I kooliaste – 1.–3. klass; II kooliaste – 4.–6. klass; II kooliaste – 7.–9. klass. Tuleb silmas pidada, et erinevalt vormistatud loetelud annavad edasi erinevat sisu, ning jälgida, et kirjavahemärgid ei oleks vastuolus eesti keele grammatika reeglitega. Kogu töö ulatuses tuleks kasutada ühtset loetelude esitust ning vältida liiga paljude stiilide kasutamist. Loetelude viitamisel tuleb tähele panna, et kui soovitakse viidata tervet loetelu, tuleb viide märkida vahetult enne loetelu algust. Kui aga viidatakse loetelu ühte elementi, märgitakse viide vastava elemendi järele. Näide: Uuritava probleemi piiritlemisviis mõjutab (Ghauri & Grønhaug, 2002: 38) - uurimisplaani valimit; - mõõtmisi; - andmete kogumist; - valimit; - andmeanalüüsi; - soovitusi. Töö peatükke ja muid osasid ei sobi lõpetada loeteluga. Igasugusele loetelule tuleb anda hinnang või lähem selgitus. 3.1.4. Lühendid ja arvud
16.10.2016 YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis Tõnis Saarts YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 1 Loeng 7. Funktsionaalne lugemine, kirjanduse kasutamine ja viitamine Allikavalikust veel Teadustekstide funktsionaalne lugemine millele tähelepanu pöörata? Lugemisstrateegiad eri tekstide puhul Refereerimine ja tsiteerimine Plagiaat Viitamine: tekstisisene viitamine ja viitekirjete vormistamine YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 2 Miks peab kirjandust kasutama? · Näitab, et autor on kursis valdkonnaga, millest kirjutab; muudab töö professionaalseks · Kasutatud allikad kui ,,visiitkaart" kvaliteedist · Vihjab, millise koolkonna või lähenemise raames töö on tehtud · Aitab vältida plagieerimist
numbritega, alluva loetelu punkte aga tähtedega (koos suluga) (Referaadi vormistamine ... 2005). Tavaliselt tähistatakse kõik tekstis kasutatavad loetelud. Võib kasutada nii araabia numbreid, väiketähti kui muid märke (mõttekriips, tärn, punkt). Kui loetelu ees kasutatakse tähistust, alustatakse iga loetelu punkti uuest reast. Loetelu alustatakse väikese tähega ja loetelu osad eraldatakse semikooloniga. Kui loetelu on vaja viidata, siis kirjutatakse viide loetelu ette, kuna muul juhul oleks viitega tähistatud vaid loetelu üks osa (Lepikult, Tamm 2003, lk.18). Näide: Tööga rahulolul on kolm komponenti (Vadi, 2001): 1) töö sisu; 2) töötasu; 3) töökeskkond. 8. VIITED JA TSITAADID Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed ja muu tuleb viidata
numbritega, alluva loetelu punkte aga tähtedega (koos suluga) (Referaadi vormistamine ... 2005). Tavaliselt tähistatakse kõik tekstis kasutatavad loetelud. Võib kasutada nii araabia numbreid, väiketähti kui muid märke (mõttekriips, tärn, punkt). Kui loetelu ees kasutatakse tähistust, alustatakse iga loetelu punkti uuest reast. Loetelu alustatakse väikese tähega ja loetelu osad eraldatakse semikooloniga. Kui loetelu on vaja viidata, siis kirjutatakse viide loetelu ette, kuna muul juhul oleks viitega tähistatud vaid loetelu üks osa (Lepikult, Tamm 2003, lk.18). Näide: Tööga rahulolul on kolm komponenti (Vadi, 2001): 1) töö sisu; 2) töötasu; 3) töökeskkond. 8. VIITED JA TSITAADID Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed ja muu tuleb viidata
Toataimed. URL=http://www.tba.ee/Lood/Toataimed.htm 16. juuni 2003. · Kui kasutatakse Internetis ilmunud kirjutist, mis on ilmunud trükisena, tuuakse kirjes autori nimi ja artikli pealkiri, teisele reale lisatakse elektrooniline aadress. Näide: TEA Võõrsõnastik. URL=http://ee.www.ee/VS/ Kui materjal on ainult Internetis, peavad kõik viidatud artiklid olema disketile salvestatud, kuna artikkel võidakse Internetist kustutada ja siis on töö autoril vajaduse korral viite korrektsust raske tõestada. · Teadustööd: AUTORI NIMI, Eesnimi(nimed). Töö pealkiri kaldkirjas. Teadusasutuse või õppeasutuse nimi. Koht, aastaarv. [Töö liik nurksulgudes]. Näide: TAMMEPÕLD, Mikk. Henri de Toulouse-Lautrec. Tartu Gümnaasium. Tartu, 2000 [Uurimistöö]. · Aruanded, dokumendid jms: dokumendi nimetus. 2001. Ettevõtte nimetus, Linn, 2001. Näide: Klassipäevik. Tartu Gümnaasium, Tartu, 2001. · Arhiivimaterjalid: arhiivi nimetus, fondi (lühend f
..........................................................................................6 2.3.2 Lisad................................................................................................................6 2.4 Keel ja grammatika......................................................................................................7 3 VIITAMINE........................................................................................................................9 3.1 Viide tekstis.................................................................................................................9 3.1.1 Viite kuju.........................................................................................................9 3.1.2 Viidatav tekstiosa..........................................................................................10 3.2 Allikakirjete loend.......................................................................................
lisa nimetus. Näide: Hango, K. (10.10.2004) Meeskonna koostamisel tuleb lähtuda eesmärgist. Äripäev, lk. 22. Intervjuu puhul näidatakse intervjueeritava perekonna- ja eesnimi, töökoht ja amet, intervjuu pealkiri (võimalusel), intervjueerija nimi, intervjuu liik, toimumise koht ja aeg. Elektrooniliste allikate puhul peab allika identifitseeritavus olema tagatud. Lisaks allikakirje tavalistele osadele (autor, pealkiri) peab viide elektroonilisele allikale sisaldama materjali täpset internetiaadressi. Elektroonilisele allikale viidates tuleb märkida allika kasutamise kuupäev. Näide: PRIA maine ja klientide infovajaduse uuring 2015 (2015) Põllumajanduse Registrite ja Informat- siooni Amet [http://www.pria.ee/images/tinybrowser/useruploads/files/PRIA_aruanne_2015_kokkuvote_k odulehele.pdf] 10.10.2015 9 2.1.7 Lisad
Viited ja tsitaadid Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed ja muu tuleb viidata. Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada tsitaatide või refereeringutena. Tsitaat peab vastama originaalile ning esitatakse jutumärkides. Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (...”). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on
uurimistöö pikkus on 15–25 lehekülge, mis hõlmab sissejuhatust, töö põhiosa, kokkuvõtet. 1.2. Praktiline töö Praktiline töö on õppija loominguline töö: etenduse lavastamine, kontserdikava ettevalmistamine ja esitamine, kirjandus- või kunstiteose, filmi, heliplaadi vm loomine; õppija korraldatud üritus: konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, õppekäigu vm korraldamine; õppija loodud õppematerjal: eksami- või olümpiaadiülesannete kogumiku koostamine, veebipõhise õppekeskkonna loomine, õppevahendite valmistamine (muusikainstrumendid, geomeetriliste kujundite mudelite komplekt, näitlikud, tabelid jms); õppija loodud õpilasfirma või tehnoloogiline lahendus; ühe õppija tööpraktika. Praktilise tööga kaasneb nõuetekohase struktuuriga teoreetiline osa – kirjalik analüüs, mille pikkus on 6–10 lehekülge (hõlmab sissejuhatust, töö põhiosa ja kokkuvõtet). Kirjalik analüüs
Uurimistöö kursus Õppetükk: VIIDE TEKSTIS Viitamine e allikate näitamine on teadusteksti üks olulisi nõudeid ja norme. Viitamise funktsioonid: 1. Teadustada lugejale kasutatud uurimuste või allikate ja nende autorite olemasolu. 2. Anda võimalus kontrollida kasutatud materjali täpset edasiandmist ja õigesti mõistmist. 3. Võimaldada asjast huvitatul leida teisi käsitlusi samal või lähedasel teemal. Viidatakse: kasutatud teosed, seisukohad, refereeringud, tsitaadid, arvandmed, valemid jne.
Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt) NB! Tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada viide (kirjanduslik allikas , kust see või teine mõte on võetud). Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid.
..................................................................12 2.7.1 Raamatu kirje.................................................................................................13 2.7.2 Artikli kirje.....................................................................................................13 2.7.3 E-artikli (veebidokumendi) kirje....................................................................14 2.7.4 Aruande, dokumendi jms viide.......................................................................14 2.7.5 Arhiivmaterjali kirje.......................................................................................15 2.7.6 Intervjuu kirje.................................................................................................15 2.8 Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud.........................................................15 3 VIITAMINE....................................................
mõistmise seisukohalt oluliseks lahti selgitada. 10 4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD 4.1 Viitamine Teiste autorite töödest pärit infot viidatakse tsitaadi või refereeringuna. Tsitaat on originaalteksti esitamine oma töös. Tsitaat peab olema täpne ja originaalile vastav ning esitatakse tavaliselt jutumärkides. Viide tsitaadile tuuakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, olenemata, kas tsitaat asub lause keskel või lõpus. Refereering on teist autorit konspekteeriv või kommenteeriv vabas vormis esitus. Refereerimise korral jutumärke ei panda. Refereering tuleb sõnastada selliselt, et oleks arusaadav, millised on refereeritava autori mõtted ja kust algavad refereerija tõlgendused ja kommentaarid. Refereeringu viide võib olla teksti sees või lõigu järel.
........................................................................................ 4 Kirjutamise stiilist............................................................................................................... 4 Töö vormistamine............................................................................................................... 5 Õpilasuurimuse struktuur.................................................................................................... 7 Tsiteerimine ja refereerimine.............................................................................................. 9 Viitamine............................................................................................................................. 10 Kasutatud allikate loend...................................................................................................... 12 Lisa 1. Tiitelleht.................................................................................................................
selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vastuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt tõlgendatavad ja mõistetavad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse). Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates
VIITED JA TSITAADID Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed ja muu tuleb viidata. Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada tsitaatide või refereeringutena. Tsitaat peab vastama originaalile ning esitatakse jutumärkides. Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (..."). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud
Probleemile vas- tuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt tõlgendatavad ja mõistetavad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb li- sada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi al- gusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse). Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates
Teiste autorite seisukohti või uurimisandmeid tuleb esitada tekstis kas tsitaatide või refereeringutena. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Lausestusest peab olema selge, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaat esitatakse jutumärkides (vahel esitatakse eraldi lõiguna kursiivis, ilma jutumärkideta). Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke. 17 Mitmest kohast võetud lausekatkendeid ei ole lubatud liita üheks tsitaadiks. Ühes lauses esinevad erinevatest kohtadest pärit tsitaadid tuleb igaüks varustada omaette jutumärkide ja viitega originaalile. Kui tsiteeritav tekst on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö
võimeid ja oskusi ning tõestada enda võimekust võrreldes teistega (Covington, 2000: 23). Õppimise protsessi asemel keskenduvad edu saavutamisele suunatud inimesed pigem õppimise tulemusele (Eppler ja Harju, 1997: 109). 21 Viitamistehnikaid on mitmeid. Järgnevalt on välja toodud TJG-s nõutav tehnika. Oluline on, et kogu uurimistöös viidataks ühesuguse süsteemi alusel. Viitamine toimub teksti sees ja viide pannakse refereeritud lause lõppu. Viites kajastub autori perekonnanimi, teose ilmumisaasta ja leheküljenumber (kui pole leheküljenumbrit, siis ilma). Pööra tähelepanu koma ja kooloni asukohale! Näiteks: Edu saavutamisele suunatud eesmärkidega õppija soovib näidata oma häid võimeid ja oskusi ning tõestada enda võimekust võrreldes teistega (Covington, 2000: 23). Kui viidataval kirjatükil on rohkem kui kaks autorit, tuuakse esimese kuue autori
2.1.3. Materjal ja metoodika Peatükk peab sisaldama uuritava objekti, mudeli või katseseadme ja kasutatud uurimis- meetodite kirjeldust. Kirjeldus võib tugineda nii olemasolevate andmetele kui ka täiendavatele uuringutele, mille käigus on kogutud uusi andmeid. Selleks, et oleks võimalik tehtud uuringuid korrata, peavad kirjeldused olema võimalikult täpsed. Üldlevinud uurimismeetodi kasutamise korral võib piirduda selle põgusa tutvustamisega. Sellisel juhul tuleb aga anda vastav viide. Originaalse (sel juhul peab 2 selgitama erinevust senituntud meetoditest ning osutama autori(te)le) või vähemtuntud uurimismeetodi kasutamisel peab töös sisalduma täpne meetodi kirjeldus. Uurimismeetodid esitatakse nende kasutamise järjekorras, kompleksmeetodid koos. Eksperimentaalsete tööde korral tuleb esitada katseseadmete ja andmetöötlusmeetodite täpne kirjeldus ning andmete usaldusväärsuse hinnang.
kujul. Illustratsioonid tähistatakse üldnimetusega Joonis-, millele järgneb järjekorranumber. Araabia numbrites numeratsioon võib olla läbiv töö ulatuses, kui jooniseid on vähe (kuni kümme) või peatükkide lõikes. Näiteks Joonis 3.5 kus kolm tähistab peatüki-, viis joonise järjekorranumbrit. Numeratsioon esitatakse illustratsiooni all. Sellele järgneb samal real illustratsiooni sisu avav lakooniline allkiri. Illustratsioon peab sisuliselt ja viite kaudu olema seostatud tekstiga. Viitamisel esitatakse ümarsulgudes illustratsiooni number (Joonis 3.5). Suuremahuline illustratiivne pildi- või joonismaterjal paigutatakse töö lisasse. 8.5.7. Viitamine Töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, arvandmed, valemid jms tuleb varustada viidetega. Kõik töö lõpus loetelus esitatud allikad peavad töös olema viidatud. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata
originaalile nii sõnastuse kui ka kirjavahemärkide poolest. Tsitaati ei lisata omapoolseid sõnu ega jäeta välja autori mõtet moonutavaid sõnu. Tsitaati ei liiideta üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse või esitatakse kaldkirjas, v ä l j a j ä e t a v a d s õ n a d a s e n d a t a k s e m õ t t e p u n k t i d e g a ( / . . . / ) . Tsitaadi lõppu lisatakse viide originaalile. 2. Pealkirjade vormistamine Tekstitöötlusprogrammides on sisse ehitatud pealkirjade (Heading) stiilid, mis vormistavad pealkirjad ühtlaselt, olenevalt pealkirja astmest, nummerdavad pealkirjad ja võimaldavad automaatselt moodustada sisukorra. Enne töö vormistamisele asumist tuleb kontrollida, kas arvutil on sisse lülitatud korraldus pealkirjade nummerdamiseks ja milline on pealkirjade tähesuurus ning vormindus, et neid vajadusel korrigeerida.
ainult referaadis, labor-, aine-, kursusetöös ja kursuseprojektis) (Vorm C.5,C.6); 10) õppeaine kood kirjutatakse rõhutamata kirjasuurusega 14 punkti (kasutatakse ainult referaadis, labor-, aine-, kursusetöös ja kursuseprojektis) (Vorm C.5,C.6); 11) eriala ja töö tegija (üliõpilane) kirjutatakse rõhutamata kirjasuurusega 14 punkti; 12) töö juhendaja kutse ja nimi kirjutatakse rõhutamata kirjasuurusega 14 punkti (dots. dotsent, prof. professor, tehn.tead.mag. tehnika teaduse magister, mag. magister); 13) töö valmimiskoht ja -aeg (linn ja aasta), kirjutatakse komata järjestatult tiitellehe alumise rea keskele (kirjasuurus 14 punkti). Kui õppeasutuse nimetus kirjutatakse rõhutatult (Bold), siis peab olema kirjutatud rõhutatult (Bold) ka töö valmimiskoht ja -aasta (Vorm C.2 [4]). Kui õppeasutuse nimetus kirjutatakse rõhutamata, siis
Tekst joondatakse veergudes vasakule. Tekst algab taandeta. Ühte ja samasse veergu kantud arvandmed peavad olema ühesuguse täpsuse ja mõõtühikuga. Arvandmed joondatakse veeru keskele. Kümnendmurde joondatakse komakoha järgi. Selleks aktiveeritakse veerg ja valitakse (korduva vajutamisega) joonlaua vasakul serval asetsev punktiga joondamisnupp (Decimal Tab ┴.), mis klõpsatakse sobivasse kohta joonlaual (hiirega saab tema asukohta kohendada). Tabeli järgi kirjutatakse viide andmete allikale ja/või märkused ja selgitused märgis- tatud andmete juurde (reavahe 1,0). Järgneva tekstirea ette jäetakse 18 pt tühimik. Tabel 7. III tsehhi toodang 2003. aastal (tuhandetes kroonides) Toodang Kvartal Summa toolid lauad A 1 2 3
Allgemeine Zeitung, 11.oktoober 2000, lk.3) Refereerimine on teise autori seisukoha esitamine vabas vormis (oma sõnadega), ilma sisu moonutamata. Refereerimise korral jutumärke ei kasutata. Paljud uurimused aga väidavad, et suurim grupp, mille liikmed suudavad omavahel pidevalt koostööd teha, on 12-liikmeline (Vadi 2004, lk 219). Tekstisisese viitamise korral näidatakse viidatud allika autor, väljaandmisaasta ja lehekülg, millelt viide pärineb, kasutaud andmete, refereeringu või tsitaadi järel sulgudes. Interneti allikale tohib viidata ainult siis, kui kui sel on autor. 4 Viitamisel sama autori mitmele tööle ei ole vaja autori nime korrata, kuid tööde ilmumisaastad peab eraldama semikooloniga. Perioodikale viitamisel kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja lehekülg.
Illustratsioonid tähistatakse üldnimetusega Joonis, millele järgneb järjekorranumber. Araabia numbrites numeratsioon võib olla läbiv töö ulatuses, kui jooniseid on vähe (kuni kümme) või peatükkide lõikes. Näiteks Joonis 3.5 - kus kolm tähistab peatüki, viis joonise järjekorranumbrit. Numeratsioon esitatakse illustratsiooni all. Sellele järgneb samal real illustratsiooni sisu avav lakooniline allkiri. Illustratsioon peab sisuliselt ja viite kaudu olema seostatud tekstiga. Viitamisel esitatakse ümarsulgudes illustratsiooni number (joonis 3.5). Suuremahuline illustratiivne pildi- või joonismaterjal paigutatakse töö lisasse. Näide: 12% 35% alla 5 a 19% 5 - 10 a 11 - 15 a
Resümee paigutatakse kas sisukorra ette v. töö lõppu. Vajadus resümee järele võib tuleneda teatud konkursijuhenditest v. tööde lühiülevaadete kirjastamisel. 5. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed. Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele(näidatakse koht, kust andmed pärinevad) e. teisisõnu- igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Kuna erinevad teadusalad kasutavad erinevaid viitamissüsteeme, siis tuleb töö koostajal lähtuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise v. vastava konkursi juhendist v. lähtuda vastava valdkonna teadusartiklites kasutatavast süsteemist.
..) või kaudset viitamist, märkides lause lõppu sulgudesse tabeli numbri ( vt tabel 9). Teksti sisse paigutatakse lühikesed tabelid. Mahukamad tabelid (maht ületab ühe lehekülje) on soovitatav paigutada töö lisadesse. 1.5.4. Joonised Töös esinevad illustratsioonid esitatakse joonistena. Siia kuuluvad kõik graafikud, skeemid või diagrammid. Joonised nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses. (Office 2003: LisaViide Lisa ViidePealdis Viide Pealdis; Pealdis; Office 2007: ViitedLisa Viited Lisa pealdis) pealdis) Igal joonisel peab olema joonise sisu avav pealkiri. Joonise allkirja tekst algab vasakust servast. Joonise number kirjutatakse joonise allkirja ette ja eraldatakse sellest punktiga. Kõik joonised tuleb töös kommenteerida ja viidata. Kui joonis pole autori originaallooming, tuleb kindlasti allkirja juures ära tuua viide algallikale
Kirjavahemärk käib kohe pärast sõna lõppu, järgneb üks tühik. 10 Pealkirjad peavad olema korrektsed, sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirja lõppu ega järjekorra numbri järgi punkti ei panda; sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ees peatüki numbrit ei ole. Pealkirja ja teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Pealkirjad: põhipealkiri Heading 1 (Times New Roman16, bold, suur algustäht); alapealkiri Heading 2 (Times New Roman 14, bold, suur algustäht); punkt Heading 3 (Times New Roman 13, bold, suur algustäht). Tekstilõigud eraldatakse lõiguvahega (6 pt). Sõnastuses kasutatakse umbisikulist tegumoodi, nt Käesolevas töös antakse ülevaade... Referaadi täiendaval vormistamisel ja viitamisel tuleb lähtuda Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi juhendist (www.mg.edu.ee). 3.2.1 Peatükkide vormistus
ja mõõtühikuga. Arvandmed joondatakse veeru keskele. Kümnendmurde joondatakse komakoha järgi. Selleks aktiveeritakse veerg ja valitakse (korduva vajutamisega) joonlaua . vasakul serval asetsev punktiga joondamisnupp (Decimal Tab ┴ ), mis klõpsatakse so- bivasse kohta joonlaual (hiirega saab tema asukohta kohendada). Tabeli järgi kirjutatakse viide andmete allikale ja/või märkused ja selgitused märgis- tatud andmete juurde (reavahe 1,0). Järgneva tekstirea ette jäetakse 18 pt tühimik. Tabel 7. III tsehhi toodang 2003. aastal (tuhandetes kroonides) Toodang Kvartal Summa toolid lauad A 1 2 3
Peamine viis teoreetilistele allikatele viidata on refereeringuna. Sellisel juhul võetakse teise autori mõte kokku või jutustatakse ümber oma sõnadega. Refereeringu puhul ei kasutata jutumärke, kuid tekstist peab olema selgelt nähtav, kust refereering algab ja kus lõpeb. Tekstisisese viitamise puhul on kõige lihtsam viidata allika autori perekonnanime ja allika ilmumisaasta kaudu, väga täpsete andmetega teksti ning tsitaadi korral lisada ka lehekülje või lehekülgede number. Viide paigutatakse teksti sisse ümarsulgudesse (Kask, 2010, lk 33). Juhul, kui refereeritava autori nimi on osa tekstist, lisatakse ilmumisaasta nime järele sulgudesse Kask (2010, lk 33) märgib, et … . Kui viidataval allikal on rohkem kui kolm autorit, pannakse sulgudesse esimese autori nimi, millele järgneb lühend jt (Soorm jt, 1997, lk 75). Kui viidatakse ühe autori mitmele samal aastal ilmunud allikale, tuleb aastaarvud tähistada (näiteks Kask, 2001a; Kask, 2004b)
Tekstis allajoondamist mitte kasutada. 16. Refereeringud ja tsitaadid koos viidetega esitatakse oma seisukohtadest eraldi. 3.2. Tiitelleht Tiitelleht on töö esimene leht (vormistatakse lisa 3 toodud näidise järgi), millele märgitakse: Õppeasutuse nimetus. Õppetooli nimetus. Kursus ja rühm, näiteks Õ III-3 (diplomitööl ei märgita kursust ja rühma). Autori ees- ja perekonnanimi. Töö pealkiri (trükitähtedega, rasvases kirjas Bold ja tähe suurus 12 punkti). Töö liik (nt. seminaritöö, miniuurimistöö, portfoolio, praktika aruanne, kursusetöö, diplomitöö). Märgitakse, mis aines töö on tehtud (va kursusetöö ja diplomitöö): näiteks seminaritöö õendusalustes; miniuurimistöö uurimistöö metoodikas; portfoolio pedagoogikas; praktika aruanne kirurgilises õenduses. Kursusetöö ja diplomitöö puhul kirjutatakse töö liigiks kursusetöö või diplomitöö.
Töö erinevaid osi alustatakse uuelt leheküljelt (Insert, Page Break). Köidetud töö ees ja taga peab olema valge puhas leht. Töö osade loogiline järjestus: 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Sisu peatükkidena 5. Kokkuvõte 6. Võõrkeelne lühikokkuvõte (kui on) 7. Kasutatud kirjandus 8. Lisad (kui on) 3.2 TIITELLEHT Tiitellehel peavad olema järgmised andmed (vt. näidist lisa nr 1): 1. õppeasutuse nimi; 2. töö pealkiri (suurte tähtedega); 3. viide töö iseloomule uurimistöö, referaat jne; 4. autori ees- ja perekonnanimi; 5. juhendaja nimi 6. töö valmistamise koht ja aasta 3.3 SISUKORD Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö osad selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Kõik uurimistöö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjadega (vt. näidist lisa nr 2) 3.4. VIITAMINE
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
