrivälja jõujoon- Mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Kondensaator- Kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Mis liiki elektrilaenguid esineb looduses? Nende vastasmõju. Positiivsed ja negatiivsed laengud. Samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Millest sõltub elektrivälja mõju laengule? Kuidas? Mis tekitab elektrivälja? Elektrivälja põhiomadus. Laengute vaheline vastastikmõju. Teineteise suhtes paigalseisvate laetud kehade vahel tekib vastastikmõju. Millist mõju avaldab elektriväljale: a) aine, b) dielektrik, c) elektrijuht. Homogeense elektrivälja tunnused. Elektrivälja tugevus on igas ruumpunktis ühesugune. Jõujooned algavad + laengult ja lõpevad laengul. Mis toimub kehade elektriseerimisel hõõrumise teel? Miks laaduvad kehad erimärgiliste laengutega? Nende vastastikusel hõõrdumisel tekib nende vahel elektrijõud
TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 7. Eesti keele algvormid ehk sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA-INFINITIIV 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 9. Liidepartikkel on KLIITIK -KI/-GI 10. Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 11. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? SÕNARAAMAT VALGE-TOONEKURG SÕNARAAMATUSÕNA 12. Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 13. Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 14. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 15. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on AGLUTINEERIV 16. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? JALGU KANU 17. Väliskohakäänded on ADESSIIV ABLATIIV ALLATIIV 18. Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on MÕNED VORMID PUUDU 19
Elektrijuht aine, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Dielektrik isoleeriv ehk elektrit mittejuhtiv aine, sisaldab väga vähe vabu laengukandjaid. Kondensaator kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Mis liiki elektrilaenguid esineb looduses? Nende vastasmõju. Esineb positiivseid ja negatiivseid laengud, nende vahel mõjuvad tõmbe- ja tõukejõud. Millest sõltub elektrivälja mõju laengule? Kuidas? Mis tekitab elektrivälja? Elektrivälja põhiomadus. Elektrivälja tekitab jõu olemasolu. Millist mõju avaldab elektriväljale: aine, dielektriks, elektrijuht? Homogeense elektrivälja tunnused. Ühtlane suund, sama tugevusega, jõujooned paralleelsed sirged. Mis toimub kehade elektriseerimisel hõõrumise teel? Miks laaduvad kehad erimärgiliste laengutega? Sõltuvalt kehade aatomite ehitusest võivad väliskihi elektronid ühelt kehalt teisele üle minna. Keha, millel on kalduvus elektrone
ülekandmiseks. SI süsteem Ühikud kõik kümnekordsed Näited: 1 meeter plaatinast varras arhiivimeeter 1 kg plaatina ja iriidiumi sulamist silinder ... Mateeria (Ld materia aine) Filosoofia kategooria, teadvusest sõltumatult eksisteeriv objektiivne reaalsus, varem samastati ainega. Mateeria on sama, mis loodus, põhivormid Aine ja väli. Aine see millest kõik kehad koosnevad Väli see, mille abil üks keha teist mõjutab Mateeria põhiomadus Liikumine ehk muutumine Mehaaniline liikumine asukoha muutumine ruumis ja ajas Keemilised reaktsioonid rakkude teke ja surm (evolutsioon) Aine olekumuutused faasisiirded (temperatuuri ja rõhu toimel) Vastastikmõjud Gravitatsiooniline kõik kehad Elektromagnetiline laetud kehad Tugev (prooton ja neutron) Nõrk (elementaarosakesed) Elementaarosakesed Väikseimad aine ja välja osakesed Eristatakse: Fundamentaalosakesed peetakse
võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaengut omavatest kehadest või osakestest 8. Lähimõju: laengud mõjutavad üksteist mingi vahelüli (niit, juht, varras) keskkonna kaudu, milles mõju kandub üle ühest punktist teise Kaugmõju: mõju edasikandumine toimub vahetult läbi tühjuse 9. Elektriväli: eriline mateeria vorm, mis eksisteerib sõtlumatult meist ja meie teadmistest tema kohta. EV liikumine ei allu Newtoni mehaanika seadustele. Põhiomadus: mõjub elektrilaengutele teatud jõuga. 10. Elektrivälja tugevus: vektoriaalne suurus, EV tugevus antud väljapunktis on võrdne sellesse väljapunkti asetatud laengule mõjuva jõu ja laengu suhtega. E=F/q [1 N/C] [1 V/m] 11. Väljade superpositsiooni printsiip: kui antud välja pinktis tekitab elektrivälja kaks ja enam laengut, siis summaarne EV tugevus on võrdne üksikute EVde tugevuste vektorsummaga. (NB! vektormärkidega!) E=E1+E2+E3+...+En 12. Elektrivälja jõujooned: 1)algavad pos
2) Konstantide ühikud A, D – ühikuta suurused B - Ω (oom) C – S (siimens) 3) Neliklemmi ringdiagrammi valem Esimesed kaks vektorit kujutavad endast voole lühisel ja tühijooksul, kolmas vektor aga voolu ühes koormusolukorras (joon.9.16). Ringjoone keskpunkt c asub neid vektoreid ühendavate sirgjoonte (ringi kõõlude) keskristsirgete lõikepunktis. Kolmefaasilised voolud 1) Mitmefaasiliste süsteemide sümmeetria tingimused 2) Sümmeetriliste süsteemide põhiomadus 3) Tähtühendus – liini ja faasi suurustevahelised seosed sümmeetrilistel koormustel L1, L2 ja L3 - kolme juhet, millega koormus e. tarbija on ühendatud generaatori faasimähistega (antud juhul algustega A, B ja C) nimetatakse liinijuhtmeteks. - iga liinijuhtme ja neutraaljuhtme vahelist pinget nimetatakse faasipingeks. - liinijuhtmete vahelisi pingeid nimetatakse liinipingeteks. U - liinipingete effektiiv- e. Tegevväärtus
Kontrolltöö kordamine Mehaaniline liikumine; Liikumise kujutamine graafikul; Võnkumine; Inerts ja vastastikmõju Mehaaniline liikumine 1.Mis on liikumise põhiomadus? Keha asukoha muutus (kui keha asukoht ei muutu ei ole tegemist liikumisega) 2. Millised suurused (4) iseloomustavad liikumist? Trajektoor, teepikkus, aeg, kiirus 3. Milline võib olla keha trajektoor? Sirgjooneline või kõverjooneline 4. Kas järgmised kehad liiguvad sirgjooneliselt, või kõverjooneliselt? a)Kuu Maa suhtes b)Kuul püssirauas c)Kellaosuti otspunkt d)Liinibuss Tartu linnas e)Õun tuulevaiksel päeval puu otsast alla kukkudes 6. Mis on trajektoor? Joon, mida mööda keha liigub
Võrdelise seose graafikuks on sirge, mis läbib koordinaatide alguspunkti Kui a on positiivne, siis on sirge esimeses ja kolmandas veerandis, kui a on negatiivne, siis teises ja neljandas. 33. Lineaarfunktsioon ja selle graafik. Lineaarfunktsiooni üldkuju y = ax + b (0,b)(1,a) Graafikuks on sirge. 34. Pöördvõrdeline seos ja selle graafik. a y x Pöördvõrdeline seos, ülkduju • Hüperbool 35. Võrre, võrde põhiomadus, võrdekujuline võrrand. Võrre on tõene võrdus, mille mõlemad pooled on jagatised (võrdsed). Võrdus on avaldis, mis võib olla tõene või väär. Võrrand on võrdus, mis sisaldab tundmatut. Põhiomadus: Siseliikmete korrutis on võrdne välisliikmete korrutisega. Sisearvude korrutis on võrdne välisarvude korrutisega. 2:2=3:3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
