Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimõigusi reguleerivad kokkulepped". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konventsioon, teostab, üro, inimõigused, diskrimineerimise, likvideerimise, aruanded, inimõigusi, hanno, küng, põhiõigused, inimõigustest, lepingud, allkirjastamine, piinamise, inimväärikust, alandavate, jooksvalt, sotsiaalharta, karistamise, inimoigused, riigiteataja1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele.
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26).
jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu . ÜRO on kompleksne rahvusvaheline organisatsioon. ÜRO-l on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat. Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn "ÜRO organisatsioonide perekond"), mille tegevusvaldkonda kuulub nii rahu ja julgeolek ja inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst eraldatud. ÜRO eriagentuuride hulka kuuluvad näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsioon, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapanga gruppi kuuluvad finantsinstitutsioonid ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon. ÜRO fondidest ja programmidest võib nimetada ÜRO Lastefondi ja ÜRO Arenguprogrammi.
Inimõigused Koostanud: Mart Maripuu Gunari Kuris Sissejuhatus ● Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõiguste eristamine ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Poliitilised Kodanlikud ● Õigus elule ● Õigus tööle ● Õigus ● Õigus Tervisele sõnavabadusele ● Ügus Haridusele ● Õigus eraelu puutumatusele
Inimõigused Mis on inimõigus? Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Mis on inimese põhivajadused? ● Kõikidel inimestel maakeral on samasugused põhivajadused, aga võimalused nende täitmiseks on erinevad. ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. 1948 võttis ÜRO vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni. 1950. aastast pärineb Euroopa inimõiguste konventsioon, mille alusel võib iga inimene pöörduda inimõiguste rikkumise
INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on
8 6 OGANISATSIOONILINE STRKTUUR ÜROl on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat. Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn ÜRO organisatsioonide perekond'), mille tegevusvaldkonda kuulub nii rahu ja julgeolek ja inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst eraldatud. ÜRO eriagentuuride hulka kuuluvad näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapanga gruppi kuuluvad finantsinstitutsioonid (sh Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank - IBRD) ja ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon (UNESCO)
2. SLAID Inimõigused on iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta, õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõigusi saab teistest, nö tavalistest, õigustest eristada kolme asjaolu tõttu:
väljaandmise ja sõjaseisukorra küsimustes. Õigusteaduslikele arvamustele ei ole Rahvusvaheline Kohus oma otsustes selgelt tuginenud. Sellele vaatamata kasutavad riigid õigusteadlaste arvamusi rahvusvaheliste õigusmõistmis- instantside poole pöördumisel. Konkreetsete autorite töödega samaväärsed on erinevate riiklikul või eriinitsiatiivil tegutsevate kolleegiumide (nt Rahvusvahelise Õiguse Komisjoni) töö viljad: aruanded, ülevaated, modifikatsioonide projektid, nende kommentaarid jmt. Kõrge kvalifikatsiooniga õigusteadlaste seisukohad ei loo ise õigust, vaid selgitavad õiguse sisu. Rahvusvaheliste organisatsioonide nii siduvad kui mittesiduvad aktid Rahvusvaheliste organisatsioonide otsused võivad olla nii siduvad kui mittesiduvad. Enamasti on organisatsioonides vastu võetud otsused mittesiduvad. Konsensusepõhimõtte tõttu on
Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Õigus üks tüüp reegulaatoreid. Selles on palju õigusi. Näiteks usuvabadus,südametunnistusi,sõnavabadus. Inimõigusi saab teistest, nö tavalistest, õigustest eristada kolme asjaolu tõttu: · Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; · Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; · Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. 1.Õigus vabadusele ja individuaalsusele. Praegu me räägime õigustest põhiliselt. Igal õigusel on oma plussid ja miinused , aga me arvame ,et plusse on rohkem. Näiteks õigus vabadusele ja individuaalsusele. Need
Inimõigused Referaat Juhendaja: Inimõigusi võib määratleda õigustena, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja ilma milleta ei saa me inimestena elada. Inimõiguste käsitlus tugineb sellele, et ühiskonna lähtepunktiks on inimene ja ühiskond tegutsev inimeste jaoks. Riigisisese seadusandluse tagatud inimõigusi nimetatakse ka põhiõigusteks. Inimõigused põhinevad inimestevahelisel kokkuleppel ning on sotsiaalselt konstrueeritud. Need on moraalsed ning kaitsevad inimest riigi vastu. Nende praktiliseks tagamõtteks on kindlustada inimeste vabadus ja heaolu teatud minimaalses ulatuses ning seda valitsemisviisist sõltumata. Seega on inimõiguste aluseks idee, et inimestel peaks inimeseks sündimise tõttu olema teistega võrdselt teatud hulk õigusi.
Põhiõigused, vabadused ja kohustused Rahvusvahelised inimõiguste alased dokumendid • Inimõiguste ülddeklaratsioon • Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt • Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt • Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon • Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta • Euroopa Liidu põhiõiguste harta • Põhiõigustena tuleb käsitada kõiki PS-es sätestatud isikute õigusi • Vabadused on spetsiifilised põhiõigused st vabadust valida käitumisvõimaluste vahel • Kohustused on isikute põhiseaduses ettenähtud kohustused käituda teataval viisil kas teiste isikute või üldistes huvides Põhiõiguste tähendus • Põhiõigustel on kahesugune tähendus:
Kaks rahvõ vahendit: meetod ja ajalugu. Igasugune õigus on mõjutatud globaliseerumisest. Tänapäeval puhtalt siseriiklikku õigusinstituuti ei ole enam olemas. Riikide institutsioon on tänu sellele vähenenud. Info rahvõ org leheküljed. www.un.org , huduc, www.icj-cij.org Rahvusvaheline õigus on riiklike subjektide vahel (üldine käsitlus). Transnatsionaalne õigus see võib olla ka riikide kui ka suurte korporatsioonide vahel. Rahvusvahelisel õigusel on ka aladistsipliine inimõigused, keskkonna rahvõ, meredus rahvõ. Kas rahvusvaheline õigus on õigus? Peloponnesose sõja ajal (5.saj e.kr). Thucydides kirjutab raamatu "Peloponnesose sõda" - rahvusvahelistes suhetes suured võtavad seda, mida nad saavad võtta ja väikesed annavad seda, mida nad peavad andma (realistlik kk hilisem- vanim rahvusvaheliste suhete selgitav teooria, Machiavelli). Riikidevahelised suhted on eelkõige võimusuhted. Õigus ja moraal on teisejärgulised nähtused rahvusvahelistes suhetes
samuti koalitsioonivägede koosseisus Iraagis ning Euroopa Liidu juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Eesti on Haagis asuva Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (International Criminal Court - ICC) asutajaliige olles ratifitseerinud Kohtu statuudi 30. jaanuaril 2002. Kohtu statuut jõustus 1. juulil 2002. Eesti on ratifitseerinud kõik peamised ÜRO inimõigusalased konventsioonid, nende hulgas naiste diskrimineerimise, rassilise diskrimineerimise, laste õiguste, piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastased konventsioonid. Lisaks võtab Eesti osa töögruppidest, mis töötavad välja rahvusvahelist inimõiguste alast õigust. Samuti osaleb Eesti Genfis koguneval ÜRO inimõiguste nõukogu istungitel vaatlejana ning igal aastal sotsiaal-, kultuurilisi ja inimõigusküsimusi käsitlevas ÜRO Peaassamblee 3.komitees.
3. Konventsiooni osalisriigid püüavad edendada nende laste, keda kahtlustatakse, süüdistatakse või leitakse süüdi olevat kriminaalseaduse rikkumises, suhtes kohaldatavate seaduste ja protseduuride koostamist, ametivõimude ja asutuste rajamist, eriti: a) vanuse alammäära kehtestamist, alla mida loetakse laps kriminaalseadust mitte rikkunuks; b) kus vähegi võimalik ja soovitav, selliste laste puhul muude, kohtuväliste meetmete võtmist, tingimusel et täielikult austatakse inimõigusi ja tagatakse lapsele seaduslik kaitse. 4. Lastele tuleb teha kättesaadavaks mitmesugused abinõud, nagu hooldus, suunamine, järelevalve, nõustamine, katseaeg, tugiperekond, hariduse ja kutseõpetuse programmide rakendamine ja muude alternatiivid hooldusasutustele, et tagada lastele selline kohtlemine, mis garanteeriks nende heaolu ja oleks vastavuses nii nende olukorraga kui ka nende poolt toime pandud õiguserikkumisega. Artikkel 41
ÜRO põhikirja artikli 7 raames vastu võetud meetmete puhul. ÜRO põhiorganid ja struktuur ÜROl on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat. Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn `ÜRO organisatsioonide perekond'), mille tegevusvaldkonda kuulub nii rahu ja julgeolek ja inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst eraldatud. ÜRO eriagentuuride hulka kuuluvad näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapanga gruppi kuuluvad finantsinstitutsioonid (sh Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengupank IBRD) ja ÜRO Haridus, Teadus ja Kultuuriorganisatsioon (UNESCO). ÜRO fondidest ja programmidest
3. Konventsiooni osalisriigid püüavad edendada nende laste, keda kahtlustatakse, süüdistatakse või leitakse süüdi olevat kriminaalseaduse rikkumises, suhtes kohaldatavate seaduste ja protseduuride koostamist, ametivõimude ja asutuste rajamist, eriti: a) vanuse alammäära kehtestamist, alla mida loetakse laps kriminaalseadust mitte rikkunuks; b) kus vähegi võimalik ja soovitav, selliste laste puhul muude, kohtuväliste meetmete võtmist, tingimusel et täielikult austatakse inimõigusi ja tagatakse lapsele seaduslik kaitse. 4. Lastele tuleb teha kättesaadavaks mitmesugused abinõud, nagu hooldus, suunamine, järelevalve, nõustamine, katseaeg, tugiperekond, hariduse ja kutseõpetuse programmide rakendamine ja muude alternatiivid hooldusasutustele, et tagada lastele selline kohtlemine, mis garanteeriks nende heaolu ja oleks vastavuses nii nende olukorraga kui ka nende poolt toime pandud õiguserikkumisega. Artikkel 41
kaitse konventsioonist ehk Euroopa inimõiguste konventsioonist(EIÕK). Kirjutati alla 1950 ning jõustus 1953. Euroopa Sotsiaalharta kirjutati alla 1961. ja jõustus 1996. aastal. Sotsiaal- ja majanduslike õiguste valdkond. Eesmärkideks sisepoliitika kujundamine Euroopas, põhiliste sotsiaalsete õiguste kaitse(õigus tööle, töötingimistele, tervise kaitsele, sotsiaalkindlustusele). Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise konventsioon loodi 1987. Selle aluseks sõltumatute ja erapooletute ekspertide komitee moodistamisele. Ekspertidel õigus külastada kinnipidamiskohtades olevaid inimesi. Eerakorraline olukord, mil võib taganeda inimõiguste ja vabaduste täitmisest: peab hõlmama kogu riiki; seda ei saa kõrvaldada tavaliste vahenditega; ajutise iseloomuga kriis; peab olema ajaliselt piiritletud ja välja kuulutatud ametlikult.
Olulisemad dokumendid inimõiguste alal: 1. Inimõiguste ülddeklaratsioon (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948); 2. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 16. novembril 1966); 3. Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 16. novembril 1966); 4. Euroopa inimõiguste konventsioon (Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, vastu võetud Euroopa Nõukogus 4. oktoobril 1950); 5. Euroopa sotsiaalharta (vastu võetud Euroopa Nõukogus 18. oktoobril 1961). 5. Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused Ajalooliselt peetakse sotsiaalpoliitika arengu tõukeks moderniseerimisprotsessi ja industriaalse ühiskonna teket. Moderniseerimise areng ja riigi osakaalu kasv käisid käsikäes sotsiaalpoliitika arenguga.
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi �
linnavalitsused maksavad riigieelarvest eraldatud rahast toimetulekutoetust neile, kelle kuusissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri), peavad sotsiaalregistrit, korraldavad eestkostet, hooldust ja abiandmist toimetulekuabi vajavatele inimestele (lapsed, vanurid, kinnipidamiskohtadest vabanenud jne) ning nõustavad inimesi, Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal on töötingimuste puhul järgmised: 1) töötajate diskrimineerimise vältimine; 2) sundtöö keelustamine; 3) ametiühingute õiguste tagamine; 4) õigus sõlmida ühiskokkuleppeid; 5) õigus saada häid töötingimusi ja õiglast tasu, kaasa arvatud naiste ja meeste õigus saada võrdse töö eest võrdset tasu; 6) puuetega inimeste lõimimine töökeskkonda; 7) õigus saada kutsenõustamist ja abi; 8) alla 15. aastaste isikute töölevõtu keelustamine ning 15-18. aastaste isikute kaitse; 9) emaduse kaitse;
õiguse tähtsust üksikisikule ja kui vahendit õigluse saavutamiseks. Kriitika: kas selline käsitlemine oleks võimalik ilma riikide poolt loodud rahv.-vah. õiguse normideta? § 5. Rahvusvahelise õiguse süsteem Rahv.-vah. õiguse vanemad reguleerimisvaldkonnad on nt riikide staatus rahv.-vah. õiguses, õigusjärglus, vastutus, rahu ja julgeolek, sõjaõigus, lepinguõigus, mereõigus, diplomaatilised suhted. Uuematest reguleerimisvaldkondadest võib nimetada nt inimõigusi, rahvusvahelisi organisatsoone, majandust ja arengut, tuumaenergiat, õhu- ja kosmoseõigust, keskkonda, kommunikatsioone jms. II TEEMA RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD § 1. Rahvusvahelise õiguse allikate liigitus ja hierarhia Selleks, et mingi asi saaks olla õigus, peab seal olema käsk ja sund. Kas sellele käsule ja sunnile peaks olema midagi lisaks, et ta võtaks õiguse kuju. Riigil on legitiimsus
) 2. kindlaksmääratud territoorium (Territooriumi hulka kuuluvad maismaa, akvatoorium, õhuruum ja maapõu. Suuruse osas pole miinimumnõuet. Eraldatud teiste riikide territooriumist riigipiiriga, kuid vaidlused viimases osas ei sea kahtluse alla riigi eksistentsi. Tinglikult on territooriumiks ka nt laevad ja lennukid) 3. efektiivne valitsus (riigivõim, kes teostab avalikku võimu elanikkonda ja territooriumi üle. Faktiline olemasolu pole piisav, oluline on efektiivse avaliku võimu teostamine. Valitsus peaks olema teistest sõltumatu. Traditsiooniliselt ei sekku rahvusvaheline õigus riigi poliitilise süsteemi valikusse) 4. võime astuda suhetesse teiste riikidega (Eesmärk: eristada ühelt poolt
Neil puudub otsene õiguslik toime, kuid need mõjutavad juriidilisi otsusi. Võivad väljenduda mittesiduvates otsustes, jõustumata lepingute otsustes jms. Rahvusvahelise õiguse allikate hierarhia ja ius cogens Kõige kõrgema jõuga on ius cogens'i normid, nendest kõrvalekaldumine on lubamatu. Ius cogens normid on näiteks: jõu kasutamise keeld, riikide võrdsus ja enesemääramise õigus, orjanduse, piraatluse ja genotsiidi keeld, kohustus austada inimõigusi jt Rahvusvahelisi tavanorme ja lepingunorme peetakse võrdse õigusjõuga normideks vastuolu puhul kasutatakse lex posterior põhimõtet. Veel vähemtähtsad on kohtuotsused ja õigusteadlaste arvamus; nendest omakorda leebe regulatsioon ja organisatsioonide mittesiduvad otsused. Rahvusvahelise lepingu kehtetuse alused Rahvusvahelise lepingu Leping on tervikuna tühine Sõlmimiseks on kasutatud jõudu või
EV Põhiseadus (PS) EN Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (IÜD) Peamine erisus/võrdlus Artikkel 2
- suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi
enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi. Ideoloogilised
Lisaks hariv funktsioon rahvas on kursis poliitika, parteide jm. Samas on selle roll tänapäeval vaieldav, sest infoühiskonna kodanik on niigi pidevas infotarbimises, lisaks tehakse poliitilist reklaami pea pidevalt. Vabade valimisete põhireeglid: 1. valimised on üldised hääleõigus on täisealisel teovõimelisel inimesel (kui valitakse parlamenti, siis kodanik; kohalikel valimistel peab olema alaline elanik). Ei rikuta inimõigusi, puuduvad varanduslikud piirangud. 2. valimised on vabad kandidaate võivad üles seada kõik legaalsed parteid ja kodanikud; kodanikku ei tohi mõjutada 3. valimised on ühetaolised ehk võrdsed kõigil on oma valimisplatvormi tutvustamiseks võimalikult võrdsed tingimused (eelis on muidugi rikkamatel erakondadel); kõigil on vaid üks hääl ja hääled on võrdsed. Valimiste etapid: 1. valimisteks ettevalmistamine (korralised ja erakorralised valimised)
Olulisemad dokumendid inimõiguste alal: 1.Inimõiguste ülddeklaratsioon (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948); 2.Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 16. novembril 1966); 3.Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 16. novembril 1966); 4.Euroopa inimõiguste konventsioon (Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, vastu võetud Euroopa Nõukogus 4. oktoobril 1950); 5.Euroopa sotsiaalharta (vastu võetud Euroopa Nõukogus 18. oktoobril 1961). 6.Laste õiguste konventsioon- Üro peaassamblee 1989. Eesti ühines 1991 5.Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused Ajalooliselt peetakse sotsiaalpoliitika arengu tõukeks moderniseerimisprotsessi ja industriaalse ühiskonna teket. Moderniseerimise areng ja riigi osakaalu kasv käisid käsikäes sotsiaalpoliitika arenguga.
USA positsioon tugevnes- maailmapolitseinik, aidates kaasa tülide lahendamisele, rahu säilitamisele ja rv õ jõustamisele (selektiivselt ja lähtuvalt enda huvidest). ÜRO osatähtsuse langus ja sõjaliste liitude (NATO) osatähtsuse tõus, samuti suund regionaliseerumisele. Probleemideks vabakaubanduse edendamine, tuumadesarmeerimine, terrorismivastane võitlus, kkkaitse, etniliste, rassiliste ja usuliste konfliktide vältimine. Õigusvaldkondade seotuse ja mõju kasv. Väärtused, nagu inimõigused ja vajadus aidata kaasa ühisk arengule, mõj oluliselt teisi rv õ-se valdkondi. Põhiprintsiibid (8) Kirjas 1945 ÜRO põhikirjas ja 1970 ÜRO resolutsioonina vastu võetud rv õ-se prints deklarats-s. kuna dek mittesiduv, siis prints jur siduvuse kindlakstegem-ks tuleb pöörduda rv-se praktika ja jur siduvate rv-ste dok poole. Need keht nii tavaõigusnormidena kui kodisitseerituna mitmetesse kahe- ja mitmepoolsetesse rv-sse lepingutesse. Riikide suveräänsus (6) ja võrdsus:
46): · ainuõigus kehtestada seadusi · ainuõigus koguda makse · ainuõigus kasutada vägivalda · otsuse on kohustuslikud · omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada teda rahvusvahelises suhtlemises · riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon ehk liitriik, konföderatsioon ehk riikide liit. Riigivõim teostab end asutuste ja institutsioonide kaudu (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud, sõjavägi). Suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka institutsioonide ja rahva vahel reguleerivad kirjalikud õigusnormid. Et vältida võimu kuritarvitamist, peavad seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim olema lahutatud võimude lahutatuse printsiip. Riigiasutusel on riigivõimu volitused, see moodustatakse seadusega ettenähtud korras ja saab oma tegevuseks raha riigieelarvest
7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika 20. Euroopa Nõukogu ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II3
Nt Lichtensteini välissuhteid korrladab Sveits pole seda õigust lõplikult ära andnud. Tänapäeval on neid tunnuseid tulnud juurde! OSCE konverents USA 5 uut põhimõtet: Vaadati, kuidas riigid käituvad lisanõuetega: 1. kas riik kavatseb edaspidises arengus järgida demokraatia põhimõtteid? 2. respekteerida kõiki piire 3. toetada demokraatiat ja õiugsriigi põhimõtteid 4. kaitsta inimõigusi 5. respekteerida RÕ-ga pandud kouhstusi (Helsingi kompakt, Pariisi harta). Riik demokraatlik õigusriik, kus on vabad valimised ja austatakse inimõigusi. ÜRO põhimõtted: 1. respekteerida ÜRO hartat 2. garanteerida kõiki rahvusvahelisis ja etniliste rahvaste õigusi 3. respekteerida piire 4. aktsepteerida kohustusi, mis on võetud desarmeerimisega (USAl polnud seda punkti) 5. kohustada end lahendama tülisid (Rahvusvahelises Tribunali või Vahekohtus).
annaabi.ee 
