· Viiendal embrüonaalarengu nädalal tulevaste kõhrede kohal mesenhüüm tiheneb, rakud kaotavad jätked, ümarduvad ja paigutuvad kõrvuti ning hakkavad tootma basofiilset intertsellulaarset substantsi; rakud (kondroblastid/kondrotsüüdid) produtseerides uut maatriksit tõukuvad üksteisest eemale · Ümbritsev mesenhüüm moodustab perikondri (excl. liigeskõhred) Kõhrkoe kasv · Kõhrkude kasvab interstitsiaalse ja apositsioonilise kasvu teel · Interstitsiaalne kasv - rakkude jagunemise kõhrkoe sees · Apositsiooniline kasv - perikondri sisemise kihi (kondrogeenne kiht) rakkude diferentseerumine kondroblastideks · Nimetatud kahel viisil toimub uue kõhre moodustumine kõhresiseselt (interstitsiaalne kasv) ja kõhre välispinnal (apositsionaalne kasv) Kõhrkoe kaks kasvuviisi Peri- konder Kondro- 1 blast Kondro- tsüüt 2 Maatriks
Vee ja vedeliku ainevahetus Test! 2 loengu teemat. Jaotus: kogu organismi vesi 60%, Intratsellulaarne (koevedelik) u 40%, ekstratsellulaarne (rakuväline vedelik) u 20%, mis jaotub interstitsiaalne u 15% ja plasma u 5%. Kuhu läheb Na, sinna läheb vesi. Vedeliku jaotust mõjutavad: Vererõhk- vereringe algusosas (arterite süsteemis) suurem, lõpus (venoosses süsteemis) langeb. Onkootne rõhk- tingitud valkude veesidumisvõimest. Difusioon- lahustunud aine molekulide jaotumine ühtlaselt. Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani suurema kontsentratsiooni suunas. Filtratsioon- hüdrostaatiline rõhk surub vedeliku läbi poolläbilaskva membraani.
q Digitaliseerimine ja vatsakeste sageduse alandamine q Dopamiini infusioon q Kopsuturset ravitakse ka cpapmaskiga CPAP MASKIGA RAVI NÄIDUSTUSED q Kardiaalse etioloogiaga hingamispuudulikkus(kopsuturse), kui medikamentoosne ja hapnikravi pole piisavad. q Praktikas rahuolekuhingeldust põhjustav südamepuudulikkus, kui hingamislihaste töö on lisandunud, kopsudes kuuldub paisuräginaid ja kopsupildil on paisunähud selgesti lisandunud (interstitsiaalne turse). Ravi nõudva hüpokseemia tunnuseks on sageli haige rahutus. CPAP MASKIGA RAVI VASTUNÄIDUSTUSED q Teadvushäire tõttu hoida hingamisteid avatuna või kui kriitilises olukorras oleva patsiendi hingamissagedus ja -jõudlus vähenevad. Sellisel juhul on näidustatud intubatsioon ja kunstlik ventilatsioon, kui haige üldseisund seda nõuab. TÜSISTUSED KOPSUTURSE KORRAL q jalgade turse (ödeem) q
Rakkude, seega ka inimese organismi kui terviku kogumassist moodustab suurima osa siiski keemiline ühend, mis süsinikku ei sisalda - vesi. Nagu eespool osutatud, moodustab vesi meie kehast ligikaudu kaks kolmandikku. Vee hulk inimorganismis sõltub nii vanusest kui soost. Kogu organismis leiduv vesi jaguneb intratsellulaarse (rakusisese) ja ekstratsellulaarse (rakuvälise) ruumi vahel, viimase moodustavad interstitsiaalne vedelik ja vereplasma, aga ka lümf, tserebrospinaal- ja sünoviaalvedelik (tabel 1.3.). Tabel 1.3. Vee hulk ja jagunemine inimese organismis (protsentides keha massist) (Seeley jt, 1995) Iga Üldine Intratsellulaarne Ekstratsellulaarne Plasma Interstitsiaalne Ekstratsellu- laarne kokku
Seemnevääntuubulid - tugevasti väänlevad mittehargnevad torukesed, mis moodustuvad kinnise lingu, mille mõlemad otsad avanevad munandi võrgustikku (rete testis) Kõikide vääntuubulite kogupikkus mõlemas testises on kuldil, pullil kuni 6 km valendikku vooderdab spermatogeenne epiteel, mis sisaldab spermatogeense rea rakuvorme (spermatogoonid, primaarsed ja sekundaarsed spermatotsüüdid, spermatiidid ja spermatosoidid) ning tugirakke e. Sertoli rakke Testise interstitsiaalne kude Interstitsiaalses koes paiknevad testosterooni tootvad rakud - Leydigi e. interstitsiaalsed rakud Munandivõrgustik (rete testis) omavahel seostuvate kanalikeste süsteem, mis paikneb munandi keskseinandis; valendikku vooderdab ühekihiline kuupepiteel, mille rakud omavad valendikupoolsel pinnal mikrohatte ja ühte pikka tsentraalset ripset (flagellum) Viimajuhakesed (ductuli efferentes) munandivõrgustiku kanalikesed liituvad ja moodustavad viimajuhakesed (täkk 12-23, koer 15-18)
o limasmädane, atoopiline, bronhopneumoonia, healoomuline kulg, r obstruktiivne endogeenne, laatuvkoldeline ehk lümfisõlmede m segavorm interstitsiaalne, osavõtt, lubisoolade i krupoosne sadestumine. d · Äge hematog
Ekstratsellulaarne maatriks (inglise extracellular matrix) ehk rakuvaheaine on loomarakkudevaheline (väline) võrgustik, mis koosneb erinevatest rakkude valmistatud ning nende sekreteeritud (väljutatud) polüsahhariididest ja valkudest[1]. Ekstratsellulaarse maatriksi (nüüdsest rakuvaheaine) peamine ülesanne on toimida kudede ehitusliku osana (pakub struktuurset tuge) ning mõjutada nende arengut ja talitlust.[1]. Rakuvaheainet leidub eriti palju just sidekoes. Rakuvaheainesse kuuluvad interstitsiaalne maatriks ja basaalmembraan.[2] Interstitsiaalne maatriks asub mitmete loomarakkude vahel ehk nende intertsellulaarses ruumis. Polüsahhariididest koosnevad geelid ja fibrillvalgud täidavad tühjad ruumid ja töötavad kui kokkusurumisel tekkiva stressi vastased puhvrid rakuvaheainele.[3] Basaalmembraanid on plaatjad rakuvaheaine ladestused, millel paiknevad erinevad epiteelrakud. 27. Prokarüootne rakk, mõiste, üldine iseloomustus, nimeta organismirühmad, kellel
siirdatakse kellelegi, kes on juba sensibiliseeritud transplantaadi antigeenide vastu, tekib nn sekundaarne äratõukereaktsioon, mis võib kulgeda küllalt kiiresti (valge transplantaat). Krooniline reaktsioon. Ilmneb sageli alles aastate pärast peale siirdamist, põhjuseks doonori ja retsipiendi HLA antigeenide sobimattus. Sõltub see immuun-supressiivsest ravist. Histoloogilistes preparaatides on leitud transplantaadi veresoonte seinad on tihenenud ja veresooned blokeeritakse, esineb interstitsiaalne fibroos. Tegemist on nii rakuliste kui ka humoraalsete immuunmehhanismidega. Transplantatsioonil on oluline, et kasutatakse näiteks valge rassi luuüdi, kuna negroidsetel, mongoliidsetel rassidel on HLA veidi erinevalt arenenud. Transplantaati võivad kahjustada ka organismi teised haigused. Oluline on kontrollida ja juhtida transplantatsioonireaktsiooni, vajalikud oleksid uued ravimid, mis suudaksid ära hoida äratõukereaktsiooni. Transplantaadi peremehe vastane reaktsioon.
põletik · Epiteelrakkude tüüp viitab kuseteede seisundile ja/või põletiku asukohale: - lameepiteelrakkude rohke esinemine osutab võimalusele, et genitaalid olid proovi andmisel pesemata või patsient on rase; - transitoorsed epiteelrakud: põletik alumiste kuseteede piirkonnas ja mitteinfektsioossed uroloogilised haigused; - tuubulusepiteelrakud: neerupõletik (püelonefriit, glomerulonefriit, interstitsiaalne nefriit). · Silindrid pärinevad distaalsetest neerutorukestest. Tervetel võivad hüaliinsilindrid olla hommikuses uriinis, tavaliselt viitavad neerupatoloogiale. 2. Hematuuria ilma põletikurakkudeta uriini sademes. Põhjused: - urolitiaas; - kasvaja; - glomerulonefriit; - tsüstiit; - põiekateeter; - meditsiiniline protseduur. · Erütrotsüüdid: - normaalsed erütrotsüüdid pärinevad alumistest kuseteedest;
Skeletis 14% organismi veehulgast Veres 5% organismi veehulgast - Vedelikke jaotumine ruumidesse: Intratsellulaarne 40% kehamassist Ekstratsellulaarne 20% kehamassist - Ekstratsellulaarne vedelik moodustab 20% kehamassist; siia kuuluvad ka veri ja lümf; vere koostisest (elektrolüütide sisaldus) saab määrata vee ja elektrolüütide ainevahetuse häirete olemasolu; veri moodustab 5% kehamassist. - Interstitsiaalne vedelik moodustab 14% kehamassist; kudede vahel olev vedelik; elektrolüütide sisaldus tühine; toimib voluumeni puhversüsteemina. - Transtsellulaarne vedelik moodustab 2-3% kehamassist; Kehaõõntes olev vesi (pleuraõõs, peritoneaalõõs, seedetrakt jt); mäletsejaliste seedetrakt on mahukas transtsellulaarne vedelik moodustab kuni 15%. - Nahk oluline roll organism veesisalduse regulatsioonis; Moodustab kehamassist kuni 16%, veesisaldus (enda kaalust)
lümfadenopaatia, splenomegaalia), maks (nt muutused maksafunktsiooni testides, hepatiit), lihased ja liigesed (nt liigeste turse, müalgia, artralgia), närvisüsteem (nt hepaatiline entsefalopaatia), neerud (nt proteinuuria, interstitsiaalne nefriit, neerupuudulikkus), kopsud (nt düspnoe, kopsuturse, astma, bronhospasm, interstitsiaalne pneumoniit), angioödeem, anafülaktilised reaktsioonid. Ainevahetus- ja toitumishäired Sage Hüponatreemia. Väga harv Hüponatreemia, mis on seotud sümptomitega nagu
· Keskmise intensiivsusega lihastööl kaotame 0,5 1,0 liitrit tunnis, intensiivsel koormusel ligi 3 l. Organismis vedelikku ca 60% · Elu on võimalik ilma hapniku ja valguseta, kuid mitte ilma veeta · Vedelikul ja soolasisaldusel tihe seos · Veesisaldus on erinev eri vanuses ja sooliselt Vastsündinu 0.75 l/kg Poiss 0,64, tüdruk 0,53 l/kg Mees 0,53, naine 0,46 l/kg Kehavedelik jaotub · 1. Intravasaalne ruum Vereplasma, vastab 5% kehakaalust · 2. Interstitsiaalne ruum Rakuvaheruum, vastab 15% kehakaalust · 3. intertsellulaarne ruum Raku siseruum, vastab 40% kehakaalust Kehavedeliku tähtsus · Makromolekulide koostisosa · Madalmolekulaarsete ainete lahustamiseks · Energeetika · Ensümaatiliste reaktsioonide substraat · termoregulatsioon Vesi organismis · Päevane vedelikutarbimine sõltub Soost ja vanusest · Noores eas on vedeliku sisaldus suurem · Vee äraandmine ja vastuvõtt peavad tasakaalus olema
Võtab vastu ja saadab taksonit mööda edasi. Dendriitide funktsioon on seostada erinevaid närvirakke omavahel. Dendriidid hargnevad. Need on kontaktis teise neuroniga. Kontaktid erinevate neuronite vahel toimuvad sünapsite kaudu. Sünaps-moodustis, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvi innerveeritavale elundile. Igale neuronile on närvisüsteemis on olemas gliiarakud. Need ümbritsevad närvirakke. Neid närvirakkudest rohkem. Nende vahel on ruum(interstitsiaalne ruum)-rakkude vaheline ruum. Gliiarakkude funtsioon on tugifunktsioon närvirakkudele ja kaitsefunktsioon. 1. Närvisüsteemi üldine jaotus Närvisüsteem jaguneb kaheks suureks osaks: 1. Somaatiiline (keha tserebrospinaalne). Innerveerib soomat. Kõik see, mis katab skeletti+ meeleelundid. 2. Autonoomne (vegetatiivne). Inneveerib siseelundeid ja veresooni. Seljaaju vedelik pääseb vatsakestesse. 2. Erutuse ülekanne närvisüsteemis. Sünapsi ehitus ja omadused
lihastes, ajus 74-75% maksas 67-68 % rasvkoes 30 % luudes 22-23 % Vesi / vedelik jaotub organismis: rakusiseseks (intratsellulaarne ICV) - 66% kogu keha veest - 2/3 koguhulgast = 28 liitrit ja rakuväliseks (ekstratsellulaarne ECV) - 33% kogu keha veest 1/3 koguhulgast = 14 liitrit Rakuvälise vedeliku moodustab: * rakkude vaheline (interstitsiaalne) koevedelik (ISV) - 26% kogu keha veest; * soonsisene (intravasaalne) vedelik (vereplasma) (IVV) - 7% kogu keha veest (3-3,5 l). T r a n s t s e l l u l a a r n e vedelik (nn. kolmas vedelikuruum) tekib sekretsiooni tulemusena õõnesruumidesse (nt. tserebrospinaalruum, pleura-, kõhukelmeõõs, mao-sooltrakt) Intra- ja ekstratsellulaarruum on omavahel eraldatud rakumembraaniga, plasma ja interstitsiaalse ruumi vahel on kapillaarmembraan. Vedelikuruumide vahel esineb ioonide
kondrotsüütideks) Mesenhüüm Kondroklast e. makrofaag Histogenees: kondroblastid toodavad põhiainet ja kiude, jätkub kondroblastide diferentseerumine kondrotsüütideks Organogenees: mesenhüümist tekib perikonder, tekib noor kõhr kondroblastidega ja tsentraalne kõhr kondrotsüütide ja neist tekkivate kondronitega. Kõhrkoe kasv 1. Apositsiooniline kasv toimub kõhre välispinnal perikondri sisemine kihi rakkude diferentseerumisel kondroblastideks 2. Interstitsiaalne e. kõhresisene kasv toimub rakkude jagunemise teel kõhrkoe sees Kõhre regeneratsioon Toimub perikondri ja seda ümbritseva sidekoe arvel. Defekti täitva sidekoe muutumine kõhrkoeks toimub väga aeglaselt, suure defekti korral ei taastu ja tekib sidekoeline arm. 9. loeng P. Hussar Luukude (textus osseus) 1. Lamellaarne luukude (textus osseus lamellosus) 2. Jämedakiuline luukude (textus osseus reticulofibrosus) 3. Tsement (cementum) 4. Dentiin (dentinum)
Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel. Rakkude sees on membraanidega ümbritsetud ruumid, mille keemiline koostis võib tsütosooli omast oluliselt erineda. Et bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad, siis osmoos on oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 (~11 l) on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 (~3 l ) vereplasma. Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne vedelik: tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedelik jt. Ainete liikumine vedelikuruumides e tsirkulatsioon: Vedelikuruumide sees difusioon, Vedelikuruumide vahel: Ekstratsellulaarne vedelik rakud: osmoos. Vereplasma interstitsiaalne vedelik: difusioon ja filtratsioon. 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus
ning ühe ja sama aine ägeda ja kroonilise mürgistuse kliiniline pilt võib olla ühesugune või täiesti erinev, siis on järgnevalt ära toodud elavhõbeda mürgistuste erinevad pildid. 5.6.1 Äge mürgistus Elavhõbeda aurud. Iseloomulik on metalli maitse suus, peavalu, oksendamine, verine kõhulahtisus. Mõne päeva pärast tekivad haavandid igemetel, suulaes, ülemistes hingamisteedes. Tekib äge korrosiivne bronhiit ja interstitsiaalne pneumoniit kõrge palavikuga, millega võivad kaasneda ka kesknärvisüsteemi nähud (treemor, suurenenud erutuvus). Anorgaanilised ühendid. Ilmneb otsene toksiline toime neerutuubulite rakkudele, mille tulemuseks on nende nekrootiline kahjustus. Orgaanilised ühendid (metüülelavhõbe). Kahjustab närvisüsteemi, eelkõige suuraju koort, mille rakkudes pärsitakse valgusüntees, tagajärjeks rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine
kulg. Immuunreaktsioonil organismi kudedega vabaneb pidevalt autoantigeeni. Autoimmuunprotsessi tekkimine: 1. Teatud komponent, mis ei avaldanud mõju org-i immuunsüsteemile, osutub auto-ag. 2. Häire immuunkompetentses süsteemis kaob tolerantsus oma antigeenide suhtes. Süsteemsed autoimmuunhaigsed: 1. Süsteemne erütematoosne luupus (SLE) *nahk: liblikakujuline erüteem näol, vaskuliit pärisnahas; *liigesed: äge mittedestruktiivne sünoviit; *kopsud: pleuriit, interstitsiaalne fibroos; *süda: perikardiit, endokardiit südameklappidel. 24. Inimese normaalne mikrofloora, mikrofloora kujunemine, jaotus, tähtsus. Probiootikumid. Inimese normaalne mikrofloora. Inimese nahk, enamik limaskesti on asustatud erinevate aeroobsete ja anaeroobsete mikroobide poolt. Normaalne mikrofloora: oluline liigi säilimisel. Mikroorganismide hulk on 10x suurem kui keharakkude hulk. Iga
Viirused – gripiviirus, adenovirus, respiratoorne viirus jt. Patogeensed seened Tekitaja satub tavaliselt kopsu bronhogeenselt õhust ja ninaneelust. Harva hematogeenselt või aspiratsiooni teel. Soodustab: Külmetus Organismi vastupanuvõime langus Suitsetamine Ülepinge Kliinilise kulu ja morfoloogilise leiu alusel jaguneb kopsupõletik: A. Sagaraline ehk lobaarne ehk krupoosne kopsupõletik. B. Koldeline ehk bronhopneumoonia. C. Interstitsiaalne kopsupõletik. Krupoosne kopsupõletik ehk pneumonia crouposa Krupoosne kopsupõletik haarab terve kopsusagara, kergemal juhul ka osa sagarast. Tekitajaks on pneumokokk. Soodustab: Külmetamine Alajahtumine Saastunud õhk Halb toitumine Kaasnevad haigused Kliiniline pilt: Haigus algab järsku külmavärinate ja kõrge temperatuuriga. Temperatuur tõuseb kõrgele mõne tunni jooksul.
Intratsellulaarne vedelik : ta ei ole kompaktne, moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana. Selle keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel. Bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad ja sellepärast on osmoos oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarne vedelik : 4/5 selles on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 vereplasma. Selle hulka loetakse transtsellulaarne vedelik : tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedelik jt. Kehavedelikud on päritolult näärmete sekreedid, filtraadid või mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid.Organismis ei leidu kusagil vett ilma lahustunud komponentideta. Kehavedelikud täidavad mitmekesiseid ülesandeid sõltuvalt kehavedeliku komponentidest. Kehavedelike komponendid (mmol/liitri kohta )
mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel. • Rakkude sees on membraanidega ümbritsetud ruumid (kompartmentid), mille keemiline koostis võib tsütosooli omast oluliselt erineda. • Bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad ja sellepärast on osmoos oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarne vedelik: Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 (~11 l) on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 (~3 l ) vereplasma • Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne vedelik: tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, 18 silmakambrite vedelik, sünoviaalvedelik, peritoneaalvedelik, perikardiaalvedelik jt. Transtsellulaarset vedelikku on kokku 1-2 liitrit. Kehavedelikud: Päritolult on nad näärmete sekreedid, filtraadid või
kraniaalnärvide ganglionides. Vöötohatis tekib viiruse replikatsioonil kogu dermatoomi ulatuses. Vöötohatis võib tekkida rakulise immuunsuse allasurumisel või teistel viiruse aktivatsiooni mehhanismidel. Loengus: ülemiste hingamisteede või konjunktiivide infektsioon > viiruse replikatsioon regionaalsetes lümfisõlmedes > primaarne vireemia > replikatsioon maksas, põrnas, teistes organites > nahainfektsioon, villiline lööve. Viirus replitseerub aeglaselt. Haigused. Tuulerõuged. Interstitsiaalne pneumoonia – 20…30% täiskasvanutest, võib olla surmav. Tekib põletikulisest vastusest. Vöötohatis. Postherpeetiline neuralgia – kroonilise valu sündroom, kuid-aastaid. Kuni 30% üle 65-aastastest, kellel vöötohatis. Disseminatsioon kopsu, ajju, maksa. Kaasasündinud vorm väga harv: jäsemete defektid (hüpoplaasia), KNS ja silma defektid. Diagnostika. Tsütoloogia. Antigeeni määramine, PCR on tundlikud. Viiruse isoleerimine – harva, viirus transpordil labiilne. Seroloogia
tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel. · Rakkude sees on membraanidega ümbritsetud ruumid (kompartmentid), mille keemiline koostis võib tsütosooli omast oluliselt erineda. · Et bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad, siis osmoos on oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarne vedelik · Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 (~11 l) on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 (~3 l ) vereplasma · Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne vedelik: tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedelik jt) Ainete liikumine vedelikuruumides ehk tsirkulatsioon: · Vedelikuruumide sees difusioon · Vedelikuruumide vahel: - Ekstratsellulaarne vedelik rakud: osmoos - Vereplasma interstitsiaalne vedelik: difusioon ja filtratsioon 7. Vere üldiseloomustus
vahel.Lakteeriva udara näärme-lõpposad moodustuvad epiteelirakkude ainsast kihist ja rakkude ainsast liigist. Piimaga täitudes suurenevad lõpposad, põhjustades rakkude lamestumist ja alveoolide vahel asetsevate verekapillaaride kokkusurumist väga pikkade lüpsivaheaegade puhul. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud ja interstitsiaalne sidekude esineb vaid õhukeste kihtidena. Tiinusaegne udara näärmekoe areng toimub juba enne udara märgatavat suurenemist. Udara involutsioon udarasiseseid ehituslikke muutusi, mille tagajärjel udara suurus ja sekretsioonivõime vähenevad, nim. involutsiooniks ehk taandarenguks. Involutsioon, mis avaldub näärme-lõpposade vähenemises ja nende osalises kaos, algab igakordse laktatsiooniperioodi lõppedes. Involutsioon ei haara kogu udarat korraga, vaid sagarike viisi.
Lakteeriva udara näärme-lõpposad moodustuvad epiteelirakkude ainsast kihist ja rakkude ainsast liigist. Piimaga täitudes suurenevad lõpposad, põhjustades rakkude lamestumist ja alveoolide vahel asetsevate verekapillaaride kokkusurumist väga pikkade lüpsivaheaegade puhul. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud ja interstitsiaalne sidekude esineb vaid õhukeste kihtidena. Tiinusaegne udara näärmekoe areng toimub juba enne udara märgatavat suurenemist. Udara involutsioon udarasiseseid ehituslikke muutusi, mille tagajärjel udara suurus ja sekretsioonivõime vähenevad, nim. involutsiooniks ehk taandarenguks. Involutsioon, mis avaldub näärme-lõpposade vähenemises ja nende osalises kaos, algab igakordse laktatsiooniperioodi lõppedes. Involutsioon ei haara kogu udarat korraga, vaid sagarike viisi.
vahel.Lakteeriva udara näärme-lõpposad moodustuvad epiteelirakkude ainsast kihist ja rakkude ainsast liigist. Piimaga täitudes suurenevad lõpposad, põhjustades rakkude lamestumist ja alveoolide vahel asetsevate verekapillaaride kokkusurumist väga pikkade lüpsivaheaegade puhul. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud ja interstitsiaalne sidekude esineb vaid õhukeste kihtidena. Tiinusaegne udara näärmekoe areng toimub juba enne udara märgatavat suurenemist. Udara involutsioon udarasiseseid ehituslikke muutusi, mille tagajärjel udara suurus ja sekretsioonivõime vähenevad, nim. involutsiooniks ehk taandarenguks. Involutsioon, mis avaldub näärme-lõpposade vähenemises ja nende osalises kaos, algab igakordse laktatsiooniperioodi lõppedes. Involutsioon ei haara kogu udarat korraga,
Esmased sugurakud migreeruvad gonaadidesse 6.arengunädala jooksul. Kui organism on XY fenotüübiga, siis 8.arengunädalal diferentseeruvad somaatilised rakud gonaadides Sertoli rakkudeks. 8.arengunädala jooksul arenevad Sertoli rakud ümbritsevad gonaadidesse saabuvad sugurakud ning organiseerivad endid testise juhadeks. Sertoli rakud toodavad AMFi (surub alla Mülleri juha arengu) ning hiljem toetab spermi arengut (spermatogenees). Loote arengu jooksul interstitsiaalne mesenhüüm (testises) diferentseerub Leydigi rakkudeks, mis toodavad testosterooni. AMF (anti-Mülleri faktor) põhjustab Mülleri juha taandarengu ning testosterooni mõjul Wolffi juha diferentseerub sisemisteks isassuguorganiteks. Emasgonaadi e. munasarjade areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, granulooskihi ja teeka rakkude diferentseerumine, folliikuli moodustumine) Emasgonaadi pinnaepiteelis arenevad kortikaalsed väädid. Emastel paiknevad
· vitamiinid hädavajalikud paljudes protsessides · jääkained uurea, kusihape, kreatiniin jt valkude laguproduktid · gaasid 2% hapnikku ja 70% süsihappegaasist liigub plasmas lahustunult · regulaatorained hormoonid reguleerivad paljude protsesside kulgu rakkudes Vereanalüüse on palju eri variante, olenevalt sellest, mis haigust jälgitakse või otsitakse. Teised verega seotud kehavedelikud: · koevedelikud kõigis kudedes on rakkude vahel interstitsiaalne vedelik, mis on pidevas seoses vereplasmaga. Koos veega liiguvad ka selles lahustunud ained · lümf lümfisüsteemi kaudu vereringesse tagasi juhitav osa koevedelikest · ajuvedelik ajuvatsakestes soonpõimikute toodetud väga lahja vereplasma, see on koevedelikuks närvikoele kesknärvisüsteemis ja osalt ka perifeerses närvisüsteemis · primaarne uriin neerudes algul valguvaba vereplasma, hiljem neerutorukestes imendatakse
· - moodustuvad patoloogilistes tingimustes; Füsioloogiline immunoloogiline tolerantsus enesesäilitamise võime üks põhialuseid; Autoimmuunsete haiguste kujunemismehhanismid a) geneetiline soodumus b) infektsioonide roll Süsteemsed autoimmuunhaigsed Süsteemne erütematoosne luupus (SLE) - nahk: liblikakujuline erüteem näol, vaskuliit pärisnahas; - liigesed: äge mittedestruktiivne sünoviit; - kopsud: pleuriit, interstitsiaalne fibroos; - süda: perikardiit, endokardiit südameklappidel; Infektsioonid Infektsiooni tekkeks vajalik: vastuvõtlik organism ja patogeenne mikroob Infektsioon hõlmab kõiki bioloogilisi protsesse, mida põhjustavad mikroorganismid makroorganismi tungides ja seal paljunedes. Mikroorganismide (bakterid, viirused, seened, algloomad) poolt põhjustatud haigused: 1) tõelised nakkushaigused (gripp, difteeria, düsenteeria). Tegemist kindla
regioonist teise. Segmentaalsed duplikatsioonid on DNA segmendid, millel on peaaegu identne järjestus. Segmentaalsed duplikatsioonid on kromosoomi-spetsiifilised madala koopiaarvuga kordused (LCR), duplikonid, millel on suur homoloogia. Segmentaalsed duplikatsioonid on kas peritsentromeetrsed (peamiselt interkromosomaalsed), subtelomeersed (nii inter- kui intrakromosomaalsed) või interstitsiaalne (kromosoomi õlgades). • Erinevatel kromosoomidel on erinev segmentaalse duplikatsiooni muster – kromosoomid 7, 9, 15, 16, 17, 19, 22 ja Y on rikastatud duplikatsioonidega ning kromosoomid 2, 3, 4, 5, 8, 14 ja 20 on vähendatud duplikatsioonidega. • Intrakromosomaalsete duplikatsioonide ja geenide tiheduse vahel esineb positiivne korrelatsioon. Segmentaalsed duplikatsioonid ei ole
Ca-ioonid – oluline kokkutõmbeks (piim); sarnane sümpaatilisele närvile VERI JA VERERINGE 1.Organismi sisekeskkond Vesi moodustab täiskasvanul 60% kehamassist. Sellest 2/3 moodustab intratsellulaare vedelik(rakkude koostises olev vedelik) ja 1/3 ekstratsellulaarne vedelik(rakkude vahel olev vedelik). Intratsellulaarne vedelikuruum moodustub kõikides organismi rakkudes vedelikuruumide summana. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 on interstitsiaalne e. koevedelik ja 1/5 vereplasma. Veri moodustab 6-8% keha massist (4-5l); lümf 2l ja koevedelik ~11l. Kõige rohkem vedelikku ajus, kõige vähem luukoes. 2.Veri vere hulk: Veri moodustab 1/10 organismis olevast vedelikust. Veri on vedel sidekude. Vere hulk rahuajal 4-5l ja raske kehalise töö ajal 20-35l. koostis: Koosneb paljudest komponentidest. ~55% vere mahust on vereplasma ja ~45% vererakud Veri on väga stabiilse koostisega – kuigi veres toimuvad pidevad muutused, suudetakse
TESTIS. VÄÄNTUUBULI SEINA EHITUS. Munandeid katab serooskest, selle all paikneb valkjaskest e albugiinea Munandites toimub spermatogenees ja steroidhormoonide (androgeenide) süntees Munandi parenhüümi moodustavad seemnevääntuubulid, mis on isassugurakkude tekkekohaks Seemnevääntuubuli seina moodustab õhuke sidekoeline proopria ja spermatogeenne epiteel Tuubulitevahelise ruumi täidab interstitsiaalne sidekude, mis paksenedes septideks jagab testise sagarikeks Spermatogeense epiteeli moodustavad isassugurakkude erinevad arenguvormid: Kõige alumises, basaalsemas reas paiknevad alati spermatogoonid – isassugurakkude lähterakud Ümarad tumeda kromatiinirohke tuumaga rakud, mitootilisel jagunemisel tekivad uued spermatogoonid, osa rakke aga muutuvad primaarseteks spermatotsüütideks
võrgustik, mis koosneb erinevatest rakkude valmistatud ning nende sekreteeritud (väljutatud) polüsahhariididest ja valkudest. Ekstratsellulaarse maatriksi (nüüdsest rakuvaheaine) peamine ülesanne on toimida kudede ehitusliku osana ning mõjutada nende arengut ja talitlust. 14 Rakuvaheainesse kuuluvad interstitsiaalne maatriks ja basaalmembraan. Laminiinid on valgud, mis leiduvad pea iga loomaraku basaalmembraanis. 17. Raku mootorvalgud. Kinesiinid, düneiinid ja müosiinid kui mehhanokeemilised ensüümid. Näited nende osalusest rakkude liikumises. Motoorsed valgud e. mootorvalgud -valgud , mis transformeerivad ATP-energia liikumisenergiaks. ATPhüdrolüüs kutsub esile ja kontrollib mootorvalgu konformatsiooni muutusi, mille tulemusena toimub ühe molekuli libisemine või sammumine teise suhtes
võib olla mustriga ja joonistega. Kasutatakse sisetöödeks. Kontaktliimid - Peale solvendi aurustumist liimi pind jääb kleepuvaks. Mõnedel juhtudel liim-liim adhesioon on väga tugev. Näiteks on Moment liim kontaktliim. Oluline on kokkusurumise tugevus mitte kestvus. Peale kokkusurumist ühendus peab "kuivama" mõni tundi . Eelised- Kuna see kuivab kauem, siis on kergem katta suurt pinda. Kontakt liim ei voola kokkusurumisel pindade vahelt välja. Pilet 4. Interstitsiaalne tühimik on aatomikihtidevaheline tühik kristallivõres. Kui tühimik kolme aatomi vahel on kaetud järgmise kihi aatomiga, tekib tetraeedriline tühimik (tühimik nelja aatomi vahel). Tihedaima pakendi korral iga aatomi kohta kaks sellist tühimikut. Kui tühimik kolme aatomi vahel kattub aga teise kihi tühimikuga, siis tekib oktaeedriline tühimik (tühimik kaheksa aatomi vahel). Tihedaima pakendi korral üks tühimik iga aatomi kohta. Tetraeedrilise tühimiku (T-tühimiku) raadius on 0
Koosneb samuti mitmetest adhesioonimolekulidest, mis võimaldavad stabiilse kontakti antigeeni efektiivseks presenteerimiseks. 121. Ekstratsellulaarne maatriks: üldine iseloomustus ja jaotus. Ekstratsellulaarne maatriks e. rakuvaheaine, rakkudeväline võrgustik, mis koosneb erinevatest rakkude toodetud ja sekreteeritud polüsahhariididest ja valkudest. Esineb kõigil loomadel. ECMi hulka kuuluvad basaalmembraan ja interstitsiaalne maatriks. Basaalmembraan – moodustab õhukese kihi epiteelirakkude alla (ja ka mujale). Ülejäänud ECM – moodustab sageli suuremahulise rakkudevahelise molekulide massi nt: sidekude naha basaalmembraani all; kõõlused; kaltsifitseerunud ECM luudes ja hammastes; transparentne ECM silma korneas. Ka millimallika läbipaistev keha ja vähi eksoskelett koosnevad ECMist. 122. Basaalmembraan: iseloomustus ja funktsioon. Alporti sündroom. Tüüpiliselt 40-120 nm paks
Peamiselt lastel; vanematel lastel ja noorukitel esineb harvem. Levib silmast silma piiskadega, käega, riietusega, kärbestega. Suurel osal piirkonna lastest on tekitaja ka hingamisteedes ja GI traktis, vastavalt võib hingamisteede ja roojaga ka levida. • Täiskasvanu inklusioonkonjunktiviit esineb vanuses 18-30, enne on ilmselt genitaalne infektsioon. • Vastsündinu inklusioonkonjunktiviit saadakse sünnitusel, tekib 25% imikutest, kelle emal on aktiivne genitaalinf. • Interstitsiaalne pneumoonia 10…20% imikutest, kes sünnitusel kokku puutuvad. • STDd. Klamüdioos on ilmselt levinuim STD. LGV on krooniline STD, mis esineb sporaadiliselt Põhja-Ameerikas, Austraalias, Europas, aga suure levimusega Aafrikas, Aasias, Lõuna-Ameerikas. Virulentsus. • Rakusisene replikatsioon • Takistab fagosoomi-lüsosoomi ühinemist • Korduvatel infektsioonidel põhjustab trahhoom patologilisi mõjusid Haigused. • Trahhoom – A, B, Ba, C
Testosteroon:*Fun: sekundaarsete sootunnuste kujunemine: Genitaalide kasv, Kõri suurenemine häälemurre, Karvkate näol jm, Akne,Teatav tase vajalik libiido, viljakuse ja potentsi jaoks, Spermatogeneesi soodustamine, Prostata ja seemnepõiekeste areng, *Vereloome stimuleerimine, *Anaboolne toime skeletilihastele, *KNS: käitumise erijooned agressiivsus jms Vesi:Vastsündinul-70-85% kehakaalust, vananedes osakaal väheneb. M 50-70% N40-60%. Interstitsiaalne e. koevedelik rakkude vahel olev vedelikVereplasma-kuulub rakuvälisesse vedelikku Transtsellulaarsed vedelikud rakuvälised vedelikud näiteks ajuvedelik, silma klaaskeha, sisekõrva endo ja perilümf Koevedelikus on palju Na ja kloriidioone, samuti bikarbonaatioone, kuid vähe K, Mg, Fosfaat, sulfaat ja orgaanilisi ioone ja proteiine, ka kaltsiumi suhteliselt vähe, kuid palju rohkem kui rakkude sees.
Epiglotiit – kõripealise põletik 264 Müokardiit – südamelihase põletik Poliomüeliit – lastehalvatus (viirushaigus) Polüneuriit – perifeerse närvisüsteemi põletik Diferentsiaaldiagnoosiks vajalikud näitajad Vt peatükki „Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine“. Vanus Hingamishäire algus: o äkki (astmahoog, pneumotooraks, võõrkeha aspiratsioon, larüngospasm), o aeglaselt (krupp, bronhopneumoonia, interstitsiaalne pneumoonia)? Hingamisheli (striidor): o inspiratoorne (ülemiste hingamisteede takistus, mille põhjustajaks on nt krupp, larüngospasm, aspireeritud võõrkeha); o ekspiratoorne (alumiste hingamisteede takistus, mille põhjustajaks on nt bronhioliit, bronhiit, astma, sügaval asetsev aspireeritud võõrkeha); o inspiratoorsed ja ekspiratoorsed striidorid mõlemad korraga ülemiste ja alumiste hingamisteede haiguste tagajärjel?
annaabi.ee 
