Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimeste mitmekesised huvid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kompromiss, konsensus, mitmekesised, poegaDemokraatlikus ühiskonnas järgitakse erimeelsuste lahendamisel kindlaid põhimõtteid: - Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides. - Sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled. - Otsustamisel peab lähtuma ühisest kasust ja enamuse tahtest, unustamata seejuures vähemust. Võimalused erimeelsuste lahendamiseks demokraatlikus ühiskonnas: - Enamusotsustus otsustatakse enamuse tahte järgi. (Hääletamine) - Kompromiss mõlemad osapooled teevad järeleandmisi, et saavutada kokkulepe, mis sobiks mõlemale. Järele ei anta seisukohtades, mida peetakse esmatähtsaks. (Läbirääkimised) - Konsensus üksmeelne kokkulepe. Läbirääkimised toimuvad niikaua, kuni kõik osapooled on otsusega täiesti rahul ega tunne, et oleks millestki ilma jäänud.
Nulltolerants ehk täisleppimatus Totalitaarne riik kasutab selleks vägivalda (piirangud, kinnipidamine). Pole inimest pole probleemi (kes mõtlevad teisiti) Tolerants ja nulltolerants on teineteise vastandid. Kuidas osata kokku leppida? Pluralistlikkus ühiskonnas ei ole ühelgi grupis piisavalt jõudu, et suruda läbi oma huve. Ühiskonnas tuleb esile oskus, mida nimetatakse läbirääkimisoskuseks. Huvide tasakaalustamise meetodid enamusotsustus, kompromiss, konsensus Tasakaalustamise meetodid Enamusotsustus on enimlevinud viis. Kui grupis pooldab enamus mingit seisukohta, siis selle järgi toimitakse. Kompromiss on otsus, mille puhul mõlemad pooled teevad kokkuleppe saavutamiseks oma nõudmistes järelandmisi. Nt. erakondade koalitsioonikokkulepe Konsensus on üksmeelne kokkulepe, mis tähendab et üheski osapooles ei ole vastuväiteid. Sageli tuleb konsensuse saavutamiseks pidada pikki läbirääkimisi · Kes kaitseb Eesti kultuuri ja keelt
Sisukord: lk 2 Kommunikatsioon ühiskonnas lk 3 Ühiskonna sotsiaalne struktuur lk 4 Sotsiaalne kihistus lk 5 Inimeste mitmekesised huvid lk 6 Sotsiaalsed normid lk 7 Demokraatia lk 8 Riikide valitsemine lk 9 Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 Rahva osalemine valitsemises lk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem
Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid nüüd on lubatud). 5. Nulltolerants- Leppimatus ja sallimatus kõige suhtes, millega ei tohiks ega ei saa leppida, nt. Kuritegevus, tapmine, varastamine jne. 6. Kompromiss- otsus, lahendus, milleni jõudmiseks mõlemad osapooled teevad nõudmiste suhtes järelandmisi, kesktee, nt. Üks tahab saada lõunaks riisi juurviljadega, teine tahab kartulit ja liha, kompromiss oleks riis ja liha. 7. Konsensus- Üksmeelne kokkulepe, millega kõik pooled on rahul, nt perekonnaga reisile minnes, tahavad kõik ühte kohta minna. 8. Enamusotsus- otsus, lahendus, mida pooldavad enamus osapooli, nt. Klassiekskursioonile minnakse klassi enamuse poolt valitud kohta. 9. Demokraatia põhimõtted vastuolude lahendamises: · Tegutsemine seaduse piires · Kokkulepet tunnustavad kõik osapooled
üksteist solvata) või destruktiivne (tegeldakse konflikti pinnavirvenduste - emotsioonide, mitte selle põhjustega). Kui konflikti osapooled tegelevad vaid vastastikku viha välja valamisega, siis on selge, et konstruktiivsusest on asi kaugel. Viimasele aitab kaasa kui vaadata pigem tulevikku (kuidas võiks teisiti teha) selle asemel, et minevikust süüdlast otsida. (Salk, A.: 28.10.2002) Kas kompromiss on positiivne? Kas see rahuldab mõlemaid osapooli? Kompromiss on konsensus, mille puhul osapooled nõustuvad ühisseisukohaga ainult osaliselt, ent lepivad kokku, et käituvad, nagu nad nõustuksid sellega täielikult. Kompromissi on vaja juhul, kui osapooled, kes ei suuda jõuda mõnes küsimuses täieliku konsensuseni, soovivad selle küsimuse valdkonnas siiski koostööd teha. Et eristada kompromissi sellisest konsensusest, mille puhul ühisseisukohaga täielikult nõustutatakse, nimetatakse kompromissi mõnikord ka
1. Võit-kaotus stiil Keskendutakse isiklikele huvidele. Käitumisstiil on agressiivne, dogmaatiline, paindumatu ning kasutatakse ka mahasurumist ja sundi. 2. Nõustuma-kaotama stiil Keskendutakse suhete kvaliteedile. Eesmärgiks on lepituse saavutamine ignoreerimise, eitamise või konflikti vältimise teel. Käitumine on eelkõige järele andev. 3. Kaotus-lahkumine stiil Eesmärgiks on eelkõige enesekaitsmine. Käitumist iseloomustab eelkõige hoolimine. 4. Kompromiss Kompromissi iseloomustab natuke võitu ja natuke kaotust. Kaotust leevendatakse sellega, et piiratakse mõlema osapoole kasusid, loobuma peavad mõlemad osapooled. Kasutatakse veenmist ja manipuleerimist. 5. Sünergia ehk või-võit stiil Tähtsad on nii isikute eesmärgid, kui suhete kvaliteet korraga. Sallivus erisuste suhtes on loomulik. Usaldusõhkkonna loomine on oluline. Ei tohi olla varjatud kavatsusi ja huve. 2.2 Konflikti lahendamise viis stiili
o Aeg partnerile aklimatiseerumiseks ja olukorra hindamiseks · Päevakorra reguleerimine o Isiklike arvamuste säilitamine o Kultuurilise kompetentsuse ja sensitiivsuse kasutamine 4. Arusaamise loomine · Informatsiooni kogumine · Positiivne lähenemine o Ja-le juhtimise strateegia o ettepanek teha esimene pakkumine o esimene väga kõrge nõue o alguses tähtsamad nõuded o esimene kompromiss teiselt poolt · Argumentide katsetamine · Ajastamise ja edasilükkamise kasutamine Argumenteerimine on väited, mida ma usun ja põhjendused, miks ma neid usun. Läbirääkimisargumendid tulenevad definitsioonist, situatsioonist, analoogiast, faktidest. 5. Kokkulepped · Vahetades järeleandmisi · Ületades umbseisu o Isiklike arvamuste ja vajaduste säilitamine o Positiivse suhtumise taastamine
vastavalt ülesandest *tekib initsiatiiv ja vastutustunne *töötulemused paranevad jätkuvalt SÜNERGIA Meeskonnatöö juhtimine: · Diktaatorlus üks rühma liikmetest dikteerib lõpptulemuse ilma teiste mõjutusteta. Max tulemus 50%, rühmatöös 20% · Kompromiss otsitakse keskmist tulemust. Keskväärtus 33,3%. Kompromiss on tähtis kui eesmärgiks on rühma kooshoidmine, konsensus ja sobitamine väliste tõhususeeesmärkide asemel · Integratiivne meeskonnatöö kogutakse kogulahenduse leidmiseks kõik rühma ressursid, meenutab natukene ajurünnakut, tulemus 100% · Sünergiline rühmatöö meeskonnas loovad inimesed midagi rohkemat kui üksi, suur innustatus, ei säili kaua. TÖÖTAJATE MOTIVEERIMINE
asjadel omasoodu areneda. Üheks laiemalt levinud konfliktistrateegiate kirjelduse autoriteks on Kilmann ja Thomas. Hiljem on autorid ise kui ka teised uurijad kontseptsiooni täiendanud, kuid Killmanni ja Thomase käsitlus viiest konflikti lahendamise stiilist kuulub konfiktoloogia klassikasse. Kasutusel on ka Kilmanni ja Thomase test, mille abil saab määrata oma konfliktistiili. Konfliktistiilid on vältimine, kohanemine, võitlus, kompromiss ja koostöö. Avatud võitlusele on iseloomulik otsene vastandumine koos avalikse ähvarduste ja etteheidetega vastaspoolele. Sealjuures võib olla tegemist ka bluffimise või provokatsiooniga. See tähendab, et rünnaku alus ei pruugi olla alati kaugeltki põhjendatud. Järelikult saab avatud võitlust pidada nii ausalt kui ka ebaausalt. Igal juhul võidab tugevam pool või see, kes suudab veenda vastast oma üleolekus. Kui vastane
Mu põhimõteteks juba aastaid on olnud ikka majanduslik stabiilsus, pere loomisel. Sellega mainingi ära, et tähtis on luua stabiilne keskkond enne laste saamist. Tahan, et mu lastel oleks stabiilselt hea elu, selle all pean silmas, et ei mina ega ka minu tulevase ämma tütar, ehk mu abikaasa, ei peaks rabelema, et elada hästi. Ma pean hoolitsema eluaseme eest, stabiilse ning hea töökoha eest, mis maksaks ära maksud, tasuks ära elamiskulud, olmekulud, haridusega seotud kulud jms. .Enne laste saamist peab meil mõlemal olema stabiilne, heapalgaline töö, ent samas piisavalt aega üksteise ja laste jaoks. Ei taha, et mu lapsi hoiaks lastehoidja. Tahan olla hea isa koos armastava abikaasaga. Pere elukoht peaks olema kandis kus on rahulik meeleolu, mõistlikud naabrid, koht kus oleks kool, kasvõi erakool, mille õpilased ei ole suunatud igapäevastesse probleemidesse, vaid saaksid rahulikult õppida, areneda, ei taha oma lapsi panna suvalisse linnakooli, kus palju kaake, narkomaa
erineval moel seda summutades, õhutades või vastaspooli lepitades. o Konflikt hõlmab endas ühtesobimatuid tegevusi, inimesed on konfliktis, kui ühe inimese tegevused segavad teise omi, tõkestades teise inimese efektiivset käitumist. KONFLIKTI LAHENDAMISE MEETODID * Vältimine * Domineerimine * Kohandumine * Koostöö * Kompromiss * Koostöö on parim - ühistöö käigus toimub mõlemapoolne areng. 7 KONFLIKTIDE LAHENDAMINE VÕIMALDAB * Formuleerida probleeme * organisatsioonis, * suhetes * Viia sisse muudatusi * Parandada suhteid Efektiivse konfliktilahenduse kasu Kasu endale: o Paremad suhted
.....6 3.1. Domineerimine/võitlus........................................................................................6 3.2. Tasandamine/kohandumine.................................................................................6 3.3. Vältimine.............................................................................................................7 3.4. Probleemilahendamine........................................................................................7 3.5. Kompromiss........................................................................................................7 KOKKUVÕTE...............................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................10 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks konfliktid, kuna tahan rohkem teada saada nende tekkepõhjuste ja tagamaade kohta
...........................................................18 4.1 Strateegiad konfliktiga toimetulekuks............................................................................19 Inimene on mures nii enda kui ka teiste ja üldise tuleviku pärast(on järeleandlik, kuid ajapikku kogunenud pinge võib olla plahvatuslikult vabanenud).........................................21 Tegevusetus(ei hoolita teiste vajadustest ega käituta ka enda seisukohtade suhtes konstruktiivselt) Kompromiss hoolib nii enda kui teiste vajadustest. Kui on leitud ühishuvid lahenevad ka probleemid. ......................................................................................................................... 21 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................22 Kasutatud kirjandus................................................................................................................23
tagajärgedega. 3. Võitlus, domineerimine. See on võit-kaotus stiil, kuna arvestab ainult ühe poole huve. Üks pool võitleb tugevalt ja surub oma lahenduse teisele peale, hoolimata teise poole rahulolematusest. Konflikt muutub teravaks, sest teist poolt ei võeta kuulda ega mõisteta. Kasutatakse siis, kui ei olda nõus oma soovidest loobuma või kui soovitakse teisele igal juhul "ära teha". Kahjustab suhteid. 4. Kompromiss on üksmeele saavutamine vastastikuste järeleandmiste abil. Konflikti lõpetamiseks või probleemi lahendamiseks loovutab kumbki pool midagi, et teiselt midagi vastu saada. Kuna kompromissi puhul rahuldutakse millegi vähemaga, kui on tõelised vajadused ja soovid, on seda stiili nimetatud küll osaline-võit/ osaline-kaotus, küll minikaotus-minikaotus stiiliks. Kompromiss on otstarbekas ajutise või kiire lahenduse leidmiseks. Sobib samuti
Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks. Kõige suuremaks takistuseks on siin võitja- kaotaja mentaliteet (ainult üks saab võita ja seega teised peavad kaotama), mis väga sageli iseloomustab konfliktis osalejaid. 5. Kompromiss See on kõigi eelmiste variantide vahepealne strateegia ja ühtlasi traditsiooniline konfliktiga toimetuleku meetod. Pole kaotajat ega võitjat ning ükski pool ei saavuta sel juhul maksimumi. Probleeme küll ei väldita aga nendega ei tegelda ka sügavuti. Kompromiss on heaks lahenduseks juhul kui ressursse on võimalik võrdselt jagada (nt. raha). See võib olla ajutiseks lahenduseks eriti keeruliste ja raskete probleemide puhul.
Ühtekuuluvustunne -> Laulupidu * tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Abielu kahest erinevast rassist inimese vahel * nulltolerants täisleppimatus; sallimatus, tolerantsi vastand Eesti vabariigi sallimatus kuritegevuse ja roolijoodikute vastu * enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Riigikogu otsuste vastuvõtmine * kompromiss ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele Tartu rahuleping * konsensus üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses Riigikohus võtab vastu otsuse, millega on nõus kõik kohtunikud * õigusnorm riigi kehtestatud reegel, mis on kohustuslik kõigile Põhiseadus * konstitutsioon põhiseadus; riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused
on võimalik neid lahendada. Lahendamata tüli võib hõõguda pikka aega nagu tuli tuha all. Võime segi konflikti põhjuse unustada, kuid vastuolu teise osapoolega säilib ja suhe ei laabu. Kõik konfliktid, näiteks väärtuskonfliktid ei lahene. Kuid kui proovime neid lahendada, saavutame ikkagi hea ükesteise mõistmise! Et me suudaksime konfliktidega toime tulla, on selle jaoks olemas mitmeid viise: domineerimine, tasandamine, vältimine, probleemi lahendamine, kompromiss Kompromiss ei ole pikaajaline lahendus. Kui üke on sunnitud teisele järele andma, muutub ta mõne aja möödudes ikkagi rahulolematuks ja kumbki ei saa lõpuks seda mida tahtis. Konflikte saab lahendada nii, et mõlemad võidaksid, et saaksid oma tahtmised ja põhivajadused oleksid rahuldatud! 7 Vahel ei soovigi tüli osapooled konflikti lahendada, sest vihatunded soovitavad mitte kunagi enam teise osapoolega tegemist teha
Sel juhul püütakse lahendada konflikti arvestades maksimaalselt kõigi osapoolte huvidega. Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks. Kõige suuremaks takistuseks on siin võitja-kaotaja mentaliteet (ainult üks saab võita ja seega teised peavad kaotama), mis väga sageli iseloomustab konfliktis osalejaid. 5. Kompromiss See on kõigi eelmiste variantide vahepealne strateegia ja ühtlasi traditsiooniline konfliktiga toimetuleku meetod. Pole kaotajat ega võitjat ning ükski pool ei saavuta sel juhul maksimumi. Prbleeme küll ei väldita aga nendega ei tegelda ka sügavuti. Kompromiss on heaks lahenduseks juhul kui ressursse on võimalik võrdselt jagada (nt. raha). See võib olla ajutiseks lahenduseks eriti keeruliste ja raskete probleemide puhul. Samuti olukorras, kus osapooltel ei
tehtud. 4.Kuula klienti teda katkestamata. 5.Kui võimalik, siis palu kundel istuda - sest istudes on raskem vihane olla. 6.Juhi otsust olukorra lahendamise poole, selle asemel et süüdlast otsida. 7.Lase kaebuse esitajal endal lahenduse variant välja pakkuda. 8.Palu siiralt vabandust, kui selleks on põhjust. 9.Kui on selgelt näha, et klient on ise viga teinud, aga ei taha selle mõttega nõustuda, paku talle kompromissi lahendust. Kompromiss on konsensus, mille puhul osapooled nõustuvad ühisseisukohaga ainult osaliselt, ent lepivad kokku, et käituvad, nagu nad nõustuksid sellega täielikult. Näide! Kunde külastab massaazisalongi esimest korda, valib soodsa pakkumisega meemassaazi spetsialistile ütlemata, et ta on mee vastu alergiline, mõtleb, et välispidiselt ei mõju halvasti. Tulemuseks on naha punetus, kupud ja sügelemine. Tuleb hiljem tagasi ja vihjab või lausa süüdistab, et see oli meekvaliteedi viga
· tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata sealjuures vähemust Huvide tasakaalustamise peamised meetodid on : · enamusotsus kui grupi või ühiskonna enamus mingit seisukohta pooldab, siis selle järgi toimitaksegi. (eestis keeleküsimus.) · kompromiss otsus, mille puhul osapooled teevad kokkuleppe saavutamise nimel nõudmistes järeleandmisi. Järele ei anta seisukohtades, mida peetakse esmatähtsateks. Tänapäeval on parteide vahel sõlmitavad kompromissid möödapääsmatud. · Konsensus üksmeelne kokkulepe, otsus ei tekita üheski osapooles vastuväiteid. 1.5 SOTSIAALSED NORMID MEIE KÄITUMISE REGULAATORID. LK 24 28
Integratsioon rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste , arusaamade ja eesmärkide baasil . Perekond abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega . Leibkond ühise majapidamisega inimesed kes ei pruugi olla sugulased. Ülalpeetav laps,pensionär , puudega tööealine inimene too kes ise palka ei saa . Tööealised ja võimelised inimesed moodustavad ühiskonna tööjõu . Sotsiaalne kihistus ,e. hierahia e. paremusjärjestus. Inimeste mitmekesised huvid. Plurarism inimeste huvide mitmekesisus. Ühiskonda , kus on lubatud mitmesugused vaated,ideoloogiad , organisatsioonid, omandivorrmid,kultuurid, sotsiaalsed grupid nim .pluralistlikuks . Identiteet ühiskonna või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvus tunne . Tolerantsus sallivus . Nulltolerants täisleppimatus . Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteis : · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides
vahel. Inimsuhete dialektikaks võib pidada nt autonoomsust ja seotus, kindlus ja ebakindlus. 42. Mis on konflikt? Konflikt on tüli või vastuolu kahe inimese vahel, millel on erinevad tekkepõhjused. Nendeks võivad olla selgelt väljendunud vastasseis, vastastikune sõltuvus, kokkusobimatud eesmärgid, piiratud ressursid, vahelesegamine ja takistused. 43. Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid? Konflikti lahendamise viisideks on vältimine, võitlus, kompromiss, kohandumine, koostöö, mitte millestki kaoseni. Vältimise vormideks võivad olla eitamine, mittereageerimine, edasilükkamine. Võitluse vormideks eeldatavate motiivide omistamine, ettekirjutised ja ähvardused. 44. Kas alistuv käitumine lahendab konflikti? Alistuv käitumine on käitumisviis, kus enda vajadused, soovid surutakse maha ja lubatakse teisel saavutada oma tahe, järelikult lahendatakse konflikt teise inimese puhul, selle puhul, kes surub oma soovi peale.
JÄLGI JUHENDIT JA TEE.....................................................................24 KAARDID................................................................................................25 KEHAKEEL..............................................................................................27 KLASSIKULTUUR..................................................................................28 KONFLIKTIDEGA TOIMIMINE..........................................................29 KONSENSUS...........................................................................................32 KUJUNDITE KIRJELDAMINE.............................................................36 KUULAMISE SEGAJAD........................................................................40 KÕRB.........................................................................................................41 KÕRGHOONE.........................................................................................45
o Smart-talk o Aeg partnerile aklimatiseerumiseks ja olukorra hindamiseks x Päevakorra reguleerimine o Isiklike arvamuste säilitamine o Kultuurilise kompetentsuse ja sensitiivsuse kasutamine 4. Arusaamise loomine · Informatsiooni kogumine · Positiivne lähenemine o Ja-le juhtimise strateegia o ettepanek teha esimene pakkumine o esimene väga kõrge nõue (vt min-max strateegia) o alguses tähtsamad nõuded o esimene kompromiss teiselt poolt · Argumentide katsetamine · Ajastamise ja edasilükkamise kasutamine 5. Kokku leppimine · Vahetades järelandmisi · Ületades umbseisu o Isiklike arvamuste ja vajaduste o Täpselt määratletud vahekokkuvõtete säilitamine tegemine o Positiivse suhtumise taastamine o Uute töörühmade moodustamine
arv kahanes. Leibkonnamudelid agraarühiskonna-aegse suuperede ülekaalu asemel kujunes peamiseks leibkonnatüübiks väikepere. 20. sajandi viimaseks veerandiks omandas 19. sajandil kujunenud tööstusühiskond sedavõrd palju uusi jooni, et hakati rääkima uuest ühiskonnatüübist postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast, millele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassikultuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kiiresti kasvas tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Tööstusjärgse ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud kui tööstusühiskonnas valitsus peab hea seisma ka majanduse arengu eest. Mänedzeride revolutsioon (juhtide ja ärikorraldajate
sõpru ja sugulasi külastada? Kes otsustab töö või elukoha muutuste üle? Kes jälgib laste tegevust ja langetab selle üle otsuseid? Otsuste langetamise protsess. 5 6 19. 3. Milliseid spetsiifilisi tehnikaid kasutatakse otsuste langetamiseks perekonnas ja millises ulatuses (näit. konsensus, kauplemine, kompromiss või sundimine; de facto (fakti ette seadmine))? Teisisõnu : kuidas kõnealune perekond oma otsuseid langetab? Võimu alused. Mitmesugused erinevad võimutüüpide alused või tekkepõhjused on: legitiimne võim/autoriteet ja selle variatsioonid, "abitu" võim, viitav võim; ekspertlik võim ehk ressursside võim; tasustav võim; sundiv võim, teabevõim (otsene ja kaudne); tundmuslik võim; ja pinget käsutav võim. 19. 4. Millise võimutüübi alusel perekond langetab oma otsuseid?
Võib kasutada ka spetsiifilisemaid küsimusi : kes koostab eelarve; kes tasub arved; kes otsustab, kui palju raha kulutada? Kes otsustab, kuidas vaba õhtut veeta või milliseid sõpru ja sugulasi külastada? Kes otsustab töö või elukoha muutuste üle? Kes jälgib laste tegevust ja langetab selle üle otsuseid? Otsuste langetamise protsess. 19. 3. Milliseid spetsiifilisi tehnikaid kasutatakse otsuste langetamiseks perekonnas ja millises ulatuses (näit. konsensus, kauplemine, kompromiss või sundimine; de facto 5 6 (fakti ette seadmine))? Teisisõnu : kuidas kõnealune perekond oma otsuseid langetab? Võimu alused. Mitmesugused erinevad võimutüüpide alused või tekkepõhjused on: legitiimne võim/autoriteet ja selle variatsioonid, "abitu" võim, viitav võim; ekspertlik
31. Horisontaalne konflikt kujuneb samal võimutasandil asuvate organisatsiooni tasandiliikmete vahel. Nt: töötajad ei leia kompromissi kuidas tööd koos teha. 32. Konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused: Vältimine püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Võitlus võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida. Tasandamine lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. Kompromiss osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. Konsensus - mõlemad osapooled saavutavad üksmeele. Probleemi lahendamine püütakse leida tegelikku osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle. 33. Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. 34. Olenevalt tingimustest on stress kas: Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga
Vastuolu võib esineda ka soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Konfliktide tekkimine on paratamatu, tuleb õppida neid analüüsima ja võimalusel lahendama. *Selgelt väljendunud vastasseis*Vastastikune sõltuvus*Kokkusobimatud eesmärgid*Piiratud ressursid *Vahelesegamine ja takistused. 43. Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid? Vältimine st eitamine, mittereageerimine või edasilükkamine. Võitlus ähvardused, minu arvamus on ainuõige! Kompromiss mõlemapoolne järeleandmine Kohanemine oma soovide mahasurumine Koostöö mõlemapoolne rahulolu, mõlemad võivad võita 44. Kas alistuv käitumine lahendab konflikti? Ei lahenda, sest mõlemad pooled peaksid vältima võitja/kaotaja rolli. 45. Kas agressiivne käitumine lahendab konflikti? Ei lahenda, kuna teise poole huvid surutakse maha ega arvestata nendega. 46. Millised on ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel?
ühiskonnas ainuõigele otsusele jõudmine osutub võimatuks. Kui ühe jaoks on olulisim respekteerida looduslikku ühendust raseda ja tema üsas kasvava lapse vahel, siis teise jaoks kaalub selle sideme lõhkumise üle last sooviva naise tahe ja vajadus emaks saada. Tihtipeale väidetakse, et õigus on eetiline miinimum, et õigusesse tuleb eetikast üle võtta ainult kõige olulisem osa, mis ühiskonnas õiguslikku kaitset vajab. Seega tuleb leida just Eestile sobiv kompromiss 6. Asendusemadusest Eestis Eesti Naistearstide Selts soovib asendusemaduse legaliseerida, teemat on ühiselt arutatud sotsiaalministeeriumiga. Vähemalt paar naist aastas soovib ministeeriumilt luba muretseda laps asendusema abil, ent kuna asendusemadus on Eestis keelatud, on teadaolevalt käidud abi otsimas ka näiteks Venemaalt. Sotsiaalminister Pevkur kinnitas 2009 augustis kirjas õiguskantslerile, et absoluutne surrogaatemaduse keeld ei pruugi olla põhjendatud ning peab
suhtumist. Soovides säästvat sotsiaalset arengut, ei saa sotsiaalse heaolu nimel paisutada igasugust majanduskasvu. Tulevast pensioni-ja ravikindlustust ei ole võimalik rajada eeldusele, et sotsiaalmaks hakkab tulevikus märgatavalt suurenema, ei prognoosita ju töötuse määra olulist vähenemist. Majanduse areng ja sotsiaalne areng on riigi arengu kaks poolt, mis on omavahelises sõltuvuses ja täiendavad teieneteist. Sotsiaalpoliitika poolne kompromiss peaks seisnema selles, et ei nõuaks pidevat kasvu, vaid tuleks kohaneda majanduslike võimaluste muutustega. Majanduspoliitika peaks toetama majandusprotsesse, kõige rohkem saab seda rakendada tööhõive probleemide lahendamisel. Majanduse arengu seisukohalt lähtudes tuleb tunnustada sotsiaalpoliitika rolli üldises riigi arengus, lugedes kulutusi sotsiaalpoliitilistele programmidele mitte koormuseks vaid investeeringuteks tulevikku.
3. tegevusetus (ei hoolita teiste vajadustest ega käituta ka enda seisukohtade suhtes konstruktiivselt) KOMPROMISS: hoolib nii enda kui teiste vajadustest. Kui on leitud ühishuvi, lahenevad ka probleemid. Kokkulepe: - tugineb vastastikusel usaldusel - pühendub ühistele eesmärkidele - eesmärgid on mõlemale osapoolele mõõdetavad - teisest osapoolest arusaamine Probleeme küll ei väldita, aga nendega ei tegelda ka sügavuti. Kompromiss on heaks lahenduseks juhul, kui ressursse on võimalik võrdselt jagada (nt raha). See võib olla ajutiseks lahenduseks eriti keeruliste ja raskete probleemide puhul. Samuti olukorras, kus osapooltel ei õnnestu täielikult rakendada probleemilahendusstrateegiat - sel juhul on see sobivaks tagataskuvariandiks. Olenevalt olukorrast on kõik need strateegiad kasutatavad. Mõnel juhul võib anda üks strateegia paremaid tulemusi, teisel juhul teine.
Küsimusi: 1. Sotsioloogi ja poliitiku suhetest- Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 2. Sotsioloogia teaduseideaalid ja -eesmärgid Durkheimi ja Weberi järgi - Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida ük
annaabi.ee 
