b) Grupiprotsesse eksperimentaalsetes situatsioonides c) Grupiprotsesse väliuuringutes ehk normaalses keskkonnas d) Aju elektrilise aktiivsuse muutusi sõltuvalt esitatud stiimulitest e) Õiged on b ja c 18. Gert Kullamäe oli väga hea korvpallur. Ta suutis samaaegselt jälgida vastaste tegevust, TÜ/Rocki mängijate tegevust, planeerida enda tegutsemist ja meenutada treeneri poolt antud ülesandeid. Mis on sellise tegevuse aluseks tajupsühholoogia seisukohalt? a) Gert alustas korvpallimängu treenimist üle 10 aasta tagasi b) Gert töötles efektiivselt mitmeid stiimuleid samaaegselt tänu tähelepanu jagamise treenitusele c) Vanemad ei sundinud Gerti lapsepõlves trenni minema ning ülekaalus on sisemine motivatsioon d) Vanemad sundisid Gerti lapsepõlves trenni minema ning ülekaalus on väline motivatsioon e) Kodupubliku toetus aitas Gerdil võimed realiseerida 19
Psühholoogia harud ja seos teiste teadustega · Üldpsühholoogia o Uurib täiskasvanud normaalse inimese psüühikat o Juriidiline teadus o Psühholoogia ja psühhiaatria vahe Psühhiaatria on meditsiiniharu (tegeleb hulludega), tegeleb vaimsete haigustega (depressioonid, hulluhaiged, unehäired, enesetapu häired jne) Psühholoogia tegeleb täiskasvanud normaalsete inimestega o Tajupsühholoogia Nägemine, kuulmine jne Puhas psühholoogia o Neuropsühholoogia · Aju osad, närvisüsteem jne o Patopsühholoogia · Psühhiaatria ja psühholoogia piiripeal o Arengupsühholoogia · Inimese areng sünnist surmani · Imikupsühholoogia · Lapsepsühholoogia · Noortepsühholoogia
1. Millised on psühholoogia koolkonnad ja nende peamised seisukohad? * bioloogiline--käitumise aluseks bioloogiline funktsioneerimine; käit lammutatav elgseteks bioloogilisteks komponentideks; rõhuasetus isikul *psühhodünaamiline- käitumist tingivad seesmised teadvustamata psüühilised jõud e. instinktid.kultuuri ja isiksusepsühholoogiline süsteem, mis uurib unenägusid,usku,kunsti,kirjandust jne. Freudi järgi inimesel kaks instinkti: elu- ja surmainstinkt. *käitumuslik-seesmised psüühilised protsessid on kontrollimatud. *analüütiline psühholoogia-Jung. Määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Liikumapanevaks jõuks on allasurutud isikliku elu sündmused ja pärilik liigiomane alateadvus.kollektiivne alateadvus e mõjud, mis saime esivanematelt( usk, armastus) *kongnitiivne-rajaneb eksperimentaalpsühholoogial.õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb,muundab,säilitab ja kasutab informatsiooni. * gestaltpsühholoogia-lähtub ideest, et ...
Taju on protsess, mille käigus sünnib väliskeskkonnast terviklik sisemine representatsioon, mis on aluseks keskkonna tunnetamiseks ja selles käitumiseks. Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas? · Kiskjate vältimine · Õige toidu leidmine · Liitlaste ja sõprade leidmine · Laste ja sugulaste aitamine · Teiste mõtete lugemine · Teistega suhtlemine · Seksuaalpartnerite leidmine Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Representatsioon taju mõistes tähendab väliskeskkonnast saadud info ümbertöötlemist, sümbolite kaudu tegelikkuse esitamine ajus. Meeltesüsteem ja organismi omailm Milliseid füüsikalise energia liike suudab inimene tajuda? Keemilist (maitsmine, haistmine) Elektromagnetilist (nägemine) Mehaanilist (propriotseptsioon ehk asendi, liikumise, näoväljenduste tajumine; nahameeled, kuulmine). Mis on distaalne stiimul; proksimaalne stiimul; transduktsioon; kodeerimine; aisting;
Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 Psühholoogia Eestis Kokkuvõte Algus (1632-1918). Psühholoogia algus Eestis seondub Academia Gustaviana (1632- 1656) ja Gustavo-Carolina'ga (1690-1710), kus filosoofiliste disputatsioonide temaatikas esineb ajastule iseloomulikke psühholoogia probleeme nagu hinge olemus ja tüübid, tajuvõimed, ideede päritolu ning rahvuslik iseloom. · Püsivalt juurdus psühholoogia akadeemilises õppekavas peale TÜ taasavamist 1802. a., kui I. Kanti õpilane Gottlob Benjamin Jäsche hakkas lugema empiirilise psühholoogia kursust. Alates sellest on psühholoogia. õpetamine Eestis jätkunud ilma suuremate vaheaegadeta. · 19. saj. väärib psühholoogia kursust lugenute seas nimetamist Ludwig Strümpell, kelle unenägude teooria mõjutas oluliselt Sigmund Freudi, ja s...
1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus) Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis) subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessis, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas) Inimese psüühikat juhib ja kontrollib sotsiaalne normatiivne baas (bioloogilised...
jms määramisega KAARTIDEL TEHTAVATE MÕÕTMISTE KAUDU) 15. Milline on kartograafia seos teiste teadustega? a. Keskkonna alased teadused (keskkonnakaitse, maastikuarhitektuur, bioloogia, geograafia, geoloogia, klimatoloogia) b. ,,Ühiskonna teadused" (territooriumi haldamine, planeerimine, demograafia, keeleteadus (kohanimed), ajalugu) c. Kognitiivsed teadused (tunnetus, tajupsühholoogia, mälupsühholoogia) d. Infotehnoloogia e. Geodeesia f. Matemaatika 16. Kartograafia ajalooline jaotus? a. Primitiivkaardid (VI-IV saj, eKr) b. Teadusliku kartograafia sünd (1. saj pKr) [Vana-Kreeka->Geomeetria konseptsioon (maa kuju, geograafiline pikkus, objektide vahelised kaugused), Ptolemaios] c. Mungakaardid (2-12 saj) d. Globaliseerumine (13-16 saj) e
teatud soovide tekkimisena. Teadvustatud reklaami mõjul tarbitakse midagi, sest teatakse, mida see annab. Reklaamiteate alateadliku mõju puhul aktualiseerub mingi soov või tekib mingi tundmuslik seisund ning selle lahendamiseks või sellele sobiva reaktsioonina tarbitakse teatud toodet, sest see on vastavuses soovi või seisundiga .(Bachmann 1994:125) 3.2 REKLAAMI TAJUMINE Esmatähelepanu reklaamipsühholoogias pöördub neile tajupsühholoogia momentidele, mis käsitlevad mingi objekti võimet teiste seast märgatav olla, eristuda, selgesti tajutav olla ning isikupära kanda. Et olla märgatav ja äratuntav, peab objekt millegi poolest ümbrusest esile tõusma, eristuma. Selle tagamiseks on palju võimalusi. Värvuskontrasti puhul saame rääkida eelkõige kahest suunast reklaamipsühholoogias. Esiteks värvilises teostuses reklaamide või reklaamielementide vastandamisel must- valgele
mis ei moodusta süsteemipärast kogumit ja mida on raske jaotada mingi üldisema tunnuse alusel liigituvatesse alarühmadesse reklaaminipid. Üldjoontes võime tõdeda, et sõltuvalt sellest, kas reklaamis apelleeritakse arutlusele ja loogikale ning ratsionaalsele tõestamisele või hoopis irratsionaalsele ning tundeelamuslikule mõjutamisele, muutub ka reklaamteate ülesehitus. Teadvuses mõjub reklaam teadmise ja fakti kaudu ning järeldusena ,,kui siis". Reklaami tajumine Lisaks tajupsühholoogia üldistele seaduspärasustele on reklaamipsühholoogias vaja tunda ka spetsiifilisi reklaamteate vastuvõtuga seotud tajumehhanisme. Et olla märgatav ja äratuntav, peab objekt millegi poolest ümbrusest esile tõusma, eristuma. Üheks tunnuseks, mille alusel on võimalik saavutada objekti kontrastset eristumist tavaliste hulgast, on kahemõttelisus. Olulisemaid tunnuseid kontrasti saavutamisel on intensiivsus. Visuaalsete reklaamielementide kasutamisel lähtuvad
- teadvustamata otsustuste (unbewusster Schluss) reegel; - tajude (Wahrnehmung) aistingutest (Perzeption) eristamise reegel; - tajude kasulikkuse reegel.(Vikipedia) James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria- selle kohaselt tekib inimese taju vahetult, ilma et oleks vaja oletada mõtlemislaadset otsustusprotsessi. USA psühholoog, ökoloogilise tajuteooria (nn ökoloogilise optika) looja. Tugevasti mõjutanud tajupsühholoogia uurimist ja arengut. Gregory 1970- Ülatl-alla töötlus Gibson 1966- Alt- üles töötlus Veel infot: otsese taju teooria (direct perception), mille üheks peamiseks esindajaks on Gibson, J.J., (näit. Gibson, 1950); konstruktiivsed teooriad (constuctivist theories), mille üheks peamiseks esindajaks on Gregory, R.L., (näit. Gregory, 1998);
- Seksuaalpartnerid – liigi säilimine Milliseid probleeme peab nägemissüsteem lahendama? - Nägemissüsteem peab kinni püüdma erinevad värvid, valgused - Tegema vahet enda liikumisel ja objekti liikumisel, - Kiiresti reageerima muudatustele ja ohule, - Kokku panema info mis tuleb erinevatest välisteguritest - Tegema vahet sügavusel, kaugusel, 2D ja 3D-l. Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Miski ajus, mis asendab miskit tegelikkuses. Seega kui keskkonnast on tulnud mingi pilt/objekt siis representatsioon on terviklik pilt puust (mis on eri kohtadega tajutud, nt kolvikesed reageerisid värvusele, kepikesed heledusele/tumedusele) Milles seisneb „kiirete“ ja „aeglaste“ tajuprotsesside erinevus? Taju jaoks kergem ülesanne toimub kiiremini. Need millega rohkem vaeva peab nägema on aeglased. Teatud ülesannete lahendamiseks on mentaalsed piirangud
sajandil asetleidnud kunstipoliitilised võitlused on paljus taandatavad nende kahe suure filosoofilise platvormi leppimatusele. Hegellikku „ideede progressi“ väljendas visuaalselt kõrgmodernismi perioodi abstraktne kunst, mida loodi Lääne-Euroopas ja USA-s (Jackson Pollocki maalid). Marksistlik-leninlikku „tööriistade progressi“ väljendas visuaalselt aga figuratiivne kunst, mida loodi Nõukogude Venemaal Suzi Gabliku kunsti progressi idee põhineb Jean Piaget’ tajupsühholoogia teoorial kahest intellektuaalse arengu liigist: - Orgaaniline (lapse areng) - Genealoogiline (ajalooline areng, kollektiivsed teadmiste süsteemid) Gablik: „kunst on läbi kunstiajaloo arenenud samamoodi nagu laps täiskasvanuks“, Puhtus (purity) - Puhtus (ingl k pure) on üks enim levinud modernistliku kunsti termineid läbi 20. sajandi. Eri keeltes (nii vene- kui ka hollandi-, prantsuse-, saksa-, tšehhikeelses jm kunstikirjanduses) on selle tähendus enam-vähem
· Ilu mõiste lahutatakse järk-järgult moraali ja religiooni mõistetest · Nietsche kritiseerib ilu mõistet, nõuab senise apolliinliku ilu kõrvale ka dinüüsoslikku ilu · 20. Sajandil tegeldakse ilufenomeniga 1) loodusteaduses · S.Freud sõnastatud psühhoanalüüs: ilu on seksuaalenergia sublimatsioon, mis tagab meile õnne- ja rahuldustunde; kuigi ilul konkreetne pragmaatiline eesmärk puudub, ei kujutas me iluta kultuuri siiski ette · Tajupsühholoogia: inimese loomingulisus ei pea keskenduma ilu tekitamisele. · 2) kunstiteostes ja vooludes · Palju spetsiifilisi arusaamu ilust (nt esteistide, sürrealistide, kubistide, juugendstiili- kunstnike vastandlikud positsioonid), kuid ühine on kõigile traditsioonilise ilu- ja kunsti eitus · Au sisse tõsteti masinate/tööstuse ilu, kits, maitselageud, nonsense · Tähelepanu suunati materjalile
kurjajuure ning ebahumaansusena. Küll nimetatakse aga mõned isiksuse arengu printsiibid: (Esiteks) on indiviididel kaasasündinud võime korraldada oma nägemisväli tähendust omavateks mustriteks (e. gestaltideks) - figuur vs. taust. Terve on inimene, kel figuuri taustaks ja tausta figuuriks ümberkujundamine libedalt läheb. Neurootilisteks e. düsfunktsionaalseteks peetakse indiviide, (a) kel see võime puudulik või (b) kes figuuri taustast üldsegi eristada ei suuda. Tajupsühholoogia ühest klassikalisest voolust, Wertheimeri ja Lewini gestaltteooriast pärit mõistetesüsteemi rakendatakse kirjeldamaks isiksust mitmesuguste polaarsuste paaridena. Kuid erinevalt K.Lewinist, kes oma ideed pidas kirjelduse täpsust ning mõõdetavust tõstvaks ning * Pandagu tähele, et psühholoogias ja psühhoteraapias tavaliselt teadvuslike protsesside ja teadvustamise kohta kasutatav sõna “conscious”, “consciousness”, mille
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
