Filosoofia tõe otsing/armastus Pildistab ülesandeid ja probleeme, kuid ei paku täielikku lahendust uurib mõtlemist algus Antiik-Kreekast Aristotelese ajast Põhiprobleemid läbi aegade 1. Metafüüsika kas kõik olemas olev saab taandada mingile ürgalgsele või elemendile Keha- ja vaimuprobleem ka keha ja hing saab samastada või tuleb neid eristada Tahtevabaduse probleem kas inimene saab tegelikult olla vaba või on see ainult illusioon 2. Tunnetusõppetus (epistemoloogia) - Mis on teadmine? - Millised on teadmise allikad? - Kuidas eristada näilisust tegelikkusest? - Mis on tõde? 3. Väärtusõpetus (aksioloogia) - Kui võrd vaba võib olla inimene ühiskonnas? - Kas inimesed on võrdsed? - Milline on moraalselt õige käitumine? - Kas elul on mõte? Tunnetus ja teadmine ->Tunnetuseks nim. protsessi, mille tulemuseks on teadmised. ->Filosoofia ajaloos saab vastuseid
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambival
1. Kuidas kirjeldab Pascal absurditunde avaldusi? Albert Camus on öelnud, et inimene omandab elamise harjumuse enne, kui mõtlemise harjumuse. Ühel hetkel hakkab inimene mõtlema argipäevastest toimingutest väljapoole, hakkab mõistma, et maailm on talle võras ning miski maailmas ei samastu temaga. Samuti hakkab inimene mõistma, kui mõttetu on kannatada. Sellisel hetkel avaldub Camus sõnul absurditunne. Inimese vai justkui ärkab ning hakkab mõistma tegelikkust seda, mis on väljaspool seda rutiini ja ärgipäevamöllu. Sellisel hetkel paljastub ka, kui arusaamatu on elamine. See absurditunne sunnib põgenema kas lootusse või enesetappu. Samuti ütleb Camus, et see "iiveldus", mida tekitab inimeste enda ebainimlikkus ning selle ebainimlikkuse teadvustamine ja tajumine, on absurditunde avaldus. 2. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Absurditunde põhjuseks peab Albert Camus ühel hetkel pinnale kerkivat küsimust - milleks?. Samuti tülpimust igapäevarutiini
Äärmuslikke asju pole meie jaoks olemas, me hulbime keskel, seetõttu on meile kättesaamatud nii kindel teadmine kui täielik teadmatus. 8. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Pascali sõnul on loomus täiesti loomulik. Loomus on esimene harjumus, nii nagu harjumus on teine loomus. Tema sõnul saab kõike asju muuta loomuseks ning paljud loomupärased asjad võivad kaduda. Loomuse ning harjumusega on seotud ka juhus. Harjumus on see, mis sunnib loomust tagant. Loomus tuleb välja siis, kui oma vaistule truuks jäädakse. Harjumused omanduvad keskkonnast ning nad määravad sisemised kalduvused, kuid loomus on omane sünnist saadik. 9. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Inimesed püüavad oma vigu, oma tõelisi tundeid ja olemust enda ja teiste eest varjata, nad püüavad muuta neid märkamatuteks
1. OSA- TEKE Kirjanik Anatole France on kunagi väitnud, et juhus on Jumala pseudonüüm, kui ta ei taha ise alla kirjutada. Kui nähakse mõtet sellest, mis meiega juhtub, mõjub meile hästi. Sellist tuge igatsetakse rohkem, kui seletamatud asjaolud ei õnnista meid rõõmsa jällenägemise või armuõnnega- juhustel on ka võim meie elu segamini lüüa. Meie loomusel on omane mõelda, ning tegutseda sihipäraselt- me ei suuda ega taha uskuda, et kõiksus käitub nii ilmselgelt mõtlematult. Paljud inimesed kahtlevad, kas juhused on ikka tõepoolest olemas
Dialektilised meetodid vastandite ühendamine. GEORG WILHELM FRIEDRICH HEGEL (1770-1831) Saksa filosoof. Süsteemilooja. Ajaloofilosoof (termini kasutusele Voltaire). Tema objektiivse idealismi taotlus haarata kogu olevat. Filosoofia teadus absoluutsest vaimust. Ajalugu alguse saanud vaimu võõrandumisest, on vaimu areng. VAIMU ENESETUNNETUS ABS.IDEALISM. Hegel tegeles: 1) ajaloo mõte ja suunitlus 2) ajaloo terviklikkus, seosed ajastute vahel 3) juhus ja paratamatus ajaloos (ajaloolane seda teha ei saa) 4) suurkuju roll ajaloos (N: kui Stalinit poleks olnud) Ajalugu on mõistuspärane kindel suund ja seaduspärasus. Ajalooline progress: tähtis vaimusfäär, inimesed mõistavad üha enam vabadust. Algul vabadus omavoli, nüüdseks vabadus sisemine paratamatus (käitumine seesmise kohusetunde järgi, mitte välise käskude järgi). 21. Kanti koperniklik pööre. IMMANUEL KANT (1724-1804) 157 cm, vaimses mõttes hiiglane
sündmust, mille põhjust nad ei tea. Demokritos oli atomist, st tema seisukoht oli, et · on olemas aatomid, muud midagi ei ole. · on olemas olemine (aatomid), mitteolemist (tühjust) ei ole · on olemas aatomid ja tühjus Demokritose arvates on värv ja lõhn omadused, mis · iseloomustavad aatomeid, kuid mitte tühjust · iseloomustavad vaid teatud liiki aatomeid. · on asjadel vaid selle jaoks, kes neid tajub; aatomitel neid omadusi pole Demokritos arvas, et juhus · sihipärasuse puudumise tähenduses on inimeste väljamõeldis teadmiste puudulikkuse varjamiseks. Ei, Demokritos arvas, et maailm ei ole sihipärane ning selles tähenduses juhusest ei pidanud ta juhust väljamõeldiseks. · põhjuse puudumise tähenduses on inimeste väljamõeldis teadmiste puudulikkuse varjamiseks. · põhjuse puudumise tähenduses on täiesti reaalne: mõnel sündmusel tegelikult ei olegi põhjust.
Süntees ei ole tees ega antitees, vaid midagi vahepealset. Hegeli filosoofias muutub keskseks mõisteks absoluutne vaim, mille eneseväljenduseks on kogu maailma protsess ning kogu maailmas toimuv on absoluutse vaimu eneseväljendus. Vastavalt dialektika põhimõtetele toimub see kolmes astmes: Loogika loogika all peetakse tavaliselt silmas filosoofia osa, mis tegeleb mõtlemise ja selle seaduspärasusega, ent Hegel leiab, et see on midagi enamat. Mõisted, loogilised printsiibid ja kategooriad ei ole mõtlemise saadused, vaid selle loomulikud osad. Eriti põhjalikult analüüsib Hegel mõistet 'olemine' e kõige üldisem, kuid tühjem mõiste. Üldine, kuna ükskõik, kuhu vaatame, näeme olemist. Samas ei ole see absoluutne olemine. On nii konkreetne olemine, mis kuulub mingi määratluse alla (nt mingi ese on määratud ajas, ruumis jne), kui ka üldine olemine e puhas olemine, mis on määratlusest vaba. See teeb üldisest olemisest
tulla. Ta on rikutud. Samas rikkus ei pruugi muuta inimest mitte mõtlevaks. Ta suudaks sama hästi arutleda filosoofiliselt kui vaesem askeetlikum filosoof. o Olen nõus Seneca seisukohtadega. Sest ta väidab, et mida rohkem inimene omab (enamasti materialistlikku: raha, kuld, luksuslik elu), seda rohkem ihkab ta neid veel saada. Seneca räägib rahvale, et nad väldiksid seda, mis lihtrahvale meeldib ja mida juhus pakub. Et nad jääksid kahtlevaiks ja kartlikeks iga juhusest tuleneva hüve puhul ning et nad põlgaksid kõike, mis esineb ehte ja kaunistuse kujul. (Mõtelge sellele, et miski pole imetlusväärne peale hinge, kelle jaoks miski pole suur, kui ta ise on suur.) Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? o Surmahirm on kõige hullem asi üldse inimese elus, sest see võib kõikjal ligi astuda
Mikrokosmos- Inimene on mikrokosmos, väike maailm, mis peegeldab suuremat maailma. Mis on kooskõlas või vastuolus suurema maailmaga. Keha- iha- naudingu objekt (kehalised vajadused saavad teadvustatud hinges) Hinge alam osa (kehaline hing)- iseloomuomadused- armastus, tunnustus, vastuarmastus teise inimese poolt. Intellekt- mõtlemine- tõde (pole seotud rahulduse ja tunnustusega) Kui surematusega mõeldakse seda, et ainsana minust jääb järele intellekt, siis see ei ole enam isikupärane mina, kellena ma ennast tajun ja kellena mulle tundub, et ma ennast identifitseerin. · Kristlik- inimese erilisus kogu looduse hulgas. ... jumala palge järele loodud- tõstab ta esile. Inimene loodud loodust valitsema. ... hea ja kurja tundmine- inimene ainsana on eetiline olend, kes eristab head ja halba. Inimene on jumala erilise tähelepanu, armu ja karistuse objekt. Jumalal on inimese suhtes väga erilised tunded
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 10. teema: hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Hellenismi mõiste on pärit poliitilise ajaloo historiograafiast, tähistades seal perioodi, mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega ja kestis kuni selle ajani, millal viimane Aleksandri järelkäijate poolt loodud riik langes Rooma võimu alla. Selleks viimaseks hellenistlikuks riigiks oli Egiptus, mille Augustus 31/32 a. eKr. vallutas, kindlustades nii Rooma võimu enamiku Vahemere äärsete maade üle. Poliitilise ajaloo seisukohalt lõppes see ajastu niisiis ajaarvamise vahetumise paiku. Filosoofia, mida Rooma võimuperioodi ajal antud regioonis viljeleti, ei pretendeerinud aga originaalsusele. Roomlased tunnistasid filosoofias kreeklaste prioriteeti. Nende jaoks tähendas filosoofiaga tegelemine eelkõige seda, et õpiti tundma kreeka filosoofiat. Kuigi ka Roomas kujunes välja filosoofia-alane kirjandus, orienteeru
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 nae
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe VABADUSE PROBLEEMID FILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Filosoofia sai laguse Vanas Kreekas VI sajandil e.m.a ning on selle enam kui kahe ja poole tuhande aasta jooksul palju muutnud. Probleemid, mida filosoofid on püstitanud ja püüdnud lahendada, ei ole samuti muutumatuks jäänud. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on siiski läbi ajaloo olnud see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ning sellist arvamuste mitmekesisust peetakse täiesti normaalseks. Filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Vabadus kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Mina käsitlen oma referaadis kolme teemat: keha ja vaimu probleem, tahtevabaduse probleem ning sotsiaalne vabadus. 1. KEHA JA VAIMU
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Kui kaugele suudab inimene hüpata? Mitu õuna suudab inimene ära süüa? Millal sai Tasku keskus valmis? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele ,,Kui kaugele suudab inimene hüpata?" saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas eeldustest, et pruunkarud on segatoidulised ja inimesed on segatoidulised järeldub, et pruunka
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena. Järeldus: Ideaalne oleks kui me suudaks mõelda Marsi elanik või liblikas. Niikaua on iga küsimus fiosoofiline kuni teadus ei suuda talle täpselt vastata.
juhtfiguurid olid enamjaolt juudipäritolu ja seetõttu pärast 30'ndaid see koolkond kadus. Tänapäeval on selle mõjud siiski alles. Nad vastandasid end väga Ameeriklastega ning neile oli tähtis tervik, sest tervikul oli nende meelest teatud omadusi, mis üksikosade summal puudusid. Kõige rohkem nad uurisid inimese taju ja leidsid, et see töötab teatud terviklikkuse printsiibil. Nad leidsid, et inimese taju valib alati lihtsaima variandi ja avastasid, et inimese tajus inimene grupeerib alati sarnased kujundid üheks ning suudab täiendada puuduolevat informatsiooni. Tegelesid ka inimeste loovate protsessidega. * Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond loojaks S.Freud (võiks öelda, et üks tuntuim humanitaarteadlane kõige rohkem läbi aegade tsiteeritud, järgmisena võib nimetada selleks alles Jungi, seega Freud on väga mõjukas). -) 1895 a
Filosoofia kordamisküsimuste vastused 2017 1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Mitu riiki on maailmas? Mis temperatuuril vesi külmub? Mitu tundi on ühes ööpäevas? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele „Kui kaugele suudab inimene hüpata?“ saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas ee
- Olulist/olemuslikku informatsiooni andev selgitav/seletav/põhjendav - Objektiivne - Erapooletu - Läbipaistev - Tõestatav loogiliselt(süllogismid, mis aitavad mõista) või empiiriliselt(näidete kaudu) - Loogiliselt koherentne teooria üks osa ei tohiks olla vastuolus sama teooria teise osaga - Lähtealuseid reflekteeriv - läbi on valgustatud oma toimimise põhimõtted N: kas loogikaseadused ise on ka loogilised ja kas nende loogilisust on võimalik tõestada? Kas on teadmisi, mis nendele kriteeriumitele vastavad?? Enamus nendest kriteeriumitest ei pea paika. Me arvame, et see, mida ülikoolis õpime, on
On tendents käsitada klassikalisi autoreid ilma metafüüsiliste eeldusteta (näit. Kanti kategoorilist imperatiivi). Siit tuleneb ka poliitiline filosoofia. Loogika -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Siit katsed luua ideaalseid filosoofiakeeli, kus kõik väited on loogilised (Leibniz, loogiline positivism). Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs (Carnap). Kuid kreeklased filosofeerisid tavakeeles, neil ei olnud teoreetilisi termineid. Näit. olev (to on) oli igapäevaselt kasutatav. Esimesena lahknes keel tavakäsitusest Platonil, kes hakkas nimetama ülemeelelist valdkonda sõnaga idea, mis oli tavapruugis kuju, väljanägemine. Esteetika -- Noorim filosoofia haru, filosoofiline õpetus ilust
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailmas) · Platoni õpetust
Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigusteaduskondades, aga ka m�
ReneDescartes. Uusaja filosoofia rajaja, Prantsuse filos.(valgustusajal). Ennekõike teadlane (teaduse arendamises pöörduda filosoofia poole). Nooruses reisis palju, hiljem elas tagasitõmbunult.Armastas soojust niivõrd, et mõtiskles tihti ahjus (vältides ka inimeste seltskonda).Muutis pidevalt oma aadressi, pidas sõpradega ühendust kirja teel.Kõige produktiivsemal perioodil elas vabameelses Hollandis.Armastas palju magada (tõusis harva enne keskpäeva). Suurteoses ,,Geomeetria" arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale.Kõige tuntum teos ,,Metafüüsilised meditatsioonid".Oli kirjavahetuses tuntud kuninglike isikutega, sh Rootsi kuninganna KristiinagaElu Rootsis oli saatuse absurdne nali magamist ja soojust armastanud õpetlane pidi hommikuti kell viis tõusma (et kuningannale filosoofiat õpetada) ning taluma põhjamaa pakast.Suri kopsupõletikku paar kuud pärast Rootsi saabumist.Inimesena mõõdukas.Religioossetelt vaadetelt katol
Vaimu võiks võrrelda musta kastiga, millel on sisend ja väljund. Musta kasti funktsionaalne seisund ongi analoogne vaimuseisundiga . Funktsionalismi kohaselt on üks ja seesama funktsionaalne seisund mitut moodi realiseeritav. Analoogselt võib öelda, et arvutid koosnesid kunagi kangidest ja hammasratastest, nüüd aga mikroskeemidest; arvutustehteid sooritavad aga nii ühed kui teised. Idealism- Idealismi kohaselt on kõik olemasoleva vaimne. Idealismi ühe variandi kohaselt on olemas Jumal, hinged (vaimud) ning ideed (tajumused). Midagi materiaalset olemas ei ole. Seetõttu nimetatakse idealismi ka immaterialismiks. Argiarusaama kohaselt materiaalsed asjad on idealismi käsituses ideede kogumid hinges: rääkides näiteks pliiatsist laua peal, räägime vaid tegelikest ning võimalikest tajumustest. Argiarusaaama kohaselt on tajumused põhjustatud materiaalsetest asjadest, idealism aga eitab sellist võimalust. 9
(keelekorrektor- lause ehitus oleks korrektne, et sõnakordus puuduks) Enne juhendajale esitamist peab oma teksti üle lugema ja läbi kirjutama Juhendaja kommentaare, märkusi ja parandusi ei tohi jätta tähelepanuta (võtta arvesse- parandada ära, mitte võtta arvesse- lisada põhjendus/selgitus) Kirjandust lugedes tuleb alati teha ülestähendusi, kirjutada välja autor, aasta, allikad, lehekülje numbrid jne Juhendajale töö ülevaateks saatmine- faili nimi peab sisaldama minu nime ja töö pealkirja Juhendajale rõhutada, millises aspektis jne soovib eriti ülevaatamist Falidest pidevalt koopiaid (hoida faile pilves) Teadustöö eetikast tuleb RANGELT kinni pidada (ei tohi olla ühtegi viga) Juhendaja ja juhendava vaheline suhtlus peab vastama akadeemilisele tavale, lugupidav ja viisakas Missugune on akadeemiline tekst?
TALLINNA POLÜTEHNIKUM MEEDIA ERIALAOSAKOND Anna Laktionova KUIDAS AJU KASUTADA? Referaat Multimeedia spetsialist MS17 Juhendaja: Reet Pihl Tallinn 2017 Sisukord SISUKORD................................................................................................ 2 FAKTE AJUST............................................................................................. 3 AJU PLASTILISUS.......................................................................................4 KAS AJU PEAB TUUNIMA?...........................................................................6 AJU ON LAISK............................................................................................ 7 KOGU AJU TÖÖTAB....................................................................................8 MIKS ON AJU RASKE KASUTADA?..............................................................10 AJU KASUTAMISE LÜHIJUHEND............................
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, üh
meelepärane ja hästi välja kukub. Esimesel kümnel eluaastal olgu kasvatus esmajoones kehaline. Mäng ja sport moodustagu terve õppekursuse. Esimesel aastakümnel talletatagu niipalju tervist, et kogu arstiteadus muutuks üleliigseks. Kuid sport ainuüksi teeks inimese liiga ühekülgseks ja selle jaoks, et suur julgus kohtuks õilsa loomusega, on vajalik muusika. Siinkohal jällegi tähele pannes, et olla ainult atleet on sama, mis olla metslane ja olla ainult muusik, tähendab olla sulanum ja pehmem kui oleks hea. Õppimine peab olema ilma sunnita, sest ainult nii jääb teadmine püsima- varajane kasvatus olgu pigem lõbus, sest ainult nii leiab lapses üles tema loomulikud kalduvuse ja huvid. P. leiab, et rahvas ei saa moraalne ja tugev olla ilma usuta. Peab olema religioon ja veel parem, kui sellele lisandub ka usk iseenese isiklikku surematusse: teise elu
sündmus seletatav. Tõesti, selline väide on kooskõlas determinismiga. b. Mõnda nähtust ei suuda teadus veel tänapäevalgi seletada, mis tõendab, et mõni sündmus ei ole determineeritud. c. Iga sündmus on kordumatu ning seetõttu pole võimalik ühtki sündmust ette näha. Tagasiside Õige vastus on: Mõnda nähtust ei suuda teadus veel tänapäevalgi seletada, kuid põhimõtteliselt on iga sündmus seletatav.. Küsimus 7 Inimtegevuse puhul tähendab juhus Vali üks: a. kavatsuse puudumist Õige vastus! b. põhjuse puudumist c. seda, et antud tegu pole seletatav Tagasiside Õige vastus on: kavatsuse puudumist. Küsimus 8 David Hume'i arvates Vali üks: a. on võimalik kindlaks teha nii objektiivselt paratamatu seos põhjuse ja tagajärje vahel kui ka subjektiivselt paratamatu seos, mis on tegelikult objektiivse peegeldus b. on võimalik kindlaks teha ainult objektiivselt paratamatu seos põhjuse ja tagajärje vahel
sündmus seletatav. Tõesti, selline väide on kooskõlas determinismiga. b. Mõnda nähtust ei suuda teadus veel tänapäevalgi seletada, mis tõendab, et mõni sündmus ei ole determineeritud. c. Iga sündmus on kordumatu ning seetõttu pole võimalik ühtki sündmust ette näha. Tagasiside Õige vastus on: Mõnda nähtust ei suuda teadus veel tänapäevalgi seletada, kuid põhimõtteliselt on iga sündmus seletatav.. Küsimus 7 Inimtegevuse puhul tähendab juhus Vali üks: a. kavatsuse puudumist Õige vastus! b. põhjuse puudumist c. seda, et antud tegu pole seletatav Tagasiside Õige vastus on: kavatsuse puudumist. Küsimus 8 David Hume'i arvates Vali üks: a. on võimalik kindlaks teha nii objektiivselt paratamatu seos põhjuse ja tagajärje vahel kui ka subjektiivselt paratamatu seos, mis on tegelikult objektiivse peegeldus b. on võimalik kindlaks teha ainult objektiivselt paratamatu seos põhjuse ja tagajärje vahel c
23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- a. täisnurksest kolmnurgast kui inimeste endi loodud mõttelisest konstruktsioonist b. täisnurkse kolmnurga kujuliste meeleliselt kogetavate objektide omadustest >> c. objektiivselt eksisteeriva täisnurkse kolmnurga kui sellise omadustest 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c. Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Protagorase seisukoht oli, et >> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on olemas või ei ole. b. jumalaid ei ole olem
Selle empiristide lause paneb Kant algusesse. Kuidas me võiksime midagi mõista, kui objektid ei puudutaks meie meeli ja ei paneks meie mõistust liikuma? Ajaliselt eelneb kogemus igasugusele tunnetusele. Aga sellega pole veel öeldud, et iga tunnetus lähtub kogemusest. Võib ju ka olla, et see, mida meie nimetame kogemuseks, on juba ise midagi kokkupandut, kokkupandud väljastpoolt tulevatest aistingutest ja millestki, mida me ise lisame. Kriitiline analüüs peaks mõlemad faktorid isoleerima. Tuleb uurida, kas ei ole midagi, mis meil on olemas enne iga kogemust a priori (enne kõike). Empiiriline tunnetus on alati a posteriori (pärast kogemust) saadud. A priori tunnetus on vaid siis puhas, kui sellesse ei ole segatud midagi empiirilist (kogemusel põhinevat). Millega eristada sellist puhast tunnetust empiirilisest? On kaks tunnust, mis ei peta: Hädavajalikkus (paratamatus) ja range üldisus. Üksnes kogemus võib anda range paratamatuse
4) kas teadmine on võimalik. Mis on teadmine? Võib eristada 3 erinevat tähendust: 1) teadmine, kui tuttav olek kellegagi või millegagi. 2) teadmine, kui oskus midagi teha. 3) teadmine, kui teatud info omamine. Teadmine põhjendatud tõene uskumus. Liigid: 1) teaduslikud teadmised (töötatakse välja teooriad, sõnastatakse täpselt); 2) argiteadmised. Teadmised: a) empiirilised meelelisest kogemusest; b) aprioorsed kogemusest sõltumatud c) loogilised nii ilmselged, et neis kahelda pole võimalik 2 Platon ,,Thaeidetos" Teadmine on põhjendatud (mõtestatud) tõene arvamus. Epistemoloogia. Filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. See hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumus õigustatud? Filosoofiline ja mütoloogiline mõtlemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
