kujundatud ka nendest reeglitest ja normidest (väärtushinnangutest) kinnipidamise tagamise vahendid (hukkamõist, karistused, sunnivahendid jm). Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis, mall (Vt Aarnio, A. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn 1996, lk 56). Eespool juba nimetasime, et valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt matemaatika- ja formaalloogika reeglid, esteetika ja tavanormid, moraalinormid (kõlblusnormid), tehnilised normid ehk normatiivid jne. Mitte kõik need ei ole normid sotsiaalse normi tähenduses. Sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga käitumisreeglid (käitumiseeskirjad), mis kehtestavad, kuidas konkreetses normis nimetatud olukorda sattunud inimene (või juriidiline isik) käituma peab või peaks. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet. Nad reguleerivad ühiskondlikke suhteid, st inimeste käitumist üksteise suhtes.
o Ei ole kehtestatud, nad on välja kujunenud o On hakatud ühtviisi talitama o Suuline tavaõigus nn kohtupidamine Tavade autoriteet põhineb enamasti austusel, neid järgitakse vabatahtlikult. Tava Ühiskondlik Kolmanda isiku otsus kokkulepe Kõlblus ,,Kõlbluse" sisu avaldavad hinnangulised kategooriad nagu hea ja kuri. Kõlblusnormid on kriteeriumid, mille alusel hinnatakse inimkäitumist hea ja kurja skaalal. Kõlbeline mida peetakse õigeks, austusväärseks. Kõlvatu millegi kirja, halva, hukkamõistea suhtumine. Õigus Õigus on sotsiaalne norm (juhised või reeglid), millega puutume kokku iga päev. Õigus kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud ühiskondlike normide kogum, loodud inimkäitumise korrastamiseks, täitmise tagab riik.
Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest .Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad. Kristliku eetika põhimõtted Kristliku eetika aluseks on kristluse usulised ettekirjutused, mis määravad kõlblusnormid. Eetilise otsustuse keskmes on küsimused: mis on hea, mis halb; milline käitumisviis on õige, milline vale. Need küsimused on suunatud mõistmisele, milline üleüldse on Jumala silmis kõlbeline inimene. Piibis ei ole ühtset eetilist teksti.Usutakse et inimese eksisdents jätkub ka peale surma. Surmajärgne elu sõltub eelnevast elust inimese surma järgne saatus ei sõltu tema tegudest vaid jumala otsusest. Kardinaalvoorused on kõige tähtsamad ehk usk, lootus ja armastus
tehnoloogilised ja globaalsed dimensioonid 4. Mintzbergi rollide jaotus.(10 erinevat rolli) Suhtlemisega 5. Organisatsioonikultuur ja selle tähtsus firma edu saavutamises Kultuur-. 6. Millised tegurid mõjutavad juhi eetilist käitumist. Juhi isiksus/kasvatus,isiklikud väärtushinnangud,religion/,firma/poliitika,ülemste käitumine,kaastöötajate käitumine/ keskkond/seadustik,ühiskonna hinnangud ja kõlblusnormid,tegvusharu eetiline kliima/ 7. Otsustamine. Otsustamisprotsess. Otsuste liigid. Otsustamine on valiku tegemine erinevate tegevussuundade, probleemide lahendamisvõimaluste, toimimisviiside jne. Vahel. Otsustamine on vahend, mis peab kindlustama eesmärkide saavutamise või sellele kaasa aitama. Protsess: Probleemi määratlemine. Probleem kui tegelikkus erineb soovitust.Probleemi tunnused ilmnevad meid häirivate teguritena
*Rahvusvahelised tegurid *Majanduslikud tegurid *Sotsiaal-kultuurilised tegurid *Poliitilised ja õiguslikud tegurid *Tehnoloogilised tegurid Mikrokeskkond: *Konkurendid *Kliendid *Tarnijad *Regulaatorid *Strateegilised liitlased 8. Millised on kolm peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit? *Juhi isiksus (kasvatus, väärtushinnangud, religioon); *Firma (poliitika, ülemuste käitumine, kaastöötajate käitumine); *Keskkond (seadustik, ühiskonna väärtushinnangud ja kõlblusnormid, tegevusharu eetiline kliima). 9. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? Organisatsiooni sotsiaalne vastutus tähendab seda, et organisatsioonid tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks oma igapäevases äritegevuses. 10. Selgitage mõistet „eesmärk“. Selgitage SMART mudelit. Eesmärk – mingi kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada. SMART- mudel S – specific - eriline
inimesest jms) Religioon – usund, rahvapäraselt usk, inimese suhtumine temast absoluutselt üle olevasse ja tema olemist määravasse tegurisse, mida käsitatakse umbisikulise väena või kujutletakse isikustatud kujul Jumalana, kelle põhitunnused on pühadus ja kõikvõimsus. Eetika – (kr ethos ´komme, harjumus), filosoofia osa, mille käsitlusaine on moraal kui ühiskondliku teadvuse osa ja ühiskonnaelu korralduse oluline lähtealus. Moraali ja kõlblusnormid ja ideaalid on muutunud ja muutuvad ajaloos. Poliitika – ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus. Poliitikas osalevate huvigruppide eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Kriitika – (kr kritike ´hinnang) vigadele, puudustele ja vastuoludele osutamine Kunstiliigid Arhitektuur (lad architekton ´ehitusmeister) sakraalse ja profaanse ehituskunsti üldnimetus.
realiseerida. NT luuakse õpikeskkond Negatiivne vabadus-vabadus piirangutest, vabadus teha ükskõik mida. NT kõik võivad tulla ülikooli KONSERVATISM(traditsioonid, rahvuslus, pooldavad sotsiaalsete erisuste säilimist, ei poolda riigi sekkumist, mõõdukad maksud, sotsiaalne heaolu suguvõsa-vanurid pere hoole allv vanadekodus. Töö oluline, see määrab vanaduses heaolu. Naine on koduhoidja. Traditsioonid Kõlblusnormid, religioon oluline Skepsis inimese suhtes, areng ei vii parema suunas Orgaaniline ühisskonnanägemus, targemad-hjuhivad, nõrgemad-tulevad kaasa Riik on oluline, usk riiki Ebavõrdsus on normaalne Võim tuleb anda parematele Eraomand oluline SOTSIALISM(segamajandus,valitsus reguleerib majandust maksudegaa, suurem tulu saajad-kõrgemad maksud. Võrdsus Ühiskondlik heaolu Klassid ühiskonnas Ühisomand
Etikett on ettekirjutuste ja reeglite kogum, mis reguleerib käitumist standardsetes olukordades. Etiketi ja eetika vahele ei saa panna võrdusmärki. Etikett reguleerb välist käitumist. Moraal püüdleb kõrgemate väärtuste poole ega rahuldu vaid viisakusreeglitega. Kutse-eetikas on rahvaste etiketireeglite tundmine oluline. Etiketi tundmine teeb inimeste, sealhulgas ka kutseesindajate suhtlemise märgatavalt kergemaks, meeldivamaks, lihtsamaks. Kutse-eetika koodeksid Eetikakoodeksid on kõlblusnormid, mis on mõeldud üleüldiseks täitmiseks. Üks vanemaid kõlbelisi õpetusi on Moosese 10 käsku. Esimesed teadaolevad ametikoodeksid pärinevad India preestritelt. Tuntuim Vana-Kreeka kutse-eetika koodeks oli Hippokratese vanne, milles autor propageerib arstieetikat. Esimene insenerieetika koodeks võeti vastu Ameerikas 1912. aastal Ameerika Elektriinseneride Liidu poolt. Euroopa Rahvuslike Inseneriühingute Föderatsiooni koostatud euroinseneri
Etikett on ettekirjutuste ja reeglite kogum, mis reguleerib käitumist standardsetes olukordades. Etiketi ja eetika vahele ei saa panna võrdusmärki. Etikett reguleerb välist käitumist. Moraal püüdleb kõrgemate väärtuste poole ega rahuldu vaid viisakusreeglitega. Kutse-eetikas on rahvaste etiketireeglite tundmine oluline. Etiketi tundmine teeb inimeste, sealhulgas ka kutseesindajate suhtlemise märgatavalt kergemaks, meeldivamaks, lihtsamaks. Kutse-eetika koodeksid Eetikakoodeksid on kõlblusnormid, mis on mõeldud üleüldiseks täitmiseks. Üks vanemaid kõlbelisi õpetusi on Moosese 10 käsku. Esimesed teadaolevad ametikoodeksid pärinevad India preestritelt. Tuntuim Vana-Kreeka kutse-eetika koodeks oli Hippokratese vanne, milles autor propageerib arstieetikat. Esimene insenerieetika koodeks võeti vastu Ameerikas 1912. aastal Ameerika Elektriinseneride Liidu poolt. Euroopa Rahvuslike Inseneriühingute Föderatsiooni koostatud euroinseneri
Eriti puudutab see poliitika valdkonda. Väärtused Väärtus on ükskõik milline asi-materiaalne või ideaalne,nagu ausus ja armastus.Ide või identutsioon tegelik või kujutletav asi mille suhtes võtab inimene hinnangulise positsiooni. Väärtused on meie käitumise regulaatorid. Igal inimesel on oma põhiväärtused ierarhia. Meedia normid ja sanktsioonid. Norm-reegel mis määrab ära sobiliku käitumise. Tähtsuse järgi jagame normid tavadeks. Kõlblusnormid mis reguleerivad ,,pea" käitumise valdkonda.(nt.peab naisukest hoidma,peab looma tunnis nor. keskonna). Kõige tähtsamad on seadused mis väljendavad mõnes mõttes ideaalkultuuri ja on arusaadav miks seadusi rikutakse. Sanktsioonide abil normid jõustatakse. Positiivne sanktsioon -kutsub tegu kordama Negatiivnesanktsioon -näitab eksimust-(seaduste puhul tuleb karistus.) 4 Etnotsentrism
(Jumal, sõltumatu isik) Väärtused: seesmised (õnn jne), instrumentaalsed (vahend, nt raha), segaväärtused (hea vahend, nt teadmised). Hedonistid peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. · Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus) · Satisfikatsionistid Religiooni komponendid: Rituaal (sümboliline käitumine) Doktriin (õpetus inimese seotusest Jumalaga) Emotsioon (tunded, kogemus) Põhimõtted (pühakiri, tõekspidamised) Eetika (väärtused, kõlblusnormid) Osadus (kuulumine teiste sekka) Loomuliku seaduse teooria Aquino Thomas (1225-1274) Inimloomuse seadus Jumala poolt meile antud südametunnistus võimaldab meil teha vahet hea ja kurja, õige ja vale vahel. Kontraktualism ehk kokkuleppelisus eetikas, miks peab täitma moraalinorme? Poliitiline kontraktualism 17.-18. Sajand, Hobbes, Locke, Rousseau, Kant. · Eesmärgiks oli legitimeerida riigivõimu ja positiivset õigust läbi lepingu idee. Senine
müüja eesmärgid. 66. Tööjõud - majanduslikult aktiivne rahvastik ehk töövõimelised isikud. Jaguneb töötajateks, ettevõtjateks ja töötuteks. 67. Tööpuudus - kui tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus. 68. Töötu -töövõimeline isik, kes on ilma tööta. 69. Äriplaan - ettevõtte tegevuse või mingi projekti üksikasjalik kava (näit. ettevõtluse alustamisel, toetuse taotlemisel). 70. Ärieetika - äritegevuses kehtivad kõlblusnormid ja tavad. 71. Turundusplaan - turundusolude analüüsi ning turundusmeetmeid sisaldav lühiperioodi tegevusplaan. 72. Tarbijahinnaindeks - indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. 73. Turutasakaal -olukord, kus nõudmine ja pakkumine toote/teenuse järele on teatud hinnatasemel võrdsustunud. 74. Bränd - toote/teenuse materiaalsete ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis
järgmiste tunnuste poolest: · Tunnetatavat nähakse ja mõistetakse sotsiaalse objektina, tajus on esiplaanil sotsiaalset huvi pakkuvad jooned ja omadused: positsioon ühiskonnas, roll, päritolu, rahvus, perekonnaseis jne. · Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Oma osa mängivad ka sotsiaalsed stereotüübid, kõlblusnormid, ideaalid ja eelarvamused. · Ühe inimese tajumine teise poolt sõltub otseselt nendevahelistest suhetest. · Isikutaju objekt - see, keda hinnatakse, on sageli agar ilmutama teatud käitumisviise, mis tagavad positiivsema hinnangu. Teisele näidatavas fassaadis on mõned olemuslikud jooned teadlikult varjatud. Nii igapäevasuhete kogemused kui teaduslikud uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul
majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. Analüüsi eesmärk on näidata, kuidas väliskeskkond mõjutab organisatsiooni tegevust. 17. Millised on kolm peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit? Juhtide eetilise käitumise kujundavad tegurid on *Juhi isiksus (kasvatus, väärtushinnangud, religioon) *Firma (poliitika, ülemuste käitumine, kaastöötajate käitumine) *Keskkond (seadustik, ühiskonna väärtushinnangud ja kõlblusnormid, tegevusharu eetiline kliima). 18. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? Organisatsiooni sotsiaalne vastutus tähendab seda, et organisatsioonid tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks oma igapäevases äritegevuses. Organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks nimetatakse juhtkonna kohustust oma tegevustes üheaegselt silmas pidada nii ühiskonna kui organisatsiooni huve. 19
meie mõistus korrastab aistinguid ja selle tagajärjel tekivadki teadmised. Pöörde sisuks on see, et tunnetamine algab kogemustest e aistingutest ja lõpeb mõistuse tööga, seega on vajalikud mõlemad. Tekib küsimus, miks inimesed tunnetavad maailma siiski ühtemoodi. Kanti arvates on igal inimesel ühtemoodi "teoreetilised prillid" tänu millele me tunnetame maailma ühtemoodi. Eetika teooria kõlblusnormide kohta on olemas kaks seisukohta: arvatakse, et kõlblusnormid on püsivad nad ei muutu ja kehtivad kõigis ühiskondades. Sellist seisukohta nimetatakse moraalseks või kõlbeliseks absolutismiks. Ntks kristlik või islami eetika. moraali või kõlblusnormid muutuvad ajas ja erinevad ka kultuuriti, seda seisukohta nimetame kõlbluse e moraali realitivism. See ei tähenda, et kõik on lubatud. Tema positiivseks omaduses on sallivus, mis isegi läheb liiga suureks. Eetika teooria võib jagada kolme suurde rühma: 1
ettevõttega on tegu. Nt tarbijatele teenuseid pakkuvad ettevõtted on pigem huvitatud sotsiaalsetest teguritest, samas relvatööstus tahab pigem poliitilise analüüsi osa. 18. Selgitage kolme peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit. Juhi isiksus (kasvatus, väärtushinnangud, religioon) Firma (poliitika, ülemuste ja kaastöötajate käitumine) Keskkond (seadustik, ühiskonna väärtushinnangud ja kõlblusnormid) Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? Organisatsiooni sotsiaalne vastutus tähendab seda, et organisatsioonid tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks oma igapäevases äritegevuses. Rõhk ei ole tulemustel vaid tulemuste saavutamise meetoditel ja vahenditel. 19
võtmetegurid, mis organisatsiooni mõjutavad, kuid ei ole reeglina oma olemuselt organisatsiooni enda poolt mõjutatavad. NT seaduse muutus, sõda jne. 18. Millised on kolm peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit? Juhi isiksus (kasvatus, väärtushinnangud, religioon) Firma (poliitika, ülemuste käitumine, kaastöötajate käitumine) Keskkond (seadustik, ühiskonna väärtushinnangud ja kõlblusnormid, tegevusharu eetiline kliima). 19. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? Organisatsiooni sotsiaalne vastutus- ettevõtted tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks oma igapäevases äritegevuses. Rõhk ei ole tulemusel vaid tulemuste saavutamise meetoditel ja vahenditel. 20. Miks ja kuidas peaksid organisatsioonid sotsiaalselt vastutustundlikult toimima?
võimalusi ehk voorusi parimal viisil. HEDONISM - on eetika seisukoht, mille järgi kõrgeim hüve on nauding ning hea on see, mis tekitab naudingut. STOITSISM - hellenistliku ja rooma filosoofia suund, mis pooldas meelerahu, korrastatud maailma ja mõistuse järgimist. EPIKUREISM Epikurose õpetus sellest, mis on õnn ja kuidas saada õnnelikuks KRISTLIK EETIKA - kristluse usulised ettekirjutused, mis määravad kõlblusnormid. Eetilise otsustuse keskmes on küsimused: mis on hea, mis halb; milline käitumisviis on õige, milline vale. Need küsimused on suunatud mõistmisele, milline üleüldse on Jumala silmis kõlbeline inimene. Kuid kristliku eetika sisu ei ole ainult kõlbelise käitumisviisi teadmine, vaid ka selle elluviimine. I. KANTI ,,KATEGOORILISE IMPERATIIVI" DOKTRIIN - põhineb asjaolule, et me ei või kunagi kindlalt teada millegi sellise olemasolu, millele meie meeleorganitel puudub ligipääs.
vastastikuseid tõotusi. *Kristliku kiriku pühad meenutavad peamiselt Jeesuse elu sündmusi ja kristliku usu algust, tähtsamaid pühi tähistatakse kõikjal. Jõulud-tähistatakse jeesuse sündimist Petlemmas. Ülestõusmispüha-jüngrid said teada, et Jeesus oli elus. Suur neljapäev-viimane õhtusöömaaeg. Suur reede-Jeesuse ristilöömine. Eetika Kristliku eetika aluseks on kristluse usulised ettekirjutused, mis määravad kõlblusnormid. Eetilise otsustuse keskmes on küsimused: mis on hea, mis halb; milline käitumisviis on õige, milline vale. Need küsimused on suunatud mõistmisele, milline üleüldse on Jumala silmis kõlbeline inimene. Kuid kristliku eetika sisu ei ole ainult kõlbelise käitumisviisi teadmine, vaid ka selle elluviimine. Jumala silmis kõlbelise elu elamine ei ole väärtuslik iseenesest, vaid inimene, kellel juba sündides lasub pärispatt, võib niimoodi ära teenida lunastuse ning saada õndsaks
mis on õnn. Näiteks Aristotelese arvates kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Õnn on inimese jaoks parim, mida taotleda. Hellenismiajal sai eetikast kõige olulisem filosoofia haru ning tekkisid mitmed koolkonnad ( nt epikuurlased, skeptikud ). Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas. Budismis on vennaskonnasisesed nõuded ja munga ustavusvanne ning käsitletakse eetilisi väärtusi. Kristlikus eetikas on aluseks kristluse ettekirjutused, mis määravad kõlblusnormid. Kadus antiikaja tees: tähtsaim on õnn. Tähtsaim oli püüdlemine Jumala poole, reeglitest arusaamine ja nende järgi elamine. Keskmeks on küsimused: mis on hea ja halb; milline on õige ja vale. Need on suunatud mõistmisele, milline on Jumala silmis kõlbeline inimene. Normide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega: jumala igavene tasu või karistus (nt põrgu või paradiis). Lisaks Jumalalt saaetud seadustele, käskudele ja kohustustele on oluline arendada vooruseid
järgmiste tunnuste poolest: 1. Tunnetatavat nähakse ja mõistetakse sotsiaalse objektina, tajus on esiplaanil sotsiaalset huvi pakkuvad jooned ja omadused: positsioon ühiskonnas, roll, päritolu, rahvus, perekonnaseis jne. 2. Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Oma osa mängivad ka sotsiaalsed stereotüübid, kõlblusnormid, ideaalid ja eelarvamused. 3. Ühe inimese tajumine teise poolt sõltub otseselt nendevahelistest suhetest. Piia Maria Nahkur Isikutaju 4. Isikutaju objekt - see, keda hinnatakse, on sageli agar ilmutama teatud käitumisviise, mis tagavad positiivsema hinnangu. Teisele näidatavas fassaadis on mõned olemuslikud jooned teadlikult varjatud.
tegevusi. Rakendus sõltub sellest, mis tüüpi ettevõttega on tegu. Nt tarbijatele teenuseid pakkuvad ettevõtted on pigem huvitatud sotsiaalsetest teguritest, samas relvatööstus tahab pigem poliitilise analüüsi osa. 18. Millised on kolm peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit? Juhi isiksus - kasvatus, religioon, väärtushinnangud Firma - poliitika, ülemuste käitumine, kaastöötajate käitumine Keskkond - seadustik, ühiskonna väärtushinnangud ja kõlblusnormid, tegevusharu eetiline kliima 19. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? Ettevõtted tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks oma igapäevases äritegevuses. Rõhk on ettevõte meetoditel ja vahenditel kuidas nad tulemuseni jõuavad, mitte tulemustel endil. Pole tähtis kui suur kasum on vaid kuidas see kasum saavutati. 20
järgmiste tunnuste poolest: · Tunnetatavat nähakse ja mõistetakse sotsiaalse objektina, tajus on esiplaanil sotsiaalset huvi pakkuvad jooned ja omadused: positsioon ühiskonnas, roll, päritolu, rahvus, perekonnaseis jne. · Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Oma osa mängivad ka sotsiaalsed stereotüübid, kõlblusnormid, ideaalid ja eelarvamused. · Ühe inimese tajumine teise poolt sõltub otseselt nendevahelistest suhetest. · Isikutaju objekt - see, keda hinnatakse, on sageli agar ilmutama teatud käitumisviise, mis tagavad positiivsema hinnangu. Teisele näidatavas fassaadis on mõned olemuslikud jooned teadlikult varjatud. Nii igapäevasuhete kogemused kui teaduslikud uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul
Juhi isiksus Firma Keskkond Kasvatud poliitika seadustik Isiklikud väärused ja ülemuste käitumine ühiskonna käitumismallid kaastöötajate väärtushinnangud ja religioon käitumine kõlblusnormid tegevusharud eetiline kliima Joonis 7 – Juhi eetilisust mõjutavad tegurid otsustamisel Juhi eetilisus väljendub selles … Kuidas organisatsioon kohtleb töötajaid Kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni Kuidas koheldakse väljastpoolt sisenejaid Kas on seadusega lubatud
36) Nimetage paar organiseerimise mehhanismi ja mis on nende väljundiks (positiivne tulemus sellest et organiseerimine on õnnestunud)? Keskkond 37) Millised on juhi eetilisust mõjutavad tegurid otsustamisel? Juhi isiksus- kasvatus, isiklikud käitumismalli ja väärtuhinnangud, religioon Firma- poliitika, ülemuste käitumine, kaastöötajate käitumine Keskkond- seadustik, ühiskonnaväärtushinnangud ja kõlblusnormid, tegevusharu eetiline kliima 38) Millistest teguritest koosneb organisatsiooni mikrokeskkond? Mikrokeskkond on sisekeskkond. Mikrokeskkond on konkurendid, tarnijad, regulaatorid (tegevusharuga seotud seadused), liitlased (koostööpartnerid), kliendid. Mikrokeskkond hõlmab organisatsiooni tegevust otseselt mõjutavaid faktoreid (kliendid, konkurendid, liitlased, regulaatorid, tarnijad). 39) Millistest teguritest koosneb organisatsiooni makrokeskkond?
·Religioon 14. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? Organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks nimetatakse juhtkonna kohustust oma tegevuses silmas pidada nii ühiskonna kui ka organisatsiooni huve. 15. Kirjelda organisatsiooni juhtkonna täielikku sotsiaalset vastutust. Organisatsioon ·Organisatsiooni kultuur ·Juhtide käitumine ·Töötajate käitumine Keskkond ·Seadusandlus ·Ühiskonna väärtushinnangud ja kõlblusnormid ·Tegevusharu eetiline kliima KORDAMISKÜSIMUSED 4 28. aprill 2010. a. 19:13 1. Millised on juhtmise osategevused ja kuidas nad jaotuvad? Juhtimisfunktsioonid (horisontaalsed): 1. Kavandamine (Ergo) 2. Organiseerimine (Karin) 3. Eestvedamine (Ergo, Jörgen) 4. Kontrollimine (Ergo) Vertikaalsed tegevused 5. Otsustamine (Ergo) 6. Koordineerimine (Hannes) 7. Suhtlemine (Jörgen 2
kõrgem. 6. Millised tegurid mõjutavad juhi eetilist käitumist. Eetika määrab ära, mis on õige jam is vale, üldtunnustatud kõlblusnormide kogum Juhi eetilist käitumist mõjutavad: juhi isiksus (kasvatus, isiklikud käiumismallid ja väärtushinnangud, religioon); firma (poliitika, ülemuste käitumine, kaastöötajate käitumine) ja keskkond (seadustik, ühiskonnaväärtushinnangud ja kõlblusnormid, tegevusharu eetiline kliima). Juhi eetikat mõjutavad tegurid: · Juhi moraalne arengutase-kinni pidada füüsilise karistuse vältimise reeglitest; järgida reegleid omakasu huvides; teha seda, mida teised minult ootavad, toetada korda, seadusi, millega olen nõus; väärtustada teiste õigusi; jälgida eetikapõhimõtteid isegi siis kui on seadusega vastuolus või kahjustavad ennast.
1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) elulaad, karakter Eetika käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust. Eetika on väärtusteadus, mis põhineb moraalsetele kohustustele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast/halvast. Eetika tuumaks on ARUTELUD, mis suunavad üldistusteni.
Inimkooslused on alati tundnud vajadust oma liikmete kaitse järele. Eesti muistne iseseisvusaeg ei tunne aga sõnu politsei või miilits ega ka vastavaid asutusi. Politseivõimu ja asutusi esindas kogukonna- või külavanem, kes hoolitses oma territooriumi korra ja julgeoleku eest ning kellele allused ja kellelt lootsid kaitset kõik tema alluvad. Politsei võimu ja esindajate puudumine on seletatav ka sellega, et raskemate kuritegude ärahoidmisele avaldasid tuntavat mõju usk ning valjud kõlblusnormid ja tavad. Politseiasutused koos vastavate ametnikega loodi meie maal võõraste vallutajate poolt pigem poliitilisest umbusaldusest kui tegelikult kuritegudest põhjustatud vajadusest lähtudes. Kursusetöö eesmärgiks on anda ülevaade omaaegsest Eesti politseikorraldusest, 1920. ja 1924. aasta politseireformidest, politseiametnikele kehtestatud palkadest, politseikooli ja politseipeavalitsuse tööst, politsei ühiskondlike organisatsioonide osast Eesti politsei
fakte integreerida olemasolevasse. · Tajukujundi tasakaalustamine sisalduvad: lihtsustamine ja äärmushinnanguist hoidumine. Lisaks vastuolude silumine. On vaja tekitada enda jaoks arusaadav tervik, milles ei ole nurki ega vastuolusid. Selleks kasutatakse kõiki kolme. Nt. kui kliendis on väga tugev vastuolu (peksab naist ja lapsi, ent samas on hoolitsev ja hell). Oma rolli mängivad kõlblusnormid, ideaalid, eelarvamused, stereotüübid, ühiskondlik- ajalooline kogemus jne. Soovitused kontakti loomiseks · Silmside · Kehakontakt (käe andmine) · Naeratus (katkestab kontrollitud mõtlemise, toob välja sisemised protsessid, lõhub negatiivseid tundeid) · Vaba kehahoiak · Hääletoon · Enda tutvustamine, kliendi nime meeldejätmine ja kasutamine
13. Millised tegurid mõjutavad juhi eetilist käitumist? Juhi isiksus Organisatsioon Keskkond Kasvatus Organisatsiooni kultuur Seadusandlus Isiklikud käitumismallid, Juhtide käitumine Ühiskonna väärtushinnangud ja väärtushinnangud kõlblusnormid Religioon Töötajate käitumine Tegevusharu eetiline kliima 14. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? Juhtkonna kohustust oma tegevuses silmas pidada nii ühiskonna kui ka organisatsiooni huve. 15. Kirjelda organisatsiooni juhtkonna täielikku sotsiaalset vastutust. Milleri, Catti ja Carlsoni poolt koostatud mudel: Sotsiaalse lähenemisega juhtimine (4)
järgmiste tunnuste poolest: · Tunnetatavat nähakse ja mõistetakse sotsiaalse objektina, tajus on esiplaanil sotsiaalset huvi pakkuvad jooned ja omadused: positsioon ühiskonnas, roll, päritolu, rahvus, perekonnaseis jne. · Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Oma osa mängivad ka sotsiaalsed stereotüübid, kõlblusnormid, ideaalid ja eelarvamused. · Ühe inimese tajumine teise poolt sõltub otseselt nendevahelistest suhetest. · Isikutaju objekt - see, keda hinnatakse, on sageli agar ilmutama teatud käitumisviise, mis tagavad positiivsema hinnangu. Teisele näidatavas fassaadis on mõned olemuslikud jooned teadlikult varjatud. 12 Nii igapäevasuhete kogemused kui teaduslikud uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul
Inimõigused: on universaalsed, need kuuluvad kõigile inimestele igal ajal ja igas kohas; kaitsevad inimese peamisi vajadusi ja enesemääratlust; põhinevad kõlblusnormidel; toimivad kehtiva õiguse mõõdupuuna. Universaalsus toob kaasa ka selle, et inimõiguste tagamine on iga inimese ja inimeste elu korraldava organisatsiooni, eelkõige riigi ülesanne. Inimõiguste rikkumine põhjustab inimesele kehalisi või vaimseid kannatusi. Kõlblusnormid, nagu ka tavad, on ühiskonna kooshoidmiseks vajalikud. Koos õigusnormidega on need ühiskondlikud normid. Kui õigusnormide täitmist tagab avalik võim sunniga, siis kõlblusnormide täitmise tagab au- või häbitunne, mis on nii inimese sisemine tunne kui ka väline, näiteks kaasinimeste heakskiit või halvakspanu. Kui kehtiv seadus on vastuolus inimõigustega, ei ole tegemist õiguse, vaid ebaõigusega, mis toob kaasa ebaõigluse. Samas ei saa anda ammendavat inimõiguste loetelu
tootmine. Samas on see ainus tööandja seal. Juhi eetilisust mõjutavad tegurid otsustamisel: 1. Juhi isiksus a. Kasvatus b. Isiklikud käitumismallid ja väärtushinnangud c. religioon 2. Firma a. Poliitika b. Ülemuste käitumine c. Kaastöötajate käitumine 3. Keskkond a. Seaduslik b. Ühiskonna väärtushinnangud ja kõlblusnormid c. Tegevusharu eetiline kliima Eetilsus väljendub · Kuidas organisatsioon kohtleb oma töötajaid värbamine ja vallandamine, töötasu ja töötingimused, privaatsus) · Kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni kas ettevõte amaksab õiglast palka. Teisalt, kas töötajad anavad ettevõttele seda, mida lubasid. Ka siin on toimunud nihe. Näiteks NL'i ajal oli normaale kui panid midagi tuuri. Nüüd see enam nii ei ole. See on mõlemasuunaline.
kujundatud ka nendest reeglitest ja normidest (väärtushinnangutest) kinnipidamise tagamise vahendid (hukkamõist, karistused, sunnivahendid jm). Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis, mall (Vt Aarnio, A. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn 1996, lk 56). Eespool juba nimetasime, et valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt matemaatika- ja formaalloogika reeglid, esteetika ja tavanormid, moraalinormid (kõlblusnormid), tehnilised normid ehk normatiivid jne. Mitte kõik need ei ole normid sotsiaalse normi tähenduses. Sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga käitumisreeglid (käitumiseeskirjad), mis kehtestavad, kuidas konkreetses normis nimetatud olukorda sattunud inimene (või juriidiline isik) käituma peab või peaks. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet. Nad reguleerivad ühiskondlikke suhteid, st inimeste käitumist üksteise suhtes.
ilma andmesubjekti osaluseta õigustatud. EIÕK leidis, et Z eraelu riive oli põhjendatud kuriteo ärahoidmise ja teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitsega. Tervise või kõlbluse kaitseks Tervis ja kõlblus kui kaitstavad hüved on ühiskonna arengu seisukohalt olulised väärtused. Kui tervis on selgelt mõistetav väärtus, siis kõlblus kui hüve on väga subjektiivne. Kõlblusel on erinev tähendus indiviidi seisukohalt, aga samuti on kõlblusnormid riigiti väga erinevad. Seega ollakse artikli 8 (2) tõlgendamisel väga keerulises olukorras. Andmesubjekti osalusprintsiibi piiramist kõlbluse kaitseks on kajastatud EIÕK lahendis Z vs. Soome. Riigi ülesanne on luua efektiivselt toimiv seadusandlik baas, mille alusel on andmesubjekti osalust andmetöötlusel võimalik tervise ja kõlbluse huvides piirata. Kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. 17
Autokontakt on inimese enese puudutamine, mis viitab konkreetsele emotsioonile – nt kukla kratsimine tähendab kahtlust; nina sügamine viitab valetamisele jne Kõrgemad tundmused on ainuomased inimestele. Nad on isiksuse olemuslikeks joonteks ning võimaldavad teha otsusti isiksuse arengutaseme kohta. Kõrgemad tunnused on jaotatavad kolme põhigruppi: 1. kõlbelised tundmused – tekivad inimestevahelises suhtlemises. Arengu käigus omandatud kõlblusnormid saavad aluseks väga erinevatele ja sügavatele tundmustele. 2. intellektuaalsed tundmused – seonduvad inimese vaimse tegevusega. Need tekivad probleemidele lahendusi otsides, asju seletada püüdes, mõteldes, fantaseerides jne. 3. esteetilised tundmused – on seotud ilu ja harmoonia tunnetamisega. Korrapära, graatsilisus, erakordsus Tahteprotsessid ja tahteomadused; teadlikkus.
austada, kummardada ja teenida. Religiooni komponendid Tõnu Lehtsaar, TÜ religioonipsühholoogia professor Igas usundis esinevad kindlad komponendid, ehkki nende tähtsus võib religiooniti varieeruda: a. Rituaal (sümboliline käitumine) b. Doktriin (õpetus inimese seotusest Jumalaga) c. Emotsioon (tunded, kogemus) d. Põhimõtted (pühakiri, tõekspidamised) e. Eetika (väärtused, kõlblusnormid) f. Osadus (kuulumine teiste sekka) Moraal religioonides Sallimatus: homoabielude ja homopreestrite lubamine/mittelubamine on viinud nii mõnegi kiriku lõhenemisele. Sallivus: põhiliselt hindu keskkonnas töötanud ema Teresat hindasid nii kristlased, hindud, moslemid kui budistid (dalai-laama sõnutsi võiks budismis ema Teresat vaadelda bodhisatvana). Vt .pdf faili 9.religioon ja eetika, igasugused diagrammid ja tabelid! Mõisteid · Maagia vs religioon
Kõrgemad tundmused esinevad ainult inimolenditel planeet Maal. Need teevad võimalikuks luua otsustusi isiksuse arengutaseme kohta. Kõrgemad tundmused on inimese isiksuse olemuse üks koostisosadeks. Sellised tundmused liigitatakse kolme suurde rühma kõlbelised, intellektuaalsed ja esteetilised tundmused. Kõlbelised tundmused ilmnevad just inimeste omavahelises suhtlemises. Neis avaldub inimese suhtumine, mis sõltub inimese enda isiksuse kõlbelise teadvuse arengust. Kõlblusnormid määravad ära väga erinevaid ja sügavaid tundmusi. Need on aga omandatud just arengu jooksul. Kui mingid asjad vastavad inimese kõlbeliste väärtuste ja normidega, siis inimene tunneb rahulolu. Kui aga ei ole vasta- vuses isiksuse kõlbeliste väärtustega, siis tunneb inimene suuri kannatusi, ebameeldivusi. Intellektuaalsed tundmused ilmnevad inimesel fantaseerides, mõteldes, probleemidele lahendusi otsides jne. Inimese mõtte tööga ongi seotud just intellektuaalsed tundmused
Kõrgemad tundmused esinevad ainult inimolenditel planeet Maal. Need teevad võimalikuks luua otsustusi isiksuse arengutaseme kohta. Kõrgemad tundmused on inimese isiksuse olemuse üks koostisosadeks. Sellised tundmused liigitatakse kolme suurde rühma kõlbelised, intellektuaalsed ja esteetilised tundmused. Kõlbelised tundmused ilmnevad just inimeste omavahelises suhtlemises. Neis avaldub inimese suhtumine, mis sõltub inimese enda isiksuse kõlbelise teadvuse arengust. Kõlblusnormid määravad ära väga erinevaid ja sügavaid tundmusi. Need on aga omandatud just arengu jooksul. Kui mingid asjad vastavad inimese kõlbeliste väärtuste ja normidega, siis inimene tunneb rahulolu. Kui aga ei ole vasta- vuses isiksuse kõlbeliste väärtustega, siis tunneb inimene suuri kannatusi, ebameeldivusi. Intellektuaalsed tundmused ilmnevad inimesel fantaseerides, mõteldes, probleemidele lahendusi otsides jne. Inimese mõtte tööga ongi seotud just intellektuaalsed tundmused
Kõrgemad tundmused esinevad ainult inimolenditel planeet Maal. Need teevad võimalikuks luua otsustusi isiksuse arengutaseme kohta. Kõrgemad tundmused on inimese isiksuse olemuse üks koostisosadeks. Sellised tundmused liigitatakse kolme suurde rühma – kõlbelised, intellektuaalsed ja esteetilised tundmused. Kõlbelised tundmused ilmnevad just inimeste omavahelises suhtlemises. Neis avaldub inimese suhtumine, mis sõltub inimese enda isiksuse kõlbelise teadvuse arengust. Kõlblusnormid määravad ära väga erinevaid ja sügavaid tundmusi. Need on aga omandatud just arengu jooksul. Kui mingid asjad vastavad inimese kõlbeliste väärtuste ja normidega, siis inimene tunneb rahulolu. Kui aga ei ole vasta- vuses isiksuse kõlbeliste väärtustega, siis tunneb inimene suuri kannatusi, ebameeldivusi. Intellektuaalsed tundmused ilmnevad inimesel fantaseerides, mõteldes, probleemidele lahendusi otsides jne. Inimese mõtte tööga ongi seotud just intellektuaalsed tundmused
annaabi.ee 
