LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool Ä12 KÕ I Jessika Petrov INSENER JACOB ARNOLD Situatsioonianalüüs Õppejõud: Virve Transtok Mõdriku 2012 Sisekujundusfirmal on tekkinud probleem insener Jacob Arnoldiga, kes kardab ise otsuseid vastu võtta. Oma ebakindlusest põhjustatud otsustusvõimetusega tekitab ta lisatööd nii ülemusele kui ka teistele töötajatele. Põhjus võib peituda kasvamises range korraga peres ja ka ülikooli kõrvalt töötamises, et end ära elatada. Sealt võis tulla arusaam, et iga vale otsus toob kaasa pahameele, olgu see siis ülemuse või perekonna oma ja et lihtsam on kõike üle küsida, sest siis teeb ta oma tööd õigesti. Ülemus arvab, et Jacob on võimekas insener ja otsib viise, kuidas kasvatada tema enesekindlust ja motiveerida teda rohkem vastust võtma.
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ä17KÕ Revo Domnin JACOB ARNOLDI ANALÜÜS Iseseisev kodutöö Õppejõud: Virve Transtok Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 1MASLOWI TEOORIA......................................................................................................5 2HERZBERGI TEOORIA..........................................................................
Insener Jacob Arnold Jacob Arnold on pärit vaesevõitu rangest perest. Hea kolledzihariduse jaoks pidi ta palju töötama, et katta ise oma elamis- ja õppimiskulud. Praegu on ta intelligentne ja võimekas aga tal puudub enesekindlus, ta kardab riskeerida ja iseseisvalt otsustada. Tihti pöördub ta vähetähtsate ja rutiinsete küsimustega juhi või teiste inseneride poole, andes nii lisatööd teistele kui ka soovib, et kõik tema eest otsustatakse. Joonestama ei hakata enne kui juht on eskiisid heakskiitnud. Maslow vajaduste hierarhia, 1. Füsioloogilised vajadused-Võime arvata, et lapsepõlves jäid rahuldamata kuna kasvas ta vaesevõitu ranges maaperes. Ka kooli ajal kus ta pidi kõvasti tööd tegema, et ise oma kulutusi kinni maksa võis tal ka kõige lihtsamad füsioloogilised vajadused rahuldamata jääda(uni). Kuna praegu töötab ta
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärijuhtimise õppekava INSENER JACOB ARNOLDI JUHTUM Juhtumianalüüs Juhendaja: Heli Freienthal Mõdriku 2011 Sissejuhatus Jacob Arnoldi juhtumis on kirjeldatud situatsiooni, kus isikul puudub iseseisev otsustusvõime ja pole võimeline ise riske võtma, seega laseb pidevalt teistel otsustada.
SISSEJUHATUS Insener Jacob Arnoldi juhtum pole sugugi tavaline. Mehe probleemiks on eelkõige suutmatus ise otsuseid langetada. Selleks, et ta ise midagi otsustama ei peaks, läheb ta oma murega teiste juurde, kes otsused tema eest ära teevad. Kuna tema sõltumine teistest on möödapääsmatu, siis tuleb probleemi kõrvaldamiseks midagi ette võtta. Jakob Arnold on muidu väga võimekas ja intelligentne insener,kuid tal pole eriti julgust, et enda projekte iseseisvalt teostada. Mees vajab alati ideede teostamiseks kõrvalist abi. Põhjuseks on arvatavasti karm perekondlik kasvatus ,mis ei võimaldanud isikliku arvamuse olemasolu, vaid kõik otsused võttis vastu perepea. Kuna lapsepõlves puudus Jacobil võimalus oma arvamust avaldada, siis täiskasvanuna puudub tal isiklik analüüsivõime ja samuti on tal ka madal enesehinnang. Selline
Katriin Tammekivi Ä18KÕ1 Insener Jacob Arnold Situatsioonülesanne Lähteandmed: Jacob Arnold on suure sisekujundusfirma insener. Ta on pärit vaesevõitu maaperest, kus kehtis range kord. Et saada kolledžiharidust, tuli tal palju töötada, et katta oma õppimis- ja elamiskulusid. Jacob on intelligentne ja võimekas insener. Tema peamiseks veaks on see, et ta ei taha riskeerida. Ta kardab iseseisvalt otsustada, seetõttu pöördub ta vähetähtsate ja rutiinsete probleemidega oma ülemuse või teiste inseneride poole, et otsustaksid nemad
Insener Jacob Arnold situatsioonülesanne Jacob Arnoldi raske elu vaeses perekonnas ja range kasvatus on mõjutanud teda selliselt, et ta kardab riskeerida ja iseseisvalt otsustada. Oma ebakindlusest tingituna pöördub ta oma probleemidega pidevalt ülemuse või teiste inseneride poole, mis omakorda segab nende tööd. Abraham Maslow teooria järgi jagunevad inimese vajadused sarnaselt püramiidile erinevatesse astmetesse. Nendeks vajadusteks on: 1. Füsioloogilised vajadused 2. Turvalisuse vajadused 3. Sotsiaalsed vajadused 4. Lugupidamise vajadused 5. Eneseteostuse vajadused Selleks, et inimene püüdleks oma arengus ülespoole, peavad esmalt olema rahuldatud madalama astme vajadused. Mida lähemale jõutakse mingi vajaduse rahuldamisele, seda tähtsamaks muutub sellest kõrgemal seisev vajadus
MASLOW motivatsiooniteooria Kuna Arnold Jacob pärines vaesevõitu maaperest, kus kehtis range kord, siis arvatavasti on ta olnud olukorras, kus tuleb tegeleda oma põhivajaduste rahuldamisega. Tema elus on puudunud turvalisuse ja kaitstuse tunne, samuti tuli vaeva näha toidu, vee, une, soojuse jne pärast. Kõrgema taseme vajadustega ei olnud põhjust tegeleda. Kindlasti on lapsepõlv jätnud Jacobi ellu oma jälje ja ehk elab ta siiamaani neist vajadustest lähtuvalt.
halvaks olevat. Ta palus kirjeldada neid tingimusi, mis põhjustavad niisuguseid tundeid. Analüüsi tulemusel liigitas ta motivatsiooni mõjutavad tegurid 2 gruppi: inimese alahoiu ja ülalpidamisega ning motivatsiooniga seotud tegurid. Inimese alahoiu ja hooldamisega seotud tegurid: On seotud inimese töökeskkonnaga. Need tegurid pole otseselt motiveerivad, kuid nende puudumisel pole töötajad rahul. Kui need tingimused on olemas, tunneb töötaja ennast normaalselt. Neid tegureid , mis puuduksid nimetatakse hügieenilisteks teguriteks, kuna need on vajalikud töötaja aruka motivatsioonitaseme hoidmiseks. Nendeks on: töötasu, töötingimused, tööohutus, firma poliitika, juhtimise kvaliteet, suhted juhtide, kaaslaste ja alluvatega, staatus. Hooldavad tegurid on põhiliselt seotud töö mõtteseoste, kontekstiga, kuna need on seotud töö väliskeskkonnaga. Need tegurid ei lähtu inimesest, need on välised. Motiveerivad tegurid:
hoiakutele. Hoiaku teadmisel saab ennustada inimese tegelikku käitumist. Selle aluseks on aga peale hoiakute ka ühiskonnas ja organisatsioonis kehtivad normid ning inimese harjumused, ootused ja elukogemused. Hoiak loob käitumiseks eelduse. Tööga seonduv hoiak on töörahulolu või –rahulolematus. Töörahulolu on meeldiv, positiivne emotsionaalne seisund, mis tuleneb isiku ametist või tööalasest tegevusest. See on töötaja arvamus sellest, kas tema töö on soodne või mitte ja kas see meeldib talle või mitte. Töörahulolu viitab tavaliselt üksikisiku hoiakule. Näiteks võib juht järeldada, et alluv näib olevat väga rahul oma hiljutise edutamisega. Kuna üksikisiku rahulolu võib olla keskmiselt samasugune kui tema töörühmal, väljendab seda peamiselt kogu rühma rahulolu ehk rühmavaim. Selle jälgimine on väga oluline, sest üksikisikute hinnangud
Kõrgema reputatsiooni saavutamisele aitavad kaasa hea haridus ja oskused ning kogemused. Rahuldamata staatuse soov võib põhjustada konflikte ja probleeme. Staatuse sooviga peab arvestama inimeste tööalasel ümberpaigutamisel, edutamisel, stimuleerimisel . Osal inimestest on staatuse soov nii suur, nii et see on olulisem, kui töötingimused või mõningane materiaalne hüvitus. Seda on kasulik teada nende motiveerimisel. 8 Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. Inimvajadusi on kõige lihtsam jagada primaarseteks ja sekundaarseteks. PRIMAARSED e. esmased vajadused: inimese füsioloogilised vajadused joogi, toidu, õhu, magamise, normaalse temperatuuri ja seksi järele. Need vajadused on omased kogu inimsoole. Erinevatel inimestel on need vajadused erinevad. SKEUNDAARSED vajadused: on sotsiaalset ja psühholoogilist laadi. Need on ebamäärasemad, pole otseselt tunnetatavad
Keerukad ülesanded keerukad ülesande soodustavad arengut tekitavad stressi Vastutus/mõjukus eelistab korraldusi Töötab üksi eelistab gruppi Staatus, prestiiž Vajab tunnustust vajab häid töötingimusi Kõrge töötasu õiglane töötasu Töötajate motiveerimiseks on juhil vaja leida “võti” iga töötaja jaoks, mis paneb ta liikuma ja muutuma. Juhul kui organisatsioonis pole motivatsiooniga asjad korras, siis võib täheldada järgmist: 1)töötajad on rahulolematud, virisetakse isegi tähtsusetute asjade üle, ei tunne end hästi; 2) puudub koostöövalmidus 3) ei kasutata ratsionaalselt aega, on pikad puhkepausid (kohvi- ja suitsupaus) 4) töö tulemus ei vasta kehtestatud (kvantiteedi ja kvaliteedi) nõuetele 5) tööga ei jõuta tähtajaks valmis.
,,TÖÖTAJA MOTIVATSIOONI TOETAMINE" Iseseisev töö Õppejõud: M 2017 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 JUHTUMI ANALÜÜS...............................................................................................4 3 MASLOW JA HERZBERGI TEOORIAD.................................................................7 4 SKINNERI TEOORIA..............................................................................................11 5 V.VROOMI VALENTS.............................................................................................13 6 MCCLELLANDI TEOORIA....................................................................................14 7 KOKKUVÕTE...........................................................
· Suhtekorraldus. Suhete korraldamise kunst on suures osas oskus teiste emotsiooni- dega toime tulla. Sellel alal andekad saavad hästi hakkama kõigega, mis nõuab teistega ladusat suhtlemist. TEEMA: Töörahulolu ja motivatsioon 1) Nimeta üldiseid töörahulolu põhjuseid. (5) 1. hea töötasu 2. soodsad töötingimused 3. tööga kindlustatus 4. meeldiv ülemus 5. töö meeldivus 2)Kirjelda Maslow vajaduste hierarhiat ning too välja kaks põhjust, miks seda teooriat on kritiseeritud. Mitte kõik inimvajadused pole ühesuguse tugevusega. Kui esmavajadused on rahuldatud, pöörab inimene tähelepanu sekundaarsetele vajadustele. Abraham Maslow eristas viit vajaduste taset: Esmajärgulised vajadused: 1. Füsioloogilised (toit, vesi, õhk, uni, seks) 2. Turvalisus kehaline (kaitstus, ohutus) ja majanduslik (tööga kindlustatus) Kõrgema astme vajadused: 3
töö liik, töötas, vanus, töötingimused. Sotsiaalsetes suhetes: iseloom, suhtlemisoskus, käitumine, välimus. Töörühmas: käitumise vastavus rühmanormidele ja inimese rollile. Erinevate rollide põhjal kujunevad prestiiž (lugupeetavus, mõjukus, aluseks tema formaalne positsioon rühma staatusehierarhias ja staatusesümbolite olemasolu) ja reputatsioon (maine, aluseks inimese käitumise vastavus tema rollile ja rühmanormidele) 8.Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. Vajadus on puudus millegi järele, vajadus ajendab inimest tegutsema teatud suunas. Tunnused: inimese seisund, kindel objekt, väljendab inimese sõltuvust mingi konkreetsest eksisteerimise tingimstest, võib olla ühekordne või pidev. Primaarsed (füsioloogilised) ja sekundaarsed (mõjutavad meie käitumist) vajadused. Esmajärgulised vajadused: füsioloogilised (toit, õhk, vesi, uni), turvalisus, mis on kehaline (kaitstus, ohutus) ja majanduslik (tööga kindlustatus)
Staatuse sümbolid – nähtavad ja tajutavad asjad. Nt juhi puhul kabineti suurus, ametiauto, ametitiitel, oma sekretär ja autojuht, otsustamise õigused, isegi ametiriietus. Staatuse allikad – haridus, ametiaste, võimed, ametioskused, töötasu, töötingimused, vanus. Töörühmas oleneb staatus käitumisest, selle vastavusest rühmanormidele ja rollile. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. Maslow vajaduste hierarhia: 5. Eneseteostus, 4. Lugupidamine, 3. Kuuluvus (rühm), 2. Turvalisus (töö), 1. Füsioloogilised (toit, eluase jne). Juhtidel tuleks pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. Märksõnaks on eneseteostus ja kuuluvustunne. 9. Hertzbergi kahe teguri teooria.
Tööalase probleemisituatsioonide analüüs Sissejuhatus Antud töö eesmärk on analüüsida probleemisituatsioone, mis kerkisid esile kahes erinevas ettevõttes. Eelkõige on keskendutud Abraham Maslow ja Frederick Herzbergi vajadustel põhinevatel motivatsiooniteooriatele. Lisaks on tegureid teistelt teoreetikutelt. Mõlemad situatsioonid on pärit kahe grupiliikme tööalastest kogemustest. Allikatena on kasutatud kursuse Organisatsioonipsühholoogia loengumaterjale ning Duane ja Sydney Ellen Schultzi raamatut ,,Psychology & work today". Abraham Maslow vajaduste hierarhia ehk Maslow püramiidi kohaselt jagunevad inimvajadused
Staatuse allikad on haridus, ametiaste, inimese võimed, ametioskused, töö liik, töötasu, vanus, töötingimused. Sotsiaalsetes suhetes oleneb inimese populaarsus tema iseloomust, suhtlemisoskustes, käitumisest, välimusest, , meestel ka kehalisest jõust ja osavusest. Inimese asend grupis ei sõltu ainult tema omadustest vaid kuidas neid omadusi grupis hinnatakse. see võib olla väga erinev. 1. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused. A. Maslow vajaduste hierarhia. Motivatsioon on motiivide kogum mis ajendab inimesi toimima. nagu inimesed on ka nende vajadused erinevad. Motivatsiooni mõjutavad esmalt esmavajadused (füsioloogilised toit, õhk, vesi, uni, turvalisus mis on kehaline kaitstus ja majanduslikud, tööga kindlustatud)ja seejärel kõrgemaastme vajadused (sotsiaalsed, sõprus, ühtekuuluvustunne) austuse ja staatuse vajadus ning eneseteostus oma võimete maksimaalne kasutamine). Mõnele inimesele piisab
organisatsiooni, madalamate astmete juhid aga üksikisikute ja rühmade tööd. 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro- ja makrokeskkond. Keskkonna piirangud juhi tegevuses. Lähi- ehk mikrokeskkond: kliendid, konkurendid, tarnijad, äripartnerid, regulaatorid (tarbija-, tervise-, töö-, keskkonnakaitse jm) Makrokeskkond (üldised majanduslikud, sotsiaalkultuurilised, poliitilised ja tehnoloogilised tingimused). Mida suurem on keskkonna ebakindlus, seda suuremaid piiranguid seab see juhtide ette. Stabiilne ja vähekeerukas: kergesti ennustatav, vähe tegurei, komponendid on mingil määral sarnased ja püsivad, nende tundmiseks vajatakse elukogemusi minimaalsel määral. Dünaamiline ja vähekeerukas: ettenägematu, vähe keskkonna komponente, need on mingil määral sarnased, kuid pidevalt muutuvad, komponentide tundmiseks vajatakse elukogemusi minimaalsel määral. Stabiilne ja keerukas: ennustatav, palju
Juhid on ignoreerinud inimeste kohta kehtivaid tõsiasju. Kui järgida inimeste hindamisel aegunud X-teooria seisukohti, siis tekib probleeme tekitav vastuolu. Kuna inimesed on erinevad, siis on erinev ka nende töösse suhtumine. Osa inimeste puhul kehtib X-mudel. Enamusel alluvatel on mingisugust potentsiaali nende võimete arendamiseks ja kasvuks. Juhid peaks alluvatesse suhtuma Y-teooria põhjal. McGreogori mudeli kiitis heaks Abraham Maslow. Tema poolt väljatöötatud inimvajaduste hierarhia 5astmelise mudeli kasutamisel soovitab ta juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. 6. Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti. Inimloomus kui organisatsiooni osa käsitlemisel eristatakse 6 põhikontseptsiooni:
Juhid on ignoreerinud inimeste kohta kehtivaid tõsiasju. Kui järgida inimeste hindamisel aegunud X-teooria seisukohti, siis tekib probleeme tekitav vastuolu. Kuna inimesed on erinevad, siis on erinev ka nende töösse suhtumine. Osa inimeste puhul kehtib X-mudel. Enamusel alluvatel on mingisugust potentsiaali nende võimete arendamiseks ja kasvuks. Juhid peaks alluvatesse suhtuma Y-teooria põhjal. McGreogori mudeli kiitis heaks Abraham Maslow. Tema poolt väljatöötatud inimvajaduste hierarhia 5astmelise mudeli kasutamisel soovitab ta juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. 6. Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti. Inimloomus kui organisatsiooni osa käsitlemisel eristatakse 6 põhikontseptsiooni: 1
3. konkurentsiedu valik kulu- liidri strateegia- kellel on kõige madalamad kulud diferentseerumisstrateegia-unikaalsus fokuseerimine- sihtgrupp kellele toode on suunatud kesktee strateegia- igast midagi 4. konkurentsiedu hoidmise strateegia patent, litsents, importtollid saavad need kes on konkurentsis edu saavutanud 15. iseloomustage organisatsiooni struktuuri kujundamise klassikalisi seisukohti Klassikaline seisukoht- korraldused ainult ühelt juhilt, töötaja vastutab ainult tema ees. · Palju juhitmistasandeid · Kitsas juhtimisulatus · Tihe kontroll · Juhi igapäevane koormus on väiksem, rohkem strateegilist mõtlemist · Jõukohane ka suhtelislt madala kvalifikatsiooniga juhile · Rohkem juhte, rohkem kulusid · Suhtlemise ja koordineerimise probleemid 16. Mis on efektiivsem, kas lai või kitsas kontrolliulatus e juhtimisulatus? Miks? Efektiivsem on lai juhtimisulatus- väiksemad juhtimiskulud,info liigub paremini
Staatussümbolid on nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit. Juhi staatuse sümboliteks on kabineti suurus, mööbel, kardinad, vaibad, kunstiteosed, arvuti ja sideaparatuur, töökoha asetus, ametiauto, ametitiitel, otsustamise õigused, oma sekretär, autojuht jm. Staatust võib eristada telefoniaparaadi või isegi prügikasti liigiga! Paljudes kohtades on staatussümboliks ametiriietus. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. Abraham Maslow poolt väljatöötatud inimvajaduste hierarhia viieastmelise mudeli kasutamisel soovitab ta juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. 9. Hertzbergi kahe teguri teooria. Hetsberg jõudis järeldusele, et motiveerivateks peetud faktorid ei andnud enamat kui
..............................................................................................................................16 Kasutatud materjalide loetelu ..................................................................................................17 SISSEJUHATUS Olles firma omanik ja juht ning omades firma alluvuses töötajaid, on väga oluline osata oma alluvaid tunnustada, premeerida ja hinnata. Konfliktide vältimiseks alluvatega tuleb neid piisavalt motiveerida oma tööd üha paremini ja innukamalt tegema. Minu eesmärgiks selles töös on välja tuua mõningad teemad sellest, kuidas oma töötajaid rohkem ja paremini tööle motiveerida, uurides, kas raha on ikka ainuke motivaator, mis töötajaid tööle innustab. Toon välja peamised demotivaatorid ning demotivatsioonist tingitud tagajärjed. Mis juhtub ettevõttes, kui töötajad on demotiveeritud. Veel üheks oluliseks teemaks on enesemotivatsioon
Staatuse allikad on väga erinevad. Näiteks tööalasteks staatuse allikateks on haridus, ametiaste, inimese võimed, ametioskused, töö liik, töötasu, töötingimused ja vanus. Sotsiaalsetes suhetes oleneb inimese populaarsus tema iseloomust, suhtlemisoskustest, käitumisest ja välimusest. Inimese asend grupis sõltub ka sellest kuidas tema omadusi grupis hinnatakse. Staatuse kujundavad ka prestiizh ja reputatsioon kaas inimeste seas. 8. Millist rolli mängivad motivatsiooni vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. A. Maslow soovitab juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele - sotsiaalsetele suhetele , tunnustuse ja eneseteostusele. 5. eneseaktualisatsiooni vajadus (eneseteostus) 4. lugupidamisvajadus (enesehinnang) 3. kuuluvusvajadus (sotsiaalsed) 2. turvalisuse vajadus 1. füsioloogilised vajadused Vajaduste areng seostub sotsiaalse arenguga
Organisatsioonilises käitumises tuleb arvestada sellega, et rahuldamata staatuse soov võib põhjustada probleeme ja konflikte. Staatuse sooviga peab arvestama inimeste tööalasel ümberpaigutamisel, edutamisel ja stimuleerimisel. Osal inimestest on staatuse soov eriti suur, nii et see on olulisem kui töötingimused või mõningane materiaalne hüvitus. Seda on kasulik teada nende motiveerimisel. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused ? A. Maslow vajaduste hierarhia. Lihtne tõsiasi on, et motivatsioon sõltub vajadustest: motiveerib see, mis vastab inimese ootustele ja rahuldab tema vajadused – olgu need siis sisemised või välised. Tavapärane lähtepunkt jagab motivatsioonitegurid kaheks: välisteks ja sisemisteks. Esimeste all peetakse silmas konkreetset tasu, näiteks palk, meeldiv töökeskkond, töötingimused, soodustused jms. Sisemise motivatsiooni loob psühholoogiliste vajaduste rahuldamine:
Liider Liider · madal ülesande ja suhete fookus · suunatud ülesandele, vähem suhetele · liider jälgib kulgu eemalt · liider võtab vastu otsuseid Järgija Järgija · kogenud, kindel oma võimetes töötada hästi · puuduvad oskused, toimetulekuks ebakindel 6. Kuidas mõjutab töötaja efektiivsust erinevate ülesannetega täitmisel: · Tunnetel põhinev analüüs F · Loogikale põhinev analüüs T · Intuitiivne tunnetus N · Meeleline tunnetus S Inimestevahelised erinevused seisnevad funktsioonides, mille abil inimesed sise- ja väliskeskkonnas orienteeruvad (kuidas nad eelistavad informatsiooni tajuda ja töödelda). Meelelisus vs intuitiivsus
Ta soovitab juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. Abraham Maslowi inimvajaduste hierarhia teooria on enamtuntud teooria motivatsioonist. Seostatuna Maslowi teooriaga, teooria X järgi käituvad inimesed, kellel domineerivad madalama astme vajadused ja teooria Y järgi need, kellel domineerivad kõrgema astme vajadused. ( Maslow ise uskus rohkem Y teooriat). Ta leidis, et osalemine otsustamisel, vastutus ja tööde vaheldumine ning head rühmasuhted võivad suurendada töömotivatsiooni Organisatsiooni mõiste lk.7 Organisatsioon kujuneb välja mitmete üksikute inimeste liitumisel. See tähendab kui rääkida ettevõtmisest, siis tihti saab see alguse ühest inimesest ja kui ta enam oma ettevõtmisega toime ei tule, võtab ta täiendavalt tööle teisi
Nõrk organisatsioonikultuur on vastupidine 6. Mis on grupp ja mis on meeskond? Grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid. Meeskond on grupp, millel on selgesti määratletud ühine eesmärk, mille saavutamine sõltub otseselt grupi liikmete koostööst ja pühendumusest sellele. Meeskonda ja gruppi eristatakse teineteisest, olenevalt selle juhi ja töötaja positsioonist, eesmärkidest ja tegevusest. Meeskonnal on grupi tunnused kuid iga grupp ei ole veel meeskond Meeskond erineb grupist eelkõige selle poolest, et ta saavutab kõrgeid töötulemusi ühiste eesmärkide ning meeskonnaliikmete ühise pühendunud töö ja vastutuse kaudu. Win-Win mõtlemine Meeskonna juhtimisel tuginetakse eestvedamiseprintsiipidele. 7. Millised on grupi arenguastmed? Forming formeerumine
On vaja, et töölised oleksid nõus töötama uusi töövõtteid kasutadesTöö ja vastutus jaotub tööliste ja juhtkonna vahel ligilähedaselt võrdselt. Juhid teevad neid töid, milleks nad on paremini ette valmistatud kui töölised. Selle printsiibi olemus seisneb teistsuguses tööjaotuses. Vana süsteemi puhul tegi peaaegu kogu töö ära üks tööline. Uue süsteemi puhul toimub väga selge ja range funktsioonide jaotamine. Igale töötaja kõige väiksemale funktsioonile eelneb juhtide ettevalmistav töö. Kui ettevalmistav töö puudub, märkab tööline seda kohe. Töö teaduslik organiseerimine Taylori järgi kujutab demokraatlikku koostööd koos ühise asja loomuliku jagamisega. Taylori teadusliku juhtimise printsiibid leidsid rakendust tema kõige tuntumas eksperimendis, mille käigus
/ 13 / Rahulolevad ja oma tuleviku suhtes kindlad töötajad on iga ettevõtte jaoks olulised, nende tähtsust ei tohi alahinnata. Töötajate heaolu tõstmine on tähtis, sest mitte ainult välised kliendid, vaid ka töötajad on ettevõtte ,,visiitkaardid". / 13 / MOTIVATSIOONI OLEMUS Motivatsiooniks nimetatakse inimese tegevust mõjutavaid sisemisi motiive, stiimuleid, põhjusi ja jõude. Motivatsioon tähendab töötaja soovi rakendada oma võimeid, st teadmised, oskused ja energia mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Töötajate motiveerimine on tõhusa juhtimise ja eestvedamise eelduseks. / 6, lk 130 / Motiivid on inimese sisemised seisundid ja jõud, mis panevad ta tegutsema, kontsentreerides inimenergia mingite eesmärkide saavutamiseks. Motiivid on inimese vajaduse konkretiseeritud vorm tegelikkuses, milleks võib olla mingi objekt, mis ärgitab
1. Kas on võimalik midagi parandada? 2. Missugused alluvad on pidevalt kõige rahulolematumad? Miks? 3. Missuguseid hoiakuid peale töörahulolu peaks veel uurima? 4. Missugune mõju on alluvate negatiivsetel hoiakutel? 5. Kuidas saada kõige paremini infot töötajate hoiakutest? 6. Kuidas kasutada neid teadmisi kõige paremini? Töörahulolu tase pole püsiv, vaid see oleneb peale varemkäsitletud motivaatorite ja väliskeskkonna ka muudest teguritest: töötaja vanusest, tasemest ja asutuse suurusest jm. Mida vanem on inimene, seda enam püüab ta rahul olla oma töö ja eluga. Ta on saavutanud oma võimetele ja võimalustele vastava taseme. Vanem inimene vähendab oma ootusi realistlikumale tasemele ja kohandub olukorraga. Ta talub paremini harva toimuvat edutamist ja on peagi silmitsi võimaliku erruminekuga. Sellest tulenevalt on vanemate inimeste töörahulolu suhteliselt kõrgem. Kõrgema tasemega töötajad on samuti oma tööga enam rahul
juhtimise tõhususest, juhtkonna töösooritusest, mis oleneb juhtide teadmistest, mõjuvõimust ning eestvedamise oskustest. 1.2 Liidri eeldused ja tunnused Liider on organisatsiooni mõjuvõimsaim isik, kes suudab kõige rohkem mõjutada kaastöötajate tegevust. Liidri mõju avaldub eelkõige ettevõtte mitteametlike struktuuride kaudu nii, et teda järgitakse vabatahtlikult. Liider peab töötajatele andma eesmärgitunde ja aitama neil end väärtustada ning motiveerida. Liider peab suutma 7 panna end järgijate asemele, mõistma nende soove ja tundeid. Selleks, et saada liidriks, tuleb ajutiselt loobuda oma vaadetest ja astuma nende inimeste asemele, keda ta tahab juhtida (Eero 2002). Eestvedamise tõhusus oleneb suurel määral liidri veenmisjõust ja enesekehtestamise oskusest arusaamatuste, konfliktide ja probleemide lahendamisel. Liider peab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
