Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Internetisõltuvus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
internet, internetisõltuvus, üldistav, väljend, muust, segab, enesehinnang, unarusse, mistõttu, terviseprobleemid, valud, seljas, söömishäired, nõustamiskeskusedMis on internetisõltuvus? Ineternetisõltuvus on tavaline impulsi kontrolli häire, mis eksisteerib mitte Interneti, vaid seal pakutavate teenuste suhtes. "Internetisõltuvus" on vaid üldistav väljend. Internetisõltuvus, nagu iga teinegi sõltuvus, mõjub kahjulikult sõltlase psüühikale, läbisaamisele lähedastega, tööle, õppimisele. Inimene veedab järjest rohkem aega Internetis, algul tehes vajalikke kooli- või tööasju, otsides vajalikku informatsiooni ning tutvub erinevate võimalustega, mida Internet pakub, leides järjest rohkem tegevust, kuni on sellest niivõrdvõlutud, et veedab iga vaba hetke netis. Kui vaba aeg on sisustatud,
hoolimata selle kahjulikust toimest. Sõltuvuse puhul muutub teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus jaguneb psüühiliseks, füüsiliseks, sotsiaalseks, seksuaalseks ja majanduslikuks sõltuvuseks. Millega on seotud sõltuvuse põhjused? Millest võib inimene sõltuvusse sattuda? Millised on märgid, mille järgi sõltlase ära tunneb? Mis mõjutab sõltuvuse tekkeks kuluvat aega? Arstide ja teadlaste sõnul on internet muutnud mingi protsendi rahvastikust samasugusteks sõltlasteks nagu narkomaanid. Sõltlased tuleks internetisõltuvuse küüsist päästa. Aga kuidas seda teha? Kas tuleks internetist täielikult loobuda? 2 Sõltuvused Sõltuvus on haigus, mille põhjused jagunevad traditsiooniliselt sisemisteks ja välimisteks. Sisemised põhjused on seotud enamasti inimese iseloomu, väärtuste,
· Majanduslik sõltuvus - Uimastisõltlane muutub majanduslikult sõltuvaks uimastite levitajatest. Suureneb vajadus raha järele, samas väheneb suutlikkus töötada. · Seksuaalne sõltuvus - Rikutud hormonaalne tasakaal häirib suguorganite talitust. Uimastite pikaajalise kasutamise tagajärjel ei osata kainena suhteid luua, ei olda võimelised seksuaalolukorraks. Millised teguris takistavad/soodustavad sõltuvusse jäämist? Tarbija omadused - Vanus, sugu, mina-pilt ja enesehinnang, organismi üldseisund, geneetiline eelsoodumus. Ümbritsev keskkond - suhted peres, vanemate kasvatusstiil, majanduslik olukord, kooli mikrokliima, sõpruskond. Uimastitarvitamise eripärad - tarbitava aine omadused, tarvitatava aine kogus, aine tarvitamise sagedus ja aeg. Tubakas Suitsetamine on väga laialt levinud nii noorte kui ka täiskasvanute seas, kuid paljud inimesed ei teadvusta seejuures, et tubaka puhul on tegemist siiski uimastiga. Kuigi
neid keemiliselt (näiteks LSD). Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust! Ka uimastid, mida inimesed väidavad tarbivat lõõgastumise eesmärgil ehk nn peonarkootikumid (nt ecstasy, GHB ja speed), tekitavad sõltuvust- sul tekib vajadus seda tunnet ikka ja jälle kogeda. Narkootikumid nagu heroiin ja crack on ühed tugevaimad sõltuvuse tekitajaid. Kõik narkootikumid võivad otseselt või kaudselt põhjustada surma. Arvuti-ja internetisõltuvus Arvutisõltuvuse puhul võib rääkida pidevast soovist kasutada arvutit ja internetti ning siia kuuluvad ka erinevad arvuti- ja videomängud. Kui alkoholi ja uimastisõltuvusest on räägitud juba pikemataega siis sellised mõisted nagu arvuti või telerisõltuvus on suhteliselt uued. Ometigi on ka neil sõltuvustel sarnasusi ainesõltuvustega. Üldiselt iseloomustavad seda tolerantsus ja ärajäämanähud. Tolerantsus väljendab pidevat vajadust suurema ainekoguse, arvuti puhul arvutis
Alates tööstusrevolutsioonist 19 sajandist on teadus ja tehnika peadpööritava kiirusega arenenud, sellega seoses ka inimene. Me oleme vastuvõtlikumad kõigele uuele, nii vaimses, kui ka füüsilises mõttes. Ei taha küll endale tunnistada aga just kiire areng teaduse, tehnika vallas on teinud meist sõltlased. Meil mängib raadio ööpäevaringselt, et viimaseid uudiseid ,,maha ei magaks". Meil on nutikad telefonid, mis meiega räägivad. Meil on internet, millega võime olla ühenduses kellega, kus ja millal. Meil on ravimitööstus, kus toodetakse 2 Sõltuvushäired miljonid ravimi ühikuid päevas. Meil on kauplused, restoranid, vabaajaveetmise kohad....ühesõnaga kõik ja rohkemgi veel, mida inimene vajab. Meil on tarbimissõltuvus. Käesolevas uurimustöös heidame pilgu sõltuvus ja sõltuvushäiretele. Vaatleme paari
Võivad tekkida südame- ja veresoonkonnahäired, sest amfetamiin ergutab sümpaatilist närvisüsteemi ja koormab südant. Suuremad annused muudavad käitumise stereotüüpseks- ühtesid ja samu liigutusi korratakse mitmeid kordi. Amfetamiini manustamisel korduvalt mitme päeva jooksul võib areneda amfetamiinipsühhoos- ilmnevad nägemis- ja kuulmismeelepetted, tagakiusatusmõtted ja agressiivne käitumine. Amfetamiini suhtes tekib tarvitajal kiiresti tolerantsuse suurenemine, mistõttu manustatavad annused suurenevad mitmekordseks. Amfetamiini puhul on tavaline, et tema toime sõltub inimese isiksusest ja keskkonnast aine manustamise ajal. Eufooriat tekitav annus võib olenevalt inimesest ja keskkonnast osutuda närvilisust ja ärevust põhjustavaks. Amfetamiini ja metamfetamiini pikaajaline toime Amfetamiini ja tema teisendite pikaajalise tarvitamise tulemusena võib kõhnuda, hambad võivad hakata kiiresti lagunema. Tekivad
Internetil ja e-turundusel on selle vestluse arendamisel oluline roll. E-turunduse ja e- kommunikatsiooni eesmärk on sama, mis traditsioonilisel turundusel ja kommunikatsioonil – pikaajaliste tulusate koostöö- ja kliendisuhete loomine ja hoidmine ning seeläbi ettevõtte eesmärkide saavutamine. Kui aga turunduskommunikatiivsed tegevused raadios, televisioonis, trükimeedias ja välipindadel on ühesuunalised, siis internet pakub oluliselt laiemaid võimalusi kahepoolseks kommunikatsiooniks ja seeläbi kliendi vajaduste mõistmiseks, kliendikeskse turundusstrateegia ja –plaani loomiseks, kliendisuhte ehitamiseks ja seeläbi ettevõttele kasu toomiseks. E-turundus on turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e- turundusele. E-turundust ja internetiturundust kasutatakse sageli sünonüümidena, e-turundust
Võivad tekkida südame- ja veresoonkonnahäired, sest amfetamiin ergutab sümpaatilist närvisüsteemi ja koormab südant. Suuremad annused muudavad käitumise stereotüüpseks- ühtesid ja samu liigutusi korratakse mitmeid kordi. Amfetamiini manustamisel korduvalt mitme päeva jooksul võib areneda amfetamiinipsühhoos- ilmnevad nägemis- ja kuulmismeelepetted, tagakiusatusmõtted ja agressiivne käitumine. Amfetamiini suhtes tekib tarvitajal kiiresti tolerantsuse suurenemine, mistõttu manustatavad annused suurenevad mitmekordseks. Amfetamiini puhul on tavaline, et tema toime sõltub inimese isiksusest ja keskkonnast aine manustamise ajal. Eufooriat tekitav annus võib olenevalt inimesest ja keskkonnast osutuda närvilisust ja ärevust põhjustavaks. Amfetamiini ja metamfetamiini pikaajaline toime Pikaajalise tarvitamise tulemusena võib kõhnuda, hambad võivad hakata kiiresti lagunema. Tekivad emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, taandub loomulikul teel
2. DEPRESSIOON Depressiooni põhitunnuseks on vähemalt kaks nädalat kestev rusutud meeleolu, mis sageli ei sõltu tegelikust olukorrast, kuid võib ööpäeva jooksul kõikuda (nt hommikuti on masendus sügavam). Kaob elurõõm ja huvi ümbritseva vastu, väheneb eluenergia. Iga tegevus tundub tavatult raske ja jõudu kurnav. Nimetatud põhitunnuste kõrval ilmnevad järgmised lisatunnused: madal tähelepanu ja keskendumisvõime (uued asjad ei taha meelde jääda), alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, süütunne, pessimistlik suhtumine tulevikku, suitsiidimõtted või katsed, unehäired, halb söögiisu. (Depressioon, https://www.kliinik.ee, Anti Liiv) Depressiooni põdeval inimesel lähevad juba olemasolevate haiguste sümptomid hullemaks. Lisanduvad depressiooni füüsilised sümptomid, milleks on näiteks ärevus, seedehäired, iiveldus, peavalu ning vaevused lihastes ja liigestes. (Piret Lakson, Seitse asja,
toiduainete nägemine. Reeglina sööb bulimia haige üksinda ja sageli selliseid toiduaineid, mida ta tavaliselt ei kasuta. Sageli on kodune söömisreziim korrast ära, korralikke toidukordi ei ole. Süüakse telefoni juures, televiisori ees jms. Sooja toitu süüakse vähe, rohkem kasutatakse saiu, kooke, võileibu jne. Bulimia haiged on kahesugused – ühed, kes oksendavad või kasutavad lahtisteid ja need, kes seda ei tee. Enamusel bulimia ja anorexia haigetel on madal enesehinnang, mida nad ülesöömishoogudega püüavad kompenseerida. See aga tekitab süütunnet ja süvendab madalat enesehinnangut veelgi. Tihti on tahtmine olla kellegi moodi ja nii väärtustatakse oma kehakuju ja välimus ülemääraselt. Tulemusena tekivad raskused toimetulekus, meeleolu alanemine, kontsentratsioonihäired. Mõtted viivad oma kehakaalu ja välimuse otsesesse sõltuvusse edukusega ja teistele meeldimisega. Muud väärtused jäetakse tagaplaanile.
teatud kohas (nt varbas), tegelikult valu lihtsalt seljaajus ei läbi teatud kohta, ning seetõttu tekibki kuskile valu. A: nii nagu tekib, jõuab ka ajju B: oli stiimul või mitte, valu kuskil närvides tekib ja jõuab ajju tugevama valuna 2 C: kahjustust pole, kuid seljaajus hakkab rakk valuimpulsse tootma, mistõttu tekib kusagile valu (KNS muutub ja hakkab vale asja tegema). Ntks valu amputeeritud jala varvastes. EMOTSIONAALNE REAKTSIOON ALATI! Krooniline seljavalu & tsentraalne valu. Ümberkõlastused võivad toimuda ka peaaju (mitte ainult seljaaju) tasemel. Krooniline valu On teada, kuidas tekib Valu vaigistava süsteemi nõrkus Uued ühendused närvirakkude vahel, valu läheb laiali, levib ka peaajus Ei vasta nii täpselt lokalisatsioonile
- Kuidas sõpradega suhtlemine on - Kas probleeme on väljaspool kooli/pere - Peab olema võimalikult objektiivne, rohkelt infot vaja selleks Vaimse tervise häirete põhjused Bioloogilised - Geneetika - Infektsioonid - Ajukahjustused - Prenataalne kahjustus Psühholoogilised - Emotsionaalne, füüsiline, seksuaalne trauma - Lein - Hüljatus - suhtlemisraskused Keskkonnast lähtuvad, sotsiaalsed. - Lein - Enesehinnang - Ainete kuritarvitamine Aju areng algab sünnieelsel ajal ja kumuleerub. Erinevad sümptomid ja isiksusejooned ja ka geenid muutuvad ajas. Majanduslik toimetulek – mida madalam majanduslik toimetulek seda rohkem vaimse tervise häireid Lapse eluetapid - Prenataalne -8. elunädal - Vastsündinu kuni 15 kuud - Väikelaps 1,5 kuud kuni 2,5a - Eelkooliiga 2,5-6 - Keskmine kooliiga 6-12 - Noorukiiga 12-17 Prenataalne
isikuvastasel kurjategijal lühikesed ja jämedad, varastel pikad ja peenikesed jne. Sünnipärastel kurjategijatel on sageli tohutu suured lõualuud, kõrged põsenukid, puhmas kulmukaared, hiigelsuured silmakoopad ja suured, kruusi kõrva kujulised kõrvalestad, näoosa suurem etteulatuvus koljul, madal ja kitsas laup, suhteliselt pikad käed, tumedam, s.o pigmendirikkam nahk. Füsioloogilisteks ja patoloogilisteks eripäradeks olid alanenud tundlikkus, mistõttu on nad võimelised taluma suurt valu, varakult tekkivad kortsud, teravam nägemine, värvipimedus, kogelemine, vasakulaarse reaktsiooni (punastamise) puudumine, kõõrpilk, varaste nöo ja käte liikuvus, ekslevad silmad jne. Kurjategijate kõlbelise taseme iseloomustamiseks nimetas Lombroso nende suurt huvi orgiate vastu, julmust, sadistlikkust, kergemeelsust, kättemaksuhimu, spetsiaalset argood (släng või žargoon) ja teisi negatiivseid omadusi
- inimene - inimene Skisofreenia mõiste olevik/tulevik? - Idee skisofreenia spektri häiretest, sest psühhootilisusele omased sümptomid võivad esineda kerges ja raskes vormis - Skisofreeniaga on seotud stigma mis ei ole alati põhjendatud, skisofreenia kui ALATI geneetilise etioloogiaga krooniline haigus, mis allub raskelt ravile - Samas leitakse et skisofreenial on piisavalt spetsiifilised tunnused, mistõttu spektrina mõtestamine pole põhjendatud Sümptomid - Omased mitmed erinevat laadi sümptomid ühel patsiendil ei pruugi ja tavaliselt ei esine kõiki loetletud sümptomeid - Erinevate patsientide kliiniline pilt on väga heterogeenne Positiivsed sümptomid Midagi lisandub tavafunktsioonidele, funktsiooni liialdatud väljendus - Luulumõtted süstematiseeritud väärarusaamad või kujutlused mida on raske ümber
vägivalla vallapäästjana. Tajudefitsiidid. Iseenesest "neutraalset" suhtlemist võib mees tajuda ohtliku või haavavana, kaasisikuid vaenulike või tõrjuvatena (Näide: Naine hilineb 15 minutit. Ootav mees usub, et naisel on teine, kellega ta on minema jooksnud). Suhtlemisraskused. Raskused oma mõtete, tunnete ja soovide väljendamisel, kuulamisel, vestlemisel. Mees tunneb, et ei suuda end muidu mõistetavaks teha kui kätega. Madal enesehinnang. Alandus- ja saamatustunne. Vägivald näib hetkeks kompenseerivat abituse ja nõrkuse. Sõltuvus (tihti ema-lapse suhte sarnane). Sageli on selle tagajärjeks lükata-tõugata efekt. Üheltpoolt valdab meest paanika, et teda võidakse maha jätta, teisalt aga otsib ta ise distantsi ja põgenemisvõimalust. Tulemus: naine peab tahtma just siis lähedust, kui tema seda tahab. Väljendus: äärmine kontrollimisvajadus ja armukadedus. Ennastõigustavad kaitsemehhanismid
tugevdada teatava ühiskonna, eeskätt Euroopa ühiskonna, pärandit. Kultuur on ka kohalik üldkasutatav pärand. Seega on määratletud need varad, millel on mõned n-ö eheda üldkasutatava pärandi erijooned, nagu näiteks ühised tunnused ja isikukohastamatus. Kuna kohalik pärand sõltub ka kohalikest vahenditest, ei saa see olla kõigile ühtviisi ja igal moel kättesaadav. Eheda kohaliku kultuuripärandiga saab tutvuda siiski vaid pärandi asukohas, mistõttu kultuuriveeb on üks võimalik vahend, mille kaudu pakkuda digiteeritud kultuuripärandit laiemale avalikkusele. See eeldab kohalike ja piirkondlike digiteerimiskavade koostamist, järgides selletaolisi ettevõtmisi toetavat Euroopa kultuuripoliitikat, mille olulisim põhimõte on edendada ja täiustada mitmekesisuses peituvat ühtsust. Kultuuriüksuste rahastatavate digitaalvõrkude ja portaalidega püütakse edendada
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt
täiskasvanuga ning tajuda last vaenuliku ja kiuslikuna, projitseerides lapsele need enda isiksuseomadused, millest ta soovib vabaneda. Seega näeb vanem last oma probleemide põhjusena ning laps muutub patuoinaks, kelle vastu suunatakse viha (Rosental ja Tilk 1999, 22). Psühhopatoloogiline mudel tugineb uurimistulemustele, mille kohaselt väärkohtlevatel emadel on võrreldes mitteväärkohtlevatega sagedamini järgmisi probleeme: lapse väär tajumine, madal enesehinnang, ebakompetentsustunne, sotsiaalne isolatsioon, empaatia puudumine, abieluprobleemid, depressioon, suitsidiaalsus, nõrk enesekontroll, alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine (Browne 1988,19). Psühhopatoloogilise mudeli kohaselt ei kuulu sotsiaalsed muutujad lapse väärkohtlemise skeemi. Psühhopatoloogilise mudeli peamine puudus on selles, et ta ei uuri psühholoogilise stressi võimalikke sotsiaalseid põhjusi, mis võivad viia vägivaldsete interaktsioonideni perekonnas (ibid).
märgista käitumine, mitte õpilane anna valikuvõimalus kasuta mina-teadet Mina-teate valem (kehtestav käitumine) 6 · probleemi defineerimine: kui sa räägid vahele, ilma luba küsimata · mõju kirjeldamine: siis see segab teisi ning · tunnete kirjeldamine: haavab ka mind 2. Keskmised probleemid -> keskmise astme sekkumisstrateegiad · limiteeritud arv õpilasi · korduvad kasuta koolis käibelolevaid (kirjutatud ja kirjutamata) reegleid käitumisega hakkamasaamisel (tuleta reegleid meelde, vajadusel kehtesta) kasuta privileegide äravõtmist kasuta aja mahavõtmist
Ennustuste kohaselt jätkub rahvastiku kooseisu, et üle 35 a. osakaal tõuseb alguses veelgi. Kiired ja raskesti muutuvad majanduses, poliitikas ja ühiskonna eetikas raskendavad vanurite tervishoiu planeerimist juba lähiaja aastatel. Pensionärid on igas suhtes väga heterogeenne rühm. Vanurite erisugupõlvede vahe on suur. Noortematel 1990 a. pensionile jäänuil on mitmeti erinevaim elu olnud kui sajandi alguses sündinutel inimestel. Kui nooremate pensionäride peamised terviseprobleemid on südame ja veresoonkonna haigused nende riskifaktorid siis vanemaid pensionäre vaevavad üldseisundi halvenemine, nendega toimetuleku raskused liikumisprobleemid ja kõige enam tunnetuslikud (kognitiivsed) häired. Seega on ka pensionäride poolt tervishoiu süsteemile asetatavad nõuded vastavalt eri vanusegruppidele väga erinevad. Noorema vanuserühma põhiprobleemiks on tehniliselt keeruliste raviprotseduuride n: neurokirurgilised protseduuri teostamine üha vanematel inimestel.
ahastus täiesti normaalne. Pettumustest või tragöödiatest pole kellelgi pääsu. Inimene reageerib kaotusele leinaga täpselt nii, nagu haav jookseb verd. Elult hoope saades öeldakse sageli: "Mul on depressioon." Kuid tähtis on meeles pidada, et kurbus ei tähenda alati depressiooni. Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel: Depressioon on piinavam. Depressioon kestab kauem. Depressioon segab inimese igapäevaelu Depressioon on destruktiivne emotsioon (erinevalt leinast, mis on valus, kuid mis viib tervenemisele). Depressioon on tavaliselt midagi muud kui lihtsalt piinav tunne. Depressioon kujutab endast sündroomi või sündroomikimpu, mis on seotud probleemidega inimestevahelistes suhetes, käitumises, mõtlemises ja bioloogilises talitluses. Täiemõõduline kliiniline depressioon pole sugugi haruldane nähtus. See tabab mingil
töötada ja sotsiaalselt suhelda, • tema tegevused on põhiliselt stabiilsed, suudab kasutada enesevalitsemise vahendeid saamaks hakkama isiklike eluprobleemidega. Vaimset tervist mõjutavad: • Sotsiaal-majanduslikud põhjused • Sotsiaalne tugi ja suhted • Individuaalsed tegurid • Kultuuriga seotud väärtushinnangud • Keskkondlikud mõjurid • Ühiskondlikud struktuurid ja vahendid Vaimset tervist kaitsvad tegurid: • Psühhosotsiaalsed, elu- ja toimetulekuoskused; kõrge enesehinnang ja autonoomsus. • Sotsiaalne toetus negatiivsete elusündmuste korral; enseabigrupid; keegi, kellega saab rääkida. • Ligipääs ressurssidele ja vaimset heaolu toetavatele teenustele, võimalused kehaliseks, loominguliseks ja uurimis- /õppetegevuseks. Vaimse tervise riskitegurid: • Negatiivsete elusündmuste ja –kogemuste sagedus ja mõju – kuritarvitused, suhete katkemine, pikaaegne haigus või puude kujunemine •Sotsiaalne isolatsioon ja kõrvalejäetus.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Kui hüperaktiivne laps, enne 7 eluaastat. 10-11 aastastena 50% leebub. Edaspidi 5 aastat, 15 eluaastaks 50% veel leebunud.. 25 eluaastaks 50%veelgi vähenennud. 12%-l umbes jäävad alles, need isiksuse häired, düssotsioaalsed häirid. Aksentueeritud isiksuse joontega. Suuremas vanuses samuti rutiin, reeglid. Kui laps saab 15 punkti, on tegemist hüperaktiivsusega. Veidi -1 , palju- 2, väga palju-3 1.Rahutu, üliaktiivne 2. ärrituv, vihastuv, 3. segab teisi 4. ei tee tööd lõpuni 5. nahistab, niheleb 6. Hüperaktiivsusesse sekkumine. 1. Ennetavad strateegiad Tagasiside: mitteverbaalne (puudutused, lähenemised jms) Õppeülesannete sisu lihtne/ülesanded osadeks. Valik õppeülesannete seast. Lastel lasta ise valida. 2. Tagajärjel põhinevad sekkumised Positiivne kinnitus ehk sarrutus. Karistus millises vahekorras? Positiivne 4:karistus 1 Ae maha metoodika 3. Enesejuhtimise strateegiad Enesejuhtimise strateegiad
5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7.2 Psühhoteraapia 8. Inimese mina ja lähisuhted 8.1 Minakontseptsioon ja enesehinnang 8.2 Hoiakud 8.3 Armastus Kokkuvõte Infoallikad Sissejuhatus Järgnevas referaadis räägin ma paljudel gümnaasiumi õppekavasse kuuluvatel psühholoogia teemadel. Alustan ma mõtlemise ja keelega, kirjeldan mõtlemist kui protsessi, loovust, keelt ja loomade keelt. Mõtlemisena käsitletakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõtlemisega ning suhtluses kasutamisega.
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Nii õigusteadlased kui ka sotsioloogid töötavad välja printsiipe, mis aitaksid luua efektiivsemaid õigusnorme. Et seadused tõepoolest toimiksid, on vaja neid printsiipe rakendada. Ühiskonna mõõdetavusest - Ühiskond on mõõdetav. 19.saj tekkis arusaam, et ühiskonda on võimalik eraldada loodusteaduslikest uurimustest. Samas, et seda on võimalik uurida loodusteaduste kaudu. Ühiskond ei ole see sama mis loodus. Ühiskond ei ole sama reaalsus kui loodus, ta on olemuslikult erinev, mistõttu ei ole ta ka tunnetatav nagu loodus. Sotsioloogia uurib inimest. Sotsioloogia eripära: · Kriitilisus · Mõõdame üksikisikut, püüame üksikus näha üldist. · Inimese käitumises püütakse leida ühiskonna mõjureid · Uurija ja uuritava vastastikune toime (mõju) 3
kui unikaalsete omadustega isiksust. Kollektivistlikes kutluurides näevad inimesed end teistega seotuna (sõbrad, pere, kaastöötajad). Enesehinnang (self-esteem) Millisel määral inimene väärtustab, hindab ja meeldib iseendale. Mina-pildi emotsionaalne osa. - Tekib "alt üles" või "ülalt alla" meetodil. Alt üles teed asju hästi ja kogemuse põhjal enesehinnag tõuseb. Ülalt alla on olemas üldine kõrge enesehinnang, siis inimene teeb teatud asju hästi ja see kinnutab mina-pilti. - Tesser 1988, noorema õe/venna mõju enesehinnagule. Mehed oma teistsuguse võimetega noorema vennaga ei saa läbi, sest noorem on tavaliselt andekam. Enesehinnang ei ole elu jooksul püsiv omadus. Kuna sõltub keskkonnast, siis muutub vastavalt elus ette tulevatele sündmustele (ebaõnnestumised, nurjunud lähusuhted). Kui inimesel on kõrge enesehinnang, on tal kõrgem enesekindlus, parem tervis ja
suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab. Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus Norbert Elias (1897-1990) 1. Eneseteadvus Kes ma olen: inimese Mina Peamine suhtepartner mina ise. Kõige rohkem mõtlen, kaalutlen, hindan, muretsen, rõõmustan, kurvastan Inimese suhe iseendaga SP-s: eneseteadvus, enesehinnang, eneseregulatsioon Eneseteadvus - kes ma olen: 5 spontaanset määratlust! Mina (self) eneseteadvuse väljendus, see, kelleks inimene ennast peab ja millega/kellega ennast samastab Mina mõisteaparaat (Introduction to SP, EP, 2008) Eneseteadvus, mina-kontseptsioon (self conciousness, self concept): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one's experience, including one's relations to other people
teenivad professionaalse identiteedi kujundamise eesmärki (Mabe & Rollin, 1986). Mitte üldinimlikult, vaid ka ametlik vastutus. Milline on minu identiteet professionaalina? On olemas eetikastandardid, mida võib/ei või teha. Iga situatsioon individuaalne siiski, pole standardseid printsiipe. Üldinimlikud eetika-nõuded põhinevad religioonil (näiteks 10 käsku). Formaalsed eetikanõuded koosnevad nii mitteformaalsetest nõuetest, kui ka muust. Tuleb alati ise mõelda, üldinimlikest nõuetest ei piisa, peab kaasama formaalsed eetikanõuded. Näiteks igale küsimusele pole vaja vastata, küsimusele vastata küsimusele jne. Eetilised aspektid Baruth & Huber (1985) 1) kliendi heaolu (client welfare). Eetika teenib eelkõige kliendi huve, samas kaitsvad terapeudi suhtes. Klient peaks teadma formaalseid nõuded, teadma enda väärtusi/õigusi 2) Tegevuspõhine mõõde, mida saame eetika puhul mõõta. Sisaldab avalikke eetilisi
annaabi.ee 
