Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "INTERNETI KASUTAMINE 8. A KLASSI ÕPILASTE SEAS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
internet, neti, mozilla, firefox, explorer, kohila, küsitluse, chrome, valim, tüdrukutele, opera, juhendaja, arvutivõrkude, uuringus, üldistada, meetodeid, võõrkeele, omandanud, kasutamisel, plusse, leiutamine, lisas, truuks, operat, poisil, vastamata, nooremalt, eesmärgile, meetoditest, vabast, loetelu, visioon, uurimistööd, rist, veedadinternetikasutajaid juurde aasta lõikes kõige rohkem. (Puhja Gümnaasium) TNS Emor kogub igakuiselt Gallup e-Ratings uuringu raames 15-74-aastastelt internetikasutajatelt infot 48 veebilehe külastamise kohta. Vanusegrupis 6-14-aastat uuritakse kaks korda aastas 18 veebilehe kasutamist. Viimases korraldatud uuringus vaadeldi esmakordselt 12 veebilehe kasutamise infot mõlemas sihtrühmas kokkuvõetuna. (Emor) Ülekaalukalt on Eesti populaarseim veebileht Neti, mida külastab iga päev keskmiselt 40% ehk ca 262 000 6-74-aastast internetikasutajat. Netile järgnevad Delfi ja Hot. (Emor) 3 Küsitluse tulemused Küsitlusest võtsid osa 20 õpilast Kehra Gümnaasiumi 9. A klassist 10 poissi ning 10 tüdrukut. Kui palju aega veedavad 9A klassi õplased Internetis? Järgnevast tabelist näeme, et poisid kasutavad Internetti veidi rohkem, kui tüdrukud
REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.MIS ON INTERNET?........................................................................................................4 1.1 Interneti ajaloost................................................................................5 1.2 Interneti kasutusvõimalused..................................................................6 1.3 Interneti ohud....................................................................................7 2.UURIMISE LÄBIVIIMINE.....................................................
KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on internet võtnud üle erinevad rollid, nagu trükimeedia, post, telefon, televisioon, muusika jne. Tänu interneti laiadele kasutusvõimalustele kasutab tänapäeval pea iga inimene internetti. Enamasti juba alates 7ndast eluaastast on lapsed tuttavad internetiga, aga kõige populaarsem on interneti kasutamine 10-50 aastaste elanike seas. Kuna eriti oluline on interneti kasutaja harjumuste väljakujunemine, mis toimub juba varases teismeeas, siis olen oma uuritavaks sihtgrupiks valinud 5
...............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade................................................................................................................4 1.1 Enim levinud ohud internetis.........................................................................4 1.2 Hoidumine internetiohtudest.........................................................................4 2. Metoodika ja valim.................................................................................................................5 3. Tulemused ja analüüs..............................................................................................................6 3.1 Eesmärk........................................................................................................ 6 Kokkuvõte.....................................................................................................................
Tabel 3 2.3 Järeldused Toetudes küsitluste analüüsile võib teha järgmised järeldused. Küsimustele vastasid 10 poissi ja 10 tüdrukut. 8.b. klassist on kõik õpilased tarbinud alkoholi. Nagu tabel1 näitab, siis suurem osa tüdrukutest tarbis esimest korda alkoholi 11-12 aastaselt ning poisid 9- 10 aastaselt. Tabel2 kohaselt tarbisid esimest korda alkoholi koos sõpradega 70% tüdrukutest ning 50% poistest. Esimest korda andsid vanemad alkoholi proovida 30% tüdrukutele ja 20% poistele. Alkoholi saavad 60% tüdrukutest tänu suurematele sõpradele ja 40% lasevad osta asotsiaalidel, poistest saavad 50% tänu sõpradele ja 50% tänu asotsiaalidele. Põhiliseks alkoholi tarvitamise põhjuseks 50% poistel on see, et neile meeldib purjus olek, 20% poistel, et paista lahedam ja 30% poistel, et olla julgem. Kuid peamisteks põhjusteks, miks 60% tüdrukuid tarbib alkoholi on see, et neile meeldib purjus olek, 30% tüdrukutest,
· e-kirjadega kiusamine · jututubades kiusamine · veebilehtedel kiusamine (Naruskov, Internetis toimuv kiusamine kui küberkiusamise alaliik kahe Tartu linna kooli näitel) 8 3 Uurimistöö raames läbiviidud uuring Küsitlusele vastasid Rapla Ühisgümnaasiumi õpilased klassides 10-12, vanuses 15-19. Küsitluse viisin läbi 50-ne õpilase seas, kellest 25 olid poisid ja 25 olid tüdrukud. Küsitluse läbiviimise viisiks kasutasin elektroonilist meetodit, kuna pidasin seda mugavamaks. Vanus Tabel 2 uuritavate vanuseline jaotus 15 aastat 2 vastanut 4% 16 aastat 11 vastanut 22% 17 aastat 18 vastanut 36% 18 aastat 13 vastanut 26% 19 aastat 6 vastanut 12% Vanuselises koosseisus oli vastanutest kõige rohkem 17 aastaseid ja kõige vähem 15 aastaseid. Sugu Diagramm 1 Sooline jaotus Tabel 3 uuritavate sooline
..……………………… ………………………...2 SISSEJUHATUS…………………………………………………………………………...…………………… ………………………..3 1. TEOREETILINE TAUST……………………………………………………………………………..……………………………. .4 1.1 Mis on internet?.......................................................................................................................4 1.2 Interneti ajalugu………………………………..…………………………………….……….………..………………… …....5 2
näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mänge mängitakse, kas arvutimängud on neile kuidagi kasu või kahju toonud, mis põhjusel hakati mänge mängima ning kas mängitakse iga päev. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin järgmised ülesanded: otsida infot mängude ajaloost ja tuntumatest mängudest Internetist; uurida põhikooli õpilaste seas läbiviidud küsitluse käigus õpilaste mängimise eripärasid. Püstitatud ülesannete täitmiseks lugesin teemakohast materjali Internetist, et saada ülevaade mängude loomisest ning kuulsamatest mängudest. Vastseliina Gümnaasiumi õpilaste mängude mängimise uurimiseks koostasin ning viisin läbi küsitluse. Selle materjali põhjal on valminud uurimus. · Esimeses peatükis tutvustatakse uurimismeetodit ja vastajate valimit.
oli kogutud suulistelt allikatelt, ehk inimestelt, kes ise igapäevaselt arvutitega tegelevad. Küsitluses üritasin eelkõige välja tuua tavakodaniku suhtumist ja arvamust. Töö üks eesmärke on tuua lugejale välja huvitavaid fakte, ja teda interneti alaselt ka mõnel määral koolitada. Kas Eestimaa on tõesti üks väike riik, mis on jäänud ülemailmsest massimeedia vallutusest puutumata, või on ta suutnud nii-öelda ajaga kaasas käia? Mis arenguetapil on internet hetkeseisuga ja kas on veel kuhugi edasi areneda? Milleks oli internetti vaja? Neile ja paljudele teistele küsimustele peaks sellest uurimistööst leidma vastused. Interneti ajalugu ja kasutatavus Milleks oli internetti vaja? Kogu meie elu on organiseeritud ja organiseeritusega lihtsamaks tehtud. Sama lugu on ka internetiga. Tegelikkuses oli põhjuseid mitmeid. Kuna interneti tekkimise aeg oli suhteliselt pinev. Seda riikidevahelise suhtlemise ja eelkõige sõjalise olukorra mõistes.
Tapa Gümnaasium AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimus Tapa 2012 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass 11R Töö pealkiri Avatud Traadita Internet Tapa Gümnaasiumis Valdkond Informaatika Kaitsmise aeg 25.02.2013 Lehekülgede arv 19 Refereering Uurimustöö räägib avatud traadita internetist Tapa Gümnaasiumis ja millised limiidid peaksid olema seatud sellele, et õpilased saaksid seda kasutada ilma, et õpetajad peaksid jälgima pingsalt õpilasi, et nad ei kasutaks interneti teisi funktsioone nagu sotsiaalvõrgustike tunniraames. Parimate piirangute leidmiseks uurisin Tapa Gümnaasiumi 10. ja 11. klassidelt
Rakke Gümnaasium ÕPILASTE KÄITUMISHARJUMUSED JA TEADMISED TURVALISEST KÄITUMISEST INTERNETIST. Õpilasuurimus Rakke 2013 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Kaasajal on internet peaaegu kõiki eluvaldkondi haarav teenus. Juba Interneti lühiajaline puudumine tekitab probleeme paljudes elutähtsates valdkondades. Inimestel, kellel ei ole ligipääsu internetile või puudub oskus seda kasutada, on paljusid vajalikke teenuseid tegelikult raske kasutada. Ühe aktuaalsemaks muutub ka turvalisuse küsimus, sest mida rohkem sõltume internetist, seda suurem võib olla kahju, mis tekib, kui eiratakse või ei tunta turvanõudeid
09.09 (19.03.2011) 13 4. KÜSITLUSE ANALÜÜS 4.1 Üldandmed küsitluses osalenute kohta Küsitlusele vastasid Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside õpilased vanuses 11.-16. aastat. 154-st põhikoolis õppijast vastas küsitlusele 139 õpilast. Neist 79 moodustasid tüdrukud ja 60 poisid. Küsitlus oli anonüümne, avatud ja valikvariantidega. Küsitluse jagasin kahte ossa. Esimese osa moodustasid küsimused treeningutest ja teise osa küsimused olid käsipalli jälgimisest. Analüüsisin igat klassiastet eraldi. 4.2 Treeningutest osavõtt Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside küsitletud 139-st õpilasest tegeleb käsipalliga 32 õpilast, kellest kõik on poisid (joonis 1). Tüdrukud käsipalliga ei tegele, sest neil puudub treener. 19 tüdrukut tunnistas, et tegeleks käsipalliga, kui Kehras toimuks tüdrukute käsipalli treeningud.
Uurimisalusteks gruppideks on Tartu Raatuse Gümnaasiumi õpilased ja Tartu Salva/Rock korvpallurid. Võrdluseks on kasutatud 1991. a ilmunud ,,Esimest Eesti Slängi Sõnaraamatut", mille autoriks on Mai Loog, ning 2003. a ilmunud ,,Eesti slängi sõnaraamatut", mille autoriteks on Lemmit Kaplinski ja Kätlin Vainola. 4 Töö lisadena on esitatud uurimisalustele gruppidele jagatud küsimustik ja võrdlev tabel, mis kajastab küsitluse tulemusena kogutud slängisõnu ning nende vasteid Loogi ja Kaplinski- Vainola sõnaraamatutes. Materjali oli uurimistöö kirjutamiseks piisavalt. Keeletadlaste artikleid ja arvamusi leiti internetist, sõnu kahest sõnaraamatust ja küsimustiku vastustest. 5 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE Kirjakeele mõiste on traditsiooniliselt tähendanud korrastatud, teatavatele reeglitele allutatud ja suhteliselt ühtset keeletasandit
Selles õpilasuurimistöös selgitan ma välja Paide Ühisgümnaasiumi kümnenda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilaste spordiga tegelemise harjumusi. Töö eesmärgiks on uurida, milliste spordialadega ja kui tihedalt tegeletakse, kus ala harrastatakse, kui palju selle eest peab maksma praeguse raske majanduskriisi ajal. Kogu teoreetiline materjal saadakse refereeringute teel kirjandusallikatest ja oma andmed kogutakse küsitluse abil. Küsitluses osalesid ainult Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme ehk 10. kuni ka 12. klassi õpilased. Spordiga tegelemine pole alati positiivne, võib leiduda ka negatiivseid faktoreid. 3 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele Sport on noorukitele tähtis eelkõige noores eas tulevaseks eluks, et kujuneksid regulaarsed liikumisharjumused ja hea füüsiline vorm. Tänu sportlikule aktiivsusele
alkoholi just Tallinna Laagna Gümnaasiumi noorte seas käsitletakse esimest korda. Alkoholist on uurimistöid teinud väga mitmed inimesed ning nad on jõudnud kõik sama järelduseni: alkohol on tervisele kahjulik. Autor kirjeldab alkoholi ning kogu sellega kaasnevat kupatust interneti põhjal uuritud allikate abil. Tallinna Laagna Gümnaasiumi koolinoorte kokkupuudet alkoholiga kirjeldab autor tema enda poolt läbi viidud küsitluse andmeil. 5 1. ALKOHOL 1.1. Alkoholi olemus Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant, kuigi paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. (Mera, 2015) Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Helkuri kasutamise teadlikkusest Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Osula Põhikooli 8.klassis Uurimistöö Autor: Tarmo Habe XI a kl. Juhendaja: õp. Anne Tolk Võru 2009 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks oli teada saada Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Osula Põhikooli kaheksanda klassi õpilaste teadlikkust helkuri kasutamisel. Sooviti ka teada saada, kas on erinevusi poiste ja tüdrukute sellealastes teadmistes. Autor eeldas, et kõige rohkem teavad helkuritest ja kannavad neid linnakooli tüdrukud, sest linnas räägitakse helkurite kandmisest rohkem ja linnas kontrollib politsei helkurite kasutamist rohkem. Helkur on vajalik, et autojuht pimedas liikuvat jalakäijat juba varakult märkaks ning jõuaks reageerida. Jalakäijad ei mõista, kuidas juht ei näe teel või selle ääres inimest. Roolikeeraja
emotsionaalne, kui füüsiline. Minu uurimustöö teoreetilises osas käsitlen kiusamise mõiste definitsiooni, kiusamise elemente, kiusamise vorme, kiusamise kolmnurka: kiusajad, kõrvalseisjad ja ohvrid ning samuti kiusamise tagajärgi. Teoreetilises osas kasutasin peamise allikana Sullivan, Cleary ja Sullivan (2004) raamatut Kiusamine koolis: mis see on ja kuidas sellega toime tulla. Järgmisena kirjeldan oma uurimustöös metoodikat, kus on välja toodud valim, protseduur ning uurimusinstrumendid. Sellel järgneb tulemuste kirjeldus, kus analüüsin ankeetide tulemustele toetudes kiusamise kogemust teiste klassikaaslaste poolt, kiusamise liike, mida kiusatavad on talunud. Tulemustes on selgunud uuritavates klassides omavaheline läbisaamine, kiusaja ja kiusatava protsendid. Tulemustes on kirjeldatud ka kiusamise põhjused. Uurimustöö lõpus on kokkuvõte, võõrkeelne resümee, kasutatud kirjandus ning lisa, kus on uurimuses kasutatud ankeet. 1
Lugemisharjumuste uurimiseks vajalikud andmed koguti 5., 8. ja 11. klassides läbi viidud küsitlusega, mille koostamisel hoiti silme ees sihti saada võimalikult mitmekülgne, kuid samas ka detailne ülevaade iga klassi kohta. Andmete analüüsimisel eristati poiste ja tüdrukute vastused, et võrrelda, kas ja milliseid erinevusi nende vahel leidub. See uurimistöö on jaotatud kaheks suuremaks peatükiks. Esimeses on täpsemalt kirjeldatud töö meetodeid, sealhulgas sihtgrupi valikut, küsitluse koostamist ja tulemuste analüüsimise põhimõtteid. Teises peatükis on esitatud õpilaste vastuste analüüsist saadud tulemused, eraldi alajaotused on internetimeedia, ajalehtede, ajakirjade, kohustusliku kirjanduse, omal initsiatiivil loetava kirjanduse ja üldiste lugemisharjumuste kohta. Uurimistööle on lisatud täpne õpilaste hulgas läbi viidud küsitlusankeet (LISA 1) ning õpilaste poolt loetavate ajakirjade (LISA 2) ja lemmikraamatute (LISA 3) täielike nimekirjade tabelid.
koostamine kasulik oma teadlikkuse tõstmisel. Minu uurimistöö eesmärk on selgitada välja, kui suur hulk Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilastest puutub küberkuritegudega kokku ja sealjuures millistega. Töös käsitlen probleemina küberkuritegevuse levikut. Minu uurimistöö koosneb teaduskirjanduse ja uudiste refereerimisel, kirjalikul küsitlusel, mille käigus vastasid õpilased küberkuritegevusega seotud küsimustele ning küsitluse tulemuste analüüsil. Uurimistöö loomisel tegelen ma järgmiste ülesannetega: teemakohaste materjalidega tutvumine, küsimustiku koostamine ning analüüsimine. Uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimene peatükk käsitleb küberkuritegude liigitust, võtab kokku küberkuritegevuse mõiste ja annab ülevaate võimalikest ohtudest seoses küberkuritegevusega. Teises peatükis käsitlen ma uurimistöö metoodikat ja analüüsi.
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
lehtede või aktiivsete linkidega uudistetekstide sees. Internetireklaami osakaal meediaturul on Emori uuringu kohaselt iga-aastaselt kasvavas trendis. Näiteks kui aastal 2007 oli internetireklaami osakaal meediaturust 8 %, siis 2008 aasta II kvartalis oli see juba 10 %. Reklaami maht internetis oli tõusnud selleks ajaks 37 %- ni ja kogu reklaamituru maht 571 miljoni eesti kroonini (frontpage.ee). 2010 aastal ületas internet reklaamikanalina juba 14 % ja oli televisiooni ning ajalehehtede järel üks olulisemaid reklaamikanaleid. Reklaami internetis peavad tähtsaks need ettevõtted, kes soovivad oma konkurentsivõimet tõsta omades selleks sihtgruppi, kes internetti kasutavad. Seega peetakse internetireklaami tõhusaks vahendiks oma toodete/teenuste paremaks reklaamimiseks ja müümiseks. Eesmärke, miks enda ettevõtet internetis reklaamida on mitmeid:
Õppima õppimine tähendab oma õpistiili teadvustamist, mille käigus õppija saab teadlikuks, milliseid õppimise viise on ta seni harjumuslikult kasutanud ning millised viisid on tema jaoks õppimisel kõige sobilikumad ning tulemuslikumad (Beljajev, Vanari 2005). 4 2. METOODIKA Valimi moodustasid Kiviõli 1. Keskkooli 3., 6. ja 9. klassi õpilased, sest need on kooliastme lõpuklassid. Valim koosnes 55 õpilasest, neist 30 tüdrukut ja 25 poissi. Küsitluses osales 3. klassidest kokku 28 õpilast (T – 12, P – 16), 6. klassist 13 õpilast (T - 6 ja P – 7) ja 9. klassidest 14 õpilast (T – 12 ja P -2) (Vt joonist 1). Uurimistöö läbiviimiseks kasutati Helle-Mall Kadajase (2005) raamatus avaldatud küsimustikku, mis koosnes 15 hinnangust õpiharjumuste kohta. Antud küsimustikku tuli kohandada. Kolmandatele ja kuuendale klassile tuli esimese väite juurest eemaldada sõna
põhjuseks pidas ta seda, et ma meeldin neile poistele. Peale seda poisid tõmbasid end küll tagasi aga päris rahule nad mind ei jätnud. Ausalt öeldes oleks sel juhul ka kooliskäimine väga igavaks muutunud. Nüüd aastaid hiljem meenutan ma seda aega naerusuiselt, mingeid negatiivseid jälgi see minusse küll ei jätnud. Ühega neist kahest poisist suhtlen päris palju ja nüüd julgeb ta tunnistada, et ma tõesti talle põhikoolis meeldisin. Nii noored poisid vist aga ei oska tüdrukutele muudmoodi läheneda kui kiusates ja naljatades. INTERVJUU PEDAGOOGIGA Raamatus "Vaikijate hääled" oli koolikiusamise ja koolivägivalla teemal tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga. Lühike kokkuvõte tema arvamusest ja kogemustest koolivägivallaga. Eestis korraldatud uuringud on näidanud, et koolivägivald on üsna tavapärane ja levinud. Lasnamäe kooli direktor leiab, et see on tingitud sellest, et kiusamist ei panda üldjuhul toime õpetajate silme all
.............................................................................................................4 1.3 Kohustuslik ja vabatahtlikult loetav kirjandus.............................................................5 1.4 Lugemist mõjutavad tegurid.........................................................................................6 2. Metoodika...........................................................................................................................7 2.1. Valim...........................................................................................................................7 2.2. Küsimustik...................................................................................................................8 2.3. Uuringu läbiviimine ja andmeanalüüsi meetodid........................................................8 3. Tulemused ja arutelu....................................................................................................
kõne arengut. Kuigi televiisor ja ka arvuti on head, peab hoolega jälgima, kus on piir, kui palju on palju. Praeguse aja lapsed on üsna targad ja käsitsevad osavalt arvutit, aga loevad väga vähe raamatuid ning on ülekaalulised. Me tahame olla heade eelduste looja, heaks eeskujuks oma lastele. Kuid tehnoloogia areng, millega me oleme kõik seotud, on muutunud nii kiiresti, et iga päev toob meile üha uusi võimalusi. Arvuti, internet, mobiiltelefon, mp3 mängijad... Kõik uus on ahvatlev, huvitav, oluline, tähtis. Tundides pakutav ja õppekava ei suuda pakkuda juba ammu sellele konkurentsi. Paljud õpilased väidavad, et tundides räägitu on igav, see ei huvita, ei ole neile vajalik. Uued võimalused tulevad vaid koos uue vastutusega. Lapsevanemana/õpetajana peame me ära tajuma kus on piir, peame rääkima, mitte kaotama kontakti, olema lapse jaoks olemas
See reostab keelt ning noored ei räägi eesti keelt enam õigesti. Ajapikku võib see eesti keelele ohtlikuks muutuda ning keel võib sattuda väljasuremise ohtu. 2. ANKEETKÜSITLUSE ANALÜÜS 2.1 Eesmärk Uurimuse eesmärgiks on välja selgitada OLPG 8.-12. klassi õpilaste ingliskeelsete sõnade ja väljendite kasutus eesti keeles ning põhjus miks kasutatakse eesti keelt rääkides inglise keelt. 2.2 Valim 5 Uurimuse valimi moodustasid 78 Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumis õppivat 8.-12. klassi õpilast. Neist 50% (39) olid neiud ning 50% (39) olid noormehed. Kõige enam oli vastajaid 8.klassist (21 õpilast), mis moodustas 26,9% vastanutest. 9.klassist vastas küsimustikule 17 õpilast (21,8% küsitletutest), 10.klassist osales küsitluses 13 õpilast (16,7% vastanutest), 11.klassist vastas küsimustikule 15 õpilast (19,2% tervikust) ning 12.
Tervisehäired on seotud muutustega füüsilises enesetundes ja emotsionaalses seisundis, väheneb töövõime. Kroonilise haigusega kaasnevad lisaprobleemid, tavaliselt on vaja teha ravirežiimist lähtuvalt ümberkorraldusi oma elus. Haige ja tema lähedaste ellu võib tulla palju ebakindlust ja kohanemisraskusi (Elenurm jt 1997: 62). 17 7. Analüüs 2012. aasta septembris viisin läbi küsitluse (LISA), millega uuriti, mida teavad Parksepa Keskkooli õpilased stressist. Uurimuses osales kokku 71 õpilast 5, 8 ja 10. klassidest. 29 õpilast vastanutest olid poisid ja 42 vastanutest tüdrukud. Eraldi ei ole ma põhikooli ja gümnaasiumi välja toonud. 7.1. Mis on stress? Inimesed mõistavad stressi erinevalt. Selle küsimuse abil saab võrrelda, mida peavad inimesed stressiks. Kas stress on ainult halb, või võime rääkida ka heast stressist? Joonis 1
Alates tööstusrevolutsioonist 19 sajandist on teadus ja tehnika peadpööritava kiirusega arenenud, sellega seoses ka inimene. Me oleme vastuvõtlikumad kõigele uuele, nii vaimses, kui ka füüsilises mõttes. Ei taha küll endale tunnistada aga just kiire areng teaduse, tehnika vallas on teinud meist sõltlased. Meil mängib raadio ööpäevaringselt, et viimaseid uudiseid ,,maha ei magaks". Meil on nutikad telefonid, mis meiega räägivad. Meil on internet, millega võime olla ühenduses kellega, kus ja millal. Meil on ravimitööstus, kus toodetakse 2 Sõltuvushäired miljonid ravimi ühikuid päevas. Meil on kauplused, restoranid, vabaajaveetmise kohad....ühesõnaga kõik ja rohkemgi veel, mida inimene vajab. Meil on tarbimissõltuvus. Käesolevas uurimustöös heidame pilgu sõltuvus ja sõltuvushäiretele. Vaatleme paari
....................................................................................13 2.1.7 Printeriga seotud ohud.....................................................................................................13 3. Uurimus arvutiga kaasnevate problemide teadmine ja arvuti kasutamine Kurssaare Gümnaasiumi õpilaste seas........................................................................................................................................15 3.1 Uuringu metoodika ja valim....................................................................................................15 3.1.1 Küsitluse tulemuste analüüs Kuressaare Gümnaasiumi 9. - 12. klassi õpilaste hulgas...16 Kokkuvõte..........................................................................................................................................26 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................................
Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-turunduse üht piiritletud valdkonda. Milline on turunduse ja infotehnoloogia rollijaotus e-turunduses E-turunduses on infotehnoloogial toetav roll. Kui e-kommertsi algusaastatel arvati, et uus tehnoloogia
..............................................6 1.2 Toitumissoovitused valkude tarbimisel..........................................................7 1.3 Valkude ala- ja ületarbest tingitud ohud........................................................9 2.METOODIKA....................................................................................................... 13 2.2 Uuringu disain............................................................................................. 13 2.2 Valim........................................................................................................... 13 2.3. Küsimustik.................................................................................................. 13 2.4. Andmeanalüüs........................................................................................... 14 3.TULEMUSED JA ARUTELU................................................................................... 18 KOKKUVÕTE.................................
Samuti huvitas meid, kuivõrd noored on teadlikud selliste jookide mõjust nende kehale ja psüühikale. Hüpoteesiks seadsime, et noorukid vanuses 12-18 aastat pole teadlikud energiajookide kahjulikkusest ja tarvitavad neid seetõttu liigselt. Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kui suur hulk noorukeid tarbib energiajooke ning mis põhjustel nad seda teevad. Keila Kooli 12-18 aastaste õpilaste abiga on koostatud ülevaade nende kokkupuudetest energiajookidega. Uurimus koostati küsitluse põhjal, millele vastas 65 õpilast. Kas noored on teadlikud kõrvalmõjudest, miks juuakse ja mis marki jooke tarvitatakse just neile küsimustele leidsime vastused. Esimene peatükk seletab, mis on energiajook, mida see sisaldab ja miks neid tarvitatakse. Teises peatükis on tähelepanu pööratud energijookide mõjule inimkehale ja nende tarvitamisega kaasnevatele kõrvalmõjudele. Kolmandas peatükis antakse ülevaade teostatud uuringust ja selle tulemustest.
Ametlikult saadaval. Avaldati koos Nexus 5-ga 31. oktoobril 2013. (2) Täiustati disaini, parandati jõudlust ja lisati hulganisti uusi võimalusi (5). 5.0 Lollipop: Uusim avaldatud versioon. Lisati materjaalne disain, täiendati jõudlust, lisati projekt ,,Volta" mis väidetavalt pikendab aku kestvust (6). 6 3.TELEFONIDE KASUTAMINE MEIE KLASSI ÕPILASTE SEAS Töö autor koostas oma klassis küsitluse nutitelefonide kasutuse kohta. Küsimuse andmed koguti läbi internetiküsitluse, vastajad jäid anonüümseks. Küsitlusele vastasid kõik (34) G1D õpilast. Eesmärgiks oli vaadelda mis operatsioonisüsteem on enim kasutatud ja milleks peamiselt nutiseadet kasutatakse. Android on maailmas enim kasutusel olev operatsioonisüsteem, töö autorit huvitab kas see väide on tõene ka G1D klassis? (vt Joonis 1) 7
annaabi.ee 
