50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
killikene
Õppematerjali autor
TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kursus Kellaaeg: uurimine ja hindamine – asendustöö TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas (https://www.riigiteataja.ee/akt/709136?leiaKehtiv)
TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 13.05.2014 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Joonas Hallikas Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas (https://www.riigiteataja.ee/akt/709136?leiaKehtiv) 5
TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 23.04 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 8:00 (10:00) TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas (https://www.riigiteataja.ee/akt/709136
töökogemus ulatusest, mis tagab elektripaigaldise kasutamisel ohutuse. Käidu korraldaja võibolla selle elektripaigaldise elektritöö juht, mille käidu korraldajaks ta on määratud. Töörühma juhtija, isik kellele on pandud vahetuv vastutus töökorraldamise eest töökohal, tal peavad olema erialalne väljaõpe, erialased oskused ja kogemused konkreetsed tööde juhtimiseks ja tegemiseks. Järelevalvet teostav isik , tööjalgija, isik, kelle ülesanne on töödel elektriohutuse jälgimine. Lülitamiste juhtija- isik, kes juhib lülitus toiminguid elektripaigaldise elektrilise seisundi muutmiseks tööde tegemise ajaks. Lülitaja- isik, kes vahetult sooritab lülitus toimingud. Tööjuhatus- tööjuhatuse moodustavad üheltpoolt elektripaigaldise käidu korraldaja, teiseltpoolt elektritöö juht. Töörühm- töötajate rühm töökäsk- loa alusel tehtavate tööde, mille koosseisus on 2 või enam töötajat, töörühma juhtija, jälgija kaasaarvatud.
R0= 10 oomi, siis Iin= 220/ (1000+50 000+60 000+10)= 0,002 A =2 mA Tegelikkuses on Rjalan ja Rpõr tunduvalt suuremad. Siis on inimest läbinud vool veel väiksem. Isoleeritud neutraaliga võrk Iin= Uf /(Rin + Rjalan+ Rpõr+ Ris/3) Kõige halvamal juhul, kui Rjalan= Rpõr=0 ja Ris= 90 000 oomi, siis Iin= Uf /(Rin+ Ris/3) Iin= 220/ (1000+ 90 000/3)= 0,007 A= 7 mA Kui Rjalan= 50 000 oomi Rpõr= 60 000 oomi, siis Iin= 220 /(1000+50 000+60 000+30 000)=0,0015 A= 1,5 mA 11.2 Elektriohutuse tagamine - organisatsioonilised abinõud: eeskirjad teadmiste kontroll maanduse ja isolatsiooni süstemaatiline kontroll - tehnilised abinõud: ohutute pingete kasutamine voolu all olevate seadmeosade isoleerimine. Isolatsioon jaotatakse töö-, lisa-, kahekordseks ja tugevdatud isolatsiooniks. Tööisolatsioon kindlustab elektriohutuse. Koos lisaisolatsiooniga moodustab tööisolatsioon kahekordse isolatsiooni. Isolatsioon peab olema selline, et isolatsiooni pinnal ei oleks
faasi-, neutraal- ja kaitsejuhist. Juhtide otstarve: L1, L2, L3 elektrienergia edastamine sümmeetrilise koormuse korral (must, hall või pruun juhe); L1, L2, L3 elektrienergia edastamine mittesümmeetrilise koormuse N (sinine) korral; N (sinine) faasijuhtide ühtlustamine mittesümmeetriliste koormuste ja voolude puhul; PE elektriseadmete ja tarvitite kerede puutepingeohutuse (kolla-rohe.) tagamine, nende ühendamise teel võrgu ühtse maandus- süsteemiga. Lisaks sellele nõrkvoolu seadmete häirete vähendamine. 12 Klassikalise nullimise puudused: PEN-juhis tekib normaaltalitlusel pingelang, mistõttu · võrgu kaugemates osades võib nullitud kere potentsiaal olla küllaltki kõrge; · võrgu eri kohtades on nullitud kered erisuguse potentsiaaliga, kui
1. Alalisvooluringide omadused.- Vooluring koosneb 3: toiteallikas, tarbija e koormus ja ühendusjuhtmed. Vooluringi graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluringi osa, kus vool on ühe ja sama väärtusega nim haruks (3 või enam haru). Kalbaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui vooluringis oleva elemendi pinge ja vooluline sõltuvus on lineaarne, siis nim selliseid elemente sisaldavaid vooluringe lin vooluringideks. Kui sõltuvus ei ole lineaarne, siis on tegemist mittelin vooluringiga. Kui vooluringivool ei muutu aja jooksul suuruselt ega suunalt nim seda vooluringi alalisvooluringiks. Suletud vooluringis eks vool, kui eks potensiaalide vahe ehk pingeallika klemm. Vool kulgeb vooluringis kõrgemalt madalamale potensiaalile 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. OHMi seadus: I = U/R (vool juhtmes võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega). Kirchhoffi I seadus: Hargnemispunkti
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid