Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Internet muudab". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
internet, igat, andmiseks, reaalajas, tehingud, konto, sularaha, mugavused, söök, vahemaadInfotehnoloogia võimalused ja ohud Tänapäeva ühiskonda nimetatakse infoühiskonnaks tänu infotehnoloogia kiirele arengule. Infotehnoloogia mõiste all peetakse silmas mis tahes tehnoloogiat, mis aitab toota, töödelda, säilitada, edastada ja/või levitada teavet. Suurimateks infotehnoloogilisteks leiutisteks on arvutid ja arvutivõrgud, millest on edasi arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Infotehnoloogia areng on muutnud inimeste elu oluliselt lihtsamaks, kuna võimaldab väga kiiresti leida ja levitada infot. Tänapäeval on võimalik internetis ajada korda suurem osa suhtlusest ja eluks vajaminevatest toimingutest. Internetis on väga lihtne ja mugav ajada oma rahaasju läbi internetipankade ja krediitkaardimaksete
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKA TEADUSKOND Interneti levik maailmas Referaat aines ,,E-Turundus" Koostaja: Matrikli nr: Õpperühm: Juhendaja: Tallinn, 2008 Sisukord: Mis on internet?..........................................................................................................................3 Interneti ajalugu ja levik maailmas.............................................................................................3 Interneti leviku positiivsed küljed...............................................................................................5 Interneti kasulikkus ettevõtetele ja internet turunduses..................................................
Interneti kasutamine on tänapäeval saanud täiesti igapäevaseks toiminguks, seda nii tööl kui kodus. Läbi interneti saavad inimesed üle kogu maailma teineteisega suhelda, reaalsed kaugused teineteisest ei ole enam takistavad tegurid. Virtuaalse maailmaga hakkasid arenema ka uued ärivõimalused ning ka interneti turundus. Interneti turundus kui mõiste muutus aktuaalseks üheksakümnendate aastate teisel poolel. Kui kaheksakümnendatel aastatel oli Internet suhteliselt tundmatu mõiste, siis üheksakümnendate algul hakkas ta järjest populaarsust koguma, saades laialdaselt kasutatavaks selle kümnendi keskpaigas. Eestis sai Interneti laiem populaarsus alguse 94-95 aastal, kui tekkis kasutusvõimalus ka neil inimestel, kes pole arvutispetsialistid või fanaatikud. Kuna suuremale enamusele kasutajatest tähendab Internet põhiliselt World Wide Web'i siis Interneti populaarsus sai teoks tänu WWW levikule. WWW võidukäik sai
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
oli kogutud suulistelt allikatelt, ehk inimestelt, kes ise igapäevaselt arvutitega tegelevad. Küsitluses üritasin eelkõige välja tuua tavakodaniku suhtumist ja arvamust. Töö üks eesmärke on tuua lugejale välja huvitavaid fakte, ja teda interneti alaselt ka mõnel määral koolitada. Kas Eestimaa on tõesti üks väike riik, mis on jäänud ülemailmsest massimeedia vallutusest puutumata, või on ta suutnud nii-öelda ajaga kaasas käia? Mis arenguetapil on internet hetkeseisuga ja kas on veel kuhugi edasi areneda? Milleks oli internetti vaja? Neile ja paljudele teistele küsimustele peaks sellest uurimistööst leidma vastused. Interneti ajalugu ja kasutatavus Milleks oli internetti vaja? Kogu meie elu on organiseeritud ja organiseeritusega lihtsamaks tehtud. Sama lugu on ka internetiga. Tegelikkuses oli põhjuseid mitmeid. Kuna interneti tekkimise aeg oli suhteliselt pinev. Seda riikidevahelise suhtlemise ja eelkõige sõjalise olukorra mõistes.
aidanud. Inimesed saavad välja öelda, seda, mida nad muidu ei julge öelda. Kuid suureks 7 probleemiks on see, et me ei näe partnerid. Me ei näe emotsiooni, kes ta oma loomingu poolest on. Anonüümsus võib näiteks toimida filtrina inimeste jaoks, kelle suhtes muidu võib olla eelarvamusi (nt teatud puuetega inimesed). Kas tsensuur on internetis õigustatud? Kindlasti leidub palju idealiste, kelle jaoks internet on sõnavabaduse etalon ning selle mis tahes piiramine võrdub diktatuuri kehtestamisega. Aga siin peaks mõtlema noore põlvkonna peale, kes enamasti õpib läbi interneti. Kui nemad kasvavad ühiskonnas, kus vabalt saab kasutada tsensuuri, siis nad seda sama 'petavad oma lastele. Maailm on varsti sotsiaalselt räpane ja vastik. Elektroonilise suhtluse etikett Pole kahtlust, et e-post on märkimisväärselt muutnud meie suhtlusmaneere ning ärilisest
ettevõtetest, et klient just meid märkaks. Sotsiaalseid- Inimeste vajaduste rahuldamine kõikide inimeste jaoks on uni esmatähtis. Seoses tänapäeva kiire elutempoga on unetunnid varasemaga võrreldes jäänud lühemaks. Olenemata sellest soovivad inimesed hommikul ärgata puhanuna ja alustada oma päeva meeldivalt. Tänu Meie tootele on see nüüd võimalik. 5 Tehnoloogilisi- Kuna tehnoloogia ja internet on pidevas arengus, siis peame end muutustega kursis hoidma ning vajadusel uuendustega kaasa minema. Leida uusi võimalusi toote tutvustamiseks internetis. Mikrokeskkond ehk lähikeskkond Kliendid- Põhiklientideks on interneti kasutavad inimesed, kelle vanus jääb 2050 aastat. Algselt näeme oma klientidena keskmisest kõrgema sissetulekuga inimesi ja uuendustega kaasa minevaid inimesi. Samuti on meie klientidele tähtis efektiivselt ära kasutada oma
Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-turunduse üht piiritletud valdkonda. Milline on turunduse ja infotehnoloogia rollijaotus e-turunduses E-turunduses on infotehnoloogial toetav roll. Kui e-kommertsi algusaastatel arvati, et uus tehnoloogia
Internetil ja e-turundusel on selle vestluse arendamisel oluline roll. E-turunduse ja e- kommunikatsiooni eesmärk on sama, mis traditsioonilisel turundusel ja kommunikatsioonil – pikaajaliste tulusate koostöö- ja kliendisuhete loomine ja hoidmine ning seeläbi ettevõtte eesmärkide saavutamine. Kui aga turunduskommunikatiivsed tegevused raadios, televisioonis, trükimeedias ja välipindadel on ühesuunalised, siis internet pakub oluliselt laiemaid võimalusi kahepoolseks kommunikatsiooniks ja seeläbi kliendi vajaduste mõistmiseks, kliendikeskse turundusstrateegia ja –plaani loomiseks, kliendisuhte ehitamiseks ja seeläbi ettevõttele kasu toomiseks. E-turundus on turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e- turundusele. E-turundust ja internetiturundust kasutatakse sageli sünonüümidena, e-turundust
Alates tööstusrevolutsioonist 19 sajandist on teadus ja tehnika peadpööritava kiirusega arenenud, sellega seoses ka inimene. Me oleme vastuvõtlikumad kõigele uuele, nii vaimses, kui ka füüsilises mõttes. Ei taha küll endale tunnistada aga just kiire areng teaduse, tehnika vallas on teinud meist sõltlased. Meil mängib raadio ööpäevaringselt, et viimaseid uudiseid ,,maha ei magaks". Meil on nutikad telefonid, mis meiega räägivad. Meil on internet, millega võime olla ühenduses kellega, kus ja millal. Meil on ravimitööstus, kus toodetakse 2 Sõltuvushäired miljonid ravimi ühikuid päevas. Meil on kauplused, restoranid, vabaajaveetmise kohad....ühesõnaga kõik ja rohkemgi veel, mida inimene vajab. Meil on tarbimissõltuvus. Käesolevas uurimustöös heidame pilgu sõltuvus ja sõltuvushäiretele. Vaatleme paari
kasutajaliidest, parandatud töökindlust ning lihtsustatud arvuti kasutamist ja hooldamist. Põhiliselt kodukasutajatele mõeldud Windows 98-st ja Windows Me-st on Windows XP märksa töökindlam. Tähtsamad täiustused on: · parem ühilduvus olemasolevate seadmete ja programmidega · täiustatud meediapleier, mis mängib ka DVD-filme, WMA-, MP3- ja DivX-faile · videoredaktor Windows Movie Maker · CD-kirjutamise tarkvara · lihtne Interneti tulemüür · uus brauser Internet Explorer 6 · uus, lihtsustatud kasutajaliides · suurem töökindlus Töökindel Windows XP on täielikult 32-bitine. Iga programm töötab oma mälupiirkonnas. Mõne programmi "rippuma jäämisel" saab selle tavaliselt maha võtta ilma teiste programmide tööd katkestamata. Üks kasutaja võib arvuti teisele üle anda ilma oma seanssi lõpetamata. See suurendab mälu vajadust. Mugavaks tööks on vaja 256 MB muutmälu. 128 MB on piisav, kui korraga avatud seansse on vaid üks
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav
pikalt. Esimese SQL andmebaasi töötas välja Honeywell(1976. a), hiljem muutus põhitootjaks Oracle ARPANET – 1971. a katsesüsteem uue võrguprotokolli jaoks (kuidas arvutid omavahel suhelda võiks). Pandi katsetamiseks üles väike võrk, kus olid näiteks USA ülikoolid jms asutused, DARPA(varasemalt ARPA) nimeline asutus finantseeris seda katsesüsteemi(USA sõjaväe asutus, nägi selles potentsiaali sõjaväe jaoks), ARPANET-ist hakkas välja arenema kaasaegne Internet, 1972. a Ray Tomlinson tegi muudatusi email programmile ARPANETIS ja võttis kasutusele @ märgi emailides CP/M – 1973. a Gary Kildall kirjutab primitiivsele Intel 8008 protsessorile lihtsakoelise op süsteemi CP/M, mis muutus vähemalt 10 aastaks mikroarvutite kõige levinumaks op süsteemiks, 1974. a töötab välja CP/M op süsteemi Intel 8080-l põhinevatele süsteemidele WINCHESTER – 1973. a IBM-i välja töötatud odav kõvakettaüksus , maht 70 MB
AJAKIRJANDUS JA KOMMUNIKATSIOON I 2015 ÜHE PERE MEEDIAPÄEV ANALÜÜTILINE ESSEE Selle essee eesmärgiks on anda ülevaade ühe pere, täpsemini minu enda pere, meediapäevast ning meediakasutusest ühe päeva jooksul. Analüüsi käigus antakse võimalikult põhjalik ülevaade iga pereliikme, sh ka autori enda meediatarbimisest ja –harjumustest, mida oli võimalik jälgida nii ühe päeva kui ka pikema aja jooksul. Analüüsi alla võetakse mitte ainult kindlad meediumid või veebikeskkond, vaid üleüldisem pilt. Lühidalt tuleks anda ülevaade pereliikmetest, kelle harjumusi ja tarbimist analüüsi käigus kirjeldatakse. Analüüsitava pere puhul võib rääkida konkreetselt neljast erinevast indiviidist: autor, 19-aastane üliõpilane, kes veedab enamuse ajast koolis ning nädalavahetustel teenindajana tööl; ema, 44-aastane administraator, kellel on igapäevaselt ligipääs meediale nii tööl, kui kodus; vanaema, 84-aastane pensionär, k
ühendatud koaksiaal- või keerupaari kaablitega. Kohtvõrk võib koosneda mitmest alamvõrgust, mis on omavahel ühendatud sobivate võrguseadmetega. Näideks koolimajasisene arvutivõrk, kus serveriga on ühendatud kaks alamvõrku (raamatukogu ja arvutiklass). Koolimaja serveris asuvad kasutajate kodukataloogid, sealt kontrollitakse, millist printerit saab keegi kasutada ja server korraldab kohalikele kasutajatele e-posti vahetamist. Tehniliselt on Internet laivõrk (ingl. WAN - Wide Area Network), koosnedes paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse näiteks telefoniliine, raadiosidet, valguskaablit. Ühendades kohtvõrgu Internetti saab lisaks väliste teenuste kasutamisele hakata kohtvõrgu seest pakkuma ka teistele sealhulgas oma kasutajatele väljapoole teenuseid, näiteks kohalik veebiserver ja e-post. Kohtvõrgu ühendamisest Internetti tulenevad turvaprobleemid
Näiteks IP aadressi 193.40.10.13 ja võrgumaski 255.255.255.0 puhul | <------ võrguosa --------> | masinaosa 255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel IP aadresside täisklassid IP aadresse klassi aadresse klass võrgumask IP aadresruum võrke võrgus kokku 0.0.0.0 - 256^3 = 16 128 x 256^3 = 2 A 255.0.0.0 128
kõne arengut. Kuigi televiisor ja ka arvuti on head, peab hoolega jälgima, kus on piir, kui palju on palju. Praeguse aja lapsed on üsna targad ja käsitsevad osavalt arvutit, aga loevad väga vähe raamatuid ning on ülekaalulised. Me tahame olla heade eelduste looja, heaks eeskujuks oma lastele. Kuid tehnoloogia areng, millega me oleme kõik seotud, on muutunud nii kiiresti, et iga päev toob meile üha uusi võimalusi. Arvuti, internet, mobiiltelefon, mp3 mängijad... Kõik uus on ahvatlev, huvitav, oluline, tähtis. Tundides pakutav ja õppekava ei suuda pakkuda juba ammu sellele konkurentsi. Paljud õpilased väidavad, et tundides räägitu on igav, see ei huvita, ei ole neile vajalik. Uued võimalused tulevad vaid koos uue vastutusega. Lapsevanemana/õpetajana peame me ära tajuma kus on piir, peame rääkima, mitte kaotama kontakti, olema lapse jaoks olemas
suvalisest kompuutrist ja kohalikus ettevõttes. (brauseri) suvalise veebilehitseja Selle asemelabil.ostetakse vastavalt Interneti teenusepakkujalt Näiteks aitabendale sellelemingi osa tublisti salvesturuumi kaasa ja serverivõimsust—pilveressursse ka varsti ilmuv Internet Explorer 9, mis toetab samutikasutatakse HTML5 uutaga vastavalt vajadusele. web-standartit Maksmine ja mis kasutab 'hardware acceleration'toimub kuupõhise (riistvara arveldusega kiirendamise) ja makstakse ainult reaalse teenuse funktsiooni...
väga sarnane tegelikuga, ent ei pea olema, kusjuures just noored katsetavad oma identiteediga üsna palju. Paljude noorte jaoks on online-sisu loomine ja võrgustikes viibimine lahutamatu vahend oma identiteedi haldamisel, elustiili ja sotsiaalsete suhete järgimisel. [4] Nagu mainitud, pole virtuaalse identiteedi loomine pole sageli üks-üheses vastavuses reaalses elus oleva identiteediga. Seda illustreerib väga hästi Peter Steineri koomiks, milles ta väidab järgmist: ,,On the internet, nobody knows you're a dog" (i.k. internetis ei tea keegi, et sa oled koer), ehk internetis võib igaüks olla anonüümne ning luua ise oma virtuaalne identiteet sellisena, nagu ta ise tahab. Alustades nime ja kasutajatunnuse väljamõtlemisest kuni pseudohobide, huvialade ja muu taoliseni. Huvitav on seejuures boydi uurimus kus ta uuris portaali Friendster ning jagas suhtlusportaalide kasutajad neljaks. Ilmselgelt saab neid nelja gruppi mõningaste mööndustega kasutada ka siinkohal. 1
Teine levinud võrguarhitektuuri tüüp on võrdõigusvõrk (peer-to-peer network), kus kõigil arvutitel on ühesugused ülesanded. Mõlemat tüüpi võrkudel on omad eelised ja puudused. 1.3.1.3 Interneti olemus ja selle peamised kasutusalad. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IPprotokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a. ning seda kuupäeva loevad paljud Interneti sünnipäevaks. 1992.a
ja teenindada, on võetud kasutusele CRM tarkvarasüsteem. Ettevõtte jaoks on oluline teada kes on meie klient, mida me talle pakume ning kuidas me seda teeme. Tänu tarkvarasüsteemile saab ettevõte teada, millised kliendid on väärtuslikumad ja millistele klientidele keskenduma peaksime. Kliendihaldussüsteemis salvestatakse järgmine info: - kliendi andmed: nimi, vanus, sugu, aadress, telefon, meili aadress - kas tegemist on sularaha või lepingulise kliendiga - kas klient käib kohapeal või kasutab meie transporti - kas tegemist on püsikliendiga, säästukliendiga või juhukliendiga - ostude registreerimine: kui tihti, mis summas, millist pesu pestakse - maksetähtajad - läbirääkimised - kliendiga kohtumised - müügipakkumised - kliendi probleemide fikseerimine - lepinguliste klientide haldus: kui kaua kestab leping, milliseid teenuseid klient kasutab jne.
1. Millised muutused on toimunud alates 90 aastatest tarneahelates, arutle Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine Tarneahelat vaadeldakse ühtse tervikuna. Samuti arvestatakse kulutusi kokku tarneahela peale. Koostöö erinevate partnerite vahel aitab optimeerida kulusid, suurendada paindlikust, vähendada varudega seonduvaid kulutusi. E-kaubanduse areng. Tootjate globaliseerumine ning ettevõtjate selge tajumine, missugused võimalused peituvad logistikateenuste integreeritud juhtimises. Nõuded loodussäästlikusele. IT ja teenindus said võtmesõnadeks. Turule orienteeritus. Täpsus ja usaldus, et tegevus vastab kliendiga kokkulepitule. Tarnetäpsus (on-time delivery) – mõõdetakse tegeliku ja planeeritud tarneaja kokkulangemist. Kliendi jaoks on kõige tähtsam tarneajast kinnipidamine, kuna see võimaldab kliendil paremini planeerida ja teostada oma tegevusi. Klient tahab professionaalset ni
Järvamaa Kutsehariduskeskus Turunduse alused VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Paide 2014 Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 1.Turunduse olemus.................................................................................................... 3 2.Turunduskeskkond................................................................................................... 8 3.Toode ja kaubamärk............................................................................................... 10 4.Ostukäitumine....................................................................................................... 13 5.Turu segmenteerimine........................................................................................... 14 6.Turundusuuringud.................................................................................................. 15 7.Turundustegevus ettev�
mooduleid ja taustaprogramme 16-bitises reziimis ei käivitata. Seetõttu töötavad mõned vanemad DOS-programmid Windows 98-s aeglasemalt kui Windows 95-s. Uuendusteks olid parem AGP ja USB toetus. Mõlemad olid juba Windows 95 B-väljalaskes, kuid USB toetus on seal nii vigane, et enamik draivereid end alles Windows 98-s installida lasevad. Suuremad kui 2 Gb kõvakettad on FAT32 failisüsteemiga (need olid samuti Windows 95 B-väljalaskes). Osa vahendeid, mida saab Windows 95-s Internet Explorer 4.0 versiooniga lisada, on Windows 98-sse juba integreeritud, näiteks Internet Exploreri integreerimine kasutajaliidesesse, Active Desktop, tõhusam Windows Explorer, UNC (Uniform/Universal Naming Convention aadressidele ja võrguarvutitele saab aadressiribast juurde pääseda). Kuna sarnaseid funktsioone Windows 95-ga oli päris palju, levis SE-väljalaske ilmumiseni kriitikat, et Windowsi on liiga vähe arendatud ja peamiselt turunduslikel põhjustel turule toodud.
Levinud blogivahenditeks on Blogger, TypePad, Wordpress, Live Journal ja Edublogs. (Uued hindamismeetodid). 4 5 1.3. Mikroblogi ehk Twitter Mikroblogiks on keskkond, kus ühe sõnumi edastamine on piiratud 140 tähemärgiga. Mikroblogis edastatavaid sõnumeid nimetatakse säutsudeks teisisõnu tweetiks. Antud postitusi saab jälgida organisatsiooni mikroblogi lehe või enda isikliku mikroblogi konto kaudu, registreerides end seejuures soovitud mikroblogi konto jälgijaks, teisisõnu followeriks.. Tarkvaraliselt on blogi oluliselt edasiarenenum kui foorum. Ühiste joontena võib välja tuua tehnoloogilised sarnasused vestluses ja kogukonnatunde tekitamises. Foorumite moderaatorid jälgivad, et arutelu püsiks teemas, ning et inimesed käituksid korralikult. Blogis on vaid üks vaatenurk ning selleks on blogija oma. Blogis pole vaja kirjutada etteantud teemal. Lisaks ei ole
Euroopa Liidu liikmesriikides on need liigid välja kujunenud sisuliselt ühises ajaloolises protsessis, mis on määratletud nii kultuuriliselt kui ka õiguslikult ja halduslikult eesmärgiga hallata kultuuripärandit selle mõiste kõige laiemas tähenduses. Täpsemalt käsitletakse käsiraamatus raamatukogude, arhiivide, säilitusasutuste, uurimiskeskuste, ajutiste näituste, kultuurisündmuste ja projektidega seotud probleeme. Käsiraamat on mõeldud vajalike suuniste ja näpunäidete andmiseks kultuuriüksuste veebiprojektide juhtidele, võttes arvesse erinevate koosluste iseärasusi. Veel üks oluline teema, mida käsiraamatus vaadeldakse, on kasutajate vajadused. Üldiselt pühendutakse veebirakenduste eelneva kavandamise käigus kasutajaprofiilide piiritlemisele, millest lähtutakse veebirakenduste põhitahkude kujundamisel. Tuleks silmas pidada, et üldsuse huvides töötavate koosluste veebirakendused on
Konstantin Burdakov 164846, IAPB Juhendaja: Jekaterina Tsukrejeva TALLINN 2018 Ülesande püstitus Antud projekti põhieesmärgiks on veebilehe www.apotheka.eedisaini analüüs. Apotheka Netiapteek pakub võimalust osta ravimeid ja tervisekaupu mugavalt just seal, kus klient parasjagu viibib. Siin saab kiirelt ja mugavalt otsida huvitavat ravimit nime, toimeaine või ise märksõna abil. Nõu saab küsida ka apteekrilt reaalajas. Projekti töö struktuur 1. Projekti käigus analüüsivad projekti tegijad veebilehe disaini 2. Projekti käigus tuvastavad projekti tegijad puudused disainis 3. Projekti käigus teevad projekti tegijad ettepanekuid, kuidas saaks disaini muuta nii, et see vastaks nõuetele ja oleks enam kasutajasõbralik Põhiprotsessid Kuna projektil on 3 tegijat, siis võtame 3 põhiprotsessi, et igaüks saaks seda detailselt uurida. 1. Kasutajaks registreerimine 2
................................................53 6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid...........................................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61 6.4. Printerite liigid...............................................................................................................61 7. Internet - ülemaailmne arvutivõrk........................................................................................65 7.1. Mis on Internet? Natuke ajalugu...................................................................................65 7.2. Kuidas töötab Internet?.................................................................................................66 7.3. World Wide Web (e. veeb). Mis see on?.......................................................................67 7.4
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
riigi piirid, muutus rahvusvaheliseks. Muutus ka nimi. Esialgsest nimest ARPANET sai Internet.i Esialgu oli peamiseks arvutivõrgu ülesandeks ressursside jaotamine, st. istudes ühe arvuti taga sai kasutada ka neid programme ja informatsiooni mis teistes peidus. See funktsioon ei ole ka praeguseks kadunud, kuid lisandunud on veel üks oluline ülesanne - olla vahendajaks inimeste vahel. Tõe huvides tuleks ka märkida, et Internet (mille suunitlus enam teaduslik ja õpetav) pole ainus arvutivõrk maailmas. Näiteks on olema kommertskallakuga võrke, kus põhilisteks tegevusteks reklaam, ost ja müük. Eestisse jõudis Internet 1992. a. aprillis ja on tänaseks siingi tõhusalt arenenud, olles kasutusel kõigis kõrgkoolides, paljudes üldhariduskoolides, akadeemilistes asutustes, riigiasutustes jne. Interneti puhul on tegu ülemaailmse võrguga (WAN - Wide Area Network).
.. · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001 · Practical UNIX & Internet Security. Simson Garfinkel, Gene Spafford. Second edition. O'Reilly 1996 (tasuta, aga vanavõitu) · Firewalls and Internet Security: Repelling the Wily Hacker. William R. Cheswick and Steven M. Bellovin. Addison-Wesley, 1994 (tasuta), 2011; http://www.wilyhacker.com/ · Secrets and Lies: Digital Security in a Networked World. Bruce Schneier. John Wiley & Sons 2000 1. Turvaeesmärgid · Käideldavus (availability) -- varad peavad olema kasutatavad, kõige raskemini tagatav.
ebausaldusväärne andmete transportimine, voo- ja ummistuskontroll puuduvad. Rakendused, mis UDP-d kasutavad: internetitelefonid (skype), telekonverentsid, (enamasti ka online’is mängitavad arvutimängud). 8. KANALIKOMMUTATSIOON JA PAKETTKOMMUTATSIOON, PAKETI PIKKUS ==> Kanalikommutatsioon - sidetehnoloogia füüsilise eritrakt moodustamisega otspunktide vahel ühenduse ajaks, mida kasut nt traattelefoni juures. Sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas. /// EHK Kanalikommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus. Suure kanali korral saab kasutada aja või sageduse järgi tihendamist. See on ühendusele-orienteeritud andmeedastusteenus. ==> Pakettkommutatsiooni korral kasutatakse jagatud ressurssi. paketid võivad liikuda erinevaid marsruute mööda, selle tulemusena võib ette tulla viivitusi. See ei ole ühendusele-orienteeritud
andmete transportimine, voo- ja ummistuskontroll puuduvad. Rakendused, mis UDP-d kasutavad: internetitelefonid (skype), telekonverentsid, (enamasti ka online'is mängitavad arvutimängud). 8. KANALIKOMMUTATSIOON JA PAKETTKOMMUTATSIOON, PAKETI PIKKUS ==> Kanalikommutatsioon - sidetehnoloogia füüsilise eritrakt moodustamisega otspunktide vahel ühenduse ajaks, mida kasut nt traattelefoni juures. Sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas. /// EHK Kanalikommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus. Suure kanali korral saab kasutada aja või sageduse järgi tihendamist. See on ühendusele-orienteeritud andmeedastusteenus. ==> Pakettkommutatsiooni korral kasutatakse jagatud ressurssi. paketid võivad liikuda erinevaid marsruute mööda, selle tulemusena võib ette tulla viivitusi. See ei ole ühendusele- orienteeritud
annaabi.ee 
