termoriietus, mitmesugused kaitsekatted. 2.2 Milliseid vahendeid ei käsitleta isikukaitsevahenditena? 1) tavalisi töö- ja vormiriideid 2) hädaabi- ja päästeteenistuse kasutatavaid vahendeid 3) kaitsejõudude, politsei ja teiste avaliku korrakaitse teenistuste kasutatavaid kaitsevahendeid 4) spordivarustust 5) liiklusvahendites kasutatavaid isikukaitsevahendeid 6) enesekaise- ja tõrjevahendeid 7) kaasaskantavaid ohtude avastamise vahendeid. 2.3 Kes maksab ettevõttesse soetatud isikukaitsevahendite eest? Tööandja 2.4 Kes kannab isikukaitsevahendite hoolduse ja puhastusega seonduvad kulud? Tööandja 2.5 Millised on tööandja kohustused seoses isikukaitsevahenditega? 1) tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks 2) pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust 3) enne kasutusaja lõppu oma kulul parandama või asendama kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendi
Isikukaitsevahendite kontroll ja katsetamine Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on „kaitsevahendite kontroll ja katsetamine“. Peaaegu igal tööpäeval juhtub Eestis üks tööõnnetus, mille põhjuseks on isikukaitsevahendite puudumine või kasutamata jätmine. Referaadi eesmärk on tutvustada põhilisi kontrolle ja nõudeid isikukaitsevahendite kasutamisel ja anda juhiseid nende õigeks valikuks. Mis on isikukaitsevahend? Isikukaitsevahend tähendab inimese seljas, peas, jalas või käes kantavat või hoitavat vahendit, mis on konstrueeritud ja valmistatud inimese kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Isikukaitsevahendite liigitus Isikukaitsevahendid liigitatakse ohutegurite võimaliku tervistkahjustava toime
KINNITATUD juhatuse esimehe 30. oktoober 2006.a käskkirjaga nr 168 Isikukaitsevahendi valimise ja kasutamise kord 1. Üldsätted 1.1 Eesmärk Käesoleva korra eesmärgiks on tööohutuse ja töötervishoiualaste nõuete järgimine isikukaitsevahendite valimisel ja kasutamisel kõigis AS Tallinna Sadam (edaspidi: Selts) struktuuriüksustes. 1.2 Mõisted Isikukaitsevahend on seljas, peas, jalas või käes kantav või hoitav töötaja tööga seotud õnnetuse, elu ja tervist ohustava teguri, haigestumise või kutsehaigestumise eest kaitsmiseks konstrueeritud ja standardi nõuetele vastavalt valmistatud ning sellekohaselt märgistatud, isiklikuks kasutamiseks ette nähtud kaitsevahend, varustus või riietus (eririietus, -jalanõu jmt).
olukordades peab neid kasutama? Teadlikkus Teadlikkus Teadlikkus A. Isikukaitsevahendid A. Isikukaitsevahendid A. Isikukaitsevahendid 3. Kas isikukaitsevahendite 1. Kas isikukaitsevahendite 2. Milliseid isikukaitse- kasutamine võib muutuda kasutamine on meie vahendeid peab meie tulevikus meie organisatsioonis vajalik? organisatsioonis kasutama? organisatsioonis vajalikuks?
1.Isikukaitsevahendite (IKV) valimise vajadus, alus (dokument) ja järjekord ehk valiku pingerida. Isikukaitsevahendite valimise vajadus on tööõnnetuste vältimiseks. Isikukaitsevahendite järjekord oleks: sobiv suurus, töötajate rahulolu, eriliiki isikukaitsevahendite kokkusobivus omavahel, töötajate teabeedastus puuduste kohta, koostöö töökeskkonnavolinikuga, ühe isikukaitsevahendi kasutamine mitme inimese poolt. 2. 1) tavalisi töö- ja vormiriideid; 2) hädaabi- ja päästeteenistuse kasutatavaid vahendeid; 3) kaitsejõudude, politsei ja teiste avaliku korrakaitse teenistuste kasutatavaid vahendeid; 4) spordivarustust; 5) liiklusvahendites kasutatavaid isikukaitsevahendeid; 6) enesekaitse- ja tõrjevahendeid;
nende andmete asukoht, kus nendega saab tutvuda. Töötaja esmajuhendamine viiakse läbi töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid täitma. Esmajuhendamise läbiviijaks on tööandja määratud pädev isik. Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale: 1. Tööandja koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta; 2. Töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist; 3. Ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid; 4. Töötajale ettenähtud töökorraldust; 5. Tule- ja elektriohutusnõudeid; 6. Hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta; 7. Töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta. Täiendjuhendamine tuleb töötajale korraldada: 1. Uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;
EV-12 Sigrid Pau TÖÖLISE JUHENDAMINE EHITUSPLATSIL Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2012 SISUKORD: 1. SELGITUS TÖÖVAHENDI KASUTAJA OHUTUSALASE 3 JUHENDAMISE JA VÄLJAÕPPE KOHTA 2. JUHENDAMINE JA VÄLJAÕPE ISIKUKAITSEVAHENDITE, 5 OHUMÄRGUANNETE JA RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMISE KOHTA 3. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS 6 4. KOKKUVÕTE 8 5. KASUTATUD KIRJANDUS 9 1. SELGITUS TÖÖVAHENDI KASUTAJA OHUTUSALASE JUHENDAMISE JA VÄLJAÕPPE KOHTA Nõuded töövahendi kasutaja ohutusalase juhendamise ja väljaõppe kohta Tööandja peab tagama töövahendi kasutajale vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise
tööandja rakendama abinõusid, et see ei tekitaks kasutajatele tervise- või hügieeniprobleeme. 1)IKV peab sobima oma tüübilt ja kasutamisajalt tehtava tööga. 2) Töötajatel peab olema valiku võimalus, et valida välja enda jaoks kõige paremini sobiv IKV. 3) IKV peavad olema korralikult ladustatud ja hooldatud. 4) Töötajad peavad olema koolitatud IKV-de õigeks kasutamiseks, nende hooldamiseks. 2. Tööandja peab enne isikukaitsevahendite valimist tegema töökeskkonna riskianalüüsi, et selgitada need ohutegurid, mille mõju ei saa vältida või vähendada muul moel kui isikukaitsevahendit kasutades. Pärast ohutegurite selgitamist hinnatakse kaitsevajaduse suurust ning määratakse kindlaks isikukaitsevahendi nõutavad kaitseomadused. Isikukaitsevahendit valides peab tööandja arvestama ohte ja mõjusid, mis kaitsevahendi kandmisega võivad kaasneda.
Õpperühm: Tallinn 2009a Sisukord Mis on isikukaitsevahend?...................................................................................................... 3 Nõuded isikukaitsevahenditel.................................................................................................. 3 Isikukaitsevahendid................................................................................................................. 3 Isikukaitsevahendite hindamine ja valimine .......................................................................... 4 Elektriku tööriistade, -seadmete ja -vahendite hulka kuuluvad:...................................................................................................... 4 Isoleerjalatsid, -kindad ja kalossid......................................................................................... 5 Silma- ja näokaitsed................................................................................
Hügieenilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest randmeni. Soovituslik käte pesemise kestus on 40–60 sekundit 3. Kirjelda käte antiseptikat. Mida teeb? Kuna tuleb teha? Kuidas tuleb teha? Eesmärk: Käte hügieenilise antiseptika abil hävitatakse ja aeglustatakse mikroorganismide kasvu. Hügieeniline käte antiseptika teostatakse: • enne ja pärast kontakti patsiendiga; • enne isikukaitsevahendite võtmist karbist; • enne ja pärast isikukaitsevahendite kasutamist; • enne ja pärast protseduure; • enne ja pärast kontakti patsiendiümbruse pindadega, tarvikutega. Hügieeniline käte antiseptika. 1. Võta küünarnukki või käsivart kasutades peopessa 3 ml antiseptikumi (käed peavad olema kaetud ja niisked kogu eskpositsiooni ajal), ja kanna see kätele laiali. 2
· Kantserogeenidega puutub kokku 32 miljonit töötajat · 2/3 EL-s enim kasutatavast 30 000 kemikaalist ei ole täielikult toksikoloogiliselt uuritud · 96% keemiatööstuse ettevõtetest on väikesed või keskmise suurusega seega on ettevõttes sageli puudulik toksikoloogiline ekspertiis Kemikaalide mõju · Omadused · Koosmõju (piirnormid) · Kvaliteet · Kasutusviis · Kasutamise aeg · Kogused · Ventilatsiooni omadused tööruumis · Isikukaitsevahendite puudumine · Ebaõige kasutamine Riskide hindamine · Ohutegurite väljaselgitamine · Riskide väljaselgitamine(ohutuskaardid) · Riskiga kokkupuutuvate töötajate väljaselgitamine · Riski suuruse kindlaksmääramine kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi kaudu, kemikaalide kontsentratsioonide mõõtmine hingatavas õhus, kui teostatakse töid · Võimalused riske kõrvaldada või vähendada, meetmete väljatöötamine · Meetmete elluviimine
4. Directive 89/656/EEC Isikukaitsevahendid on väga olulised asjad, kui töötaja peab kokku puutuma erinevate ohtudega. Tööandjal on kohustus tagada töötajatele isiklikud isikukaitsevahendid või tegema kindlaks, et jagamisel ei teki tervise- või hügieeniprobleeme. Lisaks vastutab tööandja nende korrasoleku eest ning koolitab vastavalt vajadusele töötajaid, et nende kasutamisel vigu ei tekiks. See direktiiv on kajastatud ka Eesti seadusandluses. Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54301) (6) Tööandja on kohustatud: 1) tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks; 2) pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust; 3) enne kasutusaja lõppu oma kulul parandama või asendama kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendi;
. Isikukaitevahendite mitte kasutamisel võivad olla rasked tagajärjed Isikukaitsevahend on ette nähtud kandja kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Nii on pea, silmade, hingamis- ja kuulmisorganite, keha, käte ja jalgade kaitseks olemas isikukaitsevahendid tööl esinevate ohutegurite vastu. Küllalt sageli aga ei oska või ei taha töötajad näha kaitsevahendi vajalikkust. Järelevalve käigus on Tööinspektsioon käesoleval aastal tuvastanud 113 isikukaitsevahendite mittekasutamisega seotud rikkumist, neist 51 ehitusel. Pahatihti kiputakse arvama, et ega minuga ei juhtu õnnetus. Alles siis, kui õnnetus on toimunud või kuulmine hakkab ära kaduma, leitakse, et oleks pidanud ikka isikukaitsevahendeid kasutama, aga siis on tegemist juba tagantjärgi tarkusega. Tööinspektsiooni järelevalve näitab, et väga sage rikkumine on kaitseprillide mittekasutamine. Samas ei tea kunagi, millal näiteks ketaslõikuriga töötades vöörkeha silma lendab
kaitseriietusele parema jala piirkonnas. Tundes töötamise ajal põletust, peatas töötaja töö, pesi 4 söövitatud kohta veega ja jätkas seejärel tööd. Järgmisel hommikul tööle tulles oli põletuskoht jalal väga punane ja töödejuhataja viis töötaja haiglasse, kus tal diagnoositi parema alajäseme keemiline põletus. Töötaja oli ettevõttes töötanud alles kaks kuud. Tööandja oli koostanud pesijale-desinfektorile küll ohutusjuhendi, kuid selles ei olnud selgeid nõudeid isikukaitsevahendite valikule desini tseerimistöödel. Seetõttu valis töötaja sobiva kaitseriietuse puudumisel desolahuste eest mittekaitsva riietuse. Samuti puudusid töötajal teadmised võimalike tervisekahjustuste kohta sööbiva ainega töötamisel, mistõttu jalal põletuse tundmise tagajärjel ta küll pesi jalga, kuid jätkas siiski töötamist sobivat kaitseriietust hankimata. Toimunud õnnetuse juures on taunitav ka asjaolu, et õnnetuskohal koos kannatanuga
keemilistele mõjuritele, külmale ja kuumale, lõikele-torkele ning elektrile, sh staatilisele elektrile. isikukaitsevahendid Öeldakse, et töö ei riku meest, kuid teatud töökeskkonnad ja -ülesanded kahjustavad inimese tervist, kui seda ei kaitsta. Siin saab enam tähelepanu nähtus nimega tööohutus, sest enamikku tööõnnetustest ja tervisekahjustustest saab ära hoida sobivate isikukaitsevahenditega. Tamrexi üks suundi tuleohutuse kõrval ongi tööohutus - nõu, jõu ja isikukaitsevahendite näol. Kõik vajalikud vahendid saab tööohutust hindav töötaja või tööandja soetada Tamrexist. Isikukaitsevahendite hulka kuuluvad: - peakaitsevahendid (kiivrid); - kuulmiskaitsevahendid (kõrvaklapid ja -tropid); - silmade- ja näokaitsevahendid (kaitseprillid, -maskid ja visiirid); - hingamiskaitsevahendid (tolmu- ja evakuatsioonimaskid, pool- ja täismaskid, hingamisaparaadid); - käte ja käsivarte kaitsevahendid (kindad ja kätised);
tööõnnetusi 10. 11.Tööolme mis on ja nõuded olmeruumidele? 12. 13. Tööolme alla kuuluvad tööolmeruumid nagu puhkeruum, pesemisruum ja wc. 14. Tagatud kvaliteetne joogivesi Töölaadist olenevalt peab olema võimalus kasutada pesemisruumi, puhkeruumi Tööriietust kandvatele töötajatele riietusruum 15. 16.Tööandja kohustused Saata töötaja tervisekontrolli Töövahendite tagamine 17.Tööandja õigused Isikukaitsevahendite tagamine Vajadusel kehtestada rangemad TTH ja TO nõuded 18. 19.Töötaja kohustused 21.Töötaja õigused Töökorraldusest kinnipidamine Keelduda või peatada töö, kui see Ei saabu töökohta joobes olekus ohustab tema tervist Läbib tervisekontrolli vastavalt Saada tööst põhjustatud
· kemikaaliseadus · jne 4 Allan Part Keemilised ohutegurid ja kuidas kaitsta 2. KEMIKAALIDE OHT TÖÖTAJATELE · Kemikaalide omadused · Kemikaalide koosmõju - piirnormid · Kemikaalide kvaliteet · Kasutusviis · Kasutamise aeg · Kogused · Ventilatsiooni omadused tööruumis · Isikukaitsevahendite puudumine, ebaõige kasutamine 5 Allan Part Keemilised ohutegurid ja kuidas kaitsta 3. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMINE · Ohutegurite väljaselgitamine · Riskide väljaselgitamine, abiks on kemikaalide ohutuskaardid · Riskiga kokkupuutuvate töötajate väljaselgitamine
isikukaitsevahendeid. ÕHU SAASTATUS KEMIKAALIDEGA - esineb. Hingamisteede ärritus. Lahendus : tõhus ventilatsioonisüsteem. LATEKS - igapäevane kokkupuude. Esineb lateksiallergia. Lahendus : kasutada teisest materjalist kindaid või kanda latekskinnaste all õhukesi puuvillaseid kindaid. BIOLOOGILISED TEGURID NAKKUSOHTLIKUD PATSIENDID - potentsiaalne kokkupuude iga päev. Kutsenakkushaiguse saamine. Lahendus: töötajate vaktsineerimine, isikukaitsevahendite kasutamine ja regulaarne tervisekontroll. TORKE- JA LÕIKEVIGASTUSED - üldiselt ei esine. Lahendus: suhtuda igasse patsienti kui potentsiaalselt nakkusohtlikku patsienti ja olla torke- või lõikevigastusi põhjustavate töövahenditega töötamisel eriti ettevaatlik ning mitte kiirustada. MUUD VIGASTUSED - nakkusohtliku vedeliku silma sattumine, hammustamine, kokkupuude väljaheidete, saastunud voodipesu . Lahendus: isikukaitsevahendite kasutamine ja ohutusnõuete järgimine
11. Millise juhendamise peab töötaja saama tööle asudes? Uuele töötajale tuleb läbi viia sissejuhatav juhendamine töökeskkonnaspetsialisti poolt, ning tagada esma- ja täiendjuhendamisega, et töötaja oleks teadlik temale mõjuvatest ohuteguritest, nende kahjuliku mõju avaldumise vältimiseks rakendatavatest meetmetest ja muust infost, mis tagab töötajale tema tervise säilimise ja ohutuse oma tööd tehes. 12. Mis on isikukaitsevahendite valimise aluseks? Isikukaitsevahend on kandja seljas, peas, jalas või käes kantav või kantav vahend, mis on konstrueeritud ja valmistatud kandja kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Isikukaitsevahendeid kasutatakse alles siis, kui muul moel ei ole võimalik töötaja elu ja tervist piisavalt kaitsta. Isikukaitsevahendite valimise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs. 13. Keda loetakse öötöötajaks?
kasutusiga. Niiskus, külm. 2. Levinuimad isikukaitsevahendid, mida saab kasutada erinevate tööde teostamisel. Iskukaitsevahendid Isikukaitsevahend on kandja seljas, peas, jalas või käes kantav või kantav vahend, mis on konstrueeritud ja valmistatud kandja kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Isikukaitsevahendeid kasutatakse alles siis, kui muul moel ei ole võimalik töötaja elu ja tervist piisavalt kaitsta. Isikukaitsevahendite valimise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs.Peakaitse -kiiver,riidest müts,mitmesugused peakatted; 1. Kuulmiseks- kõrvatropid ja teised samaväärsed vahendid, kõrvaklapid(oleks hea kui saaks kinnitada kiivrile,mürakaitsekiiver(oleks hea kui võimaldaks sidet pidada); 2. Silmad- Sangadega,-näokujulised kaitseprillid. Eriprillid röntgen-, laser-, ultraviolett- või infrapunakiirguse või nähtava kiirguse eest kaitsmiseks. 3
horisontaalasendis hoida. Kui kaastöötaja lõikas lahti parempoolse roovi otsa, kaotas vasakul seisev töötaja tasakaalu ja kukkus 4 kg kaaluva läbilõigatud rooviga 7 m kõrguselt maapinnale. Kukkumise tulemuseks oli seljaajuvigastus ja lülisambamurd. Töötajale oli suuliselt selgitatud ohutusnõudeid, kuid konkreetse ehitusplatsi kohta koostatud tööohutusplaani polnud talle tutvustatud. Seega ei olnud töötaja teadlik, millistes kohtades töötades on kukkumisvastaste isikukaitsevahendite kasutamine kohustuslik. Töötaja ei pidanud fassaadiava lõikamistööde ajal isikukaitsvahendite (turvaköis või rakmed) kasutamist vajalikuks, kuna töö toimus lodza põrandal seistes ja kolmest küljest seintega kaitstud alal. Kõrguses töötamisel kukkumiseks võib piisata ka ainult ühest piirestamata küljest ja kõrgelt kukkumised on tihti väga tõsiste tagajärgedega. Näiteks ühe päeva jooksul tegid 22 tööinspektorit kokku 91 kontrolli ja ligi pooltel juhtudest
nõuetele. Töövahendi mittevastavus ohutusnõuetele märgitakse juhul, kui töövahend (masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend) ei vastanud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse nr 13 “Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” nõuetele või muu töötervishoidu ja tööohutust reguleeriva õigusakti nõuetele. Isikukaitsevahendite puudumine märgitakse juhul, kui töötajale, kellega toimus õnnetus, ei olnud väljastatud isikukaitsevahendeid, millise kasutamisega oleks saanud vältida tööõnnetust ning sellega oli rikutud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000.a määruse nr 12 “Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord” nõudeid. Isikukaitsevahendite mittekasutamine märgitakse juhul, kui töötajale, kellega toimus õnnetus,
Poltide lahti keeramiseks ronis M. Joel nimetatud värava horisontaalvarbu pidi üles ca 1.1 meetri kõrgusele. Ronimise käigus kaldus värav seinast eemale koos M. Joeliga ja kukkus asfaldile. kukkumisel jäi M. Joel värava alla ja sai vigastada. Pärast Esmaabi andmist toimetati kannatanu A. Seppo nimelisse MTUN kliinikusse. 5. PÕHJUSED, MIS VIISID TÖÖÕNNETUSENI PUUDULIK VÄLJAÕPE VÕI JUHENDAMINE ISIKUKAITSEVAHENDITE PUUDUMINE PUUDULIK TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLL ISIKUKAITSEVAHENDITE MITTEKASUTAMINE TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUMINE TÖÖTAJA POOLT ÜLEVÄSIMUS TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUMINE TEISE TÖÖTAJA POOLT LIIKLUSEESKIRJA RIKKUMINE TÖÖTAJA POOLT OHTLIKE KEMIKAALIDE KASUTUSNÕUETE RIKKUMINE LIIKLUSEESKIRJA RIKKUMINE TEISE ISIKU POOLT
· Seonduvad seadused · Väetiseseadus · Biotsiidiseadus · Ravimiseadus · Kemikaaliseadus 2.3. KEMIKAALIDE MÕJU TÖÖAJATE TERVISELE · Kemikaalide omadused 5 · Kemikaalide koosmõju - piirnormid · Kemikaalide kvaliteet · Kasutusviis · Kasutamise aeg · Kogused · Ventilatsiooni omadused tööruumis · Isikukaitsevahendite puudumine · Ebaõige kasutamine 2.4. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMINE · Ohutegurite väljaselgitamine · Riskide väljaselgitamine, abiks on kemikaalide ohutuskaardid · Riskiga kokkupuutuvate töötajate väljaselgitamine · Riski suuruse kindlaksmääramine kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi kaudu, kemikaalide kontsentratsioonide mõõtmine hingatavas õhus, kui teostatakse töid.
1 Ohtlikud 3 pall ohutuskaardid, kemikaalid Ventilatsioon kemikaalid korralikult märgistatud, töötajad varustatud isikukaitsevahendite ga Raskuste Teisaldustööks on 1 pall Õige tehnika 2 käsitsi piisavalt vaba ruumi, õpetamine teiseldamine siledad põrandad Transpordi teed on Õigeaegne masinate takistusteta, koormad on hooldus, transpordi 3 Liikuvad nõuetekohaselt vahendid on
................................................................ 8 11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid(nende kohta mis toodi loengus ära) .......................... 9 12. Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb, mis on sisu, kes teostab ja millega lõpeb? ....................................................................................................................................................... 9 12.1. Isikukaitsevahendite väljastamise põhimõtted..................................................................................... 10 13. Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid? Tööõnnetustest teatamise kord, tööõnnetuse uurimise tähtajad. ............................................................................................................................................................... 10 14. Tööõnnetuse raport: mida sisaldab, kellele esitatakse? .......................
) Töötamiskoht oli põld. Tööprotsessiks oli loomade söötmine ja silopallide koplisse panek. Selleks kasutati traktorit. Töötaja tegeuvs tööõnnetuse hetkel oli silopallide lahtivõtmine noorkarja koplis, kui teda ründas järsult pull, kes põhjustas rindekere ja ülakõhu vigastused. 5. PÕHJ USED, MIS VIISID TÖÖÕNNETUSENI PUUDULIK VÄLJAÕPE VÕI JUHENDAMINE ISIKUKAITSEVAHENDITE PUUDUMINE PUUDULIK TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLL ISIKUKAITSEVAHENDITE MITTEKASUTAMINE TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUMINE TÖÖTAJA POOLT ÜLEVÄSIMUS TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUMINE TEISE TÖÖTAJA POOLT LIIKLUSEESKIRJA RIKKUMINE TÖÖTAJA POOLT
alalisvool Sagedus Ohtlik 50-60 Hz kuni 150 Hz Voolu kulgemise tee Inimkeha elektriline takistus takistus esineb piirides 600...100 000 oomi arvutustes - 1000 oomi Inimkeha elektriline takistus Inimkeha elektriline takistus ohtlikud punktid kehal Elektriohutuse tagamine organisatsioonilised abinõud eeskirjad juhendamine teadmiste kontroll kaitsemaandamine kaitsenullimine kaitsekatkestid varjestamine isikukaitsevahendite kasutamine põhikaitsevahendid abikaitsevahendid Põhi Abi <1000 V Dielektrilised kindad, Indikaatorlamp dielektrilised saapad, kindad, saapad matid, tööriistad isoleerivate restid käepidemetega >1000 V Dielektrilised kindad, isoleerivad mõõtevardad saapad, pingenäitajad matid, isoleerivad ja mõõtetangid Restid isoleerivad
Lisaks töövahendid peavad vastama asjakohastele direktiividele ja / või kehtestatud miinimumnõuetele lisas I. Tööandja tagab, et töövahend on paigaldatud õigesti ja toimivad nõuetekohaselt. Töövahendeid tuleb aeg-ajalt kontrollida.Kontrolli tulemused tuleb registreerida ja säilitada.Tööandja tagab töötajatele piisavad ja arusaadavdt teated (nt kirjalikud juhised) töövahendite kasutamise jaoks. Tööandja peab tagama, et töötajad saavad piisava väljaõppe. Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord direktiiv 89/656/EEC Isikukaitsevahendid peavad vastama asjakohastele ühenduse sätetele projekteerimise ja valmistamise suhtes ohutuse ja tervisega.Kõik isikukaitsevahendid peavad olema vastavad võimalikele ohtudele.Isikukaitsevahendid peavad vastama olemasolevatele tööoludele, samuti võtma arvesse ergonoomika nõudeid ja töötaja tervisliku seisundit.Tööandja peab andma vajalikud seadmed tasuta ja
Vastav EV õigusakt on Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §5, lõige 4). Õigusaktis on kirjas, et tööandja on kohustatud jälgima, et töövahendit kasutatakse ettenähtud viisil. Ettevõtetes, kus tööandja ehk firmajuht istub kontoris ning masinatega tehakse tööd hoopis tsehhis, on selle punkti täitmine küllalt raske. 1.2.03 Direktiiv sätestab tervisekaitse ja ohutuse nõuded, mis on seotud töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega. Kõik tervisekaitsevahendid peavad vastama ergonoomilistele nõuetele ega tohi ise ohtu põhjustada. Tööandja peab tagama töötajale vastavad riided, maskid, peakatted ning muu taolise. Eestis on vastav õigusakt Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord (Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §3, lõige 5). Vastavas Eesti õigusaktis on tööandjal rohkem kohustusi (näiteks isikukaitsevahendite hoidmiseks vastavad ruumid ning muu taoline.) 1.2
säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; •Sisekontroll •Riskianalüüs •Tegevuskava •Töötajate teavitus •Tervisekahjustuste vältimiseks abinõude rakendamine •Tervisekontrollid •Isikukaitsevahendite andmine •Juhendamine ja väljaõpe •Ohutusjuhendite koostamine 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; -Kohustused sarnased eelmise seadusega, lisatud kohustus osaleda koolitusel, koostöö kohustus, teavitamiskohustus asjaolude suhtes, mille kohta on tööandjal õigustatud huvi; -Oluline täitmata jätmine võib kaasa tuua töölepingu erakorralise ülesütlemise; -Lojaalsuskohustus; -Hoolsuse määr; ???
enama, kui 50 °C külma puhul; allakukkumist vältivad kaitsevahendid; elektrilöögi eest kaitsvad, samuti kõrgepingetöödel kasutatavad isoleerivad isikukaitsevahendid. Enne III grupi isikukaitsevahendi turule laskmist peab tootja laskma ühel vastavushindamisasutusel hinnata oma toote kontrollil või tootmisprotsessi kontrollil põhinevat kvaliteedisüsteemi, tõendamaks, et see tagab kõigi toodetavate isikukaitsevahendite vastavuse tüübihindamise läbinud näidiseksemplarile Näo, silmade ja hingamiselundite kaitsmise puhul on üles loetletud, et esiteks peab kaitsevahend võimalikult vähe piirama kasutaja vaatevälja ja nägemistingimusi ning ühtlasi silmakaitsete klaasid peavad olema optiliselt piisavalt neutraalsed, et neid võiks kasutada täpsust nõudvate ja pikaajaliste tööde puhul. Ühtlasi peab nägemispuudega kasutajale mõeldud isikukaitsevahend olema kasutatav koos
Töökeskkonnavolinik · Töötajate valitud esindaja · Tegeleb TTH ja TO küsimustega · Volitused kehtivad kuni 4 aastat · 10 või rohkem töötajatega ettevõttes valivad töötajad enda hulgast TKK-voliniku · Vähem kui 10 töötajaga ettevõttes on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega TTH ja TO küsimustes · Tööandja teeb TKK-voliniku andmed teatavaks tööinspektsioonile TKK-voliniku ülesanded · Jälgib TTH ja TO nõuete rakendamist, isikukaitsevahendite olemasolu · Osaleb tööõnnetuse, kutsehaiguse uurimisel · Teatab töötajatele ja tööandjale ohust või TKK puudusest · Nõuab tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jppksul · Tunneb töötajale kohustuslikke õigusakte, juhendeid · Jälgib, et töötajad saaksid TTH ja TO teadmised, juhendamise, väljaõppe · Teeb ettepanekuid TKK parandamiseks · Pääseb vajalikesse töökohtadesse · Tööandja peab andma teavet TKK kohta
Masina ohutuse tagamisel vasta järgmistele küsimustele: Kas ohtlikud liikuvad masinaosad on piisavalt kaetud; Kas töökohal on piisavalt vaba ruumi, selleks, et tööd saaks teha ohutult; Kas masina seiskamisseadised on vabalt juurdepääsetavad; Kas põrandal on mingeid takistusi (juhtmed, voolikud) mille otsa võib komistada Miks tekivad töötajast tingitud õnnetused? Pole juhendatud tööohutuse osas; Oskuste vähesus; Töötamine väsinult (ületunnid); Isikukaitsevahendite mittekasutamine; Töötamine alkoholijoobes Keemilised ohutegurid Lakid, värvid, lahustid, metallid. Kütused, õlid, mürgised gaasid. Pestsitsiidid, kantserogeenid, allergeenid, ravimid, puhastusvahendid, happed Ehitusmaterjalid, mis sisaldavad keemilisi ühendeid. Kemikaalide toime organismile Eristatakse kolme peamist organismi kahjustuse teed: hingamisteede kaudu, seedekulgla kaudu, naha kaudu. Kemikaali toimest olenevalt võivad mõjutatud saada
müra ja vibratsiooni piirnormid ning abinõude rakendusväärtused; töökohas mürast ja vibratsioonist tulenevate terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks rakendatavad abinõud; kuulmiskaitsevahendite nõuetekohane kasutamine; töövahendite kasutamine sellisel viisil, et minimeerida kokkupuude nende tekitatava müraga (ohutud töövõtted, töökorraldus, isikukaitsevahendite kasutamine). 6 Kokkuvõte Juhendamise juures on kõige olulisem see , et töölised saaksid aru mida on vaja teha ja kuidas. Töölistele on ka see tähtis ,et keegi neid juhendaks kuna nii nad õpivad ja saavad ka targemaks , uued kogemused ja teadmised on tähtsad. 7 Kasutatud materjal: http://www.ti.ee/public/files/TI_Juhtimine_a5.pdf
elektripaigaldiste ja -seadmete ning nendega kokkupuutuvate inimeste ohutuse. ELEKTRIOHUTUSE TAGAMISE ÜLDNÕUDED Elektriohutusnõuded on rangelt sätestatud elektriohutusseaduses ja selle rakendusmäärustes ning elektripaigaldiste ehitust ja käitu käsitlevates standardites. Elektriohutusseaduse järgi peab elektripaigaldise omanik tagama, et elektripaigaldist kasutataks õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt, s.o ohutult. ISIKUKAITSEVAHENDITE KASUTAMINE Jaotatakse põhi- ja abikaitsevahenditeks. Põhikaitsevahendid kannavad pinget välja pikka aega ja seetõttu võib persaonal nende abil töötada voolu all olevatel seadmetel. Abikaitsevahendid ei suuda iseseisvalt tagada kaitset voolu toime eest ja nad tugevdavad põhikaitse- vahendite toimet. ELEKTRIOHUTUSE TAGAMINE ETTEVÕTTES Ettevõttes peab olema kirjalikult määratud isik, kes vastutab elektrimajanduse eest.
võimalikult kiiresti kindlaks tehtud, hinnatud ja kõrvaldatud; • välja selgitama tööl tekkinud tervisekahjustuste ja tööõnnetuste põhjused ning koostama igal aastal ülevaate tööprotsessis tekkinud tervisekahjustustest ja tööõnnetustest (arvesse tuleb võtta ka ohuolukordi, mis võinuksid põhjustada tervisekahjustusi ja tööõnnetusi); Tuleb välja selgitada kõik igapäevased tegevused. Nendeks võivad olla töötajate koolitamise kord, isikukaitsevahendite kasutamine, seadmete ja masinate kasutamine, puhastus, hooldus- ja remonditööd jne. Samuti tuleb süstematiseerida olemasolev töökeskkonnaalane dokumentatsioon ning teha see kõikidele töötajatele teatavaks. 3.Ohtude kindlakstegemine ja riskianalüüsi läbiviimine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 2 kohaselt: • töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja
segusegamine. Hiljem sai ka müürilaotud. Järgnev aruanne sisaldab ülevaadet minu tegemistes antud ettevõttes ja hinnangut praktika kohta. 1. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS XXX OÜ tegutseb aastast 2007, firmas töötab peamiselt 2 töötajat ja vastavalt hooajale võetakse appi lisatööjõudu. Firma tegeleb üldehitus töödega- mida vaja seda ka tehakse. Ohutusele pööratakse suurt tähelepanu ja jooksvalt viiakse läbi ka instruktaaz. Isikukaitsevahendite olemas olu on olemas ja kasutatakse vajadusel. 1.2 PRAKTIKANDI TEGEVUS ETTEVÕTES Esimestel päevadel tutvusin objektiga ja töövõtetega, segasin segu ja tassisin kive ja sai ka mõni columbia plokk paika pandud. Objektil on ikka teist moodi laduda kui koolis, kui koolis sa tead, et see töö, mis teed läheb lammutamisele siis päris reaalsel ehitusel ehitad sa ikkagi eesmärgiga, et see sein seisaks vähemalt 20 aastat. Tööd tuleb teha hoolikamalt, vigu ei tohi sisse lasta.
tehes hea välja nägema. Võib tunduda uskumatuna kuid nägusad tööriided ka kõige mustemate tööde tarvis on juba leiutatud ja vabamüügis lettidel. 5 Isikukaitsevahendid Öeldakse, et töö ei riku meest, kuid teatud töökeskkonnad ja -ülesanded kahjustavad inimese tervist, kui seda ei kaitsta. Siin saab enam tähelepanu nähtus nimega tööohutus, sest enamikku tööõnnetustest ja tervisekahjustustest saab ära hoida sobivate isikukaitsevahenditega. Isikukaitsevahendite hulka kuuluvad: - peakaitsevahendid (kiivrid); - kuulmiskaitsevahendid (kõrvaklapid ja -tropid); - silmade- ja näokaitsevahendid (kaitseprillid, -maskid ja visiirid); - hingamiskaitsevahendid (tolmu- ja evakuatsioonimaskid, pool- ja täismaskid, hingamisaparaadid); - käte ja käsivarte kaitsevahendid (kindad ja kätised); - jalgade kaitsevahendid (töö- ja turvajalanõud); - nahakaitsevahendid (kaitseülikonnad, tööriided ja kindad); - rindkere- ja kõhukaitsevahendid (põlled jms);
alternatiivse ohutuma lahendusega. Töökohtade valikul arvestada suure vooluga elektrikaablite või seadmete lähedusest. Seadmed mis tekitavad suurt lekkekiirgust tuleks opereerida eemalt, kui vähegi võimalik. Torke- või lõiketrauma oht. Antud oht on näiteks teravate köögi instrumentide kasutamisel, plekist konservpurkide käsitsemisel, klaaside purunemisel. Võivad tekkida sisselõiked ja kriimustused. Riskiase- keskmine Lahendus: Nõuetekohaste seadmete ja isikukaitsevahendite kasutamine. Töötajate ohutusalane juhendamine. Vältida kiirustamist, tööristade käepidemel ei ohi olla pragusid, mis võiva kahjustada kätt, noaga töötades pöörata tähelepanu õigele käehoiakule ja noa asendile. Keemilised ohutegurid On võimalik sagedane kokkupuude veega. Ekseemi tekkimise oht. Riskitase- keskmine Lahendus: Kinnaste ja/või kätekreemide kasutamine. Vesi peab olema soe, kuna väga kuum või liiga külm vesi kahjustab naha kaitsekihti. Puhastusvahendid.
Ohutusjuhend peaks olema võimalikult lühike, loogiliselt koostatud, praktiline. Ohutujuhendi osad: 1. Töövahendi tehnilised andmed 2. Nõuded töötaja haridusele, juhendamisele ja tervisele; 3. Loetelu juhenditest ja õigusaktidest, mida töötaja peab tundma; 4. Ohutusjuhised: Võimalikud ohuolukorrad (ja juhised nende korral tegutsemiseks); Ohutud töövõtted; Töös vajalikud kaitsevahendid (sh isikukaitsevahendite kasutamine); Keelatud töövõtted; Ohud töötaja tervisele (info kahjulike ohutegurite kohta, mis kaasnevad töövahendi kasutamisega ja parameetrite arvväärtused nt müra jt); Kasutatavate ohumärgiste/märguannete ülevaade (kas ja millised ohumärgised peaksid olema); Ülevaade kaitseseadistest ja nende toimimisest; Nõuded tegevusele enne töö alustamist;
tööandja kohustub teavitama oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat, kes suunas oma töötajad tööülesande täitmiseks tema ettevõttesse, ning teavitama neid töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda Füüsilisest isikust ettevõtja tagab igas tööolukorras temale kuuluvate töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes; vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale; viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus ta selgitab välja töökeskkonna
elektriseadmetel. 4.Maandamata elektriseadmed ja süsteemid - Puudulik maandus on kõige sagedasem eeskirjade rikkumine. Kui seade pole korralikult maandatud, siis on oht, et üleliigne pinge ei eemaldu maasse ja seadme osad võivad minna pinge alla. 5.Ülekoormatud elektrivõrgud - Ülekoormatud elektrisüsteem on ohtlik, juhtmed kuumenevad, kuna tekib tugev soojus. 6.Ülekoormatud elektrisüsteem on üks peamisi tulekahjude põhjustajaid!! 7. Vale isikukaitsevahendite kasutamine. Vee ja märgade tingimuste olemasolu NB! Kui töötaja töökoht või riietus on märg, siis kõik elektriohud suurenevad.
käsiinstrumendi vibratsiooni vähendamine vedrudest või kummist amortisaatorite abil, mis monteeritakse tööriista korpuse ja käepideme vahele töödeldava detaili kinnitamine: näiteks kummist alus töödeldava detaili all vähendab vibratsiooni kui ka müra raskete pneumaatiliste instrumentide kinnitus statiivile konstruktsioonide jäikuse vähendamine vahelagede vibratsiooni nõrgendamiseks masinate ümberpaigutamine tööruumis isikukaitsevahendite kasutamine. Füüsikaliselt iseloomustatakse vibratsiooni võnkesagedusega f, Hz amplituudiga A, mm vibratsiooni kiirusega v, mm/s. Võnkesageduse >16-20 Hz puhul kaasneb vibratsiooniga müra. Analoogselt müraga iseloomustatakse vibratsiooni võnkekiiruse nivooga Lv Lv= 20x lg v/v0 = 20x lg v/ 5x 105, kui v, mm/s Vibratsiooni nulltasemeks võetakse v0 = 5x 10-5 mm/s, mis vastab
Tulekustutusvaip - on klaasriidest valmistatud tulekindla materjali (120x120 või 120x180) tükk mis on varustatud rihmadega millest kinni hoida. Sellega saab kustutada rasvapõlengut pannil, süttinud kodumasinaid või inimest kellel on süttinud riided. Esmane tulekustutusvahend - Esmane tulekustutusvahend on ühe inimese poolt tule kustutamiseks kasutatav seade või ese, mille kasutamine ei eelda täiendavate isikukaitsevahendite kasutamist ega eriväljaõpet. Sellega peaks igaüks kohe ja kiiresti väikese tulekolde kustutamisega toime tulema. Objekt maa ning selle juurde kuuluv hoone või rajatis ja trantspordivahend, kus esmase tulekustutusvahenid vajadus kehtestatakse käesoleva määrusega. Pädev isik sertifiteeritud asutuses alaliselt või lepinguliselt töötav isik kellele on vajalik väljaõppe ja
01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54545) Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 29/12/2003; Reference: (MNE(2003)55377) Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Legal act: seadus, number: RT I,1999, 60, 616; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RT I, 1999, 60, 616, Publication date: 01/07/2003; Reference: (MNE(2003)54299) Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54301) Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus Legal act: seaduse parandus, number: RTI, 09.07.2004, 54, 389 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI, 09.07.2004, 54, 389 , Entry into force: 15/07/2004; Reference: (MNE(2004)51242)
· 2) vältimatute riskide hindamine; · 3) riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik, nende vähendamine vastuvõetava tasemeni; · 4) ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga; · 5) töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks; · 6) töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule; · 7) ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele; · 8) ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju. Töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi. Tööandja on kohustatud : · viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib
juhinduda madalpingepaigaldiste nõuetest. 5 Madalpingepaigaldistes (vahelduvpingel kuni 1000 V ja alalispingel kuni 1500 V), mis on kaitstud liigkoormuste ja lühiste eest, on ainsateks ohutusnõueteks: Isoleerkaitsevahendite kasutamine naabruses asuvate pingestatud osade puudutamise vältimiseks Isoleertööriistade ja oludekohaste isikukaitsevahendite kasutamine koormuse puudumise kontroll külge- ja lahtiühendataval seadmel. Tööde teostamisel tuleb eelistada tehnoloogiat, mis võimaldab pingestatud voolujuhtivaid osi puudutada ainult isoleertööriistadega, mitte isikukaitsevahenditega. Järelevalve ei ole kohustuslik, kuid üksinda töötades peab töötaja olema võimeline arvestama ja vältima kõiki esilekerkivaid riske. 6. Pistikupesad
antakse masinale, mis ei saa toimida iseseisvalt ja on mõeldud ühendamiseks teise masinaga. Vastavusmärgi paigaldab masinale vastavusdeklaratsiooni väljaandja. Töösüsteemide projekteerimise põhimõtted istumine tuleb kohandada vastavalt töötaja anatoomilis-füsioloogilistele iseärasustele. keha liigutamiseks peab varuma piisavalt ruumi, eriti pea, käte, jalgade ja jalalabade jaoks. Ennetusmeetmed Vastava koolituse teostamine ja riskidest teavitamine Isikukaitsevahendite kasutamine –Kaitse prillid, kaitsekiiver, kõrvaklapid/tropid, kaitsekindad, kaitseriietus jne. Masinatele kaitseseadmete paigaldamine –Ohupiirkonna märkimine –Liikuvate osade katmine –Ergonoomiline masin Ergonoomiline masin = Inimesele kohandatud masin = Ohutu masin Ennetusmeetmed –Kaitsepiirete paigaldamine –Sensorite paigaldamine –Automaatkaitsete paigaldamine Regulaarne masinate hooldus Isikukaitsevahendite õigeaegne vahetamine Masinaohutuse 4 elementi
teist tööandjat, kelle töötajad täidavad tööülesandeid tema ettevõttes ning kes omakorda peab teavitama oma töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist sellel töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda. Samuti tuleb teatavaks teha päästetööde ja esmaabi andmisega seotud abinõud ning nende eest vastutavad töötajad. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) tagab igas tööolukorras temale kuuluvate töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise. Kui füüsilisest isikust ettevõtja töötab töökohal samal ajal koos ühe või mitme tööandja töötajatega, peab ta teavitama töid korraldavat tööandjat või tema puudumisel teisi tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest ja tagama, et tema tegevus ei ohusta teisi töötajaid. Töid korraldav tööandja või tema puudumisel teised tööandjad peavad füüsilisest isikust ettevõtjat teavitama ohtudest.
annaabi.ee 
