Ühtlasi peab nägemispuudega kasutajale mõeldud isikukaitsevahend olema kasutatav koos prillide või kontaktläätsedega. Niiskuse kondenseerumise vältimiseks peab isikukaitsevahendit olema võimalik töödelda kemikaalidega. Kui see ei ole võimalik, peab isikukaitsevahend olema varustatud niiskuse kondenseerumist vältiva vahendiga. Kaitseprille, näokaitset või maski kasutatakse silmade ja näo kaitsmisel järgnevate tööde puhul: keevitamine; Sepistus-, lihvimis-, puurimis-, treimis- ja freesimistööd; Kivitöötlemine; Töö energia jõul töötava mutri/kruvikeerajaga; Töö naelpüstoliga; Abrasiivsete ainete ja vedelike pihustamine; Töö hapete, aluste ning desinfitseerimis- ja rooste-eemaldusvahendiga; Töö sula-ainega või töö selle läheduses; Töö, kus on otsene soojuskiirgus; Töö laseriga; Lõhketööd; Muud tööd, kus esineb silmade või näo vigastamise oht; Taimekaitsetöö
Valitsus (RT 1992, 34, 454). 22. juuli 1992. a määrusega nr 214 kinnitati ,,Raskete ja tervistkahjustavate tööde loetelu, kus naiste töötamine on keelatud, ning sanitaar- ja olmeteenindamisega seotud allmatööde loetelu, kus naiste töötamine on lubatud" (RT 1992, 34, 454). Raskete ja tervistkahjustavate tööde loetelu, kus naiste töötamine on keelatud. 1. Metallitöötlemine (valutööd, keevitustööd, katla-, külmstantsimis-, tõmbe- ja survetööd, sepistus-, stantsimis- ja termotööd, metallide katmine ja värvimine, lukksepatööd, töötamine pliiga). 2. Ehitus-, montaazi- ning ehitus- ja remonditööd (sarrustustööd karkasside püstitamisega käsitsi, sarruse painutamine ja lõikamine käsitsi töötavatel pinkidel, asfalditööd, mis tehakse käsitsi jne). 3. Kaevandustööd (tegutsevate ja ehitatavate kaevanduste all- ja pealmaatööd, välja arvatud käesoleva loetelu B osas nimetatud tööd). 4
Sepistamisel kasutatavad tööriistad saab funktsionaalse tunnuse järgi liigitada põhi- ja abitööriistadeks. Põhitööriistu kasutatakse otseselt metalli deformeerimiseks. Abitööriistu kasutatakse tooriku kinnihoidmiseks ja toorikuga manipuleerimiseks. Abitööriistade hulka kuuluvad käsitsi sepistamisel sepapihid e. sepatangid. Suurte toorikutega manipuleerimiseks kasutatakse manipulaatoreid. Sepistusseadmed Tehnoloogilisest võimekusest lähtuvalt liigitatakse sepistus-, samuti vormstantsimisseadmed järgmiselt: 1. JÕUPIIRANGUGA SEADMED (nt hüdropressid), mille põhikarakteristikuks on survejõud. 2. ENERGIAPIIRANGUGA SEADMED (vasarad, kruvipressid), mille põhikarakte- ristikuks seadme valikul on maksimaalne löögienergia, samuti langevate osade mass. 3. KÄIGUPIIRANGUGA SEADMED (mehaanilised pressid, nt väntpressid), mille üheks põhikarakteristikuks on survejõu kõrval käigu ulatus. - Sepistusvasarad
stantse. Vormstantsimine on survetöötluse perioodiline protsess, kus sepistamisest erinevalt on metalli voolamine stantsivao vormiga piiratud. Metallil on võimalik stantsivaost, soovitatavalt pärast selle kõikide uurete täitumist, väljuda vaid spetsiaalsesse kitsasse kraadisoonde (sele 2.11). Vormstantsimise iseärasused, sepistamisega võrreldes, on järgmised: 1. Stantsitud Sele 2.10. Sepistus- ja vormstantsimisseadmete skeemid. a auruvasar, b hõõrd- e. friktsioonvasar, c vastulöögivasar, d väntpress, e hüdropress, f kruvipress toodete stantsiste piiratud mass (üldjuhul kuni 500 kg), samal ajal kui sepiste mass võib ulatuda sadade tonnideni. 2. Märksa suurem tootlikkus, kuid kasutatavate spetsiaaltööriistade stantside kõrgest
kasutamine Tavaliste Töö terassillal, mastis, tornis, taldadega hüdraulilisel teraskonstruktsioonil, kaitsejalanõude katlamajas, jõujaamas, kraanal ning kasutamine suure mahuti ja torujuhtmega seotud töö Transpordi- ja laotööd Isoleertaldadega Töö kuumal või külmal pinnal kaitsejalanõude kasutamine Silmade ja näo kaitsmine Kaitseprillide, Keevitamine näokaitse või Sepistus-, lihvimis-, puurimis-, treimis- ja maski kasutamine freesimistööd Kivitöötlemine Töö energia jõul töötava mutri/kruvikeerajaga 9/18 Töö naelpüstoliga Abrasiivsete ainete ja vedelike pihustamine Töö hapete, aluste ning desinfitseerimis- ja rooste-eemaldusvahendiga Tööd, kus esineb silmade või näo vigastamise oht
Külmvormstantsitakse toatemperatuuril piisava plastsusega metalle: süsinikkonstruktsiooniterased süsinikusisaldusega kuni 0,5%, plastsed legeerterased, Al-, Cu-, Ti-, Pb-, Zn- ja Sn-sulamid. Kuumvormstantsimist liigitatakse kasutatava seadmestiku järgi: kuumvormstantsimine vasaratel ja pressidel. Sepistus- ja vormistantsimisseadmete tüübid: auruvasar, hõõrdevasar, vastulöögivasar, väntpress, hüdropress, kruvipress. (joonis: stantsi ülemine- ja aluminepool; Kradisoon; Toode) 1) Keevitusmeetodid Sulakeevitus: 1. Kaarkeevitus: Elektroodkeevitus 1) Lastutekkemisprotsess MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga Lastutekkeprotsess- kujuneb lokaalses kaarkeevitus kaitsegaasis, nihkeprotsess
spetsiaalsesse kitsas- se kraadisoonde (sele 2.11). Vormstantsimi- se iseärasused, sepis- tamisega võrreldes, on järgmised: 1. Stantsitud toodete stantsiste piiratud mass (üld- juhul kuni 500 kg), samal ajal kui sepiste mass võib ulatuda sadade tonnideni. 2. Märksa suurem tootlikkus, kuid kasutatavate spet- siaaltööriistade stantside kõr- gest maksumu- Sele 2.10. Sepistus- ja vormstantsimisseadmete skeemid. a auruvasar, b hõõrd- sest tingituna e. friktsioonvasar, c vastulöögivasar, d väntpress, e hüdropress, f kruvipress leiab vormstantsi- mine kasutamist peamiselt massvalmistusel. 3. Stantsiste täpsus ja pinnakvaliteet ületavad sepiste oma, mis vähendab täiendava mehaa- nilise töötluse (lõiketöötluse, vt. 2.5) mahukust. 4. Kasutatakse reeglina suurema võimsusega
annaabi.ee 
