.........................................................................................................................4 1.2. Teooriad isiksuse arengust..............................................................................................4 1.2.1. Psühhoanalüütilised teooriad.......................................................................................4 1.2.2. Humanistliku psühholoogia teooriad...........................................................................5 2. Isiksushäired.......................................................................................................................6 2.1. Isiksushäirete eristamine.................................................................................................6 2.2. Isiksushäire kriteeriumid.................................................................................................6 2.3. Isiksushäirete tüübid..........................................................................................
Sümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine. Langeda võib enesehinnang, esineda une- ja söömishäireid, tekkida lootusetus tuleviku suhtes ning unarusse võivad jääda kohustused ja enese eest hoolitsemine. Ärevushäired- pinge, närvilisus, ebamugav erutus. Foobia- püsiv ja tugev hirm mingi objekti, sündmuse või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik. Paanikahäire- pidevalt korduvad ägedad paanikahood. Isiksushäired- sügavad, jäigad käitumismustrid. (düssotsiaalsus) Skisofreenia- psüühhikahäiretest püsivaim. Soodustavad pärilikud tegurid, ajudefektid. Sümptomiteks on häired tajumises, mõtlemises, tunde- ja tahteelus, tahtlike liigutuste sooritamises. Psüühikahäiretesse suhtumine Vanakreeka arst Hippokrates oli esimene, kes veendus, et inimpsüühika on ajutegevuse väljendus ning psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Psüühikahäirete käsitlused
Isiksushäiretega seotud probleemid · raskused perekonna, õppimis- ja töörollides; · lahutused, vanemlike õiguste kitsendused; · kõrgemsuremus (suitsiidid); suitsiidkatsed, õnnetusjuhtumid, erakorralise meditsiiniabi vajadus; · suurem haigestumus teistesse psüühikahäiretesse; · kaasuvate psüühikahäirete raskus, kulg ja ravile reageerimine; · isiksushäired ja kuritegevus: 70 - 85%; · isiksushäired ja alkoholism: 60 - 70%; · isiksushäired ja narkomaania: 70 - 90%. (Maailma Tervishoiuorganisatsioon 1999) 1.1. Isiksushäirete tüübid Tabel 1. Isiksushäirete jaotus RHK-10 (WHO, 1992) DSM-IV (APA, 1994) Klaster A Paranoidne Paranoidne Skisoidne Skisoidne Skisotüüpne Skisotüüpne
meelelahutuse ja lõõgastuse kiire võimaldamine loovuse ja eneseväljenduse arendamine prosotsiaalse käitumise ja moraalsete väärtuste areng Meedia peamised ohud rassistliku, vihkamisele või enesevigastamisele õhutav lastele sobimatu ja seksuaalne ning vägivaldne sisu vähesed kontaktid pereliikmete ja eakaaslastega terviseriskid (nägemine, kiirgus, halb rüht), unehäired, käitumishäired, isiksushäired, aju arenguhäired, tähtlepanuhäired isikuandmete kuritarvitamineebasündsad/soovimatud kontaktid võõrastega reklaamide sisu ebaeetilisus Meediategevuste läbiviimisel tuleks koolieas lastele tutvustada usaldusväärseid infoallikaid ja ka seda, kuidas neid tuleks kasutada. Samuti tuleks juba lasteaias kasutada palju erinevaid interaktiivseid tegevus ja mänge. Samas võib kasutada ka videoõppevormi, see muudaks
häired, somatoformsed häired hüpohondria anorexia ja bulimia nervosa, insomnia, Söömishäired, unehäired, F5 hüpersomnia, somnambulism, alanenud libiido, seksuaaldüsfunktsioonid rahulduseta suguühe F6 Isiksushäired, muud käitumishäired nt paranoidsus, düssotsiaalsus, ebastabiilsus, 4 patoloogiline hasartmängurlus, kleptomaania kerge, mõõdukas, raske ja sügav vaimne F7 Vaimne alaareng alaareng (käitumishäireta või käitumishäirega)
Isiksushäiretega on seotud ka probleemid. Häirega isikul on raskusi perekonna-, õppimis- ja töörollides. Iseloomulikud on ka lahutused, vanemlike õiguste kitsendused. Kõrgem suremus suitsiidikatsed, õnnetusjuhtumid, erakorralise meditsiiniabi vajadus. Suurem haigestumus teistesse psüühikahäiretesse ning kaasuvate psüühikahäirete raskus, kulg ja ravile reageerimine. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). Isiksushäired on seotud ka kuritegevusega (70% - 85%), alkoholismiga (60% - 70%) ja narkomaaniaga (70% - 90%). (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). 2 Mõned probleemid, mis võivad kaasneda isiksushäiretega (CNN 21.04.2007): - Sotsiaalne eraldatus: võimetus luua ja hoida terveid suhteid, lähedussoovi puudumine ning äärmine häbelikkus võivad põhjustada isiksushäirega inimese ühiskonnast eemaldumise.
kaasnevad kõrvalehäired isiksuses, tekivad luulud somatogeenne hüpotees-psüühikahäired on tingitud orgaanilistest e kehalistest põhjustest. Psühhogeenne hüpotees-psüühikahäired on tingitud psüühilistest põhjustest Diateesi-stressi mudel tegurid e diatees loos eelsoodumuse häirte tekkeks ja stress toimib päästikuna. Nt depressiooni vallandavad pärast lahutust bioloogiline eelsoodumus. Diagnoos DSM kategooriate alusel. DSM I telje tuntumad, DSM II isiksushäired Biopsühhosotsiaalne lähenemine- psühhopatoloogia lähenemisviis, mis rõhutab bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite rolli vaimuhaiguste tekkeks. Ärevushäired: Foobiad, paanikahäire (paanikahood) ja agorafoobia (hirm olukordade ees, kus abi ei pruugi olla kättesaadav, kardetakse paanikahoogusid kogeda, ei lahkuta turvalisest keskkonnast), üldine ärevushäire GAD- pidev muretsemine kõige pärast obsessiiv-kompulsiivne häire
Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, mõtlemis-ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. Isiksushäirete diagnostilised kriteeriumid. Need jagunevad üldisteks ja igale isiksusetüübile spetsiifiliseks tunnusteks. Diagnostilised kriteeriumid sätestavad disharmoonilised hoiakud ja käitumise. 1. Hõlmavad mitu valdkonda 2. On püsivad 3. On jäigad 4. Häirivad 5. Tekitavad efektiivsuse languse töös ja sotsiaalses tegevuses. Isiksushäired on igaüks eri suunas äärmuslikud ja üksteisest väga erinevad. RHK-10 järgi on kaheksa isiksusehäiret, neid ühel kaks alatüüpi, kokku siis üheksa tüüpi. DSM-IV järgi on häiretüüpe kümme. Isiksushäirete kognitiivne seletus Kesksel kohal on skeemid, mis on infotöötlemise stereotüüp: milliseid stiimuleid tajutakse, milliseid mitte. Skeem kujuneb varasema teadmise ja kogemuse põhjal. Skeem lihtsustab ja moonutab infot. Young on välja töötanud
). Sümptomid ei vasta segatüüpi episoodi kirjeldustele. Sümptomid põhjustavad olulist distressi või funktsiooni kahjustust sotsiaalses, tööalases või teistes olulistes valdkondades. Sümptomid ei ole otseselt seotud ainete toimega. Sümptomid ei ole seotud leinaga(DSM-IV's ainult). Depressiooni komorbiidsus Ärevushäirega, posttraumaatilise stressihäirega, dissots. häired, somatoform.-d, unehäired, söömishäired, seksuaaldüsf, isiksushäired. Mania sümptomid ja maniakaalse episoodi kriteeriumid Sümptomid: 1) kõrgenenud enesehinnang ja suuremeelsus 2) vähenenud une vajadus 3) tavalisest jutukam või sund pidevalt rääkida 4) ideede tulv või subjektiivne tunne, et mõtted lendavad 5) tähelepanu hajutatavus 6) eesmärgipärase tegevuse suurenemine või psühhomotoorne agiteeritus 7) ülemäärane hõivatus rahuldust pakkuvatest tegevustest, mis omab väga suurt tõenäosust ebameeldivate tagajärgede tekkeks.
Pärilikkus Üheks riskiteguriks on pärilikkus. Haiguse võivad vallandada järsud muutused, nagu elukoha vahetus ja sotsiaalse võrgustiku puudumine, samuti pikaaegne haigus. On leitud, et depressiooni haigestumine on tõenäolisem, kui suguvõsas on esinenud depressioon, enesetapud, söömishäired või alkoholism. Depressioonile on vastuvõtlikumad paindumatud, raskeloomulised inimesed. Meeleoluhäired on seotud teatud normaalse isiksuse ning patoloogiliste joontega (isiksushäired). Psühhosotsiaalsed tegurid Minapsühholoog Heinz Kohut rõhutab isiksushäiretega seotud haavatavust. Depressiooni taustal on sageli turvalise täiskasvanuta kasvanud laps, kel pole olnud võimalust saada positiivset tagasisidet enesest ega ka ümbritsevast maailmast. Järsud elumuutused nagu töötus, haigused, üksindus ja sotsiaalse toetuse puudumine. Tekkepõhjused Depressiooni korral on tekkinud muutused aju keemilises tasakaalus, ajus on
une-ärkvelolekutsükli ja keskkonnatingimustest sõltuvalt soovitud une-ärkvelolekutsükli vahel, mille tagajärjeks on hüpersomnia või insomnia. Une-ärkveloleku rütmihäire võib olla 1) psühhogeenne, 2) orgaaniline (konstitutsionaalne eripära); 3) mõlema faktori koostoime. Desorganiseeritud unega ja muutliku une- ning ärkamisajaga isikutel võib sageli täheldada muid psüühikahäireid, nagu isiksushäired ja meeleoluhäired. Faasinihke põhjuseks soovitud une-ärkvelolekurütmis võib olla: 1) bioloogilise kella sisemine väärtalitlus: hilinenud une sündroom, varajase une sündroom ja ebaregulaarne une-ärkveloleku tsükkel. 2) bioloogilist kella juhtivate ajasignaalide ebanormaalne töötlemine (viimane võib tegelikult olla seoses emotsionaalse ja/või kognitiivse häirega).
F4 stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, häired, somatoformsed häired hüpohondria anorexia ja bulimia nervosa, insomnia, Söömishäired, unehäired, F5 hüpersomnia, somnambulism, alanenud seksuaaldüsfunktsioonid libiido, rahulduseta suguühe Isiksushäired, muud nt paranoidsus, düssotsiaalsus, ebastabiilsus, F6 käitumishäired patoloogiline hasartmängurlus, kleptomaania kerge, mõõdukas, raske ja sügav vaimne F7 Vaimne alaareng alaareng (käitumishäireta või käitumishäirega) kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired,
Farmakoloogiline ravi, Lisaks või ainult psühhoteraapia nt neurootilised häired (foobiad jne) või füsioloogiliste ja füüsiliste tegurite häired. 36. Põhilised psüühikahäirete grupid: Häired on jaotatud kümnesse suuremasse gruppi: Orgaanilised, Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud PH, Psühhootilised haired, Meeleoluhäired, Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed haired, Söömishäired, unehäired, seksuaaldüsfunktsioonid, Isiksushäired, muud käitumishäired, Vaimne alaareng , Psüühilise arengu spetsiifilised haired, Psüühikahäired lapse- ja noorukieas. RHK-10-s on iga psüühikahäire tähistatud tähe F ja kuni neljakohalise numbriga (koodiga). skisofreenia- Psühhootilised haired, meeleoluhäired (too näide)- episoodiline või korduv depressioon, tsüklotüümia, ärevushäired (too näide)- foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, hüpohondria
emotsionaalsetele reaktsioonidele. 9. Isiksushäire tähendus kliinilises kontekstis Isiksushäire on sügav ja püsiv käitumismuster, mille väljendused on mitmesugustes isiklikes ja sotsiaalsetes olukordades ühetaoliselt jäigad. Tegemist on äärmuslike vôi oluliste kôrvalekalletega kultuuri keskmise inimese tajumise, môtlemise, tunnete ja eriti suhete laadist. Mustrid on tavaliselt püsivad ja hôlmavad mmitmeid käitumise ning psühholoogilise toimimise valdkondi. Isiksushäired on arenguseisundid, mis ilmnevad lapse- vôi noorukieas ja püsivad täiskasvanuna. Need ei ole mône muu psüühilise vôi ajuhaiguse tagajärjeks, kuigi vôivad teiste häiretega koos esineda vôi neile eelneda. Isiksushäirete teoreetiline kontseptsioon on pidevas arengus - püütakse täpsustada häire aluseks olevaid psühholoogilisi tunnuseid, vähendada välise käitumise avaldusi diagnostiliste kriteeriumidena. Isiksushäire - disharmoonilised hoiakud ja käitumine
Mitteorgaanilised unehäired Mitteorgaanilised seksuaaldüsfunktsioonid Sünnitusjärgsed mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired Mujal klassifitseeritud haigustega seotud psüühilised ja käitumistegurid Sõltuvust mittepõhjustavate ainete kuritarvitamine (antidepressandid, vitamiinid jms.) Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja somaatiliste teguritega seotud täpsustamata sündroomid. TÄISKASVANU ISIKSUS- JA KÄITUMISHÄIRED hõlmavad alarühmad: Spetsiifilised isiksushäired Segatüüpi isiksushäired Püsivad isiksusemuutused, mis ei tulene ajukahjustusest Harjumus- ja impulsihäired (patoloogiline hasartmängimine, püromaania jms.) Sooidentsushäired (transseksualism, kaksikrolli transvestism jms.) Seksuaalsuunitluse häired (fetishism, ekshibitsionism, pedofiilia, sadomasohhism jm.) Seksuaalse arengu ja sättumusega seotud psüühika- ja käitumishäired Täiskasvanu muud täpsustatud isiksus- ja käitumishäired
häired F4 Ärevushäired, dissotsiatiivsed foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge häired, somatoformsed häired stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, hüpohondria F5 Söömishäired, unehäired, anorexia ja bulimia nervosa, insomnia, hüpersomnia, seksuaaldüsfunktsioonid somnambulism, alanenud libiido, rahulduseta suguühe F6 Isiksushäired, muud paranoilisus, düssotsiaalsus, ebastabiilsus, käitumishäired patoloogiline hasartmängurlus, kleptomaania F7 Vaimne alaareng kerge, mõõdukas, raske ja sügav vaimne alaareng (käitumishäireta või käitumishäirega) F7 Vaimne alaareng kerge, mõõdukas, raske ja sügav vaimne alaareng (käitumishäireta või käitumishäirega)
Isiksushäire on sügav ja püsiv käitumismuster, mille väljendused on mitmesugustes isiklikes ja sotsiaalsetes olukordades ühetaoliselt jäigad. Tegemist on äärmuslike või oluliste kõrvalekalletega keskmise inimese tajumise, mõtlemise, tunnete ja eriti suhete laadist selles kultuurikontekstis, kus inimene püsivalt elab. Mustrid on tavaliselt püsivad ja hõlmavad mitmeid käitumise ning psühholoogilise toimimise valdkondi. Isiksushäired on arenguseisundid, mis ilmnevad lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanuna. Need ei ole mõne muu psüühilise või ajuhaiguse tagajärjeks, kuigi võivad teiste häiretega koos esineda või neile eelneda. Isiksushäirete teoreetiline kontseptsioon on pidevas arengus - eesmärgiks on täpsustada häire aluseks olevaid psühholoogilisi tunnuseid, vähendada välise käitumise avaldusi diagnostiliste kriteeriumidena. Juriidilises kontekstis oluline:
ärevushäire – eriline tundlikkus mingi spetsiifilise ärritaja või olukorra suhtes, mis võib sega igapäeva elu normaalset toimimist hüpohondria – haiguslik kartus oma tervise pärast ja sellest tulenevad tegelikud vaevused dissotsiatiivsed häired – identiteedi häired, isiksuse kahestumine skisofreenia – vaimuelu lõhestumine, isiksuse desorganiseerimine, reaalsustaju moondumine ning luulude esinemine antisotsiaalsed isiksushäired – empaatiavõime puudumine, tundetus teiste inimeste kannatuste suhtes, äärmine egoism oma eesmärkide realiseerimisel jne väärastunud kihud/tungid või parfiiliad – pedofiilia, koprofiilia, zoofiilia, gerontofiilia jms 4.5 Isiksuse sotsiaalsed suhted HOIAK: hoiak – isiksuse püsiv valmisolek reageerida mingile nähtusele, objektile või inimesele teatud kindlal viisil
Leitakse, et ainiti kuvari jälgimine võib tekitada hüpnootilise transi , horisontaalsed 11 Nartsissistlik isiksushäire on isiksushäirete hulka kuuluv psüühikahäire. Psühhiaatriliste diagnooside DSM-klassifikatsiooniregistrisse kanti häire 1980. aastal. Rahvusvahelises haiguste klassifikatsiooniregistris ICD-10 seda häiret eraldi koodiga välja toodud ei ole, vaid see on liigitatud rubriigi alla "muud spetsiifilised isiksushäired" - diagnoosikood F60.8 Nartsissistlikule iseloomuhäirele on iseloomulikud erinevad suurusluulud, soov olla teiste poolt imetletud ja vähem empaatiavõime Häiret kandev inimene on veendunud, et tal on õigus saada erilise kohtlemise osaliseks. Samas ta ise kadestab teisi. Selliseid inimesi iseloomustab ülbe käitumine ja üleolev suhtumine ning teiste inimeste kõhklematu ärakasutamine endale seatud eesmärkide saavutamiseks . https://et.wikipedia
täiesti võimatu. Eksinud inimene justkui puutub kokku sealpoolse maailmaga, kus kõik meie maailma asjad asetsevad valet pidi (vasakpoolsed asjad paremal) ning aja kulgemine pole samuti tajutav. Ruumi tõkestamatus - ruum tundub olevat lõpmatult avatud: kangelane võib mitu päeva hulkuda metsas ilma, et ta kuhugi välja jõuaks. Kaks põhilist tendentsi: eksimist püütakse kujutada esimesel juhul sisemise e. psüühiliste (nägemis- ja isiksushäired, teadvusseisundi muutus; haigus, oksendamine, isegi surm) , teisel juhul aga väliste muutustena (välise loodusega - kohad muutuvad võõraks, inimese moondumine kiviks, mättaks, kännuks). Eksimisi kirjeldatakse kui muutumisi, mis toimivad paralleelselt nii inimeses kui looduses. Esineb ka metsas magamist. Hing minevat setukestel üle silla või läbi metsa teispoolsusesse. Eksimine on indikaatoriks, mis signaliseerib käitumise ja ruumi muutumisest. Eksimine
Isiksushäire on sügav ja püsiv käitumismuster, mille väljendused on mitmesugustes isiklikes ja sotsiaalsetes olukordades ühetaoliselt jäigad. Tegemist on äärmuslike või oluliste kõrvalekalletega keskmise inimese tajumise, mõtlemise, tunnete ja eriti suhete laadist selles kultuurikontekstis, kus inimene püsivalt elab. Mustrid on tavaliselt püsivad ja hõlmavad mitmeid käitumise ning psühholoogilise toimimise valdkondi. Isiksushäired on arenguseisundid, mis ilmnevad lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanuna. Need ei ole mõne muu psüühilise või ajuhaiguse tagajärjeks, kuigi võivad teiste häiretega koos esineda või neile eelneda. Isiksushäirete teoreetiline kontseptsioon on pidevas arengus - eesmärgiks on täpsustada häire aluseks olevaid psühholoogilisi tunnuseid, vähendada välise käitumise avaldusi diagnostiliste kriteeriumidena.
neurotransmitterid, hormoonid, toksiinid jms) - Praegu teadusuuringutes populaarseim Eesti vanglasüsteem - Valdavalt on kinnipeetavad pärid ebasoodsast kasvukeskkonnast ja/või psühhopaatiliste/antisotsiaalsete joontega - Osadel on empaatiavõimega kõik korras aga teistel just bioloogiline faktor teguriks - Soodusteguriteks: Vaimne alaareng, käitumishäired, ATH, hüperkineetilised häired, isiksushäired - Ca 85% alaealistel kinnipeetavatel esinevad psüühika ja käitumishäired - Rasked kuriteod enamasti soovitatud oma pereliikmete, kõige rohkem kaasa vastu. - Beebid saavad 3. eluaastani vanglas olla Vägivalla vähendamine - Katarsise teooria – agressiivne käitumine „puhastab? o Ei päde, ventileerimine suurendab agressiivsust o Vihased inimesed peaksid kasutama lõdvestustehnikaid o „The Purge“ - Karistamine
PTSD dissotsiatiivne alatüüp - Traumaatilisele kogemusele saab reageerida kolmel dissosiatiivsel viisil: - Eemalduda (depersonalisatsioon, derealisatsioon), unustada (amneesia), eraldada traumamälu autobiograafilisest mälust/identiteedist (taaskogemise sümptomid, dissotsiatiivne identiteedi häire) Tardumine, immobilisatsioon - Keha kaitseb end trauma nt vägivalla eest sellega, et lülitab end välja. F60 Spetsiifilised isiksushäired Isiksusehäirete üldkriteeriumid - Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine, mis tavaliselt hõlmab mitut valdkonda Ebanormaalne käitumine on püsiv ja pikaajaline: - Laialdane: avaldub paljudes olukordades - Nähud ilmuvad alati lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanna - Häire tekitab olulisi isiklikke kannatusi - Häire on tavaliselt seotud tööalase ja sotsiaalse toimimise langusega Riskitegurid
1. Hälve – ühiskonnas mitteaktsepteeritav mõtlemine ja käitumine 2. DistressDiagnostic and Statistical Manual of Mental 3. Düsfunktsioon 4. Ohtlikkus Tavaliselt peetakse ebanormaalseks sellist käitumist: mida esineb statistiliselt väga harva mis ei sobi (sotsiaalsesse, kultuurilisse) konteksti mis põhjustab ebameeldivusi ja kannatusi Kahjulik düsfunktsioon! - Disorders (DSM-IV, 1994) I telg: Kliiniline häire (sümptomid) II telg: Isiksushäired ja vaimne alaareng III telg: Üldine tervislik seisund IV telg: Psühhosotsiaalsed ja keskkondlikud probleemid (Stress) V telg: Üldise funktsioneerimise hinnang (töö ja vaba aeg) Rahvusvaheline häirete klassifikatsioon RHK-10 F00-F09 Orgaanilised, k.a. Sümptomaatilised psüühikahäired F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tervitamisest tingitud psüühikahäired F20-F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired F30-F39Meeleoluhäired
ärevuse õigustatus ärevuse tagajärjed Skisofreenia Skisofreenia sümptomid võivad olla isikuti väga erinevad, ent üldjuhul täheldatakse häireid: tajumises- võivad tekkida hallutsinatsioonid mõtlemises- isiku mõtlemine võib olla seosetu ja teistele täiesti arusaamatu tunde- ja tahteelus- võib esineda äkilisi meeleolumuutusi tahtlike liigutuste sooritamises- liigutused võivad muutuda rahutuks, aga inimene võib ka tarduda mingisse asendisse Isiksushäired Neid iseloomustavad sügavad ja jäigad käitumismustrid, mis põhjustavad inimesele isiklikke kannatusi või häirivad tema sotsiaalset tegutsemist, sest kalduvad tugevasti kõrvale antud kultuuris heakskiidetud käitumisnormidest. 7.2 Psühhoteraapia Psühhoteraapia on meetod psühhiaatrias ja psühholoogias, kus kliendi probleemi eripärast lähtudes rakendatakse mitmeid psühholoogilisi tehnikaid. Eristatakse individuaal-, paari-, grupi- ja pereteraapiat.
- Nii anoreksia kui bullimia puhul esinevad patsientidel kognitiivsed moonutused mis väljenduvad kehakuju ja kaaluga seotud osades Sotsiokultuurilised mõjutajad - Ideaalnaise mõõtmed on vähenenud - Pooled tahavad ollakõhnemad - Paksus = haigus - Sotsiaalne surve - Meedia mõju - Söögi puudumine sõja ajal Komorbiidsus söömishäiretega - Düstüümia - Bipolaarne häire - OCD - Sotsiaalfoobia - Sõltuvushaigused - Isiksushäired - ADHD Sportlaste anoreksia - 18% raske, 22% kerge söömishäirega - Tütarlapsed, noored naised Eriline risk sportlastel: võimlejad, kergejõustiklased, pikamaa suusatajad, tantsijad, poksijad/ maadlejad Erinevus - Anorektilised peavad dieeti et kõhnuda, sportlased püüavad paremaid tulemusi. - Sportlaste ’triaad’ – häiritud toitumine, amenorröa, osteoporoos Meditsiinilised komplikatsioonid - Anoreksia koral otsesst nälgimisest ja kehakaalu langusest
seotud mittedestruktiivne - Unsocial mittetahtlik grupinormidele mittevastav käitumine. Mistahes norm on suhteline, olenedes kultuurist, ajajärgust jms. 3 Antisocial personality kliiniline diagnoos, psühhiaatriline diagnoos. Düssotsiaalne isiksus. Spetsiifilised isiksushäired. Düssotsiaalne isiksus rängad vastuolud inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel. (kalduvus süüdistada, madal agressioonilävi jms) Tõsine täiskasvanu eas pandud diagnoos. Attention deficit/hyperactivity disorder aktiivsus ja tähelepanuhäire, kuulub hüperkineetiliste häirete alla. F90.0. Psühhiaater diagnoosib. Hüperaktiivsus- pole küll diagnoos. Conduct disorder käitumishäire. Lapseeas alanud käitumis ja tundeelu häirete all (eelmine ka)
Ühe korra kodutu hammustab poes tüki saia, et mitte nälga surra, teine päev võtab 40 sendise saastavorsti jupi ja kolmandal korral 24-sendise kiirnuudlipaki ja ongi kurjategija valmis. Pankurid kõrvaldavad muretult miljoneid-miljardeid. Olukord on hetkel hirmsam kui kunagi varem (viimase 20 71 aasta jooksul). Elu on rahval raske ja ebaõiglane.“ 40-50-aastane naine ütles: „Eriline tähelepanu isikutel, kellel on diagnoositud isiksushäired. Sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine.“ Lisaks mainis 30-40-aastane naisterahvas individuaalset lähenemist lapsepõlves. Noor naine soovitab karmimad nõudeid alkoholi ja muudele narkootiliste ainete kättesaadavusele. Ka relvadele. Üle 40-aastane naine ütles, et mitte õhutada viha erinevate ühiskonna gruppide vahel, mitte vastandada erinevusi, kasvatada üles vabal maal sündinud põlvkond, kus õpiks jälle oma
3. Nõrgamõistuslikkus ehk alaareng on vaimne alaareng, mis püsib teatud tasemel kogu elu jooksul ja millele on iseloomulik tunnetuse, kõne, motoorika, ja sotsiaalse suhtlemise madal tase. Nõrgamõistuslikkus on püsiv haiguslik seisund. 4. Nõdrameelsuse põhilisteks tunnusteks on mälu ja mõtlemishäired sellisel tasemel, et nad häirivad inimese igapäevast elu ja toimetusi. 5. Muude raskete psüühikahäirete alla asetavad kommentaatorid rasked isiksushäired, rasked võõrutushäired, kurttummuse jms. KarS § 34 punktid 1-5 ei nimeta kõiki 41 psühhoose, kas või näiteks neuroosi või psühhopaatiat. Nende psühhooside näol on tegemist kas kesknärvisüsteemi funktsionaalse häirega (neuroos) või isiksuse psüühilise struktuuri kõrvalekaldega (psühhopaatia), mille korral esinevad tunde-
annaabi.ee 
