Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inventeerimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
inventuur, saldo, inventeerimine, osalise, saldod, komisjon, täielikud, reaalajas, aktiga, minimaalselt, veerguKasumiaruande kontod – tulu ja kulu kontod, suletakse perioodi lõpul (pole alg- ja lõppsaldot) Aktiva- ja passivakontod – püsivad, neil on alg- ja lõppsaldo (näitab varade, kohustiste ja omakapitali jääki teatud kindla kuupäeva seisuga) 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta. Kontod 1) Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis (aktivakontode saldo deebetisse, passivakontode saldo kreeditisse) 2) Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo Deebet: Vara – suurenemine Kohustis – vähenemine Omakapital – vähenemine 4 Tulud – vähenemine Kulud – suurenemine Kreedit: Vara – vähenemine Kohustis – suurenemine Omakapital – suurenemine
· võimalik kohustuse realiseerumise tõenäosus on 1050%; · ebatõenäoline kohustuse realiseerumise tõenäosus on 10% või vähem. Vastavalt tasumise tähtajale liigitatakse kohustusi lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaliseks loetakse kohustust, kui see tõenäoliselt tasutakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul või selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. 7. VARADE JA KOHUSTUSTE INVENTEERIMINE Inventeerimisega täpsustatakse jooksvat raamatupidamisarvestust ja antakse täiendavat informatsiooni loomuliku kao, arvestusvigade, raiskamiste ja varguste kohta. Inventuurid võivad olla mahu järgi kas täielikud või osalised. Täieliku inventuuriga hõlmatakse ettevõtte kõiki vahendeid ja see viiakse läbi tavaliselt üks kord aastas, enne raamatupidamise aastaaruande koostamist. Osalise inventuuriga kaasatakse ettevõtte varade või võlgade mingi liik ning seda
Kordamisküsimused: 1. Millistel põhjustel on inventuuri läbiviimine eriti tähtis toiming? Inventuuri läbiviimine on tähtis toiming, et saada õige pilt lao tegelikest jääkidest ja panna need vastavusse loogiliste kogustega. 2. Millistest teguritest sõltub peamiselt inventuuri läbiviimise sagedus? Inventuuri läbiviimine sõltub peamiselt ringlemissagedusest. Mida suurem on kaupade ringlemissagedus seda tihedamini tuleb nendele inventuur teha. 3. Millest sõltub valik, kas viia läbi osaline või täielik inventuur? Osaline inventuur sõltub ringlemissagedusest, täielikku inventuuri tehakse tavaliselt üks korde aastas, majandusaasta lõpus. 4. Mida tähendavad negatiivse saldo ja nullsaldo inventuur? Negatiivse saldo inventuuri tehakse siis kui raamatupidamislik saldo muutub negatiivseks. Nullsaldo inventuuri tehakse siis kui raamatupidamuslik saldo läheb nulli. 5
vara suurenemisena; kuluna; · varude väljaminek registreeritakse · varude väljaminekut ei registreerita ning kajastatakse raamatupidamises ning ei kajastata raamatupidamises; vara vähenemise ning kuluna; · perioodi lõpus inventeeritakse · perioodi lõpus inventeeritakse allesolevad varud; allesolevad varud ning viiakse · inventuur peab toimuma bilansipäeva raamatupidamises kajastatud jääk seisuga. Inventuuri andmetel vastavusse tegeliku jäägiga; kajastatake varude jääk · inventuur ei pea toimuma raamatupidamises ning bilansipäeva seisuga. Inventuuri ja korrigeeritakse varude väljaminekut. bilansipäeva vahelised sissetulekud ja · eelised: lihtne, ei eelda tehniliste
Päeva lõpul selgub, et kassas on sularaha 100 krooni rohkem kui kassaaparaadi järgi peaks olema. Raamatupidamiskanne kassajäägi korrigeerimiseks.. · Deebet: Kaubakulud 100 Kreedit: kaup 100 · Deebet kassa 100 Kreedit muud tulud 100 · Deebet: arvelduskonto 100 Kreedit: muud tulud 100 · Deebet: TTA Kreedit: Arvelduskonto · Deebet: Kassa Kreedit: TTA Inventuur 1. Mis on täielik inventuur? · Erakorraline inventuur, mis viiakse läbi 5 korda aastas · Erakorraline inventuur, mis viiakse läbi siis, kui tekib kahtlus , et keegi on midagi varastanud · Täieliku inventuuriga hõlmatakse ettevõtte kõiki vahendeid ja see viiakse läbi tavaliselt üks kord aastas, enne raamatupidamise aastaaruande koostamist. · Täieliku inventuuriga kaasatakse ettevõtte varade või võlgade mingi liik ning seda
....................................................................8 2.6 Kontoplaan.......................................................................................................................9 3. AASTAARUANNE JA SELLE KOOSTAMISE KÄIK......................................................11 Linn koostab majandusaasta aruande riigi raamatupidamise üldeeskirjas ettenähtud korras. Majandusaasta aruande koostab linna tegevjuhtkond ja selle kinnitab linnavolikogu.............11 3.1 Inventeerimine................................................................................................................12 Linnavalitsus ja tema hallatavatel asutustel on kohustus inventeerida oma varasid sh ka bilansiväliselt arvestatavaid varasid ja arveldusi vähemalt üks kord aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu. Inventeerimise põhiülesandeks on tegeliku olemi väljaselgitamine, teha kindlaks üleliigsed ja kasutult seisvad, hävinenud või kadunud varad
Tallinn 2007 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 3 2. VARUDE ARVESTUS.................................................................................................. 4 3. VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID............................................................................. 6 4. VARADE INVENTEERIMINE..................................................................................... 10 5. VARUDE ARVESTUSMEETODID............................................................................. 14 6. VIIDATUD KIRJANDUS............................................................................................. 16 `
10 Seega sisestatakse tulemused “inventuuride registrisse” (iga Lao kohta oma kaart). Kaardid oli võimalik sisestada otse “inventuuride registrisse” või kasutada hooldusfunktsiooni. Mina valisin 2 variant, sest hooldusfunktsiooniga koostatakse iga lao kohta eraldi Inventuuri kaart, millel on näha laoartiklite HansaWorld Enterprise’i andmebaasis registreeritud koguseid. Funktsiooni valimisel ma kõigepealt sisestasin lao nimetus, kus inventuur läbi viiakse ja määrasin artikliklassi. Siis tegin kaartidel parandused vastavalt läbiviidud inventuurile (ekspordisin Excelist), kinnitasin need ja tellisin inventuurivõrdluse aruanne. Aruanne näitab inventuuri kaartide ja andmebaasis registreeritud laoseisude võrdlus. Seega kõigepealt sisestasin artikliklassi koodi (moodustatakase aruanne kõigi teatud klassi kuuluvate laoartiklite kohta), ladu nimetusi,
.......................................................................... 10 3.1Üldise individuaalhinna meetod.................................................................................... 10 FIFO meetod..................................................................................................................... 11 3.3Kaalutud keskmine....................................................................................................... 12 VARUDE INVENTEERIMINE................................................................................................ 14 4.1Inventuuri liigid ............................................................................................................. 15 Inventeerimise kord........................................................................................................... 15 SISSEJUHATUS Käesolevas kursusetöö teemaks on valitud varude arvestus XXX OÜ-s .
oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajastamine, varade arvestus, kohustuste arvestus, varade ja kohustuste inventeerimine, aruannete koostamise kord, sisekontrolli meetmete rakendamine. Käesolevast tööd võib veel leida sissejuhatuse, kokkuvõte nig kasutatud kirjanduse. Referaadi peamisteks kirjalikeks allikateks on Anu Allikvee teos ,,Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine", Evi Kikas ,,Raamatupidaja assistent I tase", Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning paljud teised eralased autorid ja interneti kirjandus. 1 ÜLDSÄTTED 1.1 Eesmärk
USALDUSÜHING · kaks või enam isikut · Ühine ärinimi · üks vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga (täisosanik) · Üks vastutab kohustuste eest oma sissemakse ulatuses (usaldusosanik) OSAÜHING · osadeks jaotatud osakapital, · osakapitali mille minimaalne suurus 2 500 · kohustuste eest vastutab OÜ ise kogu oma varaga · saab asutada ilma osakapitali sissemakseta AKTSIASELTS · aktsiateks jaotatud aktsiakapital, · suurus minimaalselt 25 000 · Aktsionärid ei vastuta isiklikult seltsi kohustuste eest TULUNDUSÜHISTU · eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse · liikmed osalevad tegevustes kas tarbijatena, tarnijatena, tööpanuse osutajatena või teenuste kasutamise kaudu · Minimaalne põhikapital 2500 · asutajaid peab olema vähemalt viis MITTETULUNDUSÜHING · füüsiliste või juriidiliste isikute ühendus
eesmärgil. Inventeerimise tulemusel koostatakse loend mis näitab varade seisu ja varade seisude hindamist ja üle vaatamist. Kui palju mis hinnaga jne, samuti ettevõtte nõudeid ja kohustusi. Inventuurid jaotatakse: - Täielik inventuurid: mis hõlmab kõiki ettevõtte vahendeid, nõudeid ja kohustusi. Viiakse läbi 1 kord aastas. Eesmärk- varade, varude, kohustuste hindamine majandusaruande koostamiseks. – Osaline inventuur: kaasatakse teatud liik varasid, nõudeid v kohustusi, võidakse läbi viia mitu korda aastas, arvestusandmete täpsustamiseks, tekkinud puuduste ja ülejääkide kindlaks tegemiseks. Läbiviimise mooduse järgi jaotatakse inventuure: – Füüsiline inventuur: aineliste varade inventuur, mille puhul loetakse üle reaalselt eksisteerivad väärtused. – Raamatupidamislik: nõuete ja kohustuste kontrollimine, mis on mitte ainelised varad, tehakse
Kasumi aruanne (tulude ja kulude aruanne) -majandusaasta üks kohustuslikest aruannetest ja kajastab aruande perioodi majandustulemusi (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit) Kohustus- ettevõttel lasub rahaliselt hinnatav võlg. Konto- raamatupidamisarvestuse element ja kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Kreedit- konto skeemi parem pool aktiva kontol vähendab ja passiva kontol suurendab konto käivet tekitades saldo ehk jäägi muutuse. Kulu- aruande perioodi väljaminekud millega kaasnevad varade vähenemised või kohustuste suurenemised ja kulud vähendavad ettevõtte oma kapitali va. omanikele tehtud väljamaksed. Kõrgem juhtorgan- seaduse, põhimääruse alusel moodustatud organ kes teostab järelvalvet tegevjuhtkonna üle. Omakapital (netovara)- varade ja kohustuste vahe. Omakapitali muutuste aruanne- kajastab aruande perioodil toimunud muutusi ettevõtte oma kapitalis.
..............................................................................................7 7.Inventuuri läbiviimise aeg (aastainventuur ja erakorralised inventuurid)....................................7 7.Inventuuri läbiviimise aeg (aastainventuur ja erakorralised inventuurid)....................................7 7.1. Aastainventuur......................................................................................................................7 7.2. Erakorraline inventuur..........................................................................................................8 8.Inventuuri komisjoni moodustamine ...........................................................................................8 8.Inventuuri komisjoni moodustamine ...........................................................................................8 8.1. Inventuuri käskkiri...........................................................................................................
.............................................................................................................14 Lisa 2. Bilanss Lisa 3. Kasumiaruanne Lisa 4. Majandusaasta aruanne 2013 2 SISSEJUHATUS Praktika kohaks kujunes MikMak Trade OÜ. Praktikakoha leidmine kujunes keeruliseks, kuna alustasin praktikakoha otsimisega liialt hilja. Eelneva kogemuse põhjal tuleks märkida, et praktikakoha otsimisega tuleks alustada minimaalselt 3 kuud enne praktikale minekut. Alustasin kuu aega enne ettenähtud praktika algust, ning nagu selgus, olid paljudes ettevõtetes ja asutustes praktikandid selleks ajaks olemas. Viimaks aitas mind hädast välja hea sõber Mikk Paavel, kes on juhatuse liige põllumajanduslikus ettevõttes MikMak Trade OÜ. Ettevõte on arenev ja tegeleb marjakasvatusega. 3 1 ETTEVÕTTEST
toiminguteks ehk operatsioonideks. Laotöö põhitoimingud on järgmised: · kauba mahalaadimine · hoiuühikute koostamine · kauba vastuvõtukontroll · hoiukohtadele paigutamine · laosisene teisaldamine · komplekteerimine väljastamiseks · konsolideerimine · ristlaadimine (cross-docking) · pakkimine · lähetamine/väljastamine · inventeerimine · töö infosüsteemis 264 11 Kauba käitlemine Lisaks loetletud tegevustele tehakse paljudes ladudes toiminguid, mis loovad kaubale lisaväär- tust. Näiteks sildistamine, kasutusjuhendite lisamine, müügipakendite ja -komplektide koostamine jne. Laos tekib töö käigus arvestatavalt tolmu ja mustust, mis ladestub kaupadele, riiulikonst- ruktsioonidele ja põrandapinnale. Sel põhjusel vajavad laod perioodiliselt puhastamist. Vaatamata
....................................................................................10 6.4. RAAMATUPIDAMISREGISTRITE PIDAMINE.....................................................11 6.5. RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄILITAMINE...........................................11 6.6. AUTOMATISEERITUD ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEM............................................11 6.7. VARADE ARVESTUS...................................................................................... 12 6.8. VARADE INVENTEERIMINE.............................................................................12 6.9. ARVELDUSTE ARVESTUS...............................................................................13 6.10. ARVELDUSTE INVENTEERIMINE.................................................................. 13 6.11. PUHKUSEKOHUSTUSE INVENTEERIMINE..................................................... 14 6.12. EBATÕENÄOLISELT LAEKUVATE JA LOOTUSETUTE NÕUETE ARVESTUS.....14 6.13. TULUDE ARVESTUS......
Bilanss on aruanne, mis näitab ettevõtja varade, kohustuste ja omakapitali suurust kindla kuupäeva seisuga rahalises väljenduses. Kasumiaruanne kajastab ettevõtja tulude ja kulude suurust summaarselt aruandeaasta algusest, tuues välja tegevuse tulemuse. 10. Inventuurid. Kuidas inventuure tehakse ja miks need on RP-s vajalikud. Mida tuleb inventeerida. Mida RP-s inventuuriga kontrollitakse. Kirjelda raha, varude, arvelduste ja maksude inventuuri. Inventuur näitab raamatupidamises arvel oleva vara allesolekut ja seisukorda. Mida: kõik bilanssi kantavad varade ja kohustuste saldod. Kontrollitakse: saldode tegelikku seisu ja võrreldakse raamatupidamise andmetega. Inventeerimisvahemik 2 kuud bilansipäevast. 11. Raamatupidamise koostamise alusprintsiibid RPS §16 peab teadma üldpõhimõtteid. · majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja
RAAMATUPIDAMISE KÜSIMUSED STINA REBECCA PETTAI 25.05.2015 1.Raamatipidamiskohustuslaseks on? Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. 2. Eesti hea raamatupidamistava on? Eesti hea raamatupidamistava on vastavalt kehtivale raamatupidamise seadusele raamatupidamistava, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele ja mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning täiendavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhenditega ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik- õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste tarvis kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuetega. 3. Milliseid raamat
Pangakonto väljavõttel on näidatud raha jääk päeva või perioodi alguses, kõik sissetuleku- ja väljaminekutehingud ajalises järjekorras ning raha jääk perioodi lõpuks. Pangakonto väljavõte on algdokumendiks, mille alusel, sularahata tehingud raamatupidamises kajastataks Ettevõtted võivad pankadega sõlmida ka laenuleppeid, mille tulemuseks on krediidilimiit. See tähendab, et ettevõte võib krediidilimiidi ulatuses igal ajal pangast laenu võtta. 4. Inventeerimine. Inventeerimiseks nimetatakse inventeerimisobjektide tegeliku olemasolu kindlakstegemist nende ülelugemise, -mõõtmise või -kaalumise teel. Raamatupidamise seisukohast on inventuuri eesmärgiks tegelike ja raamatupidamises arvestatud varade täpse vastavuse kindlakstegemine. Kassa ja arvelduskonto inventeerimise sagedus määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Inventeerida ei või vähem, kui üks kord majandusaastal, mis peab toimuma bilansipäeva seisuga.
Sissetulek Väljaminek Väljaminek Sissetulek + - - + Varade kontod (aktivakontod) suurenevad debiteerides ja vähenevad krediteerides. AKTIVAKONTO DEEBET KREEDIT 1. Algsaldo ehk deebet algsaldo 2. Suurenemine ehk sissetulek 3. Vähenemine ehk väljaminek = kreeditkäive = deebetkäive LÕPPSALDO ehk deebet lõppsaldo 1 + 2 3 = saldo (jääk) Suurenemised asuvad kontode algsaldode poolel, sest nad suurendavad seda. Vähenemised asuvad vastaspoolel. Aktivakontodel saab saldo jääda ainult deebetisse (vahendeid ei saa rohkem välja minna kui neid olemas on). Aktivakonto kreeditsaldo viitab veale. Kohustuste ja omakapitali kontod (passivakontod) suurenevad krediteerides ja vähenevad debiteerides. PASSIVAKONTO DEEBET KREEDIT
kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali Kadum tähendab mittepõhitegevuslikku kulu. Kadumi määratlus on vastupidine tulumi määratlusele, nt kadum valuutakursside muutusest Kasum (kahjum) raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe (SA ja MTÜ tulem) 7. Raamatupidamise Toimkonna funktsioonid Raamatupidamise Toimkond on sõltumatu komisjon, mille ülesandeks on välja anda Raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ning suunata raamatupidamisalast tegevust. Toimkond juhindub oma tegevuses Raamatupidamise seadusest, teistest õigusaktidest ja Raamatupidamise Toimkonna töökorrast. Toimkonda teenindab Rahandusministeerium. Koosneb 7-st Vabariigi valitsuse poolt nimetatud liikmest. Toimkonna peamiseks töövormiks on toimkonna istung, mis toimub vähemalt üks kord kolme kuu jooksul
koonddokumendis. Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 6 nõutavaid rekvisiite algdokumendi koostaja nimi. Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. 5. Inventeerimine, kui raamatupidamise meetod. Kassa inventeerimise sagedus määratakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Reeglina tuleks teha üks kord kuus. Kindlasti tuleb kassat inventeerida bilansipäeva seisuga. Inventeerimisel loetakse üle kogu kassas olev raha ja muud väärtused. Kassas hoitav valuuta hinnatakse bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursiga. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstuluna või kuluna.
maksustamisperiood lähtuda seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast, või tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja. Kui käive tekib kauba või teenuse eest osalisel või täielikul makse laekumisel, tuleb arve väljastada seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise päevast (käibemaksuseadusest § 37, lg 1,2). Kreeditarve millega muudetakse algset arvet ja millel on viide sellel arvele mida muudetakse. Lihtsustatud arve võib väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 160 eurot ilma käibemaksuta, järgmistel juhtudel: 1) reisijateveo teenuse osutamisel; 2) parkimisautomaadi, automaattankla makseterminali ja muude samalaadsete aparaatide väljatrükitava arve korral.
koorma paigutamise ja kinnitamise ametlikule juhendile. Ei tohi unustada et üldjuhul vastutab koorma paigutamise ja kinnitamise eest kauba saatja. Nõuded: kaup peab olema paigutatud tihedalt, vajadusel tuleb kaup lastiruumis koormarihmadega või mõnel muul viisil kinnitada, kaupu tuleb paigutada nii et kaupade üksteise vigastamine oleks viidud miinimumi peale. Pealelaadimine peab olema vastupidine mahalaadimise järjekorrale. 40. Laotöö toimingud ja operatsioonid. Inventeerimine. Dokumendid. Inventeerimis-moodused. Laotöö toimingud on: vastuvõtt, hoiukohtadele paigutamine,siirdamine,komplekteerimine, konsolideerimine, pakkimine,loovutamine,inventeeriine,veokorraldus,töö infosüsteemis ja muu kontoritöö.Inventuuri tegemise eesmärk on saada teavet selle kohta kuidas füüsilised laojäägid on kooskõlas raamatupidamise andmetega. Inventuur on laoseisude õigsuse kontroll.
on teada, et keskmiselt 3% krediitmüügist jääb laekumata. 3% x 1000 000= 30 000.- Tehakse raamatupidamislausend: D- ebatõenäolise laekumise kulu 30 000.- K- ebatõenäoliselt laekuvad arved 30 000.- Kulu kantakse kasumiaruandesse, ebatõenäoliselt laekuvad arved kajastatakse bilansis (Nõuded ostjate vastu = ostjatelt laekumata arved ebatõenäoliselt laekuvad arved). Kui aasta alguses oli ebatõenäoliselt laekuvate arvetel saldo, siis summad liidetakse. Kui järgmise aasta jooksul arve tõepoolest ei laeku, toimub arve kui lootusetu mahakandmine. Kui see raha siiski laekub, siis taastatakse ka arve. Vt eestpoolt. Seda meetodit nimetatakse ka kasumiaruande meetodiks. .- 2. Osatähtsus ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist. Lõppjääk võetakse bilansist ja hinnatakse kogemuste järgi, kui palju sellest laekub ja kui palju mitte, kulude leidmiseks tuleb teha korrigeeriv raamatupidamiskanne
...................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine.................................................................................23 10. Inventeerimine................................................................................................25 11. Hoiustamine....................................................................................................29 12. Laotöö korraldus.............................................................................................34 13. Lao planeerimine............................................................................................36 14. Vastukaaltõstukite kasutamise juhend..........
...................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine.................................................................................23 10. Inventeerimine................................................................................................25 11. Hoiustamine....................................................................................................29 12. Laotöö korraldus.............................................................................................34 13. Lao planeerimine............................................................................................36 14. Vastukaaltõstukite kasutamise juhend..........
puudub reaalne vajadus välisvaluutakonto järele. Juhul kui toimub mõni tehing välisvaluutades, siis antud summa konverteeritakse tehingupäeva Eesti Panga vastava valuuta kursiga ja kantakse Swedpanga kontole. [1] 4.2 Kassatehingud Kassatehingute maht ettevõttes on palju väiksem kui pangatehingute osa. Kassa kaudu toimuvad vaid lähetuskulude hüvitamine ja arvelduste aruandvate isikutega õiendamine. Juhul kui kassasse on aruandekuu lõpuks tekkinud suur saldo alates 100 000 kroonist -, siis võib seda kajastada kassasse sissetulnud laenuna eraisikutelt, mida pole veel kassast panka kantud. Juhul, kui kassas on toimunud rahade liikumisi, siis tehingute dokumenteerimiseks kasutatakse kassa sissetuleku- ja väljaminekuordereid. Kassadokumente väljastab juhataja, kes koostab kassaaruande iga sellise päeva lõpuks, mil on toimunud rahade liikumisi kassas. Kassaliikumisi iseloomustavad lausendid Tuha Talu Oüs:
osutamis näiteks naq kauba pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhendiga ja toote lõplik koostamine. 11. Mille järgi otsustatakse kas laohoone kasutamine hoiustamise seisukohalt on efektiivne või mitte? · Kaubad paiknevad infosüsteemis kirjeldatud hoiukohtadel · toodete kogused hoiukohtadel vastavad infosüsteemis kirjeldatud kogustele · kaupu siirdatakse ühelt hoiukohalt teisele minimaalselt · kaupade siirdamise teekonnad on minmaalsed · hoiukohad o kaubaga võimalikult täidetud · hoiukohtade kõrgused on kooskõlas aluste kõrgustega · hoiukohad on puhtad ja neil ei vedele pakendiosi, kile ja alusetükke · tooted paigutatud kaubaalusel korrapäraselt · kaubaalused on paigutatud hoiukohtadle korrapäraselt, aluste esiservad on ühel joonel. 12. Kuidas muutub hoiuruumi ruumalaühiku omahind lao kõrguse suurenedes?
laadimismeetrite põhine täiteaste oleks maksimaalne? Vali antud vastusevariantidest sobiv. 24 alust 30 alust 33 alust 38 alust 7. Mitu EUR-tüüpi või samade mõõtmetega kaubaalust kaubaga mahub ühes kihis 40- jalasesse konteinerisse, et selle laadimismeetrite põhine täiteaste oleks maksimaalne? Vali antud vastusevariantidest sobiv. 20 alust 24 alust 25 alust 27 alust 6. INVENTEERIMINE 1. Millisel peamisel eesmärgil teostatakse üldjuhul ladudes inventuure? kontrollitakse füüsiliste ja loogiliste laosaldode vastavust kontrollitakse, kas laos pole seisma jäänud, vigastatud ja/või mittekomplektseid tooteid kontrollitakse toodete aegumistähtaegu, partiinumbreid ja füüsilist seisukorda eesmärgiks on loogiliste ehk raamatupidamislike saldode vastavusse viimine füüsiliste ehk tegelike saldodega 2
Laoartikli varu vaheldub kasutus- ehk ringlusvaru ulatuses varu max ja min tasemete vahel. Kuna nõudlus on muutlik võib artikli varu langeda min tasemest allapoole. -> reservvaru pealt siis. Varude ringlemissagedus (inventory turnover) näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev tootevaru aasta või muu ajavahemiku jooksul vaheldub. Leidmiseks jagatakse teatud toote või toodete müük aasta jooksul keskmise laoseisuga. Varude kontrolli meetodid: inventuur (raamatupidamisandmete tegelikkusega võrdlemine) ja ABC-analüüs ning pidev inventuur – tavaliselt igal ööpäeval kontroll Inventuurid mahu järgi: täielikud (kogu ladu) või osalised (teatud varude) Inventuurid tähtaegade järgi: tähtajalised, pidev või ootamatu. Tellimisperioodi süsteem - Eeldab, et varu tase vaadatakse regulaarsete ajavahemike tagant üle ja sõltuvalt varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks kindlaksmääratud maksimum-tasemele
kavandamine toimub enamasti tooterühmade tasemel (nt kui otsustatakse maksimaalne varudesse investeeritava kapitali limiit). Ringlustsükkel LK 332 joonis Kasutusvaru Täitmisaeg tellimisvajaduse tekkest kuni kauba kättesaamiseni Tellimisvahe Laodefitsiit Max, min, tellimispunkt inventuuri viisid- Traditsioonilise tähtajalise inventeerimise kõrval on kaks populaarset meetodit ABC-analüüs ja pidev inventeerimine. Inventeerimine on ettevõtte vara raamatupidamisandmetega võrdlemiseks korraldatav vaatlus kas ülelugemise, kaalumise või mõõtmise teel. Mahu järgi võib olla täielik või osaline, aja järgi tähtajaline, pidev ja ootamatu. ABC-analüüs varude jaoks: 20% ettevõtte laoartiklitega tehakse 80% varudega seotud toimingutest. Mida rohkem on laoartikleid, seda vähem suudavad varude plaanijad töötada tõhusalt kogu sortimendiga. Enamasti
annaabi.ee 
