Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Iseseisev töö: Kvalitatiivne uurimissuund ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intervjuu, leide, meetodeid, terje, tuisu, teadustöö, õpilasele, seadmine, elukutse, valikuks, leiudUurimisinstrument tööriist, mida saame muutujate mõõtmiseks kasutada. Hüpotees oletuslik väide, et muutujate/kontseptide vahel on seos Uurimisdisain ehk uurimiskujundus loogiline ja sidus plaan, kuidas vastata püstitatud uurimisküsimustele 3. LOENG UURIMISKÜSIMUSED Teema valiku üldised motiivid Isiklikud motiivid Teaduslikud motiivid Ühiskondlikud motiivid Praktilisi soovitusi teema valikuks Vali teema, mis sind huvitab Ära vali liiga laia, kuid ka liiga kitsast (tehnilist) teemat. Mõtle, kas varasematest esseedest ja seminaritöödest ei saaks välja kasvatada BA- töö teemat Vaata, kui palju on teema kohta kirjandust ja mis on sellel alal üldse varem tehtud Mõtle võimalikule meetodile ja andmekogumisviisile (kui ikka statistikat üldse ei valda, siis ära küsitluse peale mine)
Hüpotees on teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse või muu kohta. Hüpotees võib olla ka väide, mida ei ole tõestatud. Igat hüpoteesi on vaja kontrollida. Hüpoteesi püstitamine on uurimustöö loov faas, mõtlemise resultaat, mille puhul uurija kujutab endale ette võimalikke seoseid uuritavate nähtuste vahel. Hüpoteesi sõnastamine on üks raskemaid etappe. Hüpoteesi seadmine nõuab laia silmaringi ja probleemi põhjalikku tundmist. Heaks hüpoteesiks tuleb pidada sellist, mis aitab astuda teaduses sammu edasi. Õigesti seatud hüpoteesi põhitunnused: 1) Hüpotees peab olema vastavuses faktiga, mille alusel ta sõnastati ning mille selgituseks koostati. 2) Hüpotees peab arvestama varem avastatud seaduspärasusi, ta peab küll avama uued rajad
võib olla ka teissuguseid jaotusi) Biheiviorism ja ratsionaalne valik • Biheiviorism: – Olemas reaalne maailm, mida tuleb väärtusvabalt uurida – Eesmärgiks avastada olulisi seaduspärasusi ja regulaarsusi inimeste poliitilises ja ühiskondlikus käitumises – Uurida saab vaid inimeste nähtavat käitumist; samuti hoiakuid, väärtusi, jne. Eetilised/filosoofilised küsimused kõrvale jätta – Enamasti kasutavad statistilisi meetodeid (kvantitatiiv) – Näited: valimiskäitumine, poliit. kultuur, osalus, jne. – Kriitika: Kui väärtusvaba on ikka selline uurimine? Kui saame uurida vaid “nähtavat”, siis oluline jääb uurimata… • Ratsionaalse valiku teooria: – Toimijad lähtuvad ennekõike enda isiklikest huvidest ja omakasust ja teevad selle alusel otsuseid – Kontekst ja väärtused pole eriti olulised – oluline seletada kollektiivse toimimise ja otsustamise alusmehhanisme – Näited: rats
Teadustöö on süstemaatiline ja mõistuspärane uue informatsiooni hankimine. Teaduslikud väited ei või toetuda subjektiivsele arvamusele, vaistule, intuitsioonile, autoriteedile, propagandale või jumalikule ilmutusele. Uurimistöö tulemused koondatakse süstemaatilisteks teooriateks, üldisteks teooriateks, mis seletavad teatud asja või ala. Mõistuspärasus pürgib eristama teadust muudest inimesele iseloomulikest omadustest, jättes kõrvale üleloomuliku. Teadustöö peab vastama teatud teaduses kehtivatele reeglitele. Teadusel on võime oma vigu parandada: võimalus kontrollida, avalikkus. Teaduslikud allikad peavad olema avalikud, et oleks võimalik võimalikke ning tekkinud vigu parandada. Teadus tegeleb probleemidega, millele vähemalt teoreetiliselt on võimalik leida teaduslik vastus. Hea teadustöö algab alati hea küsimusega, kuna kui küsimust ei ole või ta ei ole õigesti sõnastatud, siis ei ole sellele võimalik vastust saada.
Kuidas saada vastust? *Tuleb küsida 1-2 eksperdi käest või väga paljude käest. *Analüüsid – SWOT, PEST, 4 (6) Eesmärk – teadustöö kirjutamise kogemus, bakalaurusetöö kirjutamise kogemus. Anda üliõpilastele teoreetiline ettevalmistus ja reaalne kogemus ärialaste praktiliste ja akadeemiliste ülesannete lahendamiseks teaduslikel meetoditel. 2015 plaan : • Vähendada kodutöö kirjaliku osa mahtu • Uurida ettevõtete asemel kaastudengeid • Alustame uuringu ettevalmistust kohe esimestes seminarides Kodutöö üldteema ‘innovatsioon/ õppimisvõime’ Kvantitatiivne küsimustik
juhuslikult tekkinud protsesside tulemusi Muutujate kontrollimine - reeglina kontrollitakse muutujaid kas eksperimentaalse meetodi abil või „statistiliselt“ cross-case analüüsi alusel suure valimi või populatsiooni baasil Vajadus uurida asju, mida ei saa mõõta Mis juhtub tavaliselt, reaalsetes tingimustes, mitte eksperimendi ajal? Vajadus vaadelda seda, mis juhtub, mitte seda, mida arvavad juhtunust respondendid, kes vastavad struktureeritud küsimustiku või intervjuu ajal Vajadus võimaldada inimestel rääkida nii nagu nad ise seda sooviksid, kasutades oma sõnavara, et mõista nende enda perspektiivi Oht, et kvantifitseerimise käigus kaob keskse kontseptsiooni tähendus Arusaamine, et muutujate analüüsile keskendudes, kvant. uurimuses ignoreerib sotsiaalse tegelikkuse keerulist, juhuslikku ja kontekstist sõltuva iseloomu ja arusaama, et inimesed interpreteerides tegelikkuse, loovad seda, mitte ainult passiivselt vastavad välistele põhjustele
Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus
Kvalitatiivsed uuringustrateegiad: · Juhtumiuuring (case study) · Etnograafiline uuring (etnography) · Tegevusuuring (action research) Juhtumiuuring on uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas. Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia võib keskenduda ühele või mitmele juhtumile. Juhtumiuuringu kavandamine: Intervjuu on eesmärgistatud ja kindlalt suunatud mõttevahetus/arutelu kahe või enama inimese vahel. Intervjuu liigid: · struktureeritud intervjuu - ankeetküsitluse suuline vorm; vastusevariandid on ette antud · poolstruktureeritud intervjuu - määratletud on küsimuste üldine temaatika ning küsimused; küsimused võivad erinevate intervjueeritavate korral varieeruda · struktureerimata / süvaintervjuu - olemas on ettekujutus teemast, mida tahetakse uurida; konkreetsed küsimused arenevad intervjuu käigus; uurija peab valdkonda väga hästi tundma ning
...........................................................17 6. loeng......................................................................................................................................18 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus...............................................................................18 7. loeng......................................................................................................................................22 Andmekogumismeetodid: intervjuu......................................................................................22 8. loeng helisalvestuse transkribeerimine.............................................................................. 25 9. loeng kvalitatiivsete andmete analüüs................................................................................26 Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine.............................................................. 27 1. loeng - sissejuhatus
...........................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja deduktsioon............................... 13 1.8Metodoloogia koolkonnad: stsientism (positivism) ja hermeneutika.................15 1.8
hulgast. Need variandid võivad piirduda vaid "jah ja "ei"ga. Neid on lihtsam eelnevalt kodeerida (numbritega tähistada), mis omakorda hõlbustab andmete analüüsimist. Puudus oht, et ükski etteantud vastuste variandid ei lange kokku vastaja seisukohaga. Lisades "Muu" vastus, saab seda probleemi küll leevendada, kuid tavaliselt vastajad piirduvad etteantud vastuste kasutamisega. 2. Intervjuu, selle erinevad vormid, eelised ja puudused. Intervjuu olemuselt isiklik ja sõbralik andmete kogumise meetod. Isikud, kes ei taha kvantitatiivses küsitluses osaleda, võivad nõustuda intervjueerimisega. Samuti on see oluline küsimuste korral, mis on loomult konfidentsiaalsed, piinlikkust tekitavad vms. Intervjuu käigus on võimalik koguda rikkalikult andmeid, kusjuures selleks kulub küllalt vähe aega. Struktureeritud e
Iseloomulik kvalitatiivsetele uurimustele. Valim kättesaadavuse alusel nt. tänavaküsitluses esimese saja möödakäija peatamine, parajasti käepärastoleva rühma küsitlemine (lapsed kooliekskursioonil,üliõpilased loengus, haiged haiglahoovis). Kuna on täiesti plaanivabad, siis uurija ei saa endale teadvustada, keda/mida ta õieti uurib ning kas valim on kallutatud. Tulemused pole üldjuhul kasutatavad kaugeleulatuvate järelduste tegemiseks. Siiski saab neid meetodeid kasutada, kui eesmärgiks pole järelduste tegemine vaid näiteks küsimustiku testimine , esmase info hankimine uurimisküsimuse täpsustamiseks vms.. 9.Selgitage valimimeetodite liigitust mittetõenäosuslikeks ja tõenäosuslikeks. Kirjeldage lühidalt järgmiste tõenäosuslike valimimeetodite valikupõhimõtet (lihtne juhuslik valik, süstemaatiline valik, kihistatud valim, kobarvalim (mitmeastmeline kobarvalim). Millistele uurimisküsimustele need meetodid sobivad
SAATEKS 2011. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud põhikooli riiklikus õppekavas sätestatakse, et kool korraldab põhikool III kooliastmes õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö. Loovtöö liigid võivad olla uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline töö. Loovtööd võib teha õpilane nii individuaalselt kui ka rühmas. Alates 1. septembrist 2013. a on loovtöö sooritamine põhikooli lõpetamise tingimuseks. Loovtöö eesmärgiks on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust ning toetada: õpilase tervikliku maailmapildi ja loomingulise algatusvõime ja loova eneseväljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja teostamisele õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu; õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist; õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks;
(2008). Uurimistöö kirjutajale. Tartu. 5 2. UURIMISTÖÖ EESMÄRGID Uurimusliku töö eest võib saada üleminekueksami hinde X ja XI klassi lõpetamisel või eksamihinde gümnaasiumi lõpetamisel. Uurimuslikke töid saadetakse olümpiaadidele ja võistlustele. Teadusliku töö koostamine gümnaasiumis on oluline õpioskus, mis valmistab õpilase ette tulevasteks teaduslikeks töödeks. Uurimistöö eesmärgiks on: · anda õpilasele kogemusi teaduslikuks tööks kuidas koguda erialast teaduskirjandust ja andmeid ning neid töödelda. Kuidas seostada teooria uurimusliku osaga; · anda õpilasele võimalus uurida põhjalikumalt mõnd probleemi või ainevaldkonda; · suurendada õpilase oskust iseseisvalt mõelda, luua seoseid, teha järeldusi ja kokkuvõtteid; julgust avaldada oma arvamust ja võtta vastu otsuseid; · arendada õpilase koostöö- ja ajaplaneerimisoskust;
Vaatluse ja arvestuse etapp aitab sul mõista oma uuringu konteksti ,,kaardistades ala", milles töötad. 7. etapp Elujõulise uuringuküsimuse tuvastamine vastavalt sellele, mida said teada kontekstuaalse arvustuse käigus. Uuringuküsimust saab seejärel kasutada, et välja töötada realistlik tööplaan, mis hõlmab sihti, eesmärki, põhjendusi, metodoloogiat, ennustatavaid tulemusi ja väljundeid. Kuidas uuringut läbi viia? 8. etapp Millist metodoloogiat ja meetodeid kasutada? Alguses tuleks kaaluda paljusid valikuid, mitmemeetodilist strateegiat. Hea kvaliteediga leidude saavutamiseks tuleb uuringumeetodeid rangelt kasutada. Tähtis on kogu oma teekond dokumenteerida. 9. etapp kogemuste ja kogutud teabe üle tuleks eelarvamustevabalt mõtiskleda. Tuleb hinnata ja valida, mis on väärtuslik, asjakohane, tähtis ja mis pole. Antud analüüsist peaks tulenema sinu uurimisleiu tõlgendus. Ja siis?
juba olemasolevate uurimuste ümberkirjutamisel. Ei ole soovitav valida juba korduvalt ja laialdaselt läbi uuritud teemat, mille kohta on ilmunud põhjalikku kirjandust (nt olümpiamängude ajalugu). Teema valikul tuleb arvestada, et teema/tegevus on: 1) aktuaalne, 2) konkreetne ja piiritletud, 3) õpilasuurimuse korral uuritav (teema kohta on võimalik hankida erialast infot, koguda ja analüüsida andmeid, teostada katseid vms), 4) õpilasele jõukohane. 4 1.3. UPT juhendamine Igale õpilasele kinnitatakse direktori käskkirjaga koolipoolne juhendaja. Soovi korral võib õpilane lisaks koolipoolsele juhendajale kaasata eksperdi väljastpoolt. Kinnitatud juhendaja jälgib töö valmimist ning suunab autorit töö vormistamisel. Juhendamine saab alguse juhendaja ja õpilase kokkuleppest. Õpetajal on õigus keelduda
Sügis/2011 · Praktilise väljundina saavad üliõpilased parema ettekujutuse ja baasi erinevate kodutööde ja bakalaureuse töö ülesse ehitamiseks ja läbiviimiseks, ning kogemuse teadustöö tegemiseks. Mait Rungi [email protected] Kursuse korraldus Kodutöö · Kodutöö 50% Kvantitatiivne uuring - 25% · Projektide portfellihalduse või dünaamiliste
käigus, - teisesed andmed – andmed , mis on varem kogutud teistel eesmärkidel ja mida saab kasutada vaadeldava probleemi uurimisel. 3. TEISENE ANDMEANALÜÜS Turundusuuringute põhireegel : enne kui hakata koguma esmaseid andmeid, tuleb ära kasutada teiseste kui tunduvalt odavamate andmete kõik võimalused. Teiseste andmete kasutamise kaks eelist: 1. aja ja raha kokkuhoid, 2. teised andmed võivad soovitada sobivaid meetodeid üksiku uurimisprobleemi lahendamiseks. Tänapäeval on teiseste andmete saamise võimalused äärmiselt mitmekülgsed 8 Turundusuuringud Meelis Zimmermann Teisesed andmed
Õpilasuuriumuse põhieesmärkideks on: erialase teaduskirjanduse ja andmete kogumise ja nendega töötamise kogemuse omandamine; korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine; töö korrektse vormistusoskuse omandamine. Uurimistöö vormistatakse kindlas järjekorras esitatud osade kaupa. Uurimistöö orienteeruvaks mahuks tiitellehe ja lisadeta on 15 - 20 lk. Uurimustöö kirjutamisel on õpilasele toeks juhendaja. Juhendaja aitab teema valikul, suunab allikmaterjalide otsimisel, abistab vormistamisel ja töö käigus tekkivate küsimuste puhul. Uurimustöö lõpeb uurimuse kaitsmisega komisjoni ees. 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus Teema valikul arvestada: teema aktuaalsust ja originaalsust; teema konkreetsust ja piiritletust; allikmaterjalide kättesaadavust; erialakirjanduse olemasolu; oma võimeid ja huvisid;
7 PRAKTILINE TÖÖ GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMINA Jaanus Kann Tallinna Nõmme Gümnaasiumi õpetaja Uue riikliku õppekava (RÕK 2010) järgi on gümnaasiumi lõpetamiseks kohustuslik sooritada 3 riigieksamit, üks nn kooli komplekseksam ja uurimuslik või praktiline töö. Uurimistöö korraldamisest ja läbiviimisest on paljudel koolidel kogemused ning ka enamik õpetajatest on oma haridustee jooksul teadustöö kirjutanud. Problemaatilisem on aga praktilise töö läbiviimine, kuna sellega on seni kokku puutunud peamiselt kutseõppeasutused ning kunsti- ja muusikakoolid. Käesolev artikkel tutvustab eksamina arvestatava praktilise töö sisu, eesmärke ning võimalikke probleeme selle rakendamisel, uurides, miks ja kuidas praktilist tööd koolis läbi viia. MIKS PRAKTILINE TÖÖ? Nii uurimuslik kui ka praktiline töö õppeülesandena lähtub otseselt esimesest
millised on peamised mõisted? c. millised on seosed nende mõistete vahel? d. millised on olemasolevad teooriad? · saada teada, milliseid uurimusi on varem tehtud: e. millised on lüngad olemasolevas teadmises? f. milliseid arvamusi tuleks lähemalt edasi uurida? g. mille kohta puudub tõestusmaterjal? h. miks uurida seda probleemi? i. mida annaks uue uurimuse läbiviimine? · saada teada, milliseid meetodeid on kasutatud: j. millised uurimiskavad või meetodid on sobivad /ebasobivad ja miks? · hoida ennast kursis huvipakkuva valdkonna arenguga. Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 11 Kuidas kirjanduse ülevaadet teha: · lähtuda teemast; · lähtuda eesmärgist; · alustada hilisematest / viimati ilmunutest; · kasutada raamatukogude katalooge; · kasutada CD-R ja andmebaase;
ühendamise tulem. Populatsioon pole ette määratud. Valimi väljaarendamine toimub senikaua, kuni saavutatakse valimisse haaratavate populatsiooni tunnuste küllastumine, s.o kuni ei selgu enam uusi tunnuseid. 1 Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Valimi koostamiseks kasutatakse nii tõenäosuslikke (probability sampling) kui ka mittetõenäosuslikke (nonprobability sampling) valimi koostamise meetodeid. Tõenäosuslike meetodite aluseks on statistiline tõenäosusteooria. Tõenäosusteooria näitab matemaatiliselt mingi sündmuse toimumise tõenäosust, s.o. antud juhul populatsiooni liikme valimisse sattumise tõenäosust, kui neid sealt võtta juhuslikult. Kvalitatiivses uurimuses võib valimi koostamine toimuda kahel viisil: formaliseeritult või paindlikult.
õpilase isiklik arvamus. Vajadusel selgitatakse kasutatavaid mõisteid. 3.5.2. Uurimismetoodika Selles osas antakse uurimisprotsessi kirjeldus: mida ja kuidas tehti andmete kogumiseks ja töötlemiseks, vajadust mööda valikuid põhjendades. Kirjeldatakse andmete kogumise meetodeid ja läbiviimise korraldust, selgitatakse osalejate valimise põhimõtted ja tuuakse valimi kirjeldus (vastanute arv, jaotumine vanuse, soo, staazi vm järgi), tutvustatakse andmete töötlemiseks kasutatud meetodeid ja arvutiprogramme. Valim Kõiki inimesi ei ole iialgi võimalik küsitleda, lasta katses osaleda vms. Uuringus kasutatavat üldkogumi osa nimetatakse valimiks. Väljavalitud grupp esindab teatud suuremat rühma (üldkogumit) ja selle põhjal saadud tulemused peaksid kehtima kogu rühma kohta. Et tulemuste põhjal saaks mingeid üldistusi teha, tuleb hoolega läbi mõelda üldkogumi olemus ja osalejate/uurimisobjektide valimise viis. Nt kui küsitluses osalevad 1516-aastased tüdrukud,
2) ühiskondlikkus: teaduslik teave peab olema (rahvusvahelise) teadusühiskonna ühine omand; 3) neutraliteet: teaduslikku teavet tuleb otsida ja esitada uurija oma isiklikku karjääri ja teaduslikku autoriteeti arvestamata; 4) süstemaatilise kahtluse põhimõte: teaduslikud tulemused tuleb allutada teaduskühiskonna avalikule kriitilisele kontrollile. (2004: 2324) Uurimisteema valimine on keerukas, sest arvesse tuleb võtta, et vaja on teadusalalt spetsiaalseid teadmisi, meetodeid ja uurimisviise. Peale teema valikut tuleks kindlaks määrata (aja)kava, tutvuda uurimisobjektiga ja uurimuse metodoloogiaga, täpsustada töö eesmärk ja vaatenurki ning formuleerida juhtmõte. Uurimuse läbiviimisel tuleb kindlaks teha, et uurimuses osalevad inimesed on teadlikud sellest, mil moel nende vastuseid kasutatakse. Uurimistöös ei tohi olla ebaausust (n plagiaat, tulemusi ei tohi väänata), sisu peab olema
üksikute komponentide kindlakstegemine ja rea lahutamine osadeks nende komponentide järgi 2) üksikute komponentide põhjalik ja detailne statistiline analüüs 3)komponentide taasühendamine pärast kaht eelnevatanalüüsietappi Prognoosimine – 2 meetodi: interpoleerimine ja ekstrapoleerimine. IP – mitteteadaoleva sõltuva tunnuse hindamine määramispiirkonnas. Tuginetakse teadaolevatele väärtustele. Kasutatakse tasandamis ja elementaaranalüüsi meetodeid. EP – sõltuva tunnuse väärtuse hindamine väljaspool seose määramispiirkonda. Tuginetakse teadaolevatele väärtustele. EP jaguneb ajas tagasi vaatavaks retrospektiivseks EP-ks & tulevikku suunatud ehk perspektiivseks EP-ks. Näide MP mudeliga: Leitakse kohendatud keskmine ja /100. Saadakse mingi perioodi indeks. Indeks korda käive = järgmise perioodi oletatav käive. Näide Aditiivse mudeliga: Keskmine+trend = eeldatav uus käive. 30. Indeksite mõiste ja olemus
rakendab müüki toetavaid ja soodustavaid abinõusid, teeb lisapingutusi kaupade realiseerimiseks ja müügi suurendamiseks. On suunatud müügi, turustustegevuse organiseerimisele. Eeldused: · Teatud müügimahu saavutamine · Kui ei avaldata teatavat mõju, siis tarbijad ei osta kaupu soovitud mahus · Rakendades müüki stimuleerivaid, aktiveerivaid meetodeid, sunnitakse tarbijaid kaupu ostma · Ostjad teevad edaspidi kordousoste või on olemas küllaldane potensiaalne ostjaskond Tuleneb seisukohast, et tarbijatel ei ole selgelt väljakujunenud kavatsust mingit kaupa omandada, mistõttu on vajalik otsida potensiaalseid ostjaid. Eesmärgiks on pakkuda kõikvõimalikke kaupu ja teenuseid, kasutades reklaami- ja müügikunsti olenemata tarbijate
sissejuhatus, peatükid, kokkuvõte, kasutatud kirjandus jne. Vt. töö põhiosad. NB! Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see vahendab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja mida nüüd tahetakse teistele teatavaks teha. Algusesse 2. Uurimistöö teaduslikkus. Teadustöö eesmärgiks on uute teadmiste saamine ja nende rakendamine ning sellest tulenevalt on teaduslikkuse tähtsaimaks tunnuseks originaalsus- tulemuste uudsus, algupärasus, esmakordsus. Teadustöö peaks sisaldama esmakordselt saadud tulemust, uudset probleemi lahendusteed, originaalset seletust vms. Igal teadusharul on oma mõisted, seaduspärasused ja uurimismeetodid. Teadustöö juurde kuulub ka autoriteetide seisukohtade ja varasemate uurimuste analüüs, kuid kõik see, mis töös pole autori oma, vaid on võetud teistelt autoritelt, Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest peab olema viidatud
sissejuhatus, peatükid, kokkuvõte, kasutatud kirjandus jne. Vt. töö põhiosad. NB! Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see vahendab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja mida nüüd tahetakse teistele teatavaks teha. Algusesse 2. Uurimistöö teaduslikkus. Teadustöö eesmärgiks on uute teadmiste saamine ja nende rakendamine ning sellest tulenevalt on teaduslikkuse tähtsaimaks tunnuseks originaalsus- tulemuste uudsus, algupärasus, esma- kordsus. Teadustöö peaks sisaldama esmakordselt saadud tulemust, uudset probleemi lahen- dusteed, originaalset seletust vms. Igal teadusharul on oma mõisted, seaduspärasused ja SISUJUHT SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium Uurimistöö koostamisest uurimismeetodid
mida sotsioloogid tihti kasutavad, kuigi nad ise neid andmeid ei ole kogunud. Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid: 1) Küsitlus (survey) a) ankeetküsitlus – samade küsimuste (ankeedi e. küsimustiku) esitamine suurele hulgale inimestele (respondentidele); ankeedi küsimused on tavaliselt suletud – vastusevariandid on ette antud; ühe inimese kohta saadav info on küllaltki pealiskaudne, kuid küsitletud inimesi on palju; b) intervjuu – suurema hulga ja põhjalikumate küsimuste esitamine väiksemale hulgale respondentidele; küsimused on tihti avatud – vastusevariante pole ette antud; ühe inimese kohta saadav info on põhjalikum, kuid küsitletud inimesi on kokku vähem. Igat küsitlust saab iseloomustada järgmiste tunnuste abil: - populatsioon e. üldkogum on see inimeste hulk kelle kohta uurija tahab informatsiooni saada (näiteks Eesti rahvastik);
kuulamise abil." (Longa 1987; tsit. Lindberg 2001 järgi). Õppeperioodi vältel koostatakse järgmisi kirjalikke töid: seminaritööd (esseed, referaadid, mõistekaardid, portfooliod, miniuurimistööd, praktikatööd jms), praktika aruanne, kursusetöö ja diplomitöö. Käesoleva juhendi eesmärk on anda üliõpilastele ja õpilastele (edaspidi üliõpilased) ülevaade kirjalikele töödele esitatavatest rahvusvaheliselt tunnustatud teadustöö vormistamise nõuetest kui ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli nõuetest. Üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhendi väljatöötamisel on aluseks võetud Ameerika Psühholoogia Assotsiatsiooni (American Psychological Association -APA) välja töötatud kirjalike tööde vormistamise ja viitamissüsteem. Samuti on kasutatud Tartu Ülikooli õendusteaduse osakonna, Tallinna Tehnika Ülikooli, Audentes Mainor Ülikooli ja teisi avaldatud juhiseid.
mingid selgitused orienteerumiseks on ilmselt vajalikud. Tutvustatakse ka kasvatusteaduslike tööde erinevaid liike ja nendele töödele omast loogikat. Osa lõpus selgitatakse, missugune peab olema töö kava ja antakse soovitused selle koostamiseks. 1. Eesmärgid Üliõpilaste teadustööl on kõrgkoolide õppekavades alati olnud oluline koht. Formaalsest küljest tähistab üliõpilase poolt kirjutatud ja kaitstud töö ühe taseme saavutamist kõrghariduses. Seega on üliõpilase teadustöö formaalseks eesmärgiks akadeemilise kraadi või diplomi saamine, mis tähistab teaduslikku või kutsealast kvalifikatsiooni ja on samas eelduseks õpingute jätkamiseks kõrgemal tasemel. Osa üliõpilastöödest, nagu referaadid ja esseed, on arvestus- või eksamitöödena kasutusel mitmete aineprogrammide täitmisel. Sisulisest küljest võib üliõpilastööde eesmärgid jagada kaheks. Üliõpilastöödega luuakse: 1. teaduse või arendustegevuse seisukohalt uus teadmine, 2
mõistetakse teaduslikult. 4.Andmete analüüs Teaduste hierarhia Andmeanalüüsi meetodid: Selle alusel, kui kiiresti on jõutud positiivsesse 1.Kvantitatiivne analüüs-andmeid analüüsitakse staadiumisse, võib teadused järjestada järgnevalt: statistiliselt, tulemused avaldatakse arvude keeles. 1.Astronoomia Statistilise analüüsi meetodeid: 2.Füüsika a)Korrelatsioonianalüüs 3.Keemia b)Regressioonianalüüs 4.Bioloogia c)Kontentanalüüs 5.Sotsioloogia 2. Kvalitatiivne analüüs-Andmeid analüüsitakse Herbert Spencer (1820 -1903) vähemrangete mittematemaatiliste meetodite abil. Evolutsionism-19. saj. teisel poolel sai väga
informatsiooni mõjust (tagasisidest) süsteemi juhtelementidele. Claude Shannoni informatsiooniteooria, avaldati kahes artiklis ja 1949a raamatuna, mille Shannon kirjutas koos Warren Weaveriga. See käsitle informatsiooni edastamise tehnilist efektiivsust. SÜNDMUSED 1948a Londoni Kuninglik Ühing Scientific Information Conference (Teadusliku Informatsiooni Konverents). Konverentsi põhiteemaks oli infoteenused teadustöö tõhustamiseks. 1958a International Conference on Scientific Information (Rahvusvaheline Teadusliku Informatsiooni Konverents). Sellel osales 1000 delegaati 25st riigist. Konverentsil oli suur mõju järgnevate aastate uurimissuundade kujunemisele ja professionaalsele tegevusele. Rahvusvahelistumine. Ingwersen. 1966a Annual Review of Information Science and Technology raamatu väljaandmine 1970a Tefko Sarasevici ülevaade infoteadusest. 1977a määratles G.Ford oma kirjanduse
annaabi.ee 
