Olen osa loodusest Iga inimene, loom, taim on kõigest üks väga väike osa suurest loodusest. Kuid inimesed on unustanud vanad tarkused ja tõekspidamised. Nende arvamus oma osakaalust on aegadega niivõrd muutunud, et see muutub juba tervele maailmale ohtlikuks. Juba aegade algusest peale on inimene elanud looduses. Ta on targalt kasutanud taimi ning loomi, et ellu jääda, kuid enda ümbrust kahjustamata. Inimene on elanud loodusega sümbioosis. Peeti näiteks lehmakarja, keda söödeti ning vastutasuks saadi piima. Kasvatati endale ise köögivilju ja vahetati teistega või tarbiti ise ära. Raisku ei läinud midagi. Tänapäeval on kõik kardinaalselt muutunud. Inimene on hakanud loodust kuritarvitama, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Enam ei huvita kedagi teiste loomade või isegi
suurtes kogustes, olenemata sellest, kas seda tegelikult vaja on. Liigtarbimise küüsis on igaüks, sest kirjutamata ühiskonnareeglid näevad ette jõukust ning teistest üleolekut. Üha uuesti on vaja asendada mööblit kodudes, rohkelt kasutada paberit ning muid tarbeesemeid. Väga palju meisterdatakse puidust, mis iseeneselegi teadvustamata tegelikult väga tähtsal kohal on. Mets on tähtis loodusressurss, mis on peamine hapniku allikas. Mõtlematult raiutakse puid, et siis taas mõni peen tarbeese valmistada. Tegelikult tuleks aga rohkem alternatiive kasutada. Vana mööblit saab edukalt uuendada, aru saamata, et kasutatud on vana puitu. Vanapaber on võimalik ümbertöötlemisse saata, hiljem taaskasutada. Nii on ka paljude teiste esemetega. Tarbimist tuleb vähendada, et aeglustuks keskkonna hävimine ning loodus jõuaks taastuda. Inimese loomus on ettearvamatu ja veider ning tema eesmärgid tihti ümbritseva suhtes ebaõiglased
Seepärast eeldan ma--jättes kõrvale üleloomulikud teadmised, mis meil selles küsimuses on, ning pööramata tähelepanu muutustele (nii sisemistele kui ka välistele), mis pidid arenevas inimeses toimuma, sedamööda kuidas ta hakkas käsi uutmoodi kasutama ning võttis tarvitusele uued toiduained --, et ta kuju on alati olnud samasugune, nagu ma näen teda praegu: olendina, kes kõnnib kahel jalal, kasutab oma käsi samamoodi nagu meie, heidab pilke kogu loodusele ning mõõdab silmadega taeva avarust. Vabastades säärase kehaehitusega olendi kõigist üleloomulikest andidest, mis ehk võisid talle osaks saada, samuti kõigist kunstlikest võimetest, mille ta võis omandada 8 Lykeion -- endine pühamu, hiljem spordirajatis Ateena lähedal, kus Aristoteles rajas oma filosoofilise kooli. Tlk. 9 Rousseau räägib siin loodusest spetsiifilises tähenduses: ta uskus nimelt, et jõuab looduseni iseenda
Suurem raha ei too automaatselt suuremat enda ja eluga rahulolu,» selgitas uurija. Rikkuse ja õnne teineteisest lahtiühendumist tuntakse kui Easterlini paradoksi tänu Richard Easterlinile, kes pööras rikkaks saamise ihaluse illusioonis elanud avalikkuse tähelepanu nimetatud probleemile juba 1974. aastal. Easterlini arvates kipuvad inimesed oma olukorda võrdlema ühiskonnas esineva normiga. Seega mängib sissetuleku absoluutarvust suuremat rolli see, kuhu inimene oma elujärje teistega võrdluses paigutab Eetika ja moraal Utilitarismi rajaja, inglise filosoof ja ühiskonnteoreetik Jeremy Bentham (1748-1832) Benthami arvates määravad seega teo moraalse väärtuse teo tulemusel saadavad naudingud või kannatused (ebameeldivused). Kui tegu puudutab ka teisi inimesi (ja ka loomi), siis tulevad arvesse ka nende naudingud ja kannatused. Utilitarismi loosungiks võib pidada põhimõtet: suurim võimalik õnn suurimale võimalikule hulgale.
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Lendorav Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine............................................................................7 Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks......................10 Lendorava pesitsus – ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine....13 Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigusaktidega. Domineerivad on piirangu m
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Lendorav Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine............................................................................7 Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks......................10 Lendorava pesitsus ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine....13 Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigusaktidega. Domineerivad on piirangu me
11. 2009 Märjamaal.............................................31 2 SISSEJUHATUS Maailmas on väga palju häid ja tegusaid inimesi, kellest me midagi ei tea. Teadlased, õpetlased, arstid, muusikud, ... seda loetelu võiks jätkata väga pikalt. Kõik elukutsed ja ametid on tähtsad, vaatamata sellele, millega tegeletakse või kuhu suund on võetud. Läbi aegade on kõik nende teadmised aga jõudnud kuidagi meieni. Ei ole tarkused kadunud koos inimestega ega avastused ununenud inimkonna vananedes, vaid on edasi antud põlvest põlve, isalt pojale jutustades. Inimesed unustavad ilusaid aegu tahtmatult, mõned sündmused blokeerib mälu ja mõned visatakse teadlikult peast välja. Kuidas me teame, mis toimus sada ja enam aastat tagasi? Kõige aluseks on ehk ennemuistne papüürus või Eestis eelmise sajandi algul kasutatud krihvel ja stilus, tänapäeval tuntud kui pliiats ning paber.
SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................3 1.Mis saab jäätmetest?................................................................................................................4 1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?...................4 1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid..............................................5 1.3 Väldi "mustalt" tegutsevat ettevõtjat.......................................................................6 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka..............................................................6 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada?....................................................................8 3.Pesuvahenditootjad saastavad jätkuvalt Läänemerd................................
Erinevate keelte olemasolu tähendab ka erinevate maailmate olemasolu ja sellest omakorda inimese erinevat vaatenurka maailmale. 9) Kultuuri saab määratleda erinevalt: Substantsiaalne määratlus – erinevate koostisosade järgi, mille võiksid moodustada inimeste materiaalsed ja sotsiaalsed asjad, uskumused. Funktsionaalne määratlus – esitab küsimusi kultuuri funktsiooni kohta, võrreldes sealjuures terve ühiskonna ning üksikindiviidi vajadusi. 10) Kuna inimesel on mingisse kultuuriruumi kuulumisel nii hüved kui ka teatud individuaalsed takistused, siis võib probleemina välja tuua eneseteostuse piirangud ühiskondliku rolli kasuks. Just nii nagu kultuur sõltub inimestest, sõltub ka inimene kultuurist läbi teatud normide. Sellega seoses tekivad küsimused indiviidi tegeliku loomuse kohta ja kui palju seda mingis kultuuriruumis üldse eksisteerida saab.
loodusvarade, eriti energiakandjate piiratus. Ei aita siin välja ka alternatiivenergia (taastuvenergia) varud puit, turvas, tuul, päike. Neid lihtsalt ei jätku! Tulemuseks ongi järjest kallinev energia. Kuni 7. novembrini 2006 maksis soojusenergia koos 5% käibemaksuga 418,95 krooni megavatt- tunni (MWh) eest. Kui nüüd üsna varsti lisandub 18-protsendine käibemaks, tuleb maksta 595 krooni. Hinna tõus 42%! Oigame ja hädaldame väikeste palkade ja pensionide üle, peaasi et mitte midagi teha oma olukorra parandamiseks. Mitte millegi vastu ei tunta huvi, kuigi võiks kas või meelde tuletada koolis õpitud elementaarseid tehnika- ja füüsikateadmisi. Kellel soe, kellel külm Korteriühistute liidu korraldatud seminaridel ja foorumitel, samuti raadiosaadetes on korduvalt räägitud, et Põhjamaades (Soome, Rootsi) on energiakulu kilovatt-tundides ruutmeetri kohta aastas ligi kolm korda või enamgi väiksem kui meil
Me peaksime rakendama veelgi ambitsioonikamalt Jätkusuutliku Arengu Hariduse eesmärke, varustades kodanikke võimalusega võtta osa jätkusuutliku arengu loomisest kõigil tasanditel.” (Education for Sustainable Development 2009). Koolieelse Lasteasutuse Riikliku Õppekava (2008) valdkonna „Mina ja keskkond“ üks eesmärke on, et laps väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi. Sotsiaalsete oskuste osas on õppekavas välja toodud, et laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd. Samas puuduvad Eestis õppematerjalid jätkusuutlikkuse teema süvitsi käsitlemiseks lasteaias. Jätkusuutliku eluviisi tähtsust alushariduses on rõhutanud nii loodusõpetuse valdkonna didaktikud kui mitmed riiklikud ning rahvusvahelised arengukavad (vt lähemalt ptk. nr 1). 6 Euroopas ja ka mujal maailmas on viimase 40 aasta jooksul kasvanud ökokülade ja - kogukondade liikumine
arvates on inimene eelkõige see, mida ta usub. Ta tähtustab üksikisikut ja seda ka religioosses mõttes. Kierkegaardi jaoks ei ole oluline suur kogudus, vaid iga üksikisik selles koguduses. 2. PILET G. W. HEGELI FILOSOOFIA UUSPAREMPOOLSED JA LÄÄNE DEMOKRAATIA KRIITIKA (A. BENOIT) Hegeli teoseid peetakse väga raskeks lugemiseks, on öeldud, et need on n-ö 'mitte-arusaamise' meistriteosed. Hegel käsitleb dialektikat (tees, antitees ja süntees) ja seda võrreldes teistega iseäranis süviti. Kui näiteks Fichte käsitles sünteesi nõnda, et vastuolu kadus ning mõlemad vastandid said osaliselt piiratud, siis Hegel leiab, et need ületatakse täielikult imelises kolmekordses mõttes. Toimub kolmes tähenduses: kõrvaldatus (seadus ületatakse), hoitus (midagi pannakse kõrvale, hoitakse millegi jaoks alles), esiletõstetus (enam ei nähta teesi ja antiteesi esiletõstetud vastanditena). Näiteks tees on absolutism, antitees (teesi vastand) on revolutsioon
Ahnus on progressi mootor. Seega ühiskond ja riik peab tulema ellu selleks et inimese rahuldamatut iha valitseda ja suunata. Muidu kehtib loomulik olukord, kus inimese elu on kole, jõhker ja lühike - bellum omnium contra omnes.) Rousseau arvab täiesti vastupidi, et ühiskond toodab iha ja soove, eriti läbi ebaõrdse omandi (kinnisvara) - seega siis tema võrdsuse nõue. Inimkooslus ja eriti võrdlus teistega tekitab võistlussoovi. Sotsiaalne nõue omada ja nautida. Amour de soi asendatakse amour-propre'ga ehk olla hinnatud teiste poolt. ,,Vaata teda, kes enne oli vaba ja sõltumatu, vähendatud lõputute uute soovide sisendamise pärast võrdluses loodusega, aga ennekõike oma ligimestega" (Rousseau 1755 A Discourse of Inequality) Rousseau jaoks on iga kultuuri ilming luksus, sellest tekib soov saamatu järele. (vrd Marx) Sellest ka tema soo teatri keelamiseks.
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
sisaldavad teiste ainete kõrval ka fosfaate, mis heitveega loodusesse jõudes soodustavad rohevetika vohamist, mis omakorda põhjustab muutusi veekogude ökosüsteemis. [21] Õnneks keelustas Euroopa parlament fosfaatide kasutamise pesuvahendites. Keeld hakkab kehtima 2013. aastal. [22] Tuleb ka arvesse võtta trummelkuivatusele ja triikimisele kuluv energia. ,,Õnneks on rõivaeseme omanikul olemas valikud, kuidas oma riideid targalt hooldada ning negatiivset mõju vähendada." [21] 15 6. Rõivajäätmed ,,Me kõik puutume iga päev kokku prügiga oleme ise prügi tekitajad. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja loodussõbralikuna, peaksime tekkinud jäätmed võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema." [1] Viimase sajandi jooksul on rõivaste ostmine pideval tõusuteel olnud ning nende kasutusaja pikkus drastiliselt vähenenud. [4] 6.1
-) Meie hinges on kaks alget: meheleik ja naiselik materjaalsus. *) Ideaalne inimene on sootu inimene. -) Tunnetuse astmed: *) Arvamused tekivad meelelistest tajudest. *) Ratsionaalne mõtlemine näitavad, kuidas arvamused eksivad. *) Kõrgem intuitsioon võrreldav ahha-elamusega. -) Platoni üks vigadest oli see, et ta tahtis ka oma utoopiaid täide viia. -) Raamat ,,Politeia" ahk ,,Vabariik" on raamat, kus on kokku võetud enamik Platoni filosoofilisi käsitlusi, sealjuures peamiselt on siiski rõhk linnriigi ehitusel. *) Kodanikud olid jaotatud: käsitöölise ja talupojad; sõdrud ehk valvurid & filosoofid ehk valitsejad. Seisused tuletas Platon inimseisundite järgi: ihad-tungid, afektid ja kognitiivne- aju ehk mõtlemise tasand. *) Seisundid võrdsustas Platon kolme voorusega: enesevalitsus või kasinus - Aristoteles asendas selle hiljem mõistega mõõdukus; vaprus & tarkus kõiki neid kolme voorust sidus õiglus
ala? Missugused piirangud kehtestatakse erisuguste kaitstavate loodusobjektide puhul? Mida ei tohi Mis on elurikkus? See oleme meie ja kõik meid teha kaitsealuste loomade, taimede ja seentega? ümbritsev: taimed, loomad, seened, bakterid ja Missugused on karistused siis, kui loodusele halba ainuraksed organismid üheskoos. Elurikkus on teeme? Ja palju muudki. looduse toimimise vältimatu eeldus, sest looduses on kõik kõigiga seotud. Looduskaitseseaduse terviktekst ja sellega seotud keskkonnaministri määrused kaitsealuste liikide Eesti esimene looduskaitseseadus võeti vastu 1935.
See muutus apologeetidel. "Mis on Jeruusalemmal ühist Ateenaga? Mis on akadeemial ühist kirikuga?" (akadeemia kui mõiste skeptitsismist). AUGUSTINUS (354-430) Sündis ja suri Põhja-Aafrikas. Isa oll paganliku Rooma ohvitser Patritsus ja ema Monica oli kristlane. 16-aastasena läks Kartaagosse retoorikat õppima, tahtis juristiks saada. Kartaagos võttis endale armukese ja elas "kõlvatut elu"/vabaabielu (sai poja). Hülgas aristotellikud tõekspidamised. Cicerot lugedes tekib filosoofiline huvi, elu mõtte otsimine. Puutub kokku manilastega (pärslase Mani rajatud sekt, dualistlik - valguse ja pimeduse võitlus, need kaks on võrdsed, õpetus sarnanes gnostikute omale), kes olid tema esimesed religioossed suunajad. Oli sektis 10 aastat. Vahel tundub, et on tõe leidnud. Ei pöördunud kohe kristluse poole, kuna kristluse pühakiri oli liiga barbaarne sealt usutõe leidmiseks. Otsustab Kartaagost lahkuda
Õpimapp SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 KEVADE VÄRVID JA HELID.................................................................................................5 KEVADE LILLED.....................................................................................................................8 Võsaülane........................................................................................................................8 Varsakabi........................................................................................................................8 Võilill..............................................................................................................................9 Sinilill...........
loodusega. Jällegi renessansi nostalgia antiikkultuuri järele. Vanarenessansis tekkis juba suhtumine, et vanad varemed on midagi sellist, mida tuleb säilitada. Sellele järgneb konseptsioon, et need varemed on ilusad ja neid tuleks hoida. Maaliline oli ilus, aga hõlmas ka ju inetut ilusa kõrval. Suhtumine liikus sinnapoole. Sammaldesse kasvanud esemed olid ka ilusad. Oluline oli ka loodusega seotud puhtus ja tsiviliseeritud lähenemine loodusele. -hekid lõigati täpselt jne. Sinna kõrvale 18. sajandil lisandub vaba looduse konseptsioon, pargid lastakse kasvada loomulikult jne. Loodusega kaasneb punt mõisteid ja läheb igale poole sisse. Euroopa keeltes kesmiselt on ühine termin ,,natura"- mis tähendab nii loodust kui ka loomulikkust. See termin tungib väga paljudesse sfääridesse. Ühelt poolt on ta loomulik ja teisalt looduslik. Looduskomplekse ka säilitatakse (tänapäeval palju
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
traditsionaalsetel teaduslikel viisidel. Osadele küsimustele ei anna ka filosoofia vastuseid, nt Jumala olemasolu, maailma lõpp ja algus jne. Eelmise aasta kursusel kirjutas üks tudeng essees: "Tänapäeval teab iga lasteaialaps, et teadus vastab kõigile eksistentsiaalsetele küsimustele." Kuid kas loodusteadus suudab vastata küsimustele, miks inimkond elab maa peal? Miks just mina näen nende silmadega ja mitte mõnede teistega? Kuidas trööstib loodusteadus lapsevanemat, kelle laps imikuna sureb? Kas loodusteadus vastab eelpooltoodud neljale suurele poliitikafilosoofilisele küsimusele? Kui ta suudaks, ning suudaks seda üheselt ja veenvalt, siis poleks ilmselt vajadust ei filosoofia ega religiooni järele... Mis vahe on poliitilisel teoorial ja poliitilisel filosoofial? Poliitiline teooria on seletuslik skeem, mis kirjeldab seda, mida nimetatakse poliitiliseks eluks ja
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
Populaarkultuuri teooriad. Loeng 1 2 kohustuslikku raamatut: ,,20 sajandi mõtttevoolud" Kursuse lõpp oktoober, siis eksam!!! (saab ka jaanuaris) Konspekt!! Lääne kultuuri uurime (ameerika) Popkultuur kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjutama absoluutselt kõiki. Popkul
68. eKr) muutis Akadeemia eklektiliseks. Tõe võimalikkuse tuletab ta praktilise ja teoreetilise filosoofia argumentidest. Praktiliselt on skeptitsistlik elukorraldus võimatu. Teor. ilmneb, et tõe olemasolu on vajalik isegi tõenäosuse jaoks. Marcus Tullius Cicero (106.-43. eKr) on väljapaistvaim Rooma filosoof. Soitsismil põhinev eklektik. Ta pooldab kõigi kolme (monarhia, aristokraatia, demokraatia) riigivormi ühendust. Ühed filosoofilised õpetused ta lükkab ümber teistega. NEOPLATONISM Uusplatonismi rajaja on Ammonios Sakkas ("kotimees") Aleksandriast (~175-242). Ta kasvas kristlikus perekonnas, kuid esines hiljem uusplatonismi rajajana ja kristluse vastasena. Kõige kuulsma uusplatonist on Plotinos (205-270) Plotinos lähtus Platoni kahest maailmast (ideede maailmast ja meeleliste asjade maailmast) ning ühendas sellega Aristotelese õpetuse elemente. Maailma tekkimine on hinge langemisprotsess. Kogu kosmiline looduse arenemisprotsess on Plotinose järgi
Läbirääkimiste psühholoogia põhimõisteid: Tehing Erimeelsuste tuum, ulatus Arutluse objekt Huvide, vaadete ühisala Kauplemisruum Kauplemine Võidule-või-kaotusele suundumus Kaksikvõidu taotlemine Olukorrataju Konflikt Koostöö Loobumine Kompromiss Ressursside analüüs Pakkumine ja vastupakkumine Avapakkumine Viimase hetke pakkumine Möönduse tegemine Ootus Rahuldav tulemus Talutavuse piir Varjatud kavatsused Muljeloomine Oma huvide kuulutamine ja kaitse Vastase huvide arvestamine Vastase huvide eiramine Vastase positsiooni väljapeilimine Vastase vaateviisi mõjustamine Kavatsuste varjamine Lubaduste andmine Valvsuse uinutamine Kõvakäeline taktika I PEATÜKK. DIALOOGI ANATOOMIA Mis on suhtlusakt? Dobrovits teeb ettepaneku seda vaadelda kui käitumisakti üksikjuhtumit. Ameerika psühholoog George Mead on välja pakkunud käitumisakti struktuuri skeemi. I faas ajend, tõug
kahetseksid. Lapsevanemad on teadlikud nendest kulutustest, kui nad lapsed endale muretsevad, sellele vaatamata teevad nad reeglina oma otsuse lapsi saada teadlikult ning rõõmsal meelel. 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS Vanemad on kõige esimesed ja kõige tähtsamad sotsialiseerimise agendid. Lapsed saavad vanematelt maailma esmase arusaamise. Lapsed õpivad maailma nägema nii nagu nende vanemad seda neile vahendavad. Väga olulisel kohal on kiindumus ja lähedased suhted. Laps õpib teistega suhtlemist, kehakeelt ja tundeid. Varased õppetunnid on hilisema arengu baasiks. Vanemad jäävad kuni lapse täiskasvanuks saamiseni talle oluliseks hariduse, karjääri ja sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba kooseluni, mille esinemissagedus niihästi seadusliku abielu eelse vormiga kui ka selle asendajana
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused Konspekt 1.Sissejuhatus Üldinimlikus plaanis aitab see aine kasvatada inimesel tolerantsi. Näitab kui avar on maailm, milline on kultuuriline kirevus, kuidas maailmas kõik erinevad rahvad koos elavad ja kuidas me võiksime seda mõista. Need distsipliinid tegelevad inimese uurimisega, neid huvitab milline on inimene kultuurilise subjektina. Mõista inimest kui sellist, inimest ühiskonnas, erinevas kultuuri keskkonnas. Põhiidee on et kõik inimesed, kultuurid ja tegevused on võrdsed, need ei ole ühesugused, vaid võrdsed. Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR. Üldiselt mõeldakse kultuurist millestki, mille on loonud inimesed, kes on üle keskmise andekad (muusika, kunst jne). Lisaks selle järgi suudab seda mõista ja tõlgendada samuti vähemus. Sel juhul on kultuur ainult ming
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
