Kirjeldage üldjoontes, mida teie ettevõte saavutada soovib. Kuigi ära võib mainida ka kvantitatiivsed elemendid, on eesmärgid tavaliselt kvalitatiivset laadi. Oleks kasulik vastata sellistele küsimustele nagu: · Millise suurusega ettevõte on kavas? (Suur, keskmine, väike) · Missugust kasvu te ettevõttele planeerite? · Milline on põhitoodang? Kas aja jooksul lisandub veel midagi? · Kas ettevõte toetab lihtsalt perekonna vajadusi või soovite ka kasumit saada? · Millist turgu kavatsete teenindada? (Turuniss, hind, kvaliteet, mugavus, teenus jne.) · Millise kvaliteediga kavatsete toota? 2.4 Ettevõtte plaanid. Ettevõtte plaanid võivad jaotada lähituleviku ja kaugema tuleviku plaanideks. Teie ideed ettevõtte kohta võivad olla erinevad järgmise 1-2 aasta jaoks ja 2-10 aasta jaoks. Seletage, mida te tahate teha, ja millal. (Pöörake palun tähelepanu
Keskastme juhtide ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamisega ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. Esmatasandi juhtide ülesandeks on tegelda üksikasjalike toimingute elluviimise juhendamise ja kontrollimisega. Seega seisneb tegevus põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. Juhi erinevus spetsialistist: juhil on alati alluvad vähemalt 1. Need, kelle ametinimetuses sisaldub küll sõna ,,juht", kuid kelle alluvuses ei tööta ühtegi inimest on spetsialistitüüpi juhid. 4. S. Covey käsitlus ajajuhtimisest: teooria olemus ja kriitika. S. Covey käsitleb oma printsiibikeskses juhtimises eestvedamise ja isiksusega seonduvaid protsesse. Covey väidab, et liidri kujundamisel tuleb keskenduda indiviidi arendamisele. Ta märgib, et ainus inimene, keda on võimalik otseselt ja koheselt mõjutada, olete teie ise.
kirja teel. Samuti saate kaarte vahetada ainult oma otseste alluvatega (asetäitjatega). Asetäitjad saavad kaarte vahetada ja suhelda kirja teel nii Teiega kui oma alluvatega. Asetäitjad saavad suhelda omavahel ainult läbi Teie. Niisama palju kaarte, kui ära annate, peate ka kohe tagasi saama ja vastupidi. Jõudu tööle! Juhend juhi asetäitjale: Olete juhi asetäitja. Teil on alluvad. Kõigil on neli kaarti. Juhiga ja alluvatega saate suhelda ainult kirja teel. Kaarte võite vahetada nii juhiga kui ka alluvatega. Niisama palju kaarte, kui ära annate, peate ka kohe tagasi saama ja vastupidi. Jõudu tööle! Juhend alluvale: Olete alluv. Kõigil on neli kaarti. Suhelda saate kirja teel ainult oma otsese ülemusega. Ka kaarte saate vahetada ainult temaga. Niisama palju kaarte, kui ära annate, peate ka kohe tagasi saama ja vastupidi. Jõudu tööle!
Keskastme juhtide ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamisega ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. Esmatasandi juhtide ülesandeks on tegelda üksikasjalike toimingute elluviimise juhendamise ja kontrollimisega. Seega seisneb tegevus põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. Juhi erinevus spetsialistist: juhil on alati alluvad vähemalt 1. Need, kelle ametinimetuses sisaldub küll sõna ,,juht", kuid kelle alluvuses ei tööta ühtegi inimest on spetsialistitüüpi juhid. Juhid JUHTIMISVALDKONDADE järgi:finantsjuht, turundusjuht, personalijuht, operatsioonidejuht, haldusjuht, jne4. S. Covey käsitlus ajajuhtimisest: teooria olemus ja kriitika. S. Covey käsitleb oma printsiibikeskses juhtimises eestvedamise ja isiksusega seonduvaid protsesse. Covey väidab, et liidri kujundamisel
kogemuse, kuid viivitusega saab klient aru, et tema probleemi ei ole lahendatud. Ta kas pöördub 6 tagasi nõudes lahendust või juhul, kui tegemist on asjaga, mis kannatab, elab sisimas üle pettumuse ja väljendab seda oma tuttavatele ja sõpradele. Teenindaja Teenindushoiak so. Teadmised. Oskus tööalane suhtumine, suhtlemisoskus ja neid rakendada ja + = + kompetentsus esinduslikkus edastada kliendile Teeninduse kvaliteeti mõõdetakse kliendirahuloluga. Sealjuures ei tohi ära unustada, et see rahulolu tuleb saavutada olles lojaalne tööandjale, kelle poolt on ette antud teatud raamid. Teenindaja töö tulemus peab olema rahulolev klient ja lisaväärtuse müük.
5) Enesekindlus – kui kahtled endas kahtlevad ka kliendid 6) Eksimuste tunnistamine 7) Otsustamisjulgus – edasilükkamine võib nurjata kogu müügitöö, kindel otsustusvõime õigel ajal on vajalik 8) Visadus – tahe eesmärke saavutada, usk oma edusse 9) Ausus – on siiras ja otsekohene, ausus on alus usaldusele 10) Paindlikkus – ei tohi läheneda kõikidele klientidele ühtemoodi. Originaalsus! 11) Suhtlemisoskus – Müüja peaks olema pigem kuulaja mitte rääkija 12) Usaldusväärsus – lubaduste õigeaegne ja täpne täitmine MÜÜGIESINDAJA PROTOTÜÜP: energiline, füüsiliselt heas vormis; tugeva tööharjumusega, ei karda keerulisi situatsioone; ootab ja naudib teiste tunnustust; mitmekülgsete huvide, kuid mõõduka ühiskondliku aktiivsusega;
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Pressikonverentsi ja briifingu puhul tuleb initsiatiiv organisatsioonilt. Võimalik on ka vastupidine variant ning sel juhul dikteerib olukorda ajakirjanik. Huvi võib olla ka negatiivne, ajakirjanik võib ühendust võtta teile ebasobival ajal jne. Erinevad meediakanalid kajastavad uudist erinevalt. Oluline on mõista, kellele intervjuud annad. Nt. streik: ......................................................................................71 TELEFONIINTERVJUU on intervjuude alaliik. Organisatsioonis peab olema kindlaks määratud info jagamise kord ning vastutavad isikud. Kui see inimene ei oska ise vastata, suunab edasi. Kui ajakirjanik helistab, peaks mõtlema kas see inimene on vastamiseks õige persoon. Ei pea kohe küsimustele vastama, võib endale aega võtta et koguda mõtteid. Palu tagasi helistada või helistad ise. Tippjuhtkond kajastab tavaliselt järgmisi valdkondi - organisatsiooni töötulemused, korraldus, tulevikuplaanid. .................
2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju .......................................................................... 26 Kommunikatsioon ..
väljatöötamine ja edasiarendamine, töö analüüs, koosseisude ja struktuuri analüüs ning ümberkorraldamine, personali värbamine, valik, adapteerimine, personali arvestus ametikohtade, isikuandmete, puhkuste, pensionide jne osas, ametikohtade ning personali hindamine, atesteerimine, arendamine, koolitus, karjääri planeerimine, edutamine, ümberpaigutamine, rotatsioon, töösuhte lõpetamine, motiveerimine ja palgakorraldus, info- ja töökorraldus, töökeskkonna ja töökaitse ning töötajate tervise ja töövõime säilitamisega seotud küsimused. Personalitöö arendamine on personalitöö eri valdkondade süsteemne ja sihipärane edasiarendamine lähtuvalt organisatsiooni toimimise ja keskkonna muutuste monitooringust ja hindamistulemustest. Personalitöö kvaliteet on personalitööle iseloomulik arenguseisund antud hinnataval ajahetkel. Personalitöö kvaliteeti mõõdetakse organisatsioonis väljatöötatud
rollides: sekretärid pakuvad sekretäriteenust, koristaja puhastusteenust, raamatupidaja raamatupidamisteenust jne. Sagedamini märgitud tegevused ja omadused (küsitluste tulemustel), mida klient teenindajalt ootab on · Teenindusvalmidus Positiivne suhtumine klientidesse ja töösse Kliendi usaldamine ja väärtustamine · Suhtlemisoskus Oma meeleolu kontrollimine 5 Selge eneseväljendus Oskus kuulata · Tähelepanelikkus · Lahkus · Kompetentsus Oskus küsimustele vastata Kaebustele reageerimine ja nende lahendamine
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Avatud küsimused hoiakute määramiseks. ? Suletud küsimused ehk jaheiküsimused. ? Kompetentsusküsimused, näiteks juhtimisstiili küsimused. ? Situatsiooniküsimused oskuste selgitamiseks. ? Arvamusküsimused ehk probleemide tunnetamine ja orienteerumisoskuste selgitamine. ? Faktilised küsimused konkreetsete andmete saamiseks. · Küsimuste blokid tööintervjuul: ? Eelmise töö kohta, et selgitada välja oskused ja võimed, töökoormus, motivatsioon, huvid, suhtlemisoskus, kordaminekud ja lahkumise põhjus. ? Tulevase töö kohta, et selgitada: o Miks pakutav töö kandidaati huvitab. o Mida ta veel on nõus tegema. o Miks ta just selle firma valis. o Milliseid tööalaseid raskusi võib prognoosida. o Missuguse huvitusega arvestab. o Milline töökorraldus on vastuvõetav. ? Isiku kohta tugevad ja nõrgad küljed, isiksuse vajadused, ettevalmistuse tase,
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se
Mõned meie õpilastest „Kuule, Craig, anna meile pastakas.“ tulevad väga toetavatest kodudest, mõned aga lähevad koju, kus pidevalt karjutakse ja nää- Craig vastab: „Ei saa sa mingit pastakat. Ma ei saanud eelmistki tagasi.“ geldakse, kus saab kehvasti süüa, kus pere ei toimi normaalselt või on asjad veelgi hullemad... Corey läheb tagasi õpetaja juurde (enamik klassist naudib nüüd seda väikest piinlikku vahejuhtumit). Võime ja motivatsioon sellises formaalses koolikeskkonnas õppida varieerub suuresti. Ning „Ta ei anna mulle pastakat,“ irvitab Corey. õpilastel ei lähe kaua aega, et aru saada, millised on nende õpetajad... Miks siis ei peaks õpetaja Corey õpetaja ütleb, „Kuule, mul on sellest kõrini. Sa tead, et sa pead pastakat ja paberit kaasas igapäevase rolliga seotud olema mõningane loomulik, tavapärane stress ja pinge? kandma...“
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
minul olemas.» Ja Jaanus näitas, et temal ka rusikad olid. «Ma ässitan Tarapita su peale, lasen su lõhki kiskuda!» Aga ehk kü ll Tarapita ennast urisedes isanda 17 käskude täitjaks tunnistas, ei liigutanud Jaanus ennast sugugi, muudkui kostis külmalt: «Katsu!» Kes teab, kas Oodo oma tõotust oleks täitnud, aga enne katsumist astus jälle väike rahutooja verejanuliste vaenulikkude parteide vahele. «Häbi sulle, Oodo!» algas ta manitsedes, «kas sa sedaviisi kellegi junkur oled? Sa tahad koera väeti võõra peale ässitada, kelle ees sa ise süüdlane oled. Ei isa seda oleks teinud. Mõtle ikka isa peale. Isa oleks ennemini andeks palunud ja Tarapita oleks oma rumaluse eest tapelda saanud. Häbene, Tarapita, häbene, sa pole parem sugugi kui päris koer! Kas see on mu kasvatamise vaeva palk? Mine, ma ei salli sind!» See manitsus mõjus niipalju, et Tarapita oma urina jättis ja Oodo veel ikka vihaselt, aga rohkem rüütellikult ütles: «Siis peab ta minuga võitlema
2. Teine dimensioon peegeldab seda mida teine inimene teie kohta teab ja mida veel ei tea. 3. Avatud alasse kuuluv peegeldab meie avatust maailmale, soovi olla avatud. Seal on kõik need aspektid enda kohta mis on teada endale ja teistele. See on üheks kõige tähtsamaks komponendiks suhtlemisel. Nt siia kuulub üsna palju sellist pinnapealset infot nagu inimese vanus, eriala ja ka kõik see mis te olete enda kohta teistele rääkinud. Su käitumine, hoiakud, soovid, motivatsioon, mida sa tead enda kohta ja mida teised teavad sinust. Igasugune enesekohane info võib suurendada avatud ala. Mida avaramad on kahe suhtleva inimese avatud alad, seda tõenäolisemalt teineteist mõistetakse. Seejuures ajendavad head suhted avatud ala laiendama, st mida rohkem te olete end teistele avanud, seda suuremaks see ala muutub. Avatud ala tahtliku suurendamise - vähendamise teel reguleeritakse psühholoogilist distantsi.
Töötatakse palju testidega. Motivatsiooni saab tugevdada, kuid ainult nende omaduste osas, mis inimesel on juba ole- mas. Ettekujutus inimesest kvalifikatsioonide ja faktorite teooria põhjal. • Inimese oskusi (kvalifikatsioone) on võimalik tuvastada isegi enne nende oskuste välja selgitamist praktika abil. Iga inimene on võimeline töötama mitmel erineval kutsealal ja tema tööalast võimekust on võimalik testide abil selgitada. • Motivatsioon, näiteks hea töötasu, võib soodustada oskuste väljakujunemist. See tähendab, et motivatsioon võib panna inimest oma teatud oskusi edasi arendama, kuni need ka praktikas ilmnevad. Samas on need oskused inimeses latentsel kujul juba varem olemas. • Kui tööalane tegevus võimaldab inimese oskusi täielikult ära kasutada, saab inimene sellisest tööst maksimaalse rahulduse. Kliendikeskne (humanistlik) nõustamine
Läbirääkimiste psühholoogia põhimõisteid: Tehing Erimeelsuste tuum, ulatus Arutluse objekt Huvide, vaadete ühisala Kauplemisruum Kauplemine Võidule-või-kaotusele suundumus Kaksikvõidu taotlemine Olukorrataju Konflikt Koostöö Loobumine Kompromiss Ressursside analüüs Pakkumine ja vastupakkumine Avapakkumine Viimase hetke pakkumine Möönduse tegemine Ootus Rahuldav tulemus Talutavuse piir Varjatud kavatsused Muljeloomine Oma huvide kuulutamine ja kaitse Vastase huvide arvestamine Vastase huvide eiramine Vastase positsiooni väljapeilimine Vastase vaateviisi mõjustamine Kavatsuste varjamine Lubaduste andmine Valvsuse uinutamine Kõvakäeline taktika I PEATÜKK. DIALOOGI ANATOOMIA Mis on suhtlusakt? Dobrovits teeb ettepaneku seda vaadelda kui käitumisakti üksikjuhtumit. Ameerika psühholoog George Mead on välja pakkunud käitumisakti struktuuri skeemi. I faas ajend, tõug
Kui ta aga leidis, et terve plank oli mitte ainult prvitud, vaid hoolikalt kolmekordse värvikorraga käetud ja isegi - plangu alla maapinnale valge triip tõmmatud, siis oli tema imestus peaaegu kirjeldamatu. Ta ütles: «Ma ei oleks kunagi uskunud! Sedac peab ausalt tunnistama: sa vöid töötada, kui sa ainult tahad, Tom.» Kuid siis kahandas ta kütust, lisades: «Aga ma pean ütlema, seda juhtub küll väga harva, et sa tahad. Hüva, mine siis ja mängi, kuid vaata, et sa õigel ajal tagasi tuled, muidu saad naha peale.» Tädi Polly ofi nii vaimustatud Tomi hiilgavast saavutusest, et ta poisi sahvrisse viis, eriti ilusa õuna valis ja selle talle andis moraalijutluse saatel sellest, millise täiendava väärtuse ja maitse omandab ausa pingutusega teenitud tasu. Ja sellal, kui ta lõpetas sobiva pühakirjasõnaga, «õngitses» Tom endale ühe koogi.
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
75% Divisionist kuulub Interpublic'le. Keti kaudu hangitakse oskusteavet ja jôukaid rahvusvahelisi kundesid. Ketti kuulub ka Kolm Karu. Tema partneriks on Publicis Worldwide. 8. Milliseid inimese poolt reklaami tajumise iseärasusi tuleb reklaamitegevuses arvesse võtta? Tänapäeva infotulvas on reklaami üheks võtmeküsimuseks tähelepandavus, kuidas seda võita, hoida ja juhtida. Tähelepanu mõjutavad individuaalsed faktorid pole reklaami valmistaja kontolli all: -vajadused ja motivatsioon (näljased on toitumisstiimulite suhtes palju tundlikumad) 2 -hoiakud. Kogntiivse tasakaalu teooriate kohaselt taotleb inimene hoiakute vahelist tasakaalu. Inimesed on vastuvõtlikumad infole, mis on kooskõlas nende hoiakutega ja võivad vältida hoiakutega vastuolus olevaid teateid. Reklaamil on raske köita toote vastaste tähelepanu, st uusi kliente raske saada.
Ilma turundusinfota kasutab (turundus)juht intuitsiooni. Uuring Intuitsioon 2 Turundusuuringud Meelis Zimmermann Olemus ametlik planeerimine, subjektiivne, isiklik teaduslik lähenemine, tunne, eelistus kirjeldamine, analüüsimine Meetod loogiline kogemuslik, süstemaatiline, selgituslik statistiline Väljund käibeprognoos, praktiline lahendus turuseisund, väikeprobleemi turundusstrateegia lahendamiseks Turundusuuring on see, mis juhtimisel aitab vähendada juhuslikkuse momenti. 1.4 Turundusuuringute ajalugu 1880 – 1920 – statistika etapp
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
78. Kogu meie olemus on meie mõtete tulemus 79. Elu on nagu teater, sest kõige suuremad kelmid istuvad sageli kõige parematel kohtadel 80. Elu on kibe tablett, mida mitte ükski meist ei suuda magustamata alla neelata 81. Elu on teater, ainult ilma proovideta 82. Elu on lill, lõhnab ja pakub silmailu, kuid kasvab igasuguse sita peal 83. Elu kõrgeimaks vormiks on olend, kes juhib ise oma tegusid 84. Elu on justkui raha. Sa võid seda kulutada nii nagu tahad, kuid sa saad seda kulutada ainult ühe korra 85. Sometimes I wanna go to sleep and NEVER wake up again 86. Elu on nagu golfipallsee saab pidevalt lööke ja lõpetab augus. 87. Kõik, mis ei tapa teeb väga tugevaks 88. Elu on hea õpetaja, kuid kahjuks ta tapab kõik oma õpilased 89. Elus on nagu väikese lapse särklihtne ja sitane 90. Elu on veider naliüks lausutud sõna altari ees ja juba oledki abielus, üks unes kogemata pillatud lause ja juba oledki lahutatud 91
Valimissüsteemid. Valimiskäitumine Majoritaarne valimissüsteem-maa jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks,kui palju kohti parlamendis.Võidab ringkonnas enim hääli saanud kandidaat(ei pea saama 50%). NT.Briti,USA,Kanada 1.Lihtne majoritaarne süsteem a)võidab enim hääli saanud kandidaat(üks ringkond=1 koht) NT:USA,UK,India 2.Absoluutse enamuse süst. a)valijad reastavad kandidaadid(1,2...); b) Kui ükski ei saa enamust:elmineeritakse nimekirja lõpust,nende teine eelistus jaotatakse ümber esimestele.; c)protseduur jätkub,kuni üks kandidaat saab 50%+1 3
ning personaliotsingust, mistõttu on uurimustöö loodetavasti abiks IKT sektori personaliotsingu, eriti tegevjuhi ja projektijuhi otsimise, korraldamisel. Töö annab praktilist abi personaliotsingu korraldamisel. Näiteks, milline peaks olema töökuulutus. Autori arvates on uurimustöö eriti kasulik inimestele, kes loovad oma IKT ettevõtte, aga pole varem kokku puutunud personaliotsinguga. Võimalike tulevikusuundadena peab autor vajalikuks analoogsete intervjuude läbi viimist suurema hulga inimestega, kes on väga hästi kursis IKT sektori personaliotsinguga. Eelküsitluse võiks läbi viia veel enamate IKT ettevõtete seas, et saaks kindlamalt teha üldistusi Eesti IKT sektori kohta. Ka võib antud uurimuse metoodikat laiendada teistel tegevusaladele ning ka muudele ametikohtadele inimeste otsimise eripära teada saamiseks. 1. IKT SEKTORI PERSONALIOTSINGU TAUSTATEADMISED
CD pildid ja kaardid omavad väärtust nii allikatena kui ka iseseisva illustreeriva materjalina teema toetuseks. DVD filmilõikude osas otsustab õpetaja ise, kas näidata terve lõik või valida sobivad katkendid. Samuti saab õpetaja valida, mida ja mis mahus ta annab õpilastele iseseisvaks tööks ning mida ta kasutab tunni illustreerimiseks. Õppematerjali soovitame kasutada gümnaasiumis ja põhikooli viimases klassis. Käsitletava teema keerukus eeldab probleemide mõistmist toetavate ajalooteadmiste olemasolu. Nooremale kooliastmele võib holokausti teema olla liialt emotsionaalne ja rusuv. Seega peaks teema käsitlus ja iga mõttevahetus või arutelu alati lõppema kokkuvõttega õpetaja juhtimisel. Õpilaste küsimustele tuleks vastuseid otsida koos ning õpetaja ei tohiks õpilasi teemaga omapead jätta. Õppematerjali katsetasid Siiri Aiaste Tallinna Kuristiku Gümnaasiumist, Mart Kand Tartu
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid................................................................
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme
armastama. Satanism on jõhkralt omakasupüüdlik ja loomalik filosoofia. Ta põhineb usul, et inimesed on pärilikult omakasupüüdlikud ja vägivaldsed loomad, et elu on darwinlik heitlus enamkohastunu ellujäämise nimel ning et maailma valitsevad need, kes selles lõputus võitluses, mis käib igas dzunglis, võitlevad, et võita kaasa arvatud selles urbaniseerunud ühiskonnas. Põlasta seda loomalikku välimust, kui tahad, see põhineb juba sajandeid tõelistel oludel, mis eksisteerivad siin maailmas ning me pärime need tõenäolisemalt kui müstilised piimajõed ja pudrumäed, mida on kuulutanud kristlaste piibel. Saatanlikus Piiblis on Anton LaVey satanismi filosoofia palju sügavamõttelisemalt lahti seletatud, kui ükski tema eelkäija Pimeduse Kuningriigis. Lavey kirjeldas detailselt uuendusi, mis ta rituaalides oli teinud, et realistide kirikut luua. Juba Saatanliku Piibli esimese väljaande
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
