Dendriit-koosneb lühematest mitmeharulistest jätkedest(neuroni osa) Energiabilanss-sisaldab energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib Epiteelkude-katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid Fibrillarne sidekude-hoiab skeletti koos (kõõlused) Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja oksüdeerimisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine Glükakoon-ensüüm, mis vastupidiselt insuliinile tõstab veresuhkru taset lagundades glükogeeni Glükogeen-loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, lagunemisel tekib glükoos Homoöostaas-organismi võime tagada püsiv stabiilne sisekeskkond sõltumata väliskeskkonna muutustest Hormoonid-ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes ja omavad kindlat toimet rakkudele ja organitele Humoraalne regulatsioon-elundkondade talituse regultasioon hormoonide vahendusel Immuunsussüsteem-kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu
Kontrollib Ca ja P Kaltsitoniin - ↓Ca veres, viib luudesse ainevahetust, Parathormoon – ↑Ca veres, Ca luudest↓ Pankreas Insuliin – glükoos → glükogeeniks, kui nõristub vähe- diabeet. Glükagoon – vastupidine insuliinile Neerupealised Adrenaliin – keha pingutuseks valmis Munand Testosteroon Munasari progesteroon Östrogeen,
lõhustumise glükoosiks ja glükoosi siirdumine vereringesse. Asub kõhunäärmes. ADRENALIIN füüsilise vastupidavuse suurenemine koormuse ja stressi ajal. Asub neerupealistes. TÜROKSIIN ainevahetuse üldine kiirenemine. Normaalne kasv ja areng. Asub kilpnäärmes. Selgita mõisteid: HOMÖOSTAAS organismi sisekeskkonna püsivus, INSULIIN valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust, GLÜKAGOON hormoon, mis töötab vastupidiselt insuliinile, GLÜKOGEEN maksarakkudes gülkoosist moodustuv loomne varuaine, DIABEET haigus, mille puhul vere glükoosisisalduse regulatsioon on häiritud ja vere glükoosisisaldus tõuseb, STRUUMA kilpnäärme haiguslik suurenemine, MAKSATSIRROOS maksarakkude kärbumine ja sisekoelise asendumisega, MAKSAPÕLETIK (KOLLATÕBI) haigus, mille puhul tekib maksas põletik, MELANIIN tume pigment,
hüperglükeemiaks. Söömine on hüperglükeemia normaalseks füsioloogiliseks põhjuseks. Glükoosisisalguse regulaatoriteks veres on kaks pankrease hormooni: 1) insuliin – selle sekretsioon suureneb hüperglükeemia korral ja mille mõjul glükoositase viiakse normi tagasi; kui glükoositase veres normaliseerub, väheneb ka edasine isuliini produktsioon (INSULIIN TEKIB B-RAKKUDES EHK BEETARAKKUDES) 2) glükagooni – kõhunäärme hormoon - toimib vastupidiselt insuliinile – tõstab vere glükoosisisalduse taset (GLÜKAGOON TEKIB A-RAKKUDES EHK ALFARAKKUSES) Insuliin langetab vere glükoosisisalduse taset järgmiste mehhanismidega: 1) Insuliini toimel aktiveeritakse glükoosi transportvalgus, mille abil glükoos saab siseneda rakkudesse. 2) Raku sees aktiveeritakse ensüümid, mis soodustavad glükoosi ärakasutamist energia saamiseks. 3) Maksa ja lihasrakkudes tekib glükoosist glükogeen. See osa glükoosi, mida
· Glükagoon- sümpaatilise NS tõus · Adrenaliin- tuleb appi, kui on tugev füüsiline pinge ja tugeva emotsionaalse pinge korral. · Kortisool- igapäevases regulatasioonis ei osale, suureneb nälgimise korral. Kortisool lülitub, ei stimuleeri glükogenolüüsi, vaid lipolüüsi ja glükoneogeneesi. On stressihormoon- vallandub kestva füüsilise-emotsionaalse pinge korral, ka kuum, külm, haigused. Neerupealiste koore hormoon. · Kasvuhormoon, on sarnane insuliinile. Hüperglükeemia- vere glükoosi taseme tõus üle normi, 3,33-6,2 mMol/l · Mõõdukas hüperglükeemia üle 6. · Füsioloogiline hüperglükeemia tekib pärast söömist, möödub mõned tunnid pärast söömist insuliini mõjul. · Hüperglükeemia võib tekkida aga ka haiguslike seisundite korral, milleks on diabeet ehk suhkruhaigus. Kahte tüüpi suhkruhaigust: I tüüpi diabeet tekib puudulikust insuliini produktsioonist.
Need polüpeptiidid somatomediinid vabanevad verre, transporditakse kudedesse, kus nad seotakse rakkudes olemasolevate vastavate retseptoritega, mille kaudu nad avaldavad eelkõige luu- ja lihaskoes tugevat kasvu soodustavat toimet. Tuntumad on kaks maksas produtseeritavat somatomediini insuliinitaolised kasvufaktorid I ja II. Nende nimetus tuleneb sellest, et nad on oma keemiliselt struktuurilt väga lähedased kõhunäärme hormoonile insuliinile. Seega: kasvuhormoon ise otseselt luu- ja lihaskoe kasvuprotsesse ei stimuleeri, küll aga soodustab ta niisuguste ühendite sünteesi maksas, mis seda teevad. Prolaktiini olulisimad füsioloogilised funktsioonid ilmnevad naise organismis, peamine neist on piimaproduktsiooni stimuleerimine rinnanäärmes. Peale selle soodustab kõnealune hormoon FSH ja LH retseptorite arvu suurenemist munasarjades, võimendades seeläbi folliikuleid stimuleeriva hormooni ja luteniseeriva hormooni toimet
lagunemise tulemusel tekkivate ketokehade poolt. ARENG JA TUNNUSED II tüüpi suhkurtõbe iseloomustavad järgmised põhitunnused: -- avaldub tavaliselt vanuses üle 40 aasta; -- esineb sagedamini naistel; -- kaasneb sageli rasvumisega; -- on ilmse päriliku seosega; -- ei seostu insuliini madala nivooga veres, insuliin on normaalsel tasemel või üle normigi; -- insuliinitundlikkus on langenud, s.t. vere suhkrunivoo reageerib insuliinile loiult; -- hüpoglükeemia kalduvust on väga harva; -- atsidoosi ja suhkurtõve koomat on harva; -- reageerib hästi toidukoormuse piiramisele, eriti kui koos sellega väheneb ülemäärane kehakaal. Suhkurtõve I tüübi puhul on probleem insuliini puudumises või vähesuses Kuidas aga areneb II tüüpi suhkur tõbi? Siin tõusevad esile need asjaolud, mis segavad insuliini toimet ja viivad lõpuks ka suhkrunivoo tõusuni veres.
4.3. NEERUPEALISED Hormoon ADRENALIIN nn. hirmuhormoon,mõjutab südametegevust, tõstab vererõhku ja hingamissagedust. NB! Valmistab organismi ette ohu ja võitlusolukordadeks 4.4. KÕHUNÄÄRE EHK PANKREAS NB! Talitleb nii välisnõrenäärmena-seedenääre,kui sisenõrenäärmena. Hormoon INSULIIN- soodustab glükoosi imendumist rakkudesse ja aktiviseerib ensüüme, mis muundavad glükoosi glükogeeniks. Hormoon GLÜKAGOON on vastupidise toimega insuliinile- aktiviseerib ensüüme, mis muudavad glükogeeni glükoosiks 4.5. KÄBIKEHA asub peaajus ja tema hormoonid kontrollivad inimese ööpäevaseid rütme ja nahapigmendi sünteesi 4.6. KÕRVALKILPNÄÄRE- hormoonid kontrollivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust 4.7. SUGUNÄÄRMED NB! Talitleb nagu kõhunääre välisnõre-ja sisenõrenäärmena Välisnõrenäärmena toodavad sugunäärmed sugurakke. Sisenõrenäärmena toodavad suguhormoone
hormoonid; ringlevad veres valkudega seotult (sünteesitakse maksas); enne mõjutamist peavad transportvalkudest eralduma 27.Veresuhkur, selle regulatsioon. Veresuhkur vere glükoosisisaldus; energia saamiseks; norm 5.0 mmol/l Glükoos jõuab verre toidust leiduvate süsivesikute lagundamisel ja glükogeeni lagundamisel; sünteesitakse mittesüsivesikutest nt aminohapetest Glükoos jõuab rakku tänu insuliinile (hormoon) (toodab pankreas e kõhunääre) Kui veres suhkrut palju, siis glükoos + insuliin glükogeen salvestatakse (rasvarakkudes ja) lihastes ja maksas Kui veres on suhkrut vähe, siis pankreas (kõhunääre) glükagoon maks lagundab glükogeeni viib verre glükoosi 28. Neerude töö. Hoiavad vedeliku hulka stabiilsena Reguleerivad anorgaaniliste ioonide hulka (eritavad üleliigse soola uriini) Eemaldavad verest jääkaineid
risk 40 % ja mõlema puhul 70 % haigestumiseks. II tüüpi suhkurtõbe iseloomustavad järgmised põhitunnused: · avaldub tavaliselt vanuses üle 40 aasta; · esineb sagedamini naistel; · kaasneb sageli rasvumisega; · on ilmse päriliku seosega; · ei seostu insuliini madala nivooga veres, insuliin on normaalsel tasemel või üle normigi; · insuliinitundlikkus on langenud, ehk vere suhkrunivoo reageerib insuliinile loiult; · hüpoglükeemia kalduvust on väga harva; · atsidoosi ja suhkurtõve koomat on harva; · reageerib hästi toidukoormuse piiramisele, eriti kui koos sellega väheneb ülemäärane kehakaal. Insuliinikulu suurendavad väga oluliselt napi kehalise koormusega eluviis, rikkalik toidulaud ja rasvumine. Insuliini äratundmise ja töötingimuste häirete ning insuliini suurema kulu korral saab organism end aidata sellega, et on sunnitud insuliini rohkem tootma
hingamiskeskus. Toitainetega varustamine Nii seedekulgla talitlust kui ka nälja- ja täiskõhutunnet reguleeritakse närvisüsteemi ja hormoonidega. Parasümpaatiline närvisüsteem kiirendab seedimist, sümpaatiline närvisüsteem aga aeglustab seda. Rakud saavad energia tootmiseks kasutada eelkõige glükoosi. Glükoosi viib rakkudeni veri ning glükoosi hulka veres nimetatakse veresuhkru tasemeks. Pankreas – veresuhkru taseme reguleerimisel tähtis. Pankreas Tänu insuliinile saab glükoos rakkudesse tungida, et rakud ei jääks glükoosinälga. Toodetakse hormoone: Insuliini – suhkrut liiga palju Glükagoon – suhkrut liiga vähe Vesi ja jääkained 70% inimese kaalust on vesi, et rakud saaksid normaalselt talitleda, peab organismis oleva vedeliku hulga ja koostise hoidma peaaegu muutumatuna. Neerude ülesanne on vedeliku hulka stabiilsena hoida, anorgaaniliste ioonide hulka reguleerida ja verest jääkained eemaldada
• Ristuv toime teiste ravimitega –Paljud ravimid tõrjuvad sulfonüüluurea derivaate välja sidumiskohtadelt verevalkudel ja tugevdavad nende toimet MSPVA, alkohol. MAOI, bakterite- ja seentevastased ained (sulfoonamiidid, trimetoprim, klooramfenikool, seentevastased imidasoolid). –Alkohol põhjustab hüpoglükeemiat. –Teised hüpo- või hüperglükeemiat põhjustavad ravimid. - Tiasolidiindioonid (rosiglitasoon, pioglitasoon) • Aktiveerivad insuliinile tundlikke geene, mis reguleerivad süsivesikute ja rasvade ainevahetust. • Suurendavad kudede tundlikkust insuliini suhtes. • Pärsivad glükoosi produktsiooni maksas. • Võimalik kombineerida metformiini või sulfanüüluurea derivaatidega. • Imenduvad p.o. manustamisel kiiresti. • T1/2 7 h, toimet pikendavad aktiivsed metaboliidid. • Maksimaalne toime saabub 1-2 kuuga. • Langeb vabade rashapete ja triglütseriidide tase. • LDL ja HDL tase ei muutu või tõuseb veidi
mainitud, on lümfotsüütidel juhtiv roll ß-rakkude kahjustuse tekkes. Tunnused ja tulevik II tüüpi suhkurtõbe iseloomustavad järgmised põhitunnused: · avaldub tavaliselt vanuses üle 40 aasta; · esineb sagedamini naistel; · kaasneb sageli rasvumisega; · on ilmse päriliku seosega; · ei seostu insuliini madala nivooga veres, insuliin on normaalsel tasemel või üle normig · insuliinitundlikkus on langenud, s.t. vere suhkrunivoo reageerib insuliinile loiult; · hüpoglükeemia kalduvust on väga harva; · atsidoosi ja suhkurtõve koomat on harva; · reageerib hästi toidukoormuse piiramisele, eriti kui koos sellega väheneb ülemäärane kehakaal. Tänapäeval on diabeedi uute ravivõimaluste uurimissuunad järgmised: 1. I tüüpi diabeedi ärahoidmine (preventsioon) kõrge haigestumisriskiga isikutel. Käimas on uuringud, kus preventiivseks raviks kasutatakse insuliini, nikotiinamiidi jt. aineid.
Insuliin- Insuliin on pankreases Langerhansi saarte beetarakkude toodetud valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Insuliini vabaneb verre proportsionaalselt söögikorrajärgse veresuhkru ehk glükoosi hulga tõusuga. Insuliini puudus põhjustab suhkurtõbe. Glükogeen- polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos. Glükagoon- Glükagooni, samamoodi nagu insuliinigi, toodetakse ning hoitakse organismi poolt kõhunäärmes. Glükagoonil on insuliinile vastupidine funktsioon. Kui insuliin alandab veresuhkrut ning töötleb suhkrut glükogeeniks, siis glükagoon tõstab veresuhkrut, töödeldes glükogeeni veresuhkruks. Samas kui insuliin soodustab rasvade talletamist kudedesse, siis glükagoon soodustab rasvade põlemist. Homöostaas- organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Osmoregulatsioon- kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. Osteoporoos- luukoe hõrenemine
ainevahetust, toimivad põletikuvastaselt. Mineralokortikosteroidid mõjutavad vee- ja elektrolüütide ainevahetust. · Glükokortikosteroidide ülesanne säilitavad organismi vedelikke homeostaasi; osalevad rakude ainevahetuses (palju erinevaid funktsioone). · Glükokotikosteroidide toime Rasvade, valkude ja süsivesikute ainevahetus: - suurenenud glükoneogenees (glükoosi süntees aminohapetest) - antagonism insuliinile - valkude SUURENENUD KATABOLISM - rasvväärastused (rasvade ümberpaigutumine, isu suurenemine) Põletikuvastane toime: - rakumembraanide stabiliseerimine - eksudatsiooni vähenemine - väheneb eosinofiilide ja lümfotsüütide arv - nõrgeneb fagotsütoosivõime Immunodepressiivne, antiallegiline toime: - rakumembraanide stabiliseerimine, rakumembraanide tundlikkuse vähenemine põletikumediaatorite suhtes
Angiin), kuid nina kaudu hingates ei ole sellist probleemi. 24. Millises ajus asub hingamiskeskus? Millised tegurid mõjutavad hingamislihaste tööd? Piklikusajus; Hingamislihaste tööd mõjutavad tegurid on näiteks füüsiline töö või šokki seisundis olek. 25. Selgita insuliini ja glükagooni toimet glükoosi sisalduse regulatsioonis? Glükagooni, samamoodi nagu insuliinigi, toodetakse ning hoitakse organismi poolt kõhunäärmes. Glükagoonil on insuliinile vastupidine funktsioon. Kui insuliin alandab veresuhkrut ning töötleb suhkurt glükogeeniks, siis glükagoon tõstab veresuhkurt, töödeldes glükogeeni veresuhkruks. Samas kui insuliin soodustab rasvade talletamist kudedesse, siis glükagoon soodustab rasvade põlemist. 26.1.Nimeta seedekulgla osad, kus lõhustatakse sahhariide? Suuõõnes- kaksteistsõrmik- maks-kõhunääre. 26.2. Milliste nõrede toimel lõhustatakse sahhariide? Maksanõre abil lagundatakse sahhariide. 26.3
Angiin), kuid nina kaudu hingates ei ole sellist probleemi. 24. Millises ajus asub hingamiskeskus? Millised tegurid mõjutavad hingamislihaste tööd? Piklikusajus; Hingamislihaste tööd mõjutavad tegurid on näiteks füüsiline töö või sokki seisundis olek. 25. Selgita insuliini ja glükagooni toimet glükoosi sisalduse regulatsioonis? Glükagooni, samamoodi nagu insuliinigi, toodetakse ning hoitakse organismi poolt kõhunäärmes. Glükagoonil on insuliinile vastupidine funktsioon. Kui insuliin alandab veresuhkrut ning töötleb suhkurt glükogeeniks, siis glükagoon tõstab veresuhkurt, töödeldes glükogeeni veresuhkruks. Samas kui insuliin soodustab rasvade talletamist kudedesse, siis glükagoon soodustab rasvade põlemist. 26.1.Nimeta seedekulgla osad, kus lõhustatakse sahhariide? Suuõõnes- kaksteistsõrmik- maks-kõhunääre. 26.2. Milliste nõrede toimel lõhustatakse sahhariide? Maksanõre abil lagundatakse sahhariide. 26.3
o gliptsiid (Minidiab, Glebenese, Melizid) o gliklasiid (Predian, Diabrezide) Toime: alandavad veresuhkrut, suurendades insuliini eritumist kõhunäärmest. Selle tõttu võivad need tabletid põhjustada hüpoglükeemiat, s.t. liigset veresuhkru langust. Manustamine: 20 - 30 minutit enne sööki (enne hommiku-, lõuna-ja õhtusööki) I - 3 korda päevas. II. Biguaniidid: o metformiin (Orabet, Metforem, Glucophage) o bufomiin (Adebit, Glibutid) Toime: suurendavad kudede tundlikkust insuliinile, parandades kõhunäärme insuliini mõju. Ei suurenda insuliini eritumist kõhunäärmest. Pärsivad söögiisu. Kasutatakse rohkem ülekaalulistel. Kõrvaltoime: võib esineda piimhappemürgistuseks ja selletõttu ei soovitata kasutada diabeetikutel, kellel esinevad maksa-, neeru-ja südamehaigused ja kes tarvitavad alkoholi. Manustamine: 20 - 30 minutit enne sööki (enne hommiku-, lõuna- või õhtusööki) 1-3 korda päevas. III. Alfaglükosidaasi inhibiitorid: o akarboos (Glycobay)
lammutamist. Reserve selles faasis ei võeta kasutusele (3-4 h pärast söömist). 6. Insuliini mõjul rakus suureneb aminohapetest valgusüntees. Insuliini sekretsioon hakkab langema siis kui vere glükoosi tase hakkab normipiiridesse jõudma. Kui glükoosi tase hakkab piirinormidesse jõudma või lähenema alumistele väärtustele (3,3 kanti), siis suureneb teise hormooni glükagooni produktsioon (glükagooni produtseerivad kõhunäärme A-rakud). Glükagoonil on insuliinile vastupidised toimed. Glükagooni mõjul väheneb maksas glükagooni teke ja vastupidi suureneb glükoonist glükoosi teke (maksas). Maksas intensiivistub ka glükoneogenees s.o glükoosi saamine aminohapetest, püruvaadist, laktaadist ja glütseroolist. Intensiivistub ka lipolüüs s.o rasvkoes triglütseriidide lammutamine rasvhapeteks ja glütserooliks. TAGAJÄRG: vereplasma glükoosi, rasvhapete, glütserooli ja ketokehade kontsentratsiooni tõus.
Katalüüsib G nukleotiidi vahetust eIF2-l. eIF3 (8-10 alaühikut, 650 kDa). Seob ribosoomi 40S alaühikut, ei lase sel seonduda 60S-ga. Seob ka eIF4G-d. eIF4A (25 kDa). RNA helikaas, nõrgendab mRNA sekundaarstruktuuri ATP hüdrolüüsist sõltuvalt. eIF4B (80 kDa). Stimuleerib eIF4A helikaasset aktiivsust, seostub mRNA-ga. eIF4E (24 kDa). Seob mRNA 5´cap struktuuri. eIF4E on translatsiooni initsatsioonil limiteeriv faktor. Üle selle valgu toimub translatsiooni aktiveerimine vastusena insuliinile või kasvufaktoritele, viirusinfektsioonil aga võib üle eIF4E toimuda ka cap-sõltuva valgusünteesi inhibitsioon. eIF4G (220 kDa). Molekulaarne adaptor, seob eIF4E, eIF4A, eIF3, Pab1p. eIF5 (125 kDa). Ribosoomist sõltuv GTPaas, soodustab ribosoomi alaühikute ühinemist. eIF6 (25 kDa) Seob 60S alaühikut, põhiline antiassotsiatsioonifaktor.
II tüübi diabeet algab enamasti täiskasvanueas. Haigestunud isik on enamasti ülekaalus (keskkeha rasvumusega) ja tema vererõhk või vere rasvanäitajad on kõrgenenud. Teised riskitegurid on näiteks pärilikkus, kõrge vanus, vähene kehaline aktiivsus või pikemat aega jätkunud koormav stress. Haiguse põhjuseks võib olla ka mingi haigus või teatud haiguste ravis kasutatud ravimid. II diabeedi puhul on insuliini tootmine, kudede reaktsioon insuliinile (nn. Insuliiniresistentsus) või mõlemad häiritud. Ravi oluline osa on eluviisi muutused, lisaks sellele määratakse ka ravi. Diabeetikutest põeb umbes 80-85 protsenti seda diabeedivormi. 5 Rasedusaegse diabeedi all mõeldakse last ootava ema erandlikku suhkru ainevahetust, mis tuvastatakse esmakordselt raseduse ajal. Rasedusaegset diabeeti põdeva patsiendi
Glükogeeni metabolism on kontrollitud glükogeeni fosforülaasi ja glükogeeni süntaasi poolt. Glükogeeni lagundamise produktiks on glükoos-1-fosfaat, mis on glükolüüsi substraadiks. Glükogeeni sünteesitakse kui glükoositase on kõrge. Kui glükoositase veres on kõrge, sekreteeritakse pankreasest insuliini, mis toimetatakse maksa, kus see stimuleerib glükogeeni sünteesi ning takistab glükogeeni lagundamist. Lisaks insuliinile reguleerivad glükogeeni lagundamist ka adrenaliin ja glükagoon. Glükolüüsi oksüdatsiooni pentoosfosfaadi rada On rada, mis toodab pentoosfosfaat, CO2 ja redutseerijat. Algab glükoos-6-fosfaadist ja koosneb 8 reaktsioonist. Varustab biosünteesi protsese NADPH'ga ja produtseerib riboos-5-fosfaadiga nukeliinhapete sünteesi. Intermediaadid võivad siseneda glükolüüsi. Toimub maksa ja adipooskoe rakkude tsütoplasmas. Rada lõpetatakse, kui NADPH kontsentratsioon on piisav. Toidurasvad
lammutamist. Reserve selles faasis ei võeta kasutusele (3-4 h pärast söömist). 6. Insuliini mõjul rakus suureneb aminohapetest valgusüntees. Insuliini sekretsioon hakkab langema siis kui vere glükoosi tase hakkab normipiiridesse jõudma. Kui glükoosi tase hakkab piirinormidesse jõudma või lähenema alumistele väärtustele (3,3 kanti), siis suureneb teise hormooni glükagooni produktsioon (glükagooni produtseerivad kõhunäärme A-rakud). Glükagoonil on insuliinile vastupidised toimed. Glükagooni mõjul väheneb maksas glükagooni teke ja vastupidi suureneb glükoonist glükoosi teke (maksas). Maksas intensiivistub ka glükoneogenees s.o glükoosi saamine aminohapetest, püruvaadist, laktaadist ja glütseroolist. Intensiivistub ka lipolüüs s.o rasvkoes triglütseriidide lammutamine rasvhapeteks ja glütserooliks. TAGAJÄRG: vereplasma glükoosi, rasvhapete, glütserooli ja ketokehade kontsentratsiooni tõus.
Kanada arstid Frederick Banting ja Charles Best avastasid, et loomade pankreasest võib eraldada insuliini ja süstida seda suhkrudiabeedihaigetele inimestele. Kõigepeal prooviti insuliini toimet koeral, kellel peale pankrease eemaldamist ilmnesid kõik suhkruhaiguse tunnused. Insuliini süstimise järel tundis koer end hästi ja diabeedinähud kadusid. 1922. aastal süstiti insuliini 14- aastasele Leonhard Thompsonile, ta oli esimene inimene, kelle elu õnnestus päästa tänu insuliinile. Palju aastakümneid valmistati insuliini lehmade ja sigade pankreasest. Loomade insuliin on kehavõõras ja erineb sünteesi teel saadud inim- ehk humaaninsuliinist. 1980. aastal õnnestus laboratooriumis valmistada nn biosünteesilist insuliini, mille struktuur on sama, mis inimese 13 orgnismis valmistatud insuliinil. Seepärast nimetatakse ka laboratoorsel teel valmistatud insuliini
Diabeet. Kui vere glükoosi tase on tõusnud üle 10mM, siis hakkab glükoos uriini kaudu erituma. I tüüpi (lapse v noorukiea diabeer) insuliinieritus beetarakkudest vähenenud või puudub täiesti. Põhjuseks nende kahjustus või täielik hävimine. II tüüpi (täiskasvanuea diabeet) beetarakud ei reageeri piisavalt suurenenud glükoositasemele veres, seega ei toodeta ka piisavalt insuliini; lisaks reageerivad ka koerakud insuliinile halvasti. Levib sageli ülekaaluliste seas. Seedeelundkond Seedetrakti funktsioonid: · eluks vajaliku energia tootmine · plastiline roll · võimas sisesekretoorne süsteem; muuhulgas seal sünteesitud peptiidhormoonid jõuavad ajju ja mõjutavad oluliselt inimese käitumist. · Oluline bioloogiliste rütmide ,,juhtorgan"; just sealt algab esmane impulsatsioon, mille baasile asetuvad kõik teised rütmid organismis. Seedimine suus. Sülje funktsioonid:
Diabeet. Kui vere glükoosi tase on tõusnud üle 10mM, siis hakkab glükoos uriini kaudu erituma. I tüüpi (lapse v noorukiea diabeer) insuliinieritus beetarakkudest vähenenud või puudub täiesti. Põhjuseks nende kahjustus või täielik hävimine. II tüüpi (täiskasvanuea diabeet) beetarakud ei reageeri piisavalt suurenenud glükoositasemele veres, seega ei toodeta ka piisavalt insuliini; lisaks reageerivad ka koerakud insuliinile halvasti. Levib sageli ülekaaluliste seas. Seedeelundkond Seedetrakti funktsioonid: · eluks vajaliku energia tootmine · plastiline roll · võimas sisesekretoorne süsteem; muuhulgas seal sünteesitud peptiidhormoonid jõuavad ajju ja mõjutavad oluliselt inimese käitumist. · Oluline bioloogiliste rütmide ,,juhtorgan"; just sealt algab esmane impulsatsioon, mille baasile asetuvad kõik teised rütmid organismis. Seedimine suus. Sülje funktsioonid:
rasvhappeid, väheneb rasvkoe hulk.. Kilpnäärme hormoonid türoksiin ja trijodotüroniin- stimuleerivad valkude sünteesi ja kudede diferentseerumist. Neerupealiste glükokortikoidid ja hüdokortisoon ja kortisoon-Suurendvad valkude lammutamist kudedes, eriti lihastes, maksas tõstavad nad valgusünteesi taset. Adrenaliin- suureneb rasvhapete hulk veres nende depoode arvelt,tõstab glükagooni tekke taset,. Insuliini toimel intesiivistub glükogenees. Glükogoon on insuliinile vastandlik, mõlemad kõhunäärmest. 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamus- ajuripats süsteem (adenohüpofüüs ja neurohüpofüüs). Hüpotalamus-ajuripats- neerupealised süsteem. Mõju hormoonide vahendusel, liikumine veres, ühendumine vastava raku hormooni retseptroriga.Tekib retseptorkompleks. Hormoonide oluline: rakumembraanide transport süs
77) Pankreasehormoonid, nende keskne osa süsivesikute ainevahetuse regulatsioonis. PANKREASEHORMOONID Insuliini sekretsiooni stimuleerib glükoosisisalduse tõus veres. Insuliin reguleerib süsivesikute ainevahetust, vähendades vere glükoosisisaldust. Insuliini sekretsiooni häirete korral tekib diabeet e. suhkurtõbi, mille korral vere glükoosisisaldus on kõrge, kuid rakud ei saa seda kasutada. Glükagoon on oma toimelt insuliinile vastand. Tema toimel suureneb glükogeeni lagundamine maksas ja suureneb vere suhkrusisaldus. Glükagoon stimuleerib glükoneogeneesi ja suurendab rasvhapete vabanemist rasvkoest. Koos insuliiniga tagavad nad vere stabiilse glükoosisisalduse . Somatostatiini toime pankreasele on parakriinne, ta inhibeerib insuliini ja glükagooni sekretsiooni. Lisaks sellele pärsib ta seedimise aktiivsust maos ja soolöestikus ning toitainete imendumist, vältides sel teel vere suhkrusisalduse
Diabetesmellitus ·=magusa vedeliku liikumine läbi organismi ·kui vere glükoositase tõusnud üle 10mM (1.8g/l), siis hakkab ta uriini kaudu erituma ·I tüüpi (lapse-või noorukiea diabeet) insuliinieritus beetarakkudest vähenenud või puudub täiesti. Põhjuseks nende kahjustus või nende täielik hävimine. ·II tüüpi (täikskasvanuead.) beetarakud ei reageeri piisavalt suurenenud glükoositasemele veres, seega ei toodeta ka piisavalt insuliini; lisaks reageerivad ka koerakud insuliinile halvasti. Levib sageli ülekaaluliste seas. Seedeelundkond Milleks on toitaineid vajalikud? ·Eluks vajaliku energiatootmine ·Plastilineroll ·Seedesüsteemi vähemtuntud ülesanded: Võimas sisesekretoorne süsteem; muuhulgas seal sünteesitud peptiidhormoonid jõuavad ajju ja mõjutavad oluliselt inimese käitumist Oluline bioloogiliste rütmide"juhtorgan"; just sealt algab esmane impulsatsioon, mille baasile asetuvad kõik teised rütmid organismis Seedimine suus Sülje funktsioonid:
77) Pankreasehormoonid, nende keskne osa süsivesikute ainevahetuse regulatsioonis. PANKREASEHORMOONID Insuliini sekretsiooni stimuleerib glükoosisisalduse tõus veres. Insuliin reguleerib süsivesikute ainevahetust, vähendades vere glükoosisisaldust. Insuliini sekretsiooni häirete korral tekib diabeet e. suhkurtõbi, mille korral vere glükoosisisaldus on kõrge, kuid rakud ei saa seda kasutada. Glükagoon on oma toimelt insuliinile vastand. Tema toimel suureneb glükogeeni lagundamine maksas ja suureneb vere suhkrusisaldus. Glükagoon stimuleerib glükoneogeneesi ja suurendab rasvhapete vabanemist rasvkoest. Koos insuliiniga tagavad nad vere stabiilse glükoosisisalduse . Somatostatiini toime pankreasele on parakriinne, ta inhibeerib insuliini ja glükagooni sekretsiooni. Lisaks sellele pärsib ta seedimise aktiivsust maos ja soolöestikus ning toitainete imendumist, vältides sel teel vere suhkrusisalduse suuri
normaalne, et tagada piisavalt insuliini ja seeläbi viia veri homeostaatilistele tasemetele tagasi. see pidev vere insuliini tasemete tõus resulteerub katsega suurendada veresuhkurt mis põhjustab retseptor saitide ala- regulatsiooni inimese rakus. See vähendab insuliini retseptorite arvu. Inimene muutub resistentsemaks seetõttu, et hormooni tundlikkust vähendatakse. Nt2. ala-regulatsioon samal juhtumil. Tüüp2 diabeediga inimene saab suurendada oma tundlikkust insuliinile läbi korraliku dieedi ja regulaarse trenniga, seega kaotades kaalu; mõned võivad isegi naaseda oma diabeedi eelsesse olekusse jälgides sellist reziimi. 11. Kuidas väliskeskkonnast tulnud signaal amplifitseeritakse rakus vastusena üles? Väliskeskkonnast tulnud signaal käivitab rakus esialgse vastuse- geeni ekspressiooni. Ekspresseeritud geenide hulgas aga võib olla ensüüme ja transkriptsioonifaktoreid, mis omakorda aktiveerivad teisi geene. Tekib
Katalüüsib G nukleotiidi vahetust eIF2-l. eIF3 (8-10 alaühikut, 650 kDa). Seob ribosoomi 40S alaühikut, ei lase sel seonduda 60S-ga. Seob ka eIF4G-d. eIF4A (25 kDa). RNA helikaas, nõrgendab mRNA sekundaarstruktuuri ATP hüdrolüüsist sõltuvalt. eIF4B (80 kDa). Stimuleerib eIF4A helikaasset aktiivsust, seostub mRNA-ga. eIF4E (24 kDa). Seob mRNA 5´cap struktuuri. eIF4E on translatsiooni initsatsioonil limiteeriv faktor. Üle selle valgu toimub translatsiooni aktiveerimine vastusena insuliinile või kasvufaktoritele, viirusinfektsioonil aga võib üle eIF4E toimuda ka cap- sõltuva valgusünteesi inhibitsioon. eIF4G (220 kDa). Molekulaarne adaptor, seob eIF4E, eIF4A, eIF3, Pab1p. eIF5 (125 kDa). Ribosoomist sõltuv GTPaas, soodustab ribosoomi alaühikute ühinemist. eIF6 (25 kDa) Seob 60S alaühikut, põhiline antiassotsiatsioonifaktor. Elongatsioonifaktorid eEF1 (3 alaühikut: 51 kDa, 48 kDa ja 35 kDa). Seob GTP-sõltuvalt aa-tRNA-d, omab ka GDP-GTP vahetusaktiivsust
kombinatsioon). Rasvlagunevad steroidsed hormoonid tungivad aga läbi membraani rakku, kus kohtuvad enda retseptoritega. Membraanide füsioloogia tekkis kui 20. sajandi alul sai ka membraanist täieõiguslik raku organell. Tähtsaks muutusid erinevate elementide erinevad kontsentratsioonid rakus sees ja väljas ning sel põhinevad elektrilised potentsiaalid. Kordamisküsimused · Teadke juhtivaid füsiolooge ja nende tööd 9 Saareke, lad. k insula, annab oma nime hiljem insuliinile. 10 On siiski ka väiteid, et see seos oli juba varem teada, nt traumaatiliste juhuste pinnal. 10 XIII. 6. LOENG Arst, patsient ja haigla staatuse ja funktsiooni muutumine ajaloos. Haigla sünd on küllaltki ebaselge. Antiikajast on teada, et haiged võisid ööbida arsti elamus või (nn uneraviga seoses) templis ning et olid ka asutused (valetudinaria), kus hoolitseti vanade orjade ja sõdurite eest
sõltuvalt. Harutavad lahti kaheahelalist RNA-d. ATP-d siduvad valgud. Sisaldavad järjestuse motiive – DEAD-box, mis asuvad kindla koha peal. DEAD-box valgud osalevad paljudes mRNA-ga seotud protsessides. eIF4B – stimuleerib eIF4A helikaasset aktiivsust, seostub mRNA-ga. eIF4E – seob mRNA 5’ cap struktuuri. translatsioon initsiatsiooni limiteeriv faktor. Üle selle toimub translatsiooni aktiveerimine vastusena insuliinile või kasvufaktoritele, viirusinfektsioonil võib üle eIF4E toimuda ka cap-sõltuva valgusünteesi inhibitsioon. eIF4G – molekulaarne adaptor, seob eIF4E, eIF4A, eIF3, Pab1p. eIF5 – ribosoomist sõltuv GTPaas, soodustab ribosoomi alaühikute ühinemist (assotsiatsiooni). eIF6 – seob 60S alaühikut, põhiline antiassotsiatsioonifaktor. elongatsioonifaktorid: eEF1 – 3 alaühikut (51, 48, 35 kDa), seob GTP sõltuvalt aa-tRNA-d, omab ka GDP-GTP vahetusaktiivsust, EF-Tu ja EF-Ts analoog
lihastikule. Ta tõstab südame jõudlust ja vererõhku. Kopsudes lõdvestab ta bronhide lihaseid, mille tulemusena bronhid laienevad. Adrenaliin laiendab pupille. Kõigi nende muutuste tõttu üksikutes elundites tõuseb organismi üldine hapnikutarve. Adrenaliin mõjutab ka veresuhkrut. Maksas ja lihastes vabastatakse glükogeeni kujul talletatud glükoos, mille tõttu tõuseb vere suhkrusisaldus. Seega mõjub adrenaliin vastupidi insuliinile. Noradrenaliin mõjutab eelkõige vereringet. Ta ahendab veresooni, mille tulemusena tõuseb vererõhk. Adrenaliin ja noradrenaliin mõjutavad retseptorite kaudu sihtelundeid. Seejuures eristatakse α- ja β-adrenoretseptoreid. Seda asjaolu kasutatakse medikamente määrates (nt beetablokaatorid kõrgenenud vererõhu vastu). c) Lagerhansi saared asuvad kõhunäärmes (pankreases). Kõhunääre sisaldab 0,5 kuni 2 miljonit sellist saart üldmassiga 2–5 grammi