Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu pere tulevikus (0)

1 Hindamata
Punktid
Mu põhimõteteks juba aastaid on olnud ikka majanduslik stabiilsus, pere loomisel. Sellega mainingi ära, et tähtis on luua stabiilne keskkond enne laste saamist. Tahan, et mu lastel oleks stabiilselt hea elu, selle all pean silmas, et ei mina ega ka minu tulevase ämma tütar, ehk mu abikaasa, ei peaks rabelema, et elada hästi. Ma pean hoolitsema eluaseme eest, stabiilse ning hea töökoha eest, mis maksaks ära maksud , tasuks ära elamiskulud, olmekulud, haridusega seotud kulud jms. .Enne laste saamist peab meil mõlemal olema stabiilne, heapalgaline töö, ent samas piisavalt aega üksteise ja laste jaoks. Ei taha, et mu lapsi hoiaks lastehoidja. Tahan olla hea isa koos armastava abikaasaga. Pere elukoht peaks olema kandis kus on rahulik meeleolu, mõistlikud naabrid , koht kus oleks kool, kasvõi erakool, mille õpilased ei ole suunatud igapäevastesse probleemidesse, vaid saaksid rahulikult õppida, areneda, ei taha oma lapsi panna suvalisse linnakooli, kus palju kaake, narkomaane ja igasugu muid sorti tegelasi, kes näevad elus vaid lõbutsemist, ei hooli ümbruskonnast, naabruskonnast, ning on sunnitud illegaalselt raha teenima, kuna perekond ei ole võimeline pakkuma piisavalt. Reaalsuses tahan pakkuda oma perekonnale kõike, mida inimhing võiks vajada, Valikuid , võimalusi neid teha, neid tahta teha, et majanduslik olukord ei oleks piiriks , vaid ülempiiriks inimese tahtevõime. Kui annad inimesele võimalusi juba noorest peast , suudab ta neid kasutada, kunagi üks tark inimene on öelnud: "Mida rohkem inimene teeb, seda rohkem ta tahab teha." , sellest järeldudes tahan et mu lapsed jõuaksid elus kaugele, et nad ei peaks oma elu jooksul rabelema, tahaksin anda endast kõik et nad saaksid olla Paremad, targemad, haritumad, ning oskaksid eluolu parandada, tehes ise valikuid, kaasates ka teisi parandama endi arusaama heaolu ühiskonnast. Selle kõige jaoks on kõigepealt vaja vaeva näha iseendaga , sealhulgas siis enda pahedest loobumine, enda hariduskäigu suunamine, enda arendamine, enda harimine. Luues enda tulevase pere jaoks parim ümbruskond, mis ma suudan, hea eeskuju, hoidma end kontrolli all.
Tulevasest perest on raske arutleda, kuna ma täpselt ei suuda ette ennustada, milline see võiks välja näha, aga ma tean mida ma sellest ootan ning olen võimeline, suuteline ja piisavalt tahtejõuline selle elluviimiseks.
Ma ei saa ju öelda, et mu tulevane perekond on korralik, seadusekuulekas, idülliline koosseis, kus kõik järgivad samu eesmärke, sest see pole ju võimalik, ma ei saa ka öelda mis värvi võiks olla elutoa tapeet , või seinavärv, sest see otsus langetatakse leides konsensus, ja seda alles tulevikus. Tähtis perekonna juures on vabadus, mõttevabadus, anda teistele ruumi, osata endale oma aeg võtta, sellega teisi mitte ärritades, või segades, inimesele tuleb jätta mõtteruumi, mitte midagi pealesurudes, vaid suunates.
Minu pere tulevikus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marja-Liisa Illaste Õppematerjali autor
Essee " Minu pere tulevikus "

Sarnased õppematerjalid

LAPSE KASVATAMINE JUHIKS
9
docx

LAPSE KASVATAMINE JUHIKS.

..............................................13 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................14 SISSEJUHATUS Kirjutataud ameerika ühiskonna keskselt, aga siiski mitte häirivalt. Enamus printsiipe on eatud ja universaalsed. Raamatu kandvaks ideeks on see, et laps ei ole vaid teie geenide pärand vaid ka teie käitumise ja väärtushinnagnute koopia. Lapse kasvatamine algab enesekasvatusest, tahame seda või ei. Kirikuõpetaja ütlus, et tehke minu sõnade, mitte tegude järgi siin lihtsalt ei toimi. Raamatu esimene osa keskendub sellele mida, te meie kultuuris peate teadma lastega ühise keele saavutamisest. Te peate mõistma nende maailma.Teine osa toob välja põhilisemad asjad, millest peate oma lastega kõnelema, et nad hakkaksid mõistma juhiomaduste olemust. Kolmas osa vaatleb, kuidas kasutada ära õpetlikke hetki ning millal ühe tüüpilise päevakulgedes rääkida juhtimisoskuste põhimõtetest

Enesejuhtimine
Mõtteterad
60
docx

Mõtteterad

Naerata , sest elu ei vääri pisaraid. Sina oled ainuke, kes suudaks mu taas naeratama panna, aga sa ei hooli minust. HIRM: Hirm on meie kõige suurem vaenlane! Minu suurim hirm on see, et võin su kaotada. Hirmust püksipissimine pole veel midagi, hullem veel oleks, kui ei pissiks. Vabandust, aga ma olen nii hirmunud, et pillasin su südame maha. Hirm on see, kui sa ei suuda teha midagi mida sa tahad. Elama hakkame me alles siis kui ületame oma hirmud. Sa kardad? Tere tulemast minu maailma. Hirm pimeduse ees ei muuda seda, et ma õhtuti väljas käin. Hirm valu ees ei muuda seda, et ma seda kunagi tundma ei peaks. Ma kardan jälle haiget saada, sa oled lubanud et ma ei saa, kuid ma pean seda tihti kuulma ja tundma. IGATSUS: Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada.

Kirjandus
KALLIS-MA OLEN ÕNNELIK
65
pdf

KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK

ANN Felix?!? FELIX See kõik on ajutine. Ann ilmub elutuppa teki sisse mähitult. ANN Mis siin toimub? FELIX Avarii. ANN Mis juhtus? FELIX Midagi põles läbi. ANN Ah? FELIX Põles. Kärssas. Kõrbes. Igatahes ei tööta enam. ANN Mis saab siis? FELIX Ma vaatan. ANN Sa vaatad? FELIX See on üsna keeruline. Juhtmed, nupud, lülitid ­ see pole päris minu teema. ANN Felix, sa oled mees. Tee see korda. Kohe. Felix tuleb köögist. FELIX Ma olen pedagoog, mitte tehnik. ANN Sinust pole ka kunagi mingit kasu. 9 FELIX Varem pole sa seda mulle ette heitnud. ANN Varem pole meil ka nii külm olnud. Ann mähib end veel rohkem teki sisse. Ma lähen parem sooja dussi alla.

Meedia
Kasvatusteadused
72
docx

Kasvatusteadused

Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate lehed jätsin lõppu ja arutlesin teemade üle, mis tundusid südamelähedased.

Alusharidus
Perevägivallast
52
odt

Perevägivallast

Ohvrid otsivad harva abi professionaalidelt Ohvritel (nii naistel kui meestel) on suured barjäärid teavitamisel. Professionaalse abi institutsioonide poole pöörduvad vägivalla ohvrid väga harva. Ohvrid, kes oma juhumit tunnistavad ja sellest räägivad, pöörduvad eelkõige oma lähikondlaste poole (vt joonist). Sõbrad on ohvritele kõige olulisem pidepunkt, sest sõpradele räägitakse vägivallast kõige sagedamini. Abikaasadele (elukaaslastele) ja teistele pere liikmetele räägitakse vägivallast juba tunduvalt harvemini. See on ka mõistetav, kuna perevägivallal on suur osakaal kõikides vägivalla juhtumites ja perevägivald on domineerivalt just abikaasade (elukaaslaste) vaheline konflikt. Politseid teavitab kõige raskematest ja eluohtlikumatest juhtumitest vaid 10% naistest ja 14 % meestest. See on ühtlasi peamine põhjus, miks vaid vähene osa naistevastase vägivalla juhtumitest kajastub politseistatistikas.

Kirjandus
Erinevad aforismid
11
doc

Erinevad aforismid

vabastada ja rutiinsest elust lahti öelda. Tahaksin olla täiesti vaba, olla seal, kus ma parasjagu soovin, ilma, et mul istuksid pidevalt kukil kohustused ja tegevused, mida ma vabatahtlikult sooritada ei sooviks, kuid mis nõuavad tegemist. Ma tahaksin käia mööda maailma enda soovide kohaselt. Tahaksin kõndida nendel maadel, kuhu mu jalad pole veel kõndima sattunud. Tahan võtta aja maha just siis, kui mul selleks tahtmine tuleb, mitte, et ma peaksin arvestama iga detailiga, mis minu justkui täiuslikku elu kinni hoiab, et asjad koost ei variseks. Tahaksin vaadelda oma silmadega igat objekti maailmas täpselt sellise pilgu läbi nagu ma seda suudan. When I'm not there... do you think of me? When you're sad and something's bothering you... do you wish I were there to help comfort you? When you've had a long hard day... do you smile knowing that soon you'll be seeing me, and everything will seem better, even if it's just for a moment? When you lay down at night..

Kirjandus
Sue Cowley-Õpetaja õpiabi-
14
doc

Sue Cowley “Õpetaja õpiabi”

korrata ning lõpuks kindluse mõttes veel kord seletada. Võti seisnebki selles, et oleks vaja ülesande lahendustee õpilastele võimalikult korrektselt edasi anda. Kui õpilane teab, mida temalt ootan, siis oskab ta vastavalt ka käituda ja oma tähelepanu suunata. 3. OLUKORD – ARENEV VASTASSEIS Sarnaselt esimesele olukorrale, võib ka siin aidata reeglite paika panemine kohe esimese tunnis. Siis õpilased teavad, mida neid ootan ja milline on just minu jaoks aksepteeritav käitumine. Sellises olukorras ei tohiks õpetaja kuritarvitada oma võimu või staatust. Kui hakkaksin üleolevalt käituma ja vastu rääkivat õpilast terve klassi ees maha salgama, ei tooks see mingit lahendust ning pigem süvendab vastasseisu. Susan Cowley on välja toonud väga häid lahendusi. Nimelt tuleks tegutseda võimalikult privaatselt. Kui tunni jooksul tekib mõni hetk, mil õpilased usinasti ülesandeid lahendavad, võib kükitada

Kirjandus
Õpetaja suhete reguleerijana-lasteaed
8
docx

Õpetaja suhete reguleerijana (lasteaed)

Õpetaja suhete reguleerijana Inimestevaheliste suhetega puutume kokku iga päev. Iga kokkupuude toob endaga kaasa uusi mõtteid, tundeid ja valikuid. Kui olema lapsed, siis me alles alustame õppimist, kuidas inimestega suhelda ja suhestuda. Väikestel lastel puudub arusaam koostööst, see tekib umbes viie-kuueaastaselt. Nende jaoks ei eksisteeri ,,meie asju", vaid ainult minu ja sinu asjad, mida võib vahepeal vahetada. Kui laps on kolme-neljaaastane arvab ta, et mängukaaslane kuulub talle. Kui temale pretendeerib veel keegi, siis mõistab ta seda kui rünnakut omandile ja püüab ennast kaitsta. Umbes pooleteist- kuni kolmeaastastel lastel võib olla komme teisi lapsi hammustada või näpistada, et oma piire paika panna või endast märku anda. Võib juhtuda, et laps teeb teisele oma tagasisidega haiget, sest ta näeb maailma läbi iseenda ja ainult läbi oma

Lapse sotsiaalne areng




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun