Noorsootöö alused ja korraldus Noorsootöö põhimõisted: 1. Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid noorsootöö otsuste tegemisse. 2. Noorsootöös lähtutakse noorte vajadustest, huvidest ja soovidest. 3. Noorsootöö põhineb noorte osalusel ja nende vabal tahtel. 4. Noorsootöö põhineb noorte omaalgatusel. 5. Noorsootööd läbib nii riigisisene kui ka rahvusvaheline lõimumine. 6. Noorsootöös lähtutakse eetilistest kaalutlustest ja võrdse kohtlemise printsiibist. 7. Noorsootöötaja lähtub töös noortega sallivuse ja part- nerluse põhimõttest. Noorsootöö korralduse põhimõtted: 1. Noorsootööd pakutakse noortele võimalikult nende elukoha lähedal. 2
Sissejuhatus Mina viisin enda vaatluspraktika kahes noortekeskuses: Valga Noortekeskus ja Järve Noortekeskuses. Noortekeskustes vaatlesin põhiliselt suhtlemis viise ja tegevus- ja õppekeskkonda. Töövarju päeva tegin samuti Valga Noortekeskuses. Seal jälgisin noorsootöötaja igapäevaseid tegevusi ja suhtlemis viisi noortega. Minu eesmärgid Minu peamiseks eesmärgiks seoses vaatluspraktikaga ja töövarju päevaga oli näha ja aru saada, mida kujutab endast noorsootöö, milliste olukordadega peab noorsootöötaja igapäeva töös kokku puutuma, milline on noorsootöötaja tavaline tööpäev. Teiseks luua endale ettekujutus sellest tööst, sest ise olen sellest vähe teadlik. See praktika näitab, kas tahan seda eriala õppida või mitte. JÄRVE NOORTEKESKUS Õppe- ja tegevuskeskkond 1) Milline on asutuse asukoht, hoone ümbrus, mängu-või tegevusväljak(ud), üldine mulje?
Noored on meie tulevik ja selliseks, milliseks me kasvatame oma noored, kujuneb meie ühiskond. Noortega töö pole üldse mitte lihtne kuna noortel alles kujuneb välja isiksus. Nendega tuleb osata suhelda ja nende probleemidele lahendusi leida. Olulised on siinkohal ametnikud, kes peavad oma käitumisega ja isiksuseomadustega olema eeskujuks noortele ja neid vajadusel õigele teele suunama. Enda tööst lähtudes julgen väita, et riskinoored võrduvad sõnadega probleemsed noored. Noorel, kes kuulub riskirühma on alatasa erinevat sorti probleeme. Sealt tulevad koolikohustuse mitte täitmine, kodust ära jooksmine, õigusvastased teod, kokkupuude politseiga jne. Sinna võib liigitada noored, kellel on nii majanduslikud raskused, sõltuvus probleemid, samas ka raskustega emotsionaalse ja vaimse poolega. Riskikäitumise puhul on suur tõenäosus saada kahjustatud. Selline käitumine on vabatahtlik, seega kooskõlas inimese identiteediga (vajaduste ja hoiakutega)
Lapse õiguste konventsioon* Vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt 20. novembril 1989. a. SISSEJUHATUS Käesoleva konventsiooni osalisriigid, võttes arvesse, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas, pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvad on põhikirjas kinnitanud oma usku põhilistesse inimõigustesse ja inimisiksuse väärtusse ja väärikusse ning on otsustanud arendada
[email protected] Tunnustused Seda raamatut polnud kunagi tunnustatud pärast seda aega,kui toodeti toetuseks suurel hulgal inimestele. Esiteks, 32 Noorsootöötajat ja Noort kes osalesid intervijus ja jagasid mõtteid ja kogemusi,soojust,avatust,ausust,terviklikkust. Teiseks,Dr.Neil Kendra,Yvonne Field ja Amanda Harrigton komenteerisid hindamatult kannatanutest ja abist mida see kõik head kaasa toob. Lõpuks, Rahuvahelised Noorsootöö Agendid kes võimaldasid mul kasutada interviju materjale algse rapordi 1996-99 Noorsootöö Arendustoetuste Programmidest. Lühidalt märkmeid Metoodikast See raamat põhineb intervjuude kogumisest Noorsootööst ja Noortest üle kogu Ingismaa,Walesi ja Põhja-Iirimaa. Sisaldab 32 üksikisiku : kellest 16 peamine panus on niivõrd suur ja ma spetsiaalselt korraldasin interjuu nendega ja nende intervjuu esindab olulist tähendust tekstides.
võimeline iseseiskavaks seisukohavõtuks. * Sõnavabadusele. * Õigus seaduslikule kaitsele, kui on rikutud tema isiklikke kirjavahetusi jms. * Õigus sotsiaalsele turvalisusele. * Õigus eluasemele. * Õigus haridusele. * Kogukonnakaaslastega saada osa oma kultuurist, tunnistada ja viljeleda oma usku ning kasutada oma keelt- nt rahvusvähemused. Lapse õigused on inimõigused- hoolimata vanusest, soost, rahvusest või muudest tunnustest. Kui räägime lapse õigustest, mõtleme lapse inimõigusi. 1. Õigus elule ja arengule 6. Õigus nimele ja kodakondsusele 2. Õigus kaitsele 7. Õigus emakeelele ja kultuurile 3. Õigus tervise kaitsele 8. Õigus haridusele 4. Õigus privaatsusele 9. Õigus vabalt väljendada oma arvamust 5. Õigus mõlema vanema hoolitsusele 10. Õigus mängu- ja puhkeajale
......... 5 1. KASUTATUD LÜHENDID .......................................................................................................................... 7 2. METOODIKA ............................................................................................................................................ 8 3. ÜLEVAADE EESTI LASTEKAITSESÜSTEEMI EESMÄRKIDEST JA KITSASKOHTADEST ................................ 10 3.1 Strateegilised eesmärgid ja sihtindikaatorid lastekaitse valdkonnas ........................................... 10 3.2 Kehtiva lastekaitsekorralduse ja lastekaitseseaduse kitsaskohad ................................................ 13 3.3 Eesti lastekaitsesüsteemi soovitavad arengusuunad ning vajalikud tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ....................................................................................................................... 19 4
muusikakooliga said 4 noort ka tasuta kitarritundidesse, kus aktiivselt kohal käidi. Lisaks tegime ka kodutöödegruppi, mis osutus ootamatult edukaks. Selles väikelinnas tegi kohaliku omavalitsise noorsootöötaja linnale pigem karuteene ja tema roll oli lausa negatiivne. 3 aastat hiljem, kui käisin seal linnas koolitusi tegemas, avastasin ahastusega, et see spetsialist on veel oma ametikohal. Seda, et mina tahan panustada ühiskonda just noorsootöö kaudu, leidsin mina juba ümbes 8 aastat tagasi, mil olin Tallinna vanalinnapäevadel lasteala korraldusmeeskonnas. Minu sobivust alale tõestab just see, et kõige kiuste olen 8 aastat hiljem endiselt alal edukalt aktiivne. Tõsi, ma ei suuda ennast noorsootööga edukalt majandada, sellepärast otsustasingi gõmnaasiumi minna kutsekooli, kus omandasin ka maastihuarhitektuuri eriala, peale mida asusin elama Soome, kus sel alal hakkasin ettevõtjaks. Lisaks sellele olin ka vabatahtlikult
Lapse õiguste konventsioon Vastu võetud 26.09.1991 (õ) 25.11.2008 14:00 Mitteametlik tõlge Lapse õiguste konventsioon* Vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt 20. novembril 1989. a. SISSEJUHATUS Käesoleva konventsiooni osalisriigid, võttes arvesse, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas, pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvad on põhikirjas kinnitanud oma usku põhilistesse inimõigustesse ja inimisiksuse väärtusse ja väärikusse ning on otsustanud arendada
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Noorsootöö RKH Merlyn Jürgenson HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS Portfoolio Tallinn 2018 Sisukord 2 1 SISSEJUHATAV ENESEANALÜÜS Ma olen töötanud nüüdseks peaaegu juba kolm kuud Pärnu Noorte Vabaajakeskuses ning mind on mõjutanud võib olla suuresti see, et inimesed ei tea ega saa aru, et mis on noorsootöö ning räägivad sellest nii öelda halvas valguses. Nad arvavad, et kõik noored, kes noortekeskuses käivad ongi nende sõnul “pätid ja huligaanid”. Asendasin koolis, kus varem ise õppisin ja ka praktikal käisin õpetajat. Mul tuli seal teiste õpetajatega samuti juttu enda põhitööst noortekeskuses, kus õpetajad ütlesid, et noortekeskuses käivad ainult need noored, kellel pole normaalset pere ja/ või vanemad on alkohoolikud. Üks teine õpetaja aga ütles, et ta
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöötajate põhiteadmiste ja oskuste koolitusprogramm Eesti ja Lasnamäe piirkonna noorsootöö korralduse ülevaade Lasnamäe on Tallinna idaosa, mis asub mõlemal pool Tallinna-Peterburi maanteed. Linnaosa territooriumi pindala on 27,41 km², mis moodustab pealinna pindalast 17,2%. Lasnamäe elanike koguarv, 112 000, moodustab 28,1% Tallinna elanikest, seega on Lasnamäe ülekaalukalt suurim Tallinna linnaosa. (Lasnamäe linnaosa arengukava). Noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba
....................................................................................9 9.Sotsiaalpoliitika mudelid..........................................................................................................9 10.Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel...........................11 11.Lastekaitse põhimõtted, laste õigused ja kohustused...........................................................12 Laste kohustused Lastekaitse seaduses:................................................................................13 12.Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused puuetega inimeste teenuste arendamisel (SHS) ...................................................................................................................................................13 Kohalike omavalitsuste abi:..................................................................................................14 shs §26 kohalikud omavalitsused:.
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Käesolev referaat on kirjutatud tutvustamaks TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia(TÜ VKA) huvihariduse lektor Külli Salumäe artikli ,,Kool on noorsootööks parim koht!" põhilisi ideid ning artikli autori seisukohti formaalhariduse ja noorsootöö sidususest ning sellest tulenevatest probleemidest. Juba artikli alguses toob K. Salumäe välja kaks vastanduvust formaalhariduse ja noorsootöö sidususes: positiivsest küljest on Eestis riigi tasandil koolinoorsootöötaja olemasolu vajadust hinnatud piisavalt kõrgelt, et võimaldada selles vallas tasuta kõrgharidust (TÜ VKA õppekava ,,huvijuht-loovtegevuse õpetaja"); negatiivsest küljest aga puudub nii formaalhariduse süsteemis sees kui ka munitsipaaltasandil suures osas
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP2 Kristiina Kangro OLULISED PRINTSIIBID LASTEKAITSE TÖÖS Referaat Juhendaja: H. Jaanimägi Rakvere 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin selle teema, kuna olen huvitatud lastekaitse tööst ja selle töö põhimõtetest. Leian, et on oluline teada, kuidas lastekaitsetöö toimib. 1 OLULISED PRINTSIIBID LASTEKAITSE TÖÖS Lastekaitsetöötaja peamisteks tööülesanneteks on laste ja perede nõustamine, informeerimine, probleemide lahendamise koordineerimine, toetuste, teenuste ning muu abi seostamine lapse õiguste ja heaolu tagamiseks. Lastekaitsetöö kohalikus omavalitsuses hõlmab laste ja perede informeerimist, erivajadustega laste ja perede andmekogu pidamist, laste õiguste ja huvide esindamist, asendushoolduse
1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele.
novembril 1959. a. võttis vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee ja mida on tunnustatud inimõiguste ülddeklaratsioonis. Käesolevas konventsioonis mõistetakse lapse all iga 18 aastast inimolendit, kui lapse suhtes kohaldatava seaduse põhjal ei loeta teda varem täisealiseks. Igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või eras sotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. 1. Osalisriigid tunnustavad iga lapse sünnipärast õigust elule. 2. Osalisriigid tagavad lapse ellujäämise ja arengu võimalikult maksimaalselt. Laps registreeritakse kohe pärast sündi ning sünnihetkest peale on tal õigus nimele, õigus omandada kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. Osalisriigid kohustuvad austama lapse õigust säilitada oma seadusega tunnustatud identiteet, sealhulgas kodakondsus, nimi ja perekondlikud
ning eesti rahvuse ja kultuuri läbi aegade säilimise tagamine. Nii sisemise ja välise rahu kaitse kui ka praeguste ja tulevaste põlvede ühiskondliku edu ja üldise kasu arendamine riikliku eesmärgina sisaldus 1920., 1933. ja 1938. aasta põhiseaduse preambulas. Riiklikud eesmärgid ja ülesanded ei sisaldu ainult preambulas, vaid on sätestatud ka väljaspool preambulat. Näiteks sisaldab Eesti Vabariigi põhiseadus väljaspool preambulat järgmisi eesmärke ja ülesandeid: loodusvarade ja loodusressursside säästlik kasutamine (§ 5), vanemate ja laste kaitse (§ 27 lg 4), erilise hoole lasterikaste perede ja puuetega inimeste eest (§ 28 lg 3), kutseõppe korraldamise ja tööotsijate abistamise töö leidmisel (§ 29 lg 3), ülesande pidada ülal vajalikul arvul õppeasutusi (§ 37 lg 2), ülesande luua esindus, kaitse,
ivv.ee Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo Inimõiguste Teabekeskus Nunne tn. 2, 10133 Tallinn Tel: (+372) 64 64 270 Faks: (+372) 64 64 272 Epost: [email protected] http://www.lichr.ee/new/index.php Tallinna Halduskohus Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn Tel: (+372) 628 2728 Faks: (+372) 6 282 737 Epost: [email protected] http://www.kohus.ee/3479 Riiklik Õigusabi http://www.just.ee/106 Inimõigused 1 AP arvestustöö Inimõiguste kaitsemehhanismid ( organisatsioonid jms, ära unusta ka pagulasi!)? Loetle varjupaigataotleja õigusi. Loetle varjupaigataotleja kohustusi. Millised õigusaktid kaitsevad Eestis inimõiguseid? Loetlege kehtivaid inimõiguseid kaitsvaid dokumente (rahvusvahelised kui ka siseriiklikud)? Kes on pagulane, varjupaigataotleja ja ajutist kaitset vajav isik? Piirivalveametniku kohustused varjupaigataotluse vastuvõtmisel?
Juhendaja: Karmen Toros Tallinn 2013 Sotsiaaltöö on sotsiaalprobleemide ennetamiseks, vähendamiseks või kaotamiseks tehtav töö, mis kitsamas mõistes tähendab tööd, mida teeb sotsiaaltöötaja või muu vastava erialase kõrgharidusega spetsialist kliendi toimetuleku tagamiseks ja seeläbi tema elukvaliteedi parandamiseks. Sotsiaaltöö on väga lai valdkond, mille alavaldkonnaks on lastekaitse. Lastekaitse põhieesmärgiks on kaitsta last ja tema õigusi, arvestades tema soove ja vajadusi. Meie ühiskond on väga muutunud aastate jooksul ning laste osatähtsus nüüdses ühiskonnas on tõusnud suuresti, kuna lapsed on meie tulevik. Kuna Eesti rahvastik viimaste andmete kohaselt aina vananeb, siis ongi oluline toetada ja kaitsta lapsi, et nendest kasvaksid tulevikus täisväärtuslikud kodanikud, kes suudaksid oma eluga iseseisvalt toime tulla ning säilitada meie
Mida on võita kooli ja noorsootöö omavahelisest koostööst? Antud videoklipp räägib kooli ja noorsootöö omavahelisest koostööst, mis on filmitud SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo ja Eesti Noorsootöötajate Ühenduse koostöös aset leidnud koolituse „ Teadmiste paja jätkusündmus- koolis noorsootöötajad ja koolirahvas“ raames. Kooli ja noorsootöö eesmärkidest kõneleb Triino Lest, kes on Eesti Huvijuhtide Liidu juhatuse esimees. Ta toob välja selle, et nii noorsootöö, mis on noorsootööseaduses kui ka kooli eesmärgid, mis on kirjas riiklikus õppekavas kirjeldavad ühte ja sama asja- noor oleks õnnelik ja toime tulev. Samuti käsitleb ta kooli kui linki, kus noor õpib, saab oma teadmised ja noortekeskuses rakendab õpitut praktiliselt. Hea näide, mis välja toodi on järgmine „ koolis õpin matemaatikat ja noortekeskuses kokandusringist osavõttes rakendan ma matemaatikas õpitut,
Seda teevad teised - sotsiaalsed suhtluskanalid, nagu näiteks sõbrad, eakaaslased, kool jne. Paljud tähtsad probleemid seksuaalelust jäävad tahaplaanile seoses sellega, et peres soovitakse pigem rääkida seksuaalväärtustest kui vägivallast ja seksi ohtlikkusest. Paljud vanemad ei ole 14 kindlad kasvatamise efektiivsuses ja seepärast jätavad need teemad pigem koolis õppimiseks. Seksuaalne haridus, nagu igasugune haridus, tekitab erinevad normatiivseid piiranguid. Seksuaalses hariduses on kaks tulemust: kohene ja pikaajaline. Kohene tulemus on see, et seksuaalne haridus teeb noorte seksuaalelu rohkem tsiviliseerituks ja ohutuks (nii noore enda kui ka teiste inimeste jaoks). Pikaajaline ehk ajalooline efekt seisneb selles, et inimesed, kes said lapsepõlves hea seksuaalse kasvatuse, elavad ise paremini ja annavad oma teadmised ja oskused edasi oma lapsele. See vähendab pinget
Sotsiaalpoliitika tegeleb inimeste heaolu ja ressursside jaotamise küsimustega ühiskonnas. Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Sotsiaalpoliitika eesmärk on vähendada sotsiaalseid probleeme, parandada individuaalset heaolu, majandusliku arengu toetamine. MUDELID: Sotisaaldemokraatlik- solidaarsus põhimõttega, peamine heaolupakkuja riik, tasuta arsti abi ja haridus, kõrged maksud, levinud Skandinaavias Liberaalne- inimesed vabad ja väärsed, riigivõim sekkub inimeste ellu vähesel määral, toetust saavad vaid väga vaesed, madalad maksud, levinud USAs 11. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel Riigi kohustused: otsesed hoolekandekohustused soodustada vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet (PS §28) riikliku sotsiaalkaitse poliitika väljatöötamine
tervisele ning rahulolule. 3 1. LAPSE ÕIGUS TERVISELE JA HEAOLULE Üheks peamiseks lapse õigusi reguleerivaks õigusaktiks on 1989. aastal vastu võetud ÜRO lapse õiguste konventsioon, millega Eesti ühines 1991. aastal. Selles konventsoonis on mainitud ka lapse õigus tervisele ning heaolule. Artikkel 3 ütleb, et osalisriikidel on eesmärk tagada lapsele tema heaoluks vajalik hooldus ja kaitse ning artikli 24 järgi tunnustavad osalisriigid lapse õigust võimalikult heale tervisele, ravivahenditele ja tervise taastamisele, tagades ka selle, et ükski laps ei jääks ilma õigusest tervishoiuteenustele. Eesti siseselt on aga loodud lastekaitse seadus, mis uuenes 1. jaanuaril 2016. Paragrahv 5 hõlmab lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted, milleks on lapse õigused elule, arengule, võrdsele kohtlemisele ja iseseisvaks seisukohaks. Samuti tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes seada esikohale lapse huvid.
Lastekaitse seaduse analüüs Eesti lastekaitse seadus on vastu võetud 08.06.1992, aga jõustus alles 01.01.1993. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus sätestab lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused ja kohustused ning nende kaitsmine Eesti Vabariigis. Eesti lastekaitse seadus koosneb kümnest osast : I osas on üldsätted ( Seaduse ülesanded, lapse vanus, lastekaitse põhimõte, lastekaitse korraldus, riiklik lastekaitse, omavalitsuslik lastekaitse ja ühiskondlik lastekaitse). II osas räägib lapse õigustest ( Õigus elule, ainumääratlustele, saada abi ja hoolt, sotsiaalsed õigused, õigus puhkusele ja jõudeajale, privaatsusele, õigus kaitsele majandusliku, kehalise ja vaimse ekspluateerimise eest, orvu või vanemliku hoolitsuseta lapse õigus riiklikule ülalpidamisele, õigus osa võtta lapsekaitse
Eesti lastekaitse seaduse analüüs 1) Hetkel kehtiva seaduse vastuvõtu aeg- Võeti vastu 19.11.2014 2) Mitmest ja millistest osadest koosneb hetkel kehtiv Eesti lastekaitse seadus Koosenb 11 osast. 2. peatükk Lapse õiguste ja heaolu tagamine 3. peatükk Lastekaitse korraldus 4. peatükk Lastekaitsetöötaja ja lapsega töötav isik 5. peatükk Lapse kohtlemise põhimõtted 6. peatükk Abivajav laps 7. peatükk Hädaohus olev laps 8. peatükk Perekonnast eraldatud lapse kaitse 9. peatükk Lasteasutus 10. peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve 11. peatükk Rakendussätted 3) Millised institutsioonid selle seaduse lausel koordineerivad lastekaitset ja on vastutavad lastekaitsetöö eest? Vabariigi valitsus ja kohalik omavalitsus
Inimõigused Koostanud: Mart Maripuu Gunari Kuris Sissejuhatus ● Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõiguste eristamine ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Poliitilised Kodanlikud ● Õigus elule ● Õigus tööle ● Õigus ● Õigus Tervisele sõnavabadusele ● Ügus Haridusele ● Õigus eraelu puutumatusele
Samuti vajavad sotsiaalpedagoogilist sekkumist laste omavahelistest suhetest tulenevad probleemid. Läbi erinevate olukordade ja nende lahenduste, õpib laps sotsiaalseid oskusi, et elus hakkama saada. 14 Kasutatud kirjandus Hämäläinen, J. (2001). Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Leino, M. (1998). Sotsiaalpedagoogilisi mudeleid probleemsete aitamiseks. Haridus, 4, 26- 32. Leino, M. (2002). Sotsiaalsed probleemid koolis ja õpetaja toimetulek. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Kraav, I & Kõiv, K. (2001). Sotsiaalpedagoogilised probleemid üldhariduskoolis. Tartu: OÜ Vali Press trükikoda 15
INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on
2. SLAID Inimõigused on iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta, õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõigusi saab teistest, nö tavalistest, õigustest eristada kolme asjaolu tõttu:
võimalikud filosoofilise arutelu üldküsimused)? 1) Mida ma võin teada?(tunnetusõp) 2) Mida ma pean tegema?(eetika) 3) Mida ma tohin loota?(metafüüsika) 4) Mis on inimene?(antropoloogia) 4) Mis on loogika ning milliste probleemidega tegeleb loogika? Loogika ehk mis on tõde ja kuidas me selleni jõuame. Loogika on mõtlemise ja arutlemise teooria. Teaduse mõtlemise korrektsuse ja korrastatuse tingimuste kohta selgitab loogika välja väidetest järelduste tulemise reeglid. 5) Kirjeldada noorsootöö kujunemisprotsessi alates antiikajast? Kirjalikud mälestised, mis sisaldavad noorsoo õpetamise ja kasvatamisega seonduvat, leiduvat vanaajast. Noorsootöö algus seondub 18 saj lõpus alanud tööstusrevolutsiooniga, mil noored asusid elama maalt linnadesse ning hakkas kujunema linnanoorte subkultuur. Vahepeal loodi 1844 Londonis esimene noortele meestele suunatud organisatsioon NMKÜ. 1878- Girls Club Union. Noorsootöö mõiste tuleb kasutusele 1920-ndate lõpul ning 1999 a
Erinevas vanuses ja erinevast soost lastel on erinevad huvid ning vajadused. Erinevustest hoolimata on nende õigused ühesugused. Kõigil neil on õigus võrdsele kohtlemisele. Kõigil lastel on ühesugused õigused. Vanematele kehtivad samuti õigused ja kohustused, mida nad peavad täitma. Lapse sündides langeb vanematele suurem koorem, sest ellu tuleb uus inimene, kelle eest nemad peavad vastutama, juhtugu mis tahes. Lapse õigused on inimõigused. Lapsele kehtivad samad õigused, mis täiskasvanutele. Kõik on võrdsed, see tähendab, et tüdruk pole kehvem, kui poiss ja vastupidi. Lapse õiguste konventsioon võeti vastu 1989. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassambleel. Eesti liitus konventsiooniga 1991. aastal. ÜRO lapse õiguste konventsiooni (LÕK) põhimõtteid järgib ka 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi lastekaitse seadus (LaKS). Igal lapsel on õigus omale arvamusele ja õigus
Näiteks, lapse õigus kaitsele tähendab vanema seisukohast kohustust lapse järele valvata ja hoida teda ohtude eest. Vanema õigus abile tähendab, et lapsel on kohustus abistada vanemaid perekonna ühistes tegevustes ja igapäevatöödes. Olgu lisatud, et vanem saab abi ja osalemist oodata lapse vanust arvesse võttes. Pangem siinjuures tähele, et lapsele peab jääma piisavalt aega mängimiseks ja puhkamiseks. Eestis reguleerivad laste ja vanemate suhteid põhiseadus (PS) ja perekonnaseadus (PKS), mis kehtib alates 1995.a. Lisaks peavad omavahelises suhtluses lapsed ja vanemad lähtuma lapse õiguste konventsioonist (LÕK) ja lastekaitseseadusest. Lapse õiguste konventsioon sisaldab rahvusvaheliselt tunnustatud laste õigusi. Konventsiooni kehtestamisega sooviti rõhutada, et laps on inimene ja tal on samasugused õigused, kohustused, huvid ja vajadused nagu täiskasvanul. Eesöeldut kipuvad täiskasvanud pahatihti unustama
tugisambad. Esimesed kaks on demokraatia funktsioneerimise eeldused ja kõik kolm põhimõtet rajanevad üksikisiku austamisel. Ka inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 18 sätestab, et igal inimesel on õigus veendumuste vabadusele ja nende veendumust vabalt avaldamisele; see õigus kätkeb vabadusttakistamatult oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiirist sõltumata. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab: § 40.Igaühel on südametunnistuse-, usu-ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. § 41.Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist.