Õpetaja ja õpilane: Sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju Füüsilise maailma taju võib illu tõttu ollamoonutatud, rääkimata sotsiaalse maailma taju moonutatusest. Taju mõjutavad õppimine, isiksus, … Taju on moonutatud, sest: Valivus e selektiivsus – objektide või nähtuste eriomadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on in olulisem ja sellele pöörab rohkem tähelepanu. Nt inimnäo puhul suundub meie täähelepanu enam silmadele ja suule. Ilu puhul antakse hinnanguid naistele keskmiseks hinnates, meeste puhul hinnatakse neid kauniteks. Sots taju mõj 3 elementi 1. tajuja – halo efekt (tekib inimeste põhiomaduste üldistamisel, see saab olla pos või neg. ) teiste tajumine põhineb võtmeomadustel, mida arvame neil olevat nt 1)soe v külm inimene. 2)Me võime inimesele ka omistada teiste inimeste omadusi. 3)Sotsiaalsus vastavuses eemale tõmbumisega. Halo efekti põhjendab keskmise arvutamise mudel, mitte lii...
Piia Maria Nahkur T11 HT ISIKUTAJU Mis on taju? Taju on inimesetundmise alus Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi Taju töötleb meelte kaudu saadud infot Taju omadused on püsivus, valivus, mõtestatus Taju sõltub meie hoiakutest, ootustest Erinevad tajuliigid Tekstitaju Situatsioonitaju Kontaktitaju Mõistmistaju Distantsitaju Rühmataju Mis on isikutaju? Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja Teise inimese tajumine, mõistmine, hindamine Isikutaju on subjektiivne Isikutaju seaduspärasus - oreooliefekt Suur osa tajumisest toimub intuitiivselt Teise inimese tajumine määrab suhtlemisviisi Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine (tunnuste ülekandmine) Identifitseerimine (samastamine) Empaatia (kaasaelamine) Projitseerimine (ülekandmine) isikutaju vead Esmamulje efekt Oletatav sarnasus Loogiline järeldamine Kontrasti efekt Vaatleja-tegutseja erinevus Eelnev info (vale info) Miks on isikutaju oluline Tajumisel kujuneb vastast...
ISIKUTAJU - 1.1 Isikitaju etapid: Suhtlemiskäikude e. transaktsioonide omadused · Üksteist täiendavate · Äratundmine · Ajatäited ehk small talk · Üldmuljekujunemine · Rituaalid · Sotsiaalsete tunnuste tajumine · Ristuvate transaktsioonid · Omavaheliste suhete prognoos · Varjatud transaktsioonid 1.1.2 Isikutaju mehhanismid 1.4 Suhtluhstõkked : · Stereotüpiseerimine · Kohtumõistmine : · Loogiline järeldamine · Analoogiate kasutamine - Kritiseerimine · Projektsioon - Sildistamine · Empaatial põhinev isikutaju - Diagnoosipanek ...
1)*Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. *Tajutakse situatsiooni, kontakti olemasolu, distantsi, partneri seisundit, teksti ja palju muudki. *Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Isikutaju on tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga. 2)*Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes, kuidas ja miks just nii suhtleb? *Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule, määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. *Ühe eksperimendi raames on tõestatud, et inimestel on kalduvus tajuda ja tõlgendada teisi inimesi vastavalt n...
Enda avamine, usaldus, suhted, suhete kujunemine Hinde, A.R. (1997). Relationships. A Dialectical Perspective. UK: Taylor & Francis Johnson, W.D. (1997). Reaching out. Interpersonal Effectiveness and Self-Actualization. 6th Ed. USA: Allyn & Bacon Enda avamine ja avatus suhetes - iseenda kohta informatsiooni (faktid, emotsioonid, väärtused jne.) jagamine, mille alusel kujunevad suhted - kui intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess - seosed suhetega rahuloluga, läheduse kogemisega, usaldusega - teemade hulk ja sügavus; kultuuri mõju (nt x on tabuteema); suhe Avatust x olukorras sõltub: isikule tüüpiline käitumine avatuse määr teise isiku käitumine suhe Avatud teistele Enda avamise plusse - Mõju suhetele: - rahulolu suhetega - võimalus määratleda kattuvad eesmärgid, huvid, vajadused jne -> suhte areng - Tõlgenduste võrdlemine, adekvaatsem reaalsuse taju - Võimalus õp...
ISIKUTAJU Referaat Sissejuhatus Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärrita...
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä14 KÕ Helen Elias, Triin Erismaa, Andris Sild, Andero Varuson RADEMAR OÜ KLIENDITEENINDAJA TEENINDUSSTANDARD Õppejõud: Liina Maasik; MA Mõdriku 2015 SISUKORD 1 RADEMAR OÜ KLIENDITEENINDAJA TEENINDUSSTANDARD ................... 3 1.1 Esmamulje loomine ................................................................................................... 3 2.1 Teeninduse alused ..................................................................................................... 3 3.1 Suhtlemine klientidega .............................................................................................. 3 4.1 Teenindamine erinevates olukordades ..........................................................
1.1 Isikutaju Inimene tajub ennast ja teisi inimesi. See, kuidas me ennast ja teisi näeme, mõjutab meie tundeid, käitumist ja suhteid teiste inimestega. Enesetaju on isiklike kogemuste alusel kujunenud kujutluspilt, millisena me ennast tajume (Pullmann 2003:195-196). Isikutaju on protsess, mille käigus toimub partneri ja tema poolt antava info valikuline vastuvõtmine, tõlgendamine ja hindamine (Kidron:2004:45). Suhtluspartneri tajumine sõltub inimese hetke tunnetest, huvidest, vajadustest ja isiksuseomadustest. Tajutakse teise inimese välistunnuseid, tundeid, käitumist, kõnelemist ja suhtumist endasse. 1.1.1 Isikutaju etapid Isikutaju protsessis võib eristada 4 etappi. Äratundmine. Toimub inimese äratundmine, eristamine. Sel etapil jälgitakse üksiktunnuseid: miimikat, liigutusi, kehaehitust ja riietust. Kujuneb esmamulje. Üldmulje kujunemine. Tajuja hindab teise inimese meeldivust /ebameeldivust, sõbralikkust /...
Artur Kaupmees SUHTLEMISPSÜHOLOOGIA ARVESTUSTÖÖ ARVESTUS Õppeaines: Kommunikatsioon, loovus ja koostöö Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11/21 Õppejõud: Ellen Trell Tallinn 2015 Sisukord 1Mis mõjutab inimese enesehinnangut?...............................................................................................3 2Juhi roll koostöö kujundamisel...........................................................................................................5 1 MIS MÕJUTAB INIMESE ENESEHINNANGUT? Inimese enesehinnangut mõjutab põhiliselt lapsepõlvest saadud tagasiside oma vanematelt ja teistelt lähikondlastelt oma käitumisele. Kas last armastati piisavalt, lubati teha vigu jne. Enesehinnangut mõjutavad ka erinevad sündmused elus ja see, kuidas nende sündmuste/probleemide lahendamisega hakkama saadi. ...
Efektiivne suhtlemine Ajalooliselt on suhtlemise mudeliks peetud toru, kus teave edastatakse ühelt inimeselt teisele. Tänapäeval vaatame suhtlemist kui protsessi, kus suhtlemine koosneb mitmest komponendist, peamisteks nendest on: -- informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine -- suhtlemispartneri tajumine -- suhtlemispartneri mõjutamine Suhtlemise esimene komponent informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine näitab suhtlemise tihedat seost kommunikatsiooniga ehk teabe vahetamisega. Kommunikatsioon on suhtlemise informatsiooniline külg ehk mõtestatud märkide vahetamine saatja ja vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises kontekstis. Kommunikatsioon on sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. Eesti keeles on olemas erinevad mõisted ,,suhtlemine" ja ,,kommunikatsioon". Nagu nendest suhtlemise-komponentidest selgub, on kommunikatsioon osa suhtlemisest. Selleks et informatsiooni anda, peab olema midagi, mille kohta me informats...
Kultuur ja sotsiaalne käitumine Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Mis on kultuur? · Juri Lotman: mittepärilikult edasi kantav informatsioon · Hollandi kultuuripsühholoog Ype Poortinga: liikmete poolt ühiselt omaks võetud piirangute kogum, mis ütlevad, mida inimene võib ja ei või teha Nt koeraliha ei kõlba süüa, sealiha on kõlblik · Psühholoogias käsitletakse kultuuri sageli eraldi seisva või eristuva tervikuna, mis eksisteerib rohkem või vähem piiritletud territooriumil ja mida võib kirjeldada talle iseloomulike väärtuste, hoiakute, normide ja tavade kaudu Mis on kultuur? · Sageli kattub uuringutes kultuuri piir geograafilis-poliitilise riigipiiriga · Suhteliselt homogeensete rahvusriikide puhul on selline käsitlus õigustatud Island, Jaapan · Erinevused ühe kultuuri (riigi) sees võivad olla suuremad kui erinevate kultuuride (riikide) vahel...
SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................3 Esimese kontakti loomine.....................................................................................4 Müügisaali külastamine........................................................................................4 Mügisaali teine külastamine.............................................................................................5 Kokkuvõtted ja ettepanekud............................................................................................6 SISSEJUHATUS Tänapäeva kiiresti arenevas ühiskonnas, kõrgtehnoloogia ühiskonnas, suurt tähtsust omavad teeninduse tase ja kliendi teeninduse oskused. Teenindusvaldkonna erinevate elukutsete valik on väga suur. Tänapäeval on raske leida ametit või tööd, mis ei sisaldaks ühel või teisel moel ka teenindustegevusi. Kuid nende peamise omaduseks, kes teenusi osutavad,...
Anne Aidla Hoiakud mõjutavad: tööl pingutamist, tööl valitsevat õhkkonda, grupitöö edukust ja organisatsiooni tulemuslikust. Samuti ka organisatsioonile pühendumist, soovi töölt lahkuda, tööga rahulolu, tööle pühendumist ja motivatsiooni. Hoiakud koosnevad kolmest komponendist: Emotsionaalne, käitumuslik ja kognitiivne. Kognitiivne dissonants on juhul kui hoiaku komponendid on omavahel vastuolus. Hoiakud Väärtused Hoiak on suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine Väärtused on abstraktsed ideaalid, kuidas peab/ei pea mingisse nähtusse, inimesesse, objekti käituma Suunatud kindlale objektile või situatsioonile Seotud paljude objektide või situatsioonidega üheaegselt Hulk on mõõdetav sadades Hulk on mõõdetav kümnetes Hinnanguline, peegeldab meeldib/ei meeldi sisu O...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasu...
Teoreetikud ASCH, Solomon stereotüüp, pildikatsed ALLPORT(1954)-eelarvamused, katse selle kohta, kus on piir võõrale -linn, tänav, naabrus, pere ALTMANN: privaatsusteooria: ruumi instrumentide kaudu- hoia enda jaoks optimaalset avatust. Füüsilist suletust kompeneeritakse sotsiaalse avatusega ja vastupidi. Brasiilia hõim vs Euroopa ühiskond BOWLBY: kiindumisteooria, kaasasündinud suhestamise/ seostumise vajadus. BANDURA Rollikäitumist õpitakse ka kaudselt jäljendamine on oluline sotsiaalse õppimise protsess, mille kaudu suudame "üles noppida" sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Bandura- kui inimest oma eesmärkide saavutamise frustreeritakse, reageerivad eri viisidel. J.BERRY: vähemusgruppide identiteedikonflikti stsenaariumid. G.Le Bon- massipsühholoogia, domineerib emotsioon ja kaob iskliku vastuse tunne. Csikszentmihaly-Inimene on kõige õnnelikum siis, kui ta ei pane tähele, et ta olemas on. Cialdini: ...
Tööleht, kordamine - Taju 1. Mis on aisting? on välis- või sisekeskkonnaüksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. 2. Mis on taju? on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele ja meeleorganitega vastuvõetud eri aistingute ühendamine ja korrastamine ajus terviklikeks kujunditeks 3. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised 4 tingimust, nimeta need: 1. Lähedus – ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. 2. Suletus – tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. 3. Sarnasus – Ühesuguseid bjekte eristatakse teineteisest tavaliselt värvuse, suuruse ja paiknemise alusel. 4. Hea jätk – kui joone kõverus teatud punktis ei muutu või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. 4. Selgita mõisted: Lähedus - ühtse ter...
Arvestuskontrolltöö küsimused 2015 INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega kommunikatsioon, tahtlikud või tahtmatud. 2. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Sõnadeta või sõnadele lisaks, tahtlikud või tahtmatud. 3. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Tehnilised, semantilised. 4. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamisel pöörad tähelepanu räägitavale, saad sellest aru ja jätad meelde. 5. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Reaktsioon sinu käitumisele. 6. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Mittepööratav ja mittekorratav. 7. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see, mis saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 8. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kohaneda esinemisstiili...
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk ...
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Komm...
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaa...
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nä...
1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet, mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult võ...
BAeks-5-Teema-Mõjustamis- ja suhtlemispsühholoogia 1. Nimeta ja kirjelda lühidalt vähemalt 2 tüüpilist tajumehhanismi ning vähemalt 1 levinumat tajuviga (nn tajumise tüüpskeemi)? Taju - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga. Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Tajumehhanismid: Projektsioon on teisele isikule alateadlikult omaenda iseloomujoonte omistamine. Tüüpilisel juhtumil omistatakse meeldivale inimesele iseenda teadaolevaid positiivseid omadusi ja vaenlasele iseenda teadvustamata negatiivseid jooni. Etalonide kasutamine (nt. keevaline grusiinlane, pedantne õpetaja) keeruline lihtsaks, kauge lähedaseks Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta ...
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub su...
Roll, Selle olemus Roll on normidega piiritletud käitumisviis antud grupis. See on õiguste, kohustuste ja mõjuvõimu koostoime. Roll eeldab erinevat käitumist ja avaldab mõju inimese käitumisele, kujundades sageli isiksuse püsiva suhtlemisstiili. Rolliga seonduvad erinevad aspektid: · Rolliootused käitumise ja tegutsemise ootused, mida antud rollitäitjale esitatakse. Need on peamiselt ebaisikulised ja kehtivad konkreetsest rollitäitjast olenemata. Erinevates ametites olevatelt inimestelt oodatakse teatud käitumist. Ametirollide täitjatele esitatavad ootused on tavaliselt fikseeritud peamiselt ametijuhendites või määrustikes. Suhtlemiselt inimene tavaliselt arvab, et teine pool teab, millised on ootused tema rolli suhtes · Rollikujutlus näitab, milline on rollitäitja enda ettekujutus oma rollist ning teiste ootused sellele. Mida rohkem on rollikujutluses arvestatud rolliootusi, se...
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Inimkommunikatsiooni otseseks tulemuseks on looming, mingi reaalsus. Kommunikatsioon on kollektiivne protsess. Inimühiskonna ja inimsuhete vahel eksisteerib sõltuvussuhe: see väljendub inimkommunikatsioonina. Eesmärgiks on inimestevahelise informatsiooni edasiandmine ja vastuvõtmine. See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii mõtlemiseks kui oma mõtete edasiandmiseks kasutavad inimesed sümboleid. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsuseks on: füüsiline heaolu(nii enda kui ka teiste), enesemääratlus, tööalane kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3. Millised on erinevad inimkom...
INIMKOMMUNIKATSIOON 1.Mis on inimkommunikatsioon?nimkommunikatsioon on: võime luua ja kasutada sümboleid,ühise arusaamise loomine inimeste vahel. 2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nur...
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne, aga kui sa kuulad inimest, siis sa pöörad tähelepanu ta jutule, kuuled ta jutu, saad aru ja jätad ta jutu meelde. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasi...
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 1...
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...
Brändid – kaubad, kuulsad inimesed, mõjuvõimsad organisatsioonid, hästituntud regulaarsed üritused. Reklaamipsühholoogia – psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ja reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks reklaamitegevuse sislustest probleemidest lähtudes. MÕJUMEHHANISMID, PSÜHHOLOOGILISED EFEKTID JA SEADUSPÄRASUSED REKLAAMIS Reklaam mõjub siis kui: Aitab rahuldada isiku jaoks olulisi vajadusi Identifitseerimine – isik tunneb end ära reklaami kangelase rollis Osalusmäär – reklaami erinev mõju madala ja kõrge osalusmäära ehk kaasamise tingimustes Hoiakud – reklaami toime käib hoiaku kaudu Emotsioonid – kauba/teenusega ning sihtrühma isiksusega sobiv meeleolu suurendab mõju Margiteadvus – mõjuressurss on suur tugeva margiteadvusega kaupadel, tee...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüs...
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse k...
PROBLEEMNE KÄITUMINE Ei tohiks nimetada last probleemseks, vaid tuleb märgistada käitumist. Probleemne käitumine on käitumine, mis häirib õppeprotsessi, takistab õpilase võiklassigruppi normaalset tegevust ja selletagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt. 5%-6% - riskirühma kuuluvad, kellel probleemid suurenevad. Kellel on probleemid laste eas, neist on pooltel probleemid noorukieas ja neist pooltel täiskasvanuaes. Üldiselt probleemse käitumisega õpilaste numbrid ei ütle midagi. Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2....
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja v...
Psühholoogia Termin kreekakeelsetest sõnadest "psyche" - hing, vaim "logos" - õpetus Psühholoogia juured on antiikkultuuris ja idamaade spirituaalses mõtlemises Teaduspsühholoogia alguseks loetakse 1879 Saksamaal Wilhelm Wundt´i laborotooriumis toimunud uuringuid Psühholoogia ja psühhiaatria · Psühholoogia ühiskonnateadus uurib eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline, biheivioristlik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline lähenemine. Psühholoogia põhisuunad kaasajal Suund Fookus ...
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. See on võime luua ja kasutada sümboleid, millest inimkommunikatsioon koosnebki. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimene vajab inimkommunikatsiooni füüsilise heaolu jaoks. Selle läbi toimub ka enesemääratlus st iga inimene peab tundma, et ta kuulub kuhugi sotsiaalsesse rühma, et ta pole üksi. Selline enesemääratlus toimub inimkommunikatsiooni abil. Inimkommunikatsiooni on vaja ka tööalaselt, näiteks tööjaotuse ja ülesannete edastamise jaoks või ülesannete vastuvõtmise jaoks. Samuti igapäevaselt me puutume iga päev kokku teiste inimestega ja ilma inimkommunikatsioonita ei saaks me teineteisega koos eksisteerida. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? · Arusaamine meil on vaja kuidagimoodi meid ümbritsevatest inimestest ja nende soovidest või vajadustest aru sa...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikug...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemis...
Väljendusoskus 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine. Kuulmine on aga see, et sa kuuled inimese juttu aga ei pane tähele. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on protsess, mille abil inimene võrdleb oma arvamusi ja tegevusi saadud sõnumiga (infoga) ning tagastab saatjale omapoolse arvamuse sõnumi koht...
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) S...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suh...
1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 2. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilisteks protsessideks vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel Tunnetusprotsessid aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess Psüühilisteks seisunditeks üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks. 3. Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogi...
Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagun...
Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega: personalipsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, inimfaktori (inseneri) psühholoogia. Juhtimine on organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess läbi nelja põhilise juhtimisfunktsiooni (planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine) PERSONALIJUHTIMISE KUJUNEMINE 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus: Esimesed individuaalseid erinevusi käsitlevad uurimused. Massiline värbamine. Esimesed värbamise, valiku ning koolitusega seotud rakendused. Vajadus töötajatega tegelemise järgi. Frederick Taylor (teadusliku juhtimise koolkond): Töö teaduslik uurimine, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töö ja töötaja oskuste ning võimete sobivus. Raha kui esmane motiveerija. Töövahendite ja töötaja omaduste sobivus. Ta sõnastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluse...
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taj...
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
1. Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Katarsise ja mimesise mõisted Aristotelesel. Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1861). Carl Seashore'i ,,Muusikapsühholoogia" (1938) kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika kesksed kategooriad:*mimesis-omadus jäljendada olemasolevat reaalsust ja *katarsis-osutab kunsti tervendavale/ülendavale võimele (on võimeline inimest mõjutama nt ,,Kuningas Oidipus", annab puhastava elamuse). 19.-20.sai 1.poolele on iseloomulik positivism e.sügav usk, et teadmised muudavad maailma paremaks, usk üldisesse progressi ning euroopalike väärtuste ülistamine. Muusikapsüholoogia kujunemise s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
