Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Iseseisev töö. Koka Erialal 2. Kursus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kastmega, hommikusöök, puder, maasika, käiguline, lõunasöök, borsi, supp, hakk, kotlett, mannavaht, piimaga, õhtusöök, hooldekodu, püree, singi, jogurt, puuvili, keefirsibul, porgand, tsilli, oliiviõli) oliiviõli) hiina kapsas, ananass) Sõrnikud Peekoniümbrise Soolalõhesalat, Glasuuritud NELJAPÄEV toortatrajahuga, tee s kartulid, piim vesi juurviljad rohelise (kohupiim, sidruni (kartul, (läätsed, punane kastmega, mahl mahl, pruun suhkur, peekoniviilud, sibul, rukola, (kartul, peet, muna, toortatrajahu) oliiviõli, või); soolalõhe, porgand, küüslauk, murulaugusalat seesamiõli) tüümian) (murulauk, Kaste(hakitud maitsestamata basiiliku-, mündi-,
Söö mõnuga 6 käsku. 1) Loo söömiseks sobiv keskkond. 2) Söömise juures ei tohi kedagi arvustada. 3) Vali taldrikule 5 värvi. 4) Söö regulaarselt. 5) Pea meeles, et toidus oleks põhilised toiduained. 6) Ole ettevaatlik süsivesikutega. 4 7 päeva näidismenüü 1. päev 2. päev 3. päev 4. päev Hommikusöök: Hommikusöök: Hommikusöök: Hommikusöök: kaerahelbepuder neljaviljapuder võiga sõrnikud omlett tomatiga võiga keefir hapukoorega juustuvõileib maksapasteedi õun kalavõileib kohv võileib tomatiga kohv kohv banaan
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotellimajandus HM31 Ave Rhede 3 PÄEVA MENÜÜ KOOSTAMINE Kodutöö menüü planeerimises Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2007 1 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1 3 päeva menüü..............................................................................................................................4 1.1 Lühike menüü.........................................................................................................................4 1.2 Pikk menüü.............................
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRO-1 Katrin Pääsuke ELUSTIILIPÄEVIKU ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja: Kadri Kööp Tallinn 2016 SISUKORD SISEJUHATUS.......................................................................................................... 4 1. TOIDUPÄEVIK................................................................................................... 5 Kolmapäev, 24.02.2016.......................................................................................... 5 Hommikusöök: muna praetud õliga 87g, suitsuvorst 42g, kohv suhkruta 320g.....5 Lõunasöök: hakklihakaste segahakklihast (õliga) 40g, kartul keedetud soolata 128g....................................................................................................................... 5 Õhtusöök: kapsarull riisi-segahakklihatäidisega 336g, vinegrett 75g, majonees 10g, kapsa
Lapse tervislik toitumine Lapse toitumine ja kehakaal · Inimese toitumisharjumused saavad alguse lapseeast · Õige toitumise ja küllaldase liikumisega on võimalik ennetada ülekaalu ja rasvumist, seedehäireid, südameveresoonkonna ja liigeste haigusi ning mitmeid vähivorme. Tervislik liikumine · Piisav kehaline aktiivsus on lapse hea enesetunde, kehalise arengu ja tervise aluseks · See, kui palju laps lisaks lasteaia või kooli võimlemistundidele kehaliselt aktiivne on, sõltub väga palju ka vanemate eeskujust ja hoiakutest · Treening peab lapsele olema nauditav ajaviide, mitte tüütu kohustus. · Soovitatav on liikuda 12 tundi päevas, võimalikult palju olla õues. · Hea on igasugune liikumine nii sportimine kui muu vaba aja tegevus. · Lasteaias, koolis ja kodus tuleb liikumist soodustada. · Tuleb valida lapsele meeldiv liikumisviis, näiteks müramine, ronimine
tüümian, nelk, basiilik, koriander, estragon Viinamarjaveini, konjaki ja likööri kasutamine Mitmekesine kastmete koostis Toitude serveerimine Serveeritakse kaunilt, kuid lihtsalt Toitude jaoks vaagnad kuumendatakse Toidud asetatakse nii, et selgelt on näha, millistest toiduainetest need koosnevad Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena Toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad Toidukorrad Tähtsamad söögikorrad on: Hommikusöök Eine Lõuna Õhtusöök Hommikusöök Petit Déjeuner Värske sai (baguette, croissant vms) Kuuma piimaga kohv (cafe au lai) Kuum sokolaad (chocolat chaud) Moos (maasika-, aprikoosi) Või Eine Ehk Déjuner, mida pakutakse 13.30-14.00 ajal : Eeltoit (võileib, kala, salat) Munatoit (omlett, keedetud muna või vormis muna) Kalatoid (keedetud, praetud, kastmes vms) Lihatoit ( soe, külm, kastmega) Aedviljatoit (herned, oad, lillkapsas, üleküpsetatud)
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool Leana Paistu TT-09 Toitumisprogramm Juhendaja: Luule Lipp Väimela 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Esmaspäeva hommikusöök..................................................................................................................3 Esmaspäeva lõunasöök.........................................................................................................................3 Esmaspäva õhtusöök............................................................................................................................3 Arvutatud menüü, ilma parandusteta......................................................
Väheses vedelikus Vedelik vaevalt katab köögivilja, sool 1l vee 10 g Veeauruga aurukapis, tavalises potis restil kv keema valmimise järjekorras, sool raputatakse nende peale keetmiseaeg veidi pikem Piimakastmes keetmine Kv kuubik vees peaaegu pehmeks valatakse üle piimakaste valmiduseni Iseseisvalt maitserohelisega Lisandiks Köögiviljapudrud Kv vees pehmeks, kurnatakse, tambitakse pudruks kuum piim ja või Iseseisvalt kastmega, praetud sibulaga, sulavõiga, maitserohelisega Lisandiks teiste roogade juurde Köögiviljapüreed Kv vees pehmeks, valada osa keeduveest ära, püreerida kuum piim ja või vahustada Iseseisvalt sulavõi ja maitserohelise Lisandiks teiste roogade juurde Köögiviljapudingud Valmistada kv-püree vahetult enne küpsetamist või vesivannil keetmist lisada vahustatud munavalge. Viimasel juhul määritakse pann ainult võiga
175 Pikkus(cm) 172 170 167 165 162 See tabel näitab, kas naise praegune kaal on vastavuses pikkusega. Mina olen 175cm pikk ja mu kaal on 68kg. Kui vaadata seda tabelit, siis minu kaal on normis vastavalt mu pikkusele kuid ikkagi tahan kaalus alla võtta kuna tean oma probleemsed kohad. Seega püstitan endale eesmärki 2 nädalaga alla võtta umbes 5kg. Toitumispäevik Enne dieediga alustamist kirjutan nädala jooksul üles kõik, mida ma endale suhu pistan. 1-päev: manna puder, kapsasalat, 2 tassi kohvi, 1 komm, püree, mulgikapsas, leib, sai, 3 tassi teed,väike magustoit, supp. 2-päev: 3 võileiba( kaks juustuga ja üks vorstiga), kohvi, 5 tassi teed, keedetud muna, 2 kotletti ja makaronid, kartulisalat, jäätis. 3-päev: supp( kartul, hakkliha, porgand ja tatar), riis, 3 praetud muna, leib, klaas jogurtit, 6 pelmeeni, 2 kommi, 6 tassi teed, kohvi, sivkad, 2 võileiba lõhega, kohvi, multivitamiini mahl.
o Köögiviljapudrud,püreed o Pudigud,terriinid,timbalid-vesivannil TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Hautatud köögiviljatoidud o Küüslaguraguu o Köögiviljaraguu o Kapsarullid o Ratastouille Praetud köögivil. · Toorelt või keedeltult · Praetud kartulid o Pariis · Köögiviljakotletid(pluss manna) · Kaalikad,kõrvitasad,tsukiinid · Tomatid Küpsetatud köögiviljadtoidud · Kastmega üleküpsetatud · Vormiroad · Täiteud pabrika Ühepajatoidud · Lisaks liha,kala,vorstid,pasta,seened jt. · 'tükeldus-ühesugune,ilus välimus · Potti panemine keeduaegu o Arvesta erinevaid keeduaegu o Üheaegne valmimine Pudrud või teised teraviljatooted · Erinevatest teraviljadest o Nisu,riis,kaer,oder,rukis,tatar,mais o Kruubid,tagud,manna,helbed,jahu o Mõnikord lisandiks marjad,puuviljad,köögiviljad
Täisteratortilla 52 2tk 2.variant Omlett puuviljaga Seemneleib 70 2 viilu Kanamuna 80 2 muna Pirn või õun 75 1 väiksem Värske salat söö palju tahad 3.variant Kaerahelbepuder singileivaga Kaerahelbed kuivainena (piimaga puder, 8 spl) 32 3 spl Metsapähklid/mandlid/kreeka pähklid 15 7 tk Sink 20 2 viilu Piim 2.5% (kaerahelbe pudru keetmiseks) 150 pool tassi Seemneleib 15 pool viilu 4.variant Kuum singi-juustu võileib Seemneleib 70 2 viilu
esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede Hommikusöök Hommikusöök Hommikusöök Hommikusöök Hommikusöök Prantsuse röstsai Sinihallitusjuustu omlet Kaerajahupuder Kirsstomatid ja Clafoutis maasikaga ja beekon jahutatud marjaga mozzarella
· Õhtusöögi menüüd · Oote menüüd Suurköögis võidakse lähtuvalt ettevõtte äriideest ja kliendirühmade vajadustest ning soovidest eristada veel järgmised menüüd: · Kogupäeva menüüd · Kompleks lõuna menüüd · Grupimenüüd · Peo- ja perelaua menüüd · Dieetmenüüd ja eritoiduvaliku menüüd (nt. Vegetaarsed) Toidukorrad ja menüü koostamine erinevatele kliendirühmadele Toidukorrad on järgmised: · Hommikusöök · Hiline hommikusöök või varane lõunasöök · Lõunaoode · Lõunasöök · Õhtuoode · Õhtusöök · Hiline õhtusöök Hommikusöögi menüüd on tavaliselt külmad ja kuumad joogid, külmad ja soojad suupisted ning küpsetised. Hilise hommikusöögi menüüsse võetakse tavaliselt külmad ja kuumad joogid, külmad ja soojad suupisted, magustoidud ning küpsetised. Ooteid pakutakse hommiku- ja
05-12.05.2013 Majutusvajadus: 10 ühetuba ja 3 kahetuba Koosolekuruumide 1 konverentsiruum B.Alver. U-paigutus. Tehniline varustus: dataprojektor, vajadus: TV+videod, ekraan, pabertahvel ja markerid, wifi. Koolitusel osalejatel isiklikud sülearvutid. Toitlustamine: Konverentsisaali fuajees ja restoranis: 5 kohvipausi, 3 lõunasööki, 2 õhtusööki, 1pidulik õhtusöök. 11.05 lõunasöök väljaspool hotelli. Soovitud lisateenused: Aktiivse puhkse päev 11.05.2013 Maksmine: Tellijale ersitatud arve alusel pangaülekandega 1. Majutus Saame pakkuda Teile Meriton Classic klassi tube. Kõikides tubades on WC/vann või duss, minibaar, seif, õhukonditsioneer, SAT-TV, tee ja kohvi valmistamise võimalus, föön, Wi-Fi internetiühendus. Akendest avaneb kaunis vaade Toompuiestee pargile ja Toompeale. Lisaks
hapukoor,sidrun,sool,pipar) Ahjus küpsetatud kana kollase riisiga külmas kastmes (Kanakoib,sool,broilerimaitseaine,hapukoor,majonees,ketsup,riis) Makaronid hakklihakastmes (Makaronid,õli,sool,hakkliha,sibul,jahu,piim,hakklihamaitseaine) Praha salat (kartul,sibul,sink,marineeritud kurk,värske kurk,porgand, muna,ananass,majonees,köögiviljapuljong,sool,hapukoor,värske till) Pannkook maasika toormoosiga (Jahu,muna,suhkur,vanilli suhkur,maasikad) Punasepeediküüslauku toorsalat (Punanepeet,küüslauk,majonees,sool,pipar) Teisipäev Kartulisupp frikadellidega (Kartul,porgand,sibul,sool,pipar,köögivilja puljong,hakkliha,muna) Ahjusküpsetatud friikartulid viineritega tatari kastmes (Friikartul,kartulimaitseaine,viiner,õli,majonees,hapukoor,ketsup,sibul,k urgi vedelik)
Kuumtöödeltud köögiviljade, seente või teiste komponentide tükke, kurtoone. 12. Kuidas valmistatakse veloute-suppe? Veloute-supp = veloute- supipõhi(ehk hele põhikaste) + püreesupp(10-15% supile nimetust andvat toorainet) 13. Millistest toiduainetest valmistatakse piimasuppe? Köögiviljadest, makaronotooted, kala, tangained ja neist valmistatud klimpe. 14. Kuidas valmistatakse piimasuppe jämedatest tangainetest? Keedetakse väheses vees poolpehmeks, lisatakse seejärel piim ning supp keedetakse lõplikult valmis. 15. Millistest toiduainetest valmistatakse külmi suppe? Värsked köögiviljjad, keetetud või konserveeritud köögivilju ja teisi toiduaineid(nt keeduvorsti, sinki, keetetud munad ja külma keetetud liha või kala.) 16. Millega maitsestatakse külmi suppe? Soola, suhkruga, muskaat, basiilikut, punet, kurgiohtu jne. 17. Loetle ja kirjelda rahvusvaheliselt tuntud suppe. Bors- peedisupp (vene ja ukraina rahvustoit) Guljass- ungari pakas lihasupp
Juhtubki see, et nälja kustutamiseks haarab ta kiire piruka või mõne puuvilja. Õhtusöögi ajaks on aga nälg nõnda suur, et süüakse liiga palju. Erikul tuleks hakkata tasakaalustatult ja regulaarselt toituma. See tähendab, tervislik toitumine eeldab, et söögikordi päevas on viis, millest kaks on kerged vahepalad. Harvad toidukorrad tingivad suurte koguste söömist ja sellest tuleneva ülekaalu. Kahe toidukorra vahele ei tohiks jääda rohkem kui 3 tundi. Esimene põhireegel: hommikusöök peab jääma ajavahemikku 7.00-8.30. hommikusöögist peab inimene saama olulise osa toidu süsivesikutest. Toidusüsivesikutest peab inimene saama 50-60 % päevasest toiduenergiast. Inimorganism on nii korraldatud, et normaalne/tervislik on see, et põhiosa toidusüsivesikuid saadakse hommiku- ja lõunasöögiga ja üsna kaaluka osa 4
· Laste puhul peavad 27% toidukogusest moodustama piimatooted, 20% köögivili, 17% teraviljatooted, 13% puuviljad ja marjad, 10% kartul ja 9% liha-kala-muna. Kõige lõpus on suhkur ja maiustused ning lisatavad toidurasvad 2%-ga. · Toiduenergiast lähtuvalt on tarbimise pilt sootuks teistsugune. Esikohal on teraviljatooted 34%-ga, järgnevad piimatooted ja liha-kala-munad 16%, lisatavad toidurasvad 13%, puuvili ja kartul 10%, suhkur ja maiustused 8% ning köögivili 3%. · Hommikusöök on päeva olulisim toidukord see varustab organismi energiaga, et laps saaks hakata mängima või õppima. Vahepalad olgu võimalikult vähe töödeldud (nt. värsked või kuivatatud puuviljad, köögiviljad, jogurt, kohupiim, leib, mahl). · Hea oleks jälgida, et söömine ja energia kulutamine oleks tasakaalus. Puu- ja köögivilju, leiba, piim, kala jne on tarvis eluks vajalike valkude, rasvhapete, vitamiinide ja mineraalainete saamiseks.
Lisame pisut pipart ja soola. Paneme kastruli tulele. Kui juurviljad on pehmed (kahvliga katsuda), tõstan kastruli tulelt. Seejärel püreestan keedetud juurviljad ja keeduleeme saumikseriga ja lisan 1 spl rohelist pestot ning paki farmi toorjuustu või 200 g hapukoort. Peale raputame külmikust tilli, peterselli vms maitsetaimi, mida parajasti leidub. Serveerimisel võib veel törtsu hapukoort lisada. Lapsed armastavad sellega supile triipe sisse vedada :) See on supp, mida just väiksemad pereliikmed väga armastavad. 2. LIHTNE VITAMINISEERITUD JÄÄTIS Lapsed armastavad teadupärast väga jäätist. Meie külmikus leidub alati külmutatud marju ja vaniljejäätist. Võtame 0,5 l vaniljejäätist ja klaasitäie mustsõstraid. Laseme nii jäätisel kui ka marjadel 10 minutit toatemperatuuril olla. Seejärel segame need saumikseriga kokku. Tuleb mõnus tumeroosa marjakirju jäätis, mis taaskord lastele väga maitseb.
Püree asetada taldrikule läbi tordipritsi. Täidetud broilerifilee asetada ühe otsada porgandi-sibula padjale ja teise otsaga herne kastmele. Kaunistada peterselli lehega. ks, oliivid ada oliividele. a pipraga. s viiludeks, ada oliivi- a pipraga. ng lõigata da kartuliga. hakitud a peeneks a, lisad ng lõigata p. Segada. n. Köögiviljad erifilee asetada ehega. lisada riivitud alge pipraga. broilerifilee eterselli TOIDU NIMETUS: Kamavaht, metsapähklite ja astelpaju kastmega portsjoni kaal 110//80/20/10 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Vaht: Kohupiimapasta 5% kg 0,060 0,060 0,120 0,120
........................................................................................................... 5 Valmistamine............................................................................................................................ 6 Serveerimine............................................................................................................................ 6 sea välisfilee rosina täidisega, kartulivorm, suitsupeekonisse mähitud roheliste ubade, punase veini kastmega............................................................................................................................. 7 Tehnoloogiline kaart................................................................................................................. 7 Valmistamine............................................................................................................................ 8 Serveerimine..........................................................................
äriideedest. Äriidee Kliendid Tooted/teenused Teeninduse Imago Näited korraldus (mulje, mille jätab teistele) Hotelli- Hotelli kliendid, -Hommikusöök, -Buffet-lauast Hotelli restoran konverentsidest -lõunamenüü, hommikusöök, Radisson osavõtjad, -á la carte -osaline SAS restoran. ärilõunate menüü, teenindus .............. korraldajad, -peolauamenüü, (lauas .............. -grupimenüü teenindus), .............. -täielik teenindus Esindus- restoran 2. Rühmatöö
Liha (veis, sealiha, linnuliha, vasikaliha) Kala ja mereannid ( krevettid , vähk, lõhe, ) Tehnoloogia: Täitetooraineid eeltöödeltatakse ja tükeldatakse väiksemateks tükkideks, et säilitada väärtuslikke toitaineid. Värvilised köögiviljad kuumutatakse väheses rasvaineis ja seejärel keedetakse puljongis. Köögiiviljapüreesupid tihendatakse tärkliserikaste köögiviljadega. Valmis supp püreestatakse sauseguriga ja maitsestatakse lõplikult. Püreesupp peab olema ühtlase hapukooretaolise konsistentsiga ja maheda maitsega. Õrnem konsistentsi saamiseks ja toiteväärtuse tõstmiseks võib püreesuppidele lisada väiksetse tükikestena külma võid või rõõska koort. Peale või lisamist suppi üle 65C kraadi ei kuumutata. Serveerimine: Lisatakse püreesupile tihti selle koostises olevaid kuumtöödeldud köögiviljade, seente või
4.9. Keedetud puhastamata köögivili 4.10. Keedetud põldoad 4.11. Hautatud hapukapsas 4.12. Mulgikapsad 4.13. Hapukapsasalat 4.14. Kuumtöödeldud toidud värskest kapsast (kapsarullid, värskekapsahakklihahautis, magushapud kapsad jt) 4.15. Köögiviljatoidud liha või lihatoodetega, kala või kalatoodetega 4.16. Kapsarullid hakkliha ja köögiviljatäidisega (pooltoode) 4.17. Supipõhjad (seljanka, borsi, hernesupipõhi jt) 4.18. Köögivili taignas 4.19. Puu ja köögivilja toorsalatid, säilitusaineteta 5. JAHU, PASTA (makaroni) JA TANGUTOOTED 5.1. Pannkoogid (moosi, liha, maksa, kohupiima või õunatäidisega jt) 5.2. Keedetud riis, tatar, tangud 5.3. Keedetud makaronid jm pastatooted 5.4. Valmistoidud keedetud riisi, tatra, pastatoodete ja lihaga või lihatoodete, köögiviljade või teiste toiduainetega. Vormiroad riisi või mannaga 5.5
(potages purees Prantsuse köök) lehekülg 50-51 Püüreesuppide valmistamiseks võetakse 60% supivedelikku ja 40% muid toiduaineid, kusjuures supile nime andvat toiduainet peaks olema vähemalt 25%. Täitetooraineid eeltöödeltatakse ja tükeldatakse väiksemateks tükkideks, et säilitada väärtuslikke toitaineid. Värvilised köögiviljad kuumutatakse väheses rasvaineis ja seejärel keedetakse puljongis. Köögiiviljapüreesupid tihendatakse tärkliserikaste köögiviljadega. Valmis supp püreestatakse sauseguriga ja maitsestatakse lõplikult. Püreesupp peab olema ühtlase hapukooretaolise konsistentsiga ja maheda maitsega. Õrnem konsistentsi saamiseks ja toiteväärtuse tõstmiseks võib püreesuppidele lisada väiksetse tükikestena külma võid või rõõska koort. Peale või lisamist suppi üle 65C kraadi ei kuumutata. Hele puljong + täitetooraine ehk nimetust andev toorainne (tangained, sai, köögiviljad, seened, puuviljad, marjad, linnuliha, mereannid, kala, kõrvits
hoida ära nälja teke- nii sööd ka põhitoidukorra ajal vähem Kiireneb organismi ainevahetus ja väheneb organismi võime toota rasva. Süüa tuleb piisavas koguses tasakaalustatud toitu. Õige kogus, õiges toitainete vahekorras 15% valgukogus jaga toidukordade vahel rasvad 30% põhitoidukordadele 55% süsivesikud rohkem hommikupoole Kõik suured toidukorrad peaksid sisaldama kõiki kolme toitainete rühma. Hommiku- ja lõunasöök võivad sisaldada süsivesikuterikkaid toite, mis on kaloriterikkamad (kaerahelbed, leib, tatar jne.) Õhtusöök seevastu peaks olema süsivesikutevaene, põhiosa võiksid olla rohelised salatid, juurviljad ja puuviljad. Mida rohkem õhtusse, seda rohkem võiks toidus olla kiudaineid. Vahepala tohib sisaldada vaid ühte toitainet. Sobivad puuviljad, müslibatoon, jogurt, kohupiimakreem jms. Kohustuslik on vahepala puhul vesi kas tee või muul kujul.
Õhtusöök 30 % Toitumine vastupidavusaladel · Suur toiduenergia vajadus seoses suure treeningmahu ja kõrge intensiivsusega · Tähtsaim energiaallikas on süsivesikud · Piisav süsivesikukogus on 500-600g päevas · Arvestada tuleb nii manustamisaega kui glükeemilist indeksit · Valguvajadus 1,2 1,4g/kg, jõutreeningu perioodil ka 1,8 2,0. · Väga tähtis on vedeliku tasakaal Toidu kalorsus vastupidavusaladel · 1. hommikusöök · 2. hommikusöök · Lõunasöök · Õhtuoode · Õhtusöök · Hiline oode · 25% 1125kcal · 5% 225kcal · 25% 1125kcal · 10% 450kcal · 20% 900kcal · 15% 675kcal · KOKKU 4500kcal Toitumine jõualadel · Spordialadel on kesksel kohal lihasmassi arendamine, siit suurem valguvajadus · Suurem valgutarbimine võib põhjustada vajaduse teatud vitamiinide (B6) järgi,
1. süüa erinevaid toiduaineid 2. iga päev täisteratooteid. 3. pidevalt puuvilu, juurvilju. 4. liha, kala ja munad. 5. vältida vitamiinikadusid toiduvalmistamisel. Minu toitumine Toit Kolmapäev hotdog kartul,kaste ja hakkkana koib jäätis vesi mahl Toit Neljapäev hotdog kartul kaste kalapulgad mannavaht ühepajatoit väike pakk krõpsu mahl piim vesi Toit Reede hotdog saiake õun makaronid kastmega jäätis piim mahl mineraalvesi Toit Laupäev hotdog makaronid mahl võileivad Toit Pühapäev pannkoogid mahl saslõkk mineraalvesi krõpsud Toit esmaspäev pizza mahl saslõkk kali kook jäätis aura tee Toit Teisipäev pizza tee plohv vesi õun jäätis seljanka kapsas Toit Kolmapäev võileib tee kartul, kaste vesi täidetud sai jäätis mahl Ma arvan et minu toitumisviis kuigi tervislik pole. Vahel kohe üldse mitte, aga vahel päris tervislik
2 tk Heeringafilee 2 tk Hapukurk 2 tk Hapukamad õunad 200 g seapraad või keedetud veiseliha 3 tk Muna (keedetud) KASTE 5 dl Paksem hapukoor 1 tl Sool 0.5 tl Kange sinep Suhkrut lusikaotsaga Lõika kõik salatiained väikesteks tükkideks, pane veidi muna kaunistamiseks kõrvale. Sega kastmeks kokku hapukoor, sinep, sool ja suhkur. Sega tükeldatud ained kastmega läbi ning lase tund-kaks maitsestuda. Kaunista peenestatud munaga. · Rosolje hiilgeaeg jääb möödunud sajandi 30-ndate ja 60-ndate aastate vahele, kui Eestimaal ei peetud selleta ühtki pidu. Vähehaaval aga tõrjus pidulaua kroonimata kuninga välja lihtsama koostisega ja hõlpsamini valmiv kartulisalat. Punased lihapallid tikuvõileibadele Allikas: 100 rooga Autor: Maire Suitsu Kogus Koostis- ja maitseained 0.5 kg Hakkliha
milles keedukartulid kooresegus ja riivsaiaga kaetult üle küpsetataks Barbeque - Toidu, enamasti liha aeglane küpsetamine madalal temperatuuril selleks ettenähtud ahjus. Tänu ahjus paiknevale veevannile valmib toit niiskes ja suitsuses keskkonnas ning on õigesti valmistatult mahlane ja maitsev. Bearnaise’i kaste- Võist, valgest veinist ja munakollastest valmistatud kaste, mis sarnaneb kuulsa Hollandi kastmega. Bearnaise’ile lisatakse värsket peterselli või estragoni ning serveeritakse liha, aga ka sparglite kõrvale. Bešamellkaste - Valge jahukaste, mis valmistatakse võist, jahust ja piimast ning maitsestatakse muskaatpähkli ja pipraga. Väga levinud pastalisand ning asendamatu näiteks lasanjedes ning teistes pastapõhistes vormiroogades. Kaste on saanud nime markii de Béchameli järgi, kelle peakokk selle väidetavalt välja mõtles. Beurre blanc - Otseses tõlkes valge või
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Taimetoitlus Referaat Juhendaja: Väimela 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Taimetoitluse liigid.............................................................................................................. 5 Taimetoitluse kasulikkus ja kahjulikkus..............................................................................6 Ühe päeva menüü taimetoitlasele........................................................................................ 7 Kokkuvõte............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus................
Magusroad ei ole Hiinas üldse moes, söögikorra lõpetab kohustuslik tee. Lauale pannakse korraga palju eri roogi üsna väikestes nõudes valigu igaüks, mis meeldib. Menüü algab küll külmade ja soojade suupistetega, kuid supi asukoht on juba suvaline, seda võib pakkuda muude roogade vahel või koguni lõpus. Toitude maitsestamine ja tükeldamine peab olema tehtud köögis lauas maitseainete või noa küsimine on barbaarne. Hommikusöök Peaaegu universaalne Hiina hommikusöök on kausike gongee'd ehk jook'i kuuma riisi putru koos vürtsikate maiuspalade või marineeritud, soolatud lisandite ja alati teega. Põhjapoolsemas Hiinas on hommikusöögiks aurutatud nuudlid või nisukook või kuumad aurutatud klimbid. Hommikusöök toimub umbes poole kaheksast üheksani. Lõunasöök on enamikes piirkondades väiksem, tagasihoidlikum versioon õhtusöögist: supp, riisi- või nisuroog, köögiviljad, kala või liha kui võimalik. Mõnedele on eelistatuim lõunasöök
Kanepist tehti paksu pudru taolist kanepi tampi. Pruunistatud kanepi seemned tambiti upris jahus. Millele pandi maitseks soola ja sibulat. Kanepi tampi määriti leivale. Kasutati küpsetamisel leiva täidiseks. Söödi ka lihtsalt kartuli kõrvale. Joodi ka kanepi piima, mida saadi kanepi jahule ohtralt vett lisades. 17 sajandil hakati kasvatama nisu. 19 sajandil hakkas talupoja lauale ilmuma nisu tooteid. Nisu tooted jäid, aga pidupäeva maiuseks ja manna puder kisselliga eriliseks peo toiduks. 20 sajandi alguses muutusid nisutaignast pärmiga kergitatud tooted tavapärasemaks. Kaunviljadel oli tähtis osa vanaaja toidulaual, sest kaunviljad hernes , põlduba ja läätsed olid vähe nõudlikud ja täitsaid hästi kõhtu. Liha ja rasvaga keedetud tehti kaunviljadest suppi, putru ja käkke. Sool vees keedetud ube, herneid söödi ka kuivalt. Juurviljadest kasvatati põhiliselt naereid, kaalikaid, kapsaid. Naereid ja kaalikaid tehti põhiliselt tuhas
annaabi.ee 
