Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inglismaa põllumajandus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suurbritannia, kartulit, suhkrupeeti, otra, lambaid, kuusik, 2019, majandusharu, taimekasvatus, loomakasvatus, tuhat, kanu, toiduainetööstus, suhkurt, viskit, documentsInglismaa põllumajandus K O O S TA S : M A R I K U U S I K J U H E N D AS : TA R M O O I D E K I VI P Ä R N U TÄ I S K A S VANU T E GÜ MN AASIUM 2 0 1 9 Kus asub Inglismaa? Inglismaa on saar, mis on üks Suurbritannia osadest ning asub euroopas. Inglismaa on teistest osadest nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia lõunaosast. http://www.wikiwand.com /et/Inglismaa_kuningriik Põllumajanduse Põllumajanduse osatähtsus riigis on 0.7%. Seal on hõivatud 1.4% rahvastiku. See tähendab,et selle majandusharu roll on riigis väike. https://expo.online/et/too /pollumajandus/ Taimekasvatus
· Niisutav maa: 8,700 sq km Põllukultuurid Kanada India · Kõige rohkem Kanadas kasvatatakse nisu (27 mln t). Samuti · Suur tähtsus on õlitaimedel maapähklil, seesamil, rapsil jt., kasvatatakse rapsi (15 mln t), maisi (13 mln t), otra (8 mln millest saadav õli asendab toiduvalmistamisel loomseid t), sojauba (5 mln t), kartulit (4,6 mln t), kuiva hernest(3,3 rasvu. Tee ja suhkruroo tootmise poolest on India maailmas mln t), kaera (2,8 mln t), läätse (1,5 mln t), suhkrupeeti (599
Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3 annab loomakasvatus. Kolmandas sektoris on tähtsal kohal kinnisvarateenused, kaubandus, veondus ja side. Töötuse määr on 2009.a. 8,2%. Kuna Ahvenamaa ei kuulu EL- tolliliitu on seda läbivatel laevadel lubatud maksuvaba kaubandus. SKT-st põllumajandus 2,9%, tööstus 29,5% ja teenindus 67,6% (2005). Tsehhi Tsehhi vabariik asub Kesk-Euroopas. Naaberriigid Saksamaa, Poola, Slovakkia ja Austria. Pindala 78 866 km2 ja rahvaarv 10 467 542 inimest (2009.a.). Pealinn on 1,2 miljoni elanikuga Praha
Kogu Austria territooriumist moodustavad 18 % põllumaad, 27 % rohumaad ning 46 % metsad. Umbes 5 % töövõimelisest elanikkonnast on Austrias tegev põllu- ja metsamajanduses. Põllumajandus on mitmekülgne, rahuldab oma toodanguga riigi vajadused enam kui 90% ulatuses. Põllumajanduses kuulub 54% maast suurmajandile(üle 50 ha). Mineviku pärandina on kohati säilinud jagamatuid maavaldusi-majoraate. Põllumajanduse oluline haru on loomakasvatus. Loomakasvatussaadusi veetakse ka välja. Loomakasvatus on põllumehe põhiharu, niidud ja karjamaad hõlmavad üle poole põllumaa maast. Maa idaosas kasvatatakse nisu, otra, suhkrupeeti ja viinamarja, eelmägedes ja orgudes ka rukist, kaera ning kartulit. Metsi on 39%. Metsa-ja puidutööstuse toodang moodustab kolmandiku väljaveost. Ekspordile orienteerunud riigina on Austria välja arendanud laiaulatusliku ja detailselt liigendatud välismajandussektori. Kaks kolmandikku sellest hõlmab kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega
Kõrvuti asjakohaste farmidega on rohkesti kõplapõllundusega pisitalundeid. Suurlinnades on hiigelostukeskused, samas kui osa mägihõime elatub naturaalmajandusest. Haritavat maad on 57% riigi territooriumist. Suurel alal tegeletakse maaviljelusega aasta ringi, 2-3 saaki aastas saadakse aga ainult kolmandikult (niisutatavalt) külvipinnalt. Niisutatavate alade poolest (605 000 km² ) on India maailmas esikohal. 6.1. Mida kasvatatakse Indias. Kasvatatakse riisi, nisu, maisi, hirssi, sorgot, otra, kaunvilju ja õlitaimi (maapähklit, seesamit, rapsi, päevalille, riitsinust, sinepit). Väiketalundites on saagikus väike. Istandustes kasvatatakse suhkruroogu (300 mln. tonni aastas, maailmas 2. kohal), puuvillapõõsast, dzuuti, teepõõsast (aastas 0, 84 mln. tonni teelehti, maailmas esikohal) ja tubakat. Olulisel kohal on taimekasvatuses ka kookospalm, hevea, mooruspuu, banaan, ananass, kohvi-, mango-, apelsini-
Suurlinnades on hiigelostukeskused, samas kui osa mägihõime elatub naturaalmajandusest. Haritavat maad on 57% riigi territooriumist. Suurel alal tegeletakse maaviljelusega aasta ringi, 2-3 saaki aastas saadakse aga ainult kolmandikult (niisutatavalt) külvipinnalt. Niisutatavate alade poolest (605 000 km² ) on India maailmas esikohal. (2) 8.1. Mida kasvatatakse Indias. Kasvatatakse riisi, nisu, maisi, hirssi, sorgot, otra, kaunvilju ja õlitaimi (maapähklit, seesamit, rapsi, päevalille, riitsinust, sinepit). Väiketalundites on saagikus väike. Istandustes kasvatatakse suhkruroogu (300 mln. tonni aastas, maailmas 2. kohal), puuvillapõõsast, dzuuti, teepõõsast (aastas 0, 84 mln. tonni teelehti, maailmas esikohal) ja tubakat. Olulisel kohal on taimekasvatuses ka kookospalm, hevea, mooruspuu, banaan, ananass, kohvi-, mango-,
Tööstuse ja ehituse tähtsus tööhõives on aga säilinud suhteliselt stabiilsena selles vahemikus 30% juures. Aasta 2008 oli Poolas töötuid ~13%. 11 Tänavu aasta kindlasti see protsent suureneb tänu ülemaailmsele majanduskriisile. PÕLLUMAJANDUS Võrreldes möödunud sajandiga on põllumajanduse osatähtsus riigimajanduses vähenemas. Umbes 49% territooriumist on kasutusel põllumaana ja 13% karjamaana. Põllumajandus on laialdane ja mitmekülgne. Kasvatatakse kartulit, teravilja (rukis, nisu, kaer), juurvilja, tubakat, lina, humalat ja kanepit. Kasvatatakse ka liha- ja piimakarja. Lehmi piimatööstuse jaoks, ja lambaid, kuid kõige rohkem on sigu. Poola sink on tähtsaks ekspordikaubaks, nagu ka munad, mida saadakse linnukasvatusest. Ning tegeletakse kalapüügiga.12, 13 11 http://www.indexmundi.com/poland/unemployment_rate.html 12 Maailma teatmeatlas. lk 35. 13 http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/poola.html
See langeb kokku ka demograafilise plahvatusega. Suurimad linnad (elanike arv): Dar es Salaam..............1360000 Mwanza.......................223000 Tanga...........................188000 Dodoma........................204000 Sansibar........................158000 8 PÕLLUMAJANDUS Põllumajandus on Tansaania majanduse selgrooks, sealhulgas loomakasvatus ning metsandus. Need annavad 60% SKT väärtusest ning 80% töökohtadest ja ekspordist. 1996a. Tansaania riigi eelarves oli kuludeks ette nähtud 768mln$, aga tulusid 733mln$. Ligi 83% Tansaania tööjõust on hõivatud põllumajanduses. Agrotehnika on algeline (palju on kõplapõllundust), masinaid ja väetisi vähe ning sagedasti on põuda. Aasta keskmine temperatuur on 23,5oC, aastane sademetehulk (keskmine) 333mm/a. See on soodne kliima, tegelemaks põllumajandusega. Soodsate
Potentsiaalsed maagaasi sisseveo allikad: Venemaa- õlijuhe Austraalia Indoneesia Pärsia laht Hiina on kasvav energia tarbija. 2020. aastaks riik võib haarata enda alla 13% maailma energiast ja 9% maailma õlist. Valdavaks on kivisüsi 65%. Õli tarbimine ja importiminese sõltuvus kasvab tormakalt. Maagaasi tarbimine kasvab. Põllumajandus Põllumajandus on Hiinas suur, sest moodustab hõives 50%. Hiinas kasvatatakse peamiselt kaera, nisu, maisi, otra, riisi, kartulit, hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli, teed, veiseid, sigu ja lambaid. Kuid palju süüakse saadusi merest ja veekogudest kalu, vetikaid. Palju süüakse ka riisi. Riisi kasvatatakse peamiselt Kagu Hiinas, maisi kasvatatakse peamiselt Kirde- Hiinas ja Edela- Hiinas, nisu Ida- Hiinas nagu ka soojaube. Haritava maa pindala piirkonniti on 0,18 ha elaniku kohta. Siin on kaks tabelit Hiina põllumajanduse kohta:
[7] 7.3 Põllumajanduse üldiseloomustus ja eksport Loodusolud on eriti soodsad loomakasvatuseks. Karjamaid on 14 mln ha(52% territooriumist, 2003).[1] Uus-Meremaa on kaheksandal kohal maailmas piimatoomises, umbes 2,2% maailma kogutoodangust. Traditsoonilised piimatoodangu alad Wetteri piirkonnas: Waikato, Taranaki, Horowhenua, Manawatu ja Westland. Suurimad piimatootjad on Fonterra, Tatua ja Synlaid. Peetakse veiseid ja lambaid, 2007 aastal oli 38,5 miljonit lammast ja 4.39 million veist Uus-Meremaal. 2006 aasta juunis toodeti 573 tonni lambaliha ja 164 tuhat tonni puhast 10 villa. Villa-, piima- ja võitoodangu poolest kuulub Uus-Meremaa maailma kümne esimese riigi hulka; oluline on ka juustu ja liha tootmine. Uus-Meremaa eripära on hirvekasvatus(2006 aastal 1,59 millionit), peetakse ka kitsi ja sigu
Lisa 5 18 Lisa 6 19 Sissejuhatus 3 Valisin oma teemaks "Suurbritannia majandus", sest tegemist on kõrgelt arenenud ja ühe maailma juhtiva riigiga, mille majanduse ja rahvastiku kohta on laialdaselt väga erinevaid materjale. Samuti pakub mulle huvi Ühendkuningriigi ajalugu ja ühiskonnakorraldus. Minu referaadi peamine eesmärk on anda ülevaade Suurbritannia majandusest- analüüsin riigi geograafilist asendit, arengutaset, rahvastikku, energiamajandust, põllumajanduse majanduslikke ja looduslikke eeldusi ja turismi. Oma töö koostamiseks kasutasin teatmeteoste "ENE" ja "Eneke" ning mitmete internetilehekülgede abi. Ühtseid materjale alateemade kirjutamiseks ei leidunud, vaid suur roll oli statistiliste andmete iseseisval analüüsimisel. Töö on jaotatud osadeks riigi majandust enim mõjutavate tegurite kaupa. On peateemad
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/docs/notesanddefs.html#2023 http://www.search.com/reference/Italy Põllumajanduse iseloomustus: Põllumajanduse looduslikud eeldused: Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%. Paljud Itaalased on põllumehed. Tähtsaim kultuur on nisu, millest valmistatakse pastat ja saia. Lisaks kasvatatakse veel oliive, viinamarju, maisi ning suhkrupeeti. Peamiselt maa põhjaosas 14 kasvatatakse veiseid ja Sardiinia ning Sitsiilia kuivadel karjamaadel peetakse arvukalt lambaid ja kitsi. Õpilase entsüklopeedia lk 50 Pinnamood: Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Kliima
üksikuid riike, kus eluiga on Jaapaniga sama suur või veelgi kõrgem) 5.3.4 Millised on sündimuse ja suremuse näitajad? Jaapani iive on 0,07% ja seega positiivne. Sündimus on 10,04%o ja suremus on 8,34%o Imikusuremus on 3,88%o . See on väga väike võrreldes teiste riikidega. Näiteks Eestis on imikusuremus 12,62%o ja Prantsusmaal on imiksuremus 9,09%o. Jaapani sündimus ja suremus on täiseti keskmised, kui võrrelda teda teiste arenenud riikidega. Näiteks Suurbritannia sündimus on 11,54%o ja suremus on 10,35%o ning Sveitsis on sündimus 10,12%o ja suremus 8,77%o. Kui võrrelda Jaapani sündimust ja suremust arengumaadega, siis on need näitajad täiseti väikesed. 5.3.5 Kas sündimus on viimastel aastatel vähenenud või suurenenud? Laste sündimus ei ole langenud, aga ei ole viimas seitsme aasta jooksul ka eriti tõusnus. 9 lapsed vanuses 0-4
Suurlinnad asuvad enamasti Ida-Hiinas mere läheduses. Suur asustus on rannikul, kus rahvastiku tihedus on suurim, sest seal on hea pääs merele, sest hiinlased püüavad palju kala ja kaubavahetus on ka tihe seal. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes Tiibetis ja Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Suurlinnades on rahvusvahelised lennujaamad. Põllumajandus Põllumajandus on Hiinas suur, sest moodustab hõives 50%. Hiinas kasvatatakse peamiselt kaera, nisu, maisi, otra, riisi, kartulit, hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli, teed, veiseid, sigu ja lambaid. Kuid palju süüakse saadusi merest ja veekogudest kalu, vetikaid. Palju süüakse ka riisi. Riisi kasvatatakse peamiselt Kagu Hiinas, maisi kasvatatakse peamiselt Kirde- Hiinas ja Edela- Hiinas, nisu Ida- Hiinas nagu ka soojaube. Haritava maa pindala piirkonniti on 0,18 ha elaniku kohta. Transport Hiinas on rongiteid 71 898 km; maanteid 1 765 222 km, millest asfalteeritud 395 410 km (nendest 25 130 km kiirteid) ning
Prantsusmaa on ka tuntud turismimaa 70 miljonit turisti aastas külastab seda riiki. Enamus Eesti turismifirmasid korraldab reise Prantsusmaale ning sinna saab nii lennukiga kui autoga/bussiga. 20 21 Põllumajandus Prantsusmaa asub mõõduka parasvöötme aladel, kus asuvad lehtmetsad ja viljakad mullad. Kultuurtaimedest kasvatatakse seal nisu, otra, kaera, viinamarju ja erinevaid puuvilju. Enamasti tegeldakse mahepõllumajandusega. Põllumajanduse osakaal Prantsuse SKP-s on umbes 3%, sektoris töötab 4,1% tööjõust. EL riikidest on Prantsusmaa suuruselt teine põllumajandustootja Saksamaa järel. Viimase aastakümnega on Prantsusmaa turupositsiooni kaotanud veel 1980ndatel oli Prantsusmaa maailma tähtsaim toiduainete eksportija. Põllumajandussaaduste kaubavahetuse käive oli 2004.a. 70 mld . Kaubandusbilanss oli 2004
Järva-Jaani Gümnaasium Brasiilia Koostaja: Anna-Marie Kellner Juhendaja: Toomas Põldma Järva-Jaani 2018 Sisukord Riigi üldiseloomustus.............................................................................................. 3 Geograafiline asend................................................................................................ 3 Looduslikud tingimused.......................................................................................... 4 Arengutase............................................................................................................. 4 Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumine.............................................5 Rahvaarvu paiknemine........................................................................................... 5 Rahvastikupüramiid................................................................................................ 6 Linnad..................
● Esineb kuivanud jõesänge – vadisid, tihti lõpevad jõed liivas. Suurim jõgi on läänepiiril voolav Jordani jõgi. ● Samuti esineb vaid vihmaperioodil veega täituvaid järvi. Suurim järv samuti läänepiiril asuv Surnumeri. ● Maaharimise ja niisutamisega on sageli probleeme, kõik sõltub sademetest. Loodusvarad ● Maavarasid on vähe. Kasutuskõlblikku põllumaad on ainult üks viiendik territooriumist. ● Jordaanias kasvatatakse nisu ja otra, kuid neid enamasti impordidakse välismaalt. ● Mõned puuviljad kasvatatakse ekspordiks- nende hulka kuuluvad oliivid, viigimarjad, mandlid, viinamarjad ja aprikoosid. ● Juurviljadest tomatid ja kurgid. ● Karjaloomadest on lammas, samas veiseid, kitsi ja kodulinde ka kasvatatakse. ● Jordaania on üks vähestest Lähis-Ida riikidest, kus ei leidu naftat, kuid kus asuvad maailma ühed suuremad põlevkivivarud.
Põllumajanduse põhiharud. 8 Põllumaa hõivab 2/3 Itaalia territooriumist. Sellest põllud hõlmavad 34,3%, aiad ja istandikud 11,2%, niidud ja karjamaad 19,2%. Põhja-Itaalias on valdavalt hästi mehhaniseeritud ja rohket kaubatoodangut andvad majandid. Lõuna-Itaalias on säilinud väikesteks renditaludeks killustatud suurmajandeid, kus rakendatakse saagiosarenti ja aegunud agrotehnikat. Ülekaalus on taimekasvatus andes 58% põllumajanduse kogutoodangust. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, viina- ja õlipuud, tsitrusi ja teisi viljapuid. Tehnilistest kultuuridest kasvatatakse suhkrupeeti, tubakat ja kiutaimi. Loomakasvatuse põhiharud on piima-, lihaveise ja seakasvatus. Kesk- ja Lõuna-Itaalias peetakse rohkem lambaid. Veondus Sissevedudes on esikohal autotransport ja teisel kohal raudteetransport. Itaalias on 292 000 km maanteid ja üle 25 miljoni auto. Teestik on tihedam Põhja-Itaalias. Itaalias
Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest koosnevaid setteid. Madaliku kõige lõunapoolsemas osas on viljakaid lössisetteid, kus kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti. (20) Põhjamere rannikul ja piki jõgede alamjooksu on levinud marsid madalikud, mis tihti asuvad merepinnast madalamal. Mere lainetuse eest kaitsevad neid luiteahelikud ja spetsiaalselt selleks ehitatud tammid. (20) Peaaegu kogu Euroopa asub parasvöötmes. Põhjarannik ja Põhja-Jäämere saared kuuluvad külmvöötmesse, Lõuna-Euroopa, peamiselt Vahemere ja Musta mere ümbrus lähistroopilisse vöötmesse. (4)
Suurimad hüdroelektrijaamad on Kremasta hüdroelektrijaam ning Thisaurose hüdroelektrijaam. Soojuselektrijaamadest on tuntuimad: Agios Dimitros'e soojuselektrijaam ja Kardia soojuselektrijaam. Päikeseenergial töötavad elektrijaamad asuvad Teeba linnas ja Volose linnas ning tähtsaimad tuulepargid on Xirolimni tuulepark ja Viotia tuulepark. Põllumajandus Põllumajandus on koondunud Makedooniasse, Tessaalia tasandikele ja Traakiasse, kus peamiselt kasvatatakse otra, nisu, maisi, kartulit ja suhkrupeeti. Põllumajandus on jäänud pidama kindlale tasandile, millest kõrgemale areneda ei suudeta kuna arenemiseks ei jätku piisavalt palju vajalikke loodusressursse. Suur enamus Kreekast on kaetud mägede või metsadega. Kreekas on põllumajanduseks kõlbulikku maad ainult 30% kogu maast. See on umbes 3,9 miljonit hektarit. Hetkese seisuga on sellest põldude all juba 2,5 miljonit hektarit.
Ukraina põllumajandustööstuse kasv aitas muuta riiki, pakkudes rahastamist maapiirkondade, teede, infrastruktuuri, koolide ja külaelude parendamiseks. Kuna maailma nõudlus toidu järele kasvab jätkuvalt ja põllumajanduslike eelistega riike on vähe, siis on Ukrainat saab kasutada ära, kui põllumajanduslikku jõudu. 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele? Ukrainas on põllumajandus spetsialiseerunud nii taime kui ka loomakasvatusele. Taimekasvatus on palju arenenud ja toodetakse palju erinevaid saake. Peamised kultuurid on mais, päevalilleseemned, raps, suhkrupeet, nisu, tomat, kapsas, sibul ja õun. Ukraina on esimesel kohal päevalilleseemnete kasvatuselt (10 miljonit tonni aastas), kuuendal kohal maisi kasvatuselt (39 miljonit tonni aastas), seitsmendal kohal nisu kasvatuselt ( 27 miljonit tonni aastas) ja kümnendal kohal suhrupeedi, soja, rapsiseemne ja odra kasvatuselt. Enamus taimekultuure kasvatatakse Lõuna-Ukrainas.
Saksamaa väliskaubandusest Euroopa riikidega. Tähtsamate importkaupade hulka kuuluvad toorained (s.h. naftasaadused), põllumajandustooted (s.h. elusloomad), tekstiilitooted, sõidukid, elektroonika, keemiakaubad, masinad. Saksamaa ekspordib suures ulatuses valmistoodangut: masinaid ja seadmeid, elektroonikakaupu, sôidukeid, keemiatööstuse tooteid, metalle. Oluline on ka know-how ja tehnoloogia väljavedu. Saksamaa peamised impordipartnerid on Prantsusmaa, Holland, USA, Hiina, Suurbritannia, Itaalia, Belgia, Austria, Sveits ja Venemaa. Peamised ekspordipartnerid on Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Itaalia, Holland, Belgia, Austria, Hispaania, Sveits ja Poola. Riik kuulub oma arengutasemelt kõrgelt arenenud riikide hulka. 7 MAJANDUS PÕHINÄITAJAD *Koht maailmas RKT järgi..............3. *RKT ühe elaniku kohta..........25 580$ *Maksebilanss........................-21,7 mrd. $ *Inflatsioon.........................1,8%
Avinurme Gümnaasium Referaat Suurbritannia Andres Oja Juhendaja: Ene Lüüs Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi.
................................................................11 Turism.......................................................................................................................................12 Kokkuvõte.................................................................................................................................13 Kasutatud allikad.......................................................................................................................14 Lisa 1 - Suurbritannia kaart.......................................................................................................15 Lisa 2 Rahvastiku soolis- vanuseline koosseis .....................................................................16 Lisa 3 Maakasutus..................................................................................................................17 Sissejuhatus Maailmas on väga palju riike, need riigid erinevad teineteistest mitmel moel, antud
mullad. Taanis ei ole vaialik teostada maaparandustöid kuna kliima on hea mis annab piisavlt niiskust kuid mitte ka ülearu. Taanis on valdav heitlik parasvöötme mereline kliima. Talved on lumevaesed ning soojad, suved vihmased ja jahedad. 3.3 Majanduslikud tegurid: Kapital: Riik on kapitalimahukas, kasutatakse moodsat kaasaegset tehnikat. Hästiarenenud ATK. Tööjõud: Kvalifitseeritud, spetsialiseeritud talud. Turg toodangule: Turu leidmine pole problem- Suurbritannia, Rootsi, Norra jne. Valitsuselt toetust ei saa- lihtsam noorfarmeritel ja vahetootjatel. Taanis on industreaalne tootmisviis. 3.4 Põllumajanduse spetsialieerumine Loomakasvatus annab 90% põllumajanduse tuludest. Enamik põlde paiknevad Jüüti poolsaarel, põllumajandus kasutab riigi pindalast ära kolm neljandikku. Põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel. Teraviljast (odrast) pruulitakse maailmakuulsat Carlsbergi ja Tuborgi õlut.
Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid...........................................................................
Sealt tulevad ka ekstensiivsed teraviljatalud. Teraviljapõllud moodustavad ligi veerandi riigi maast. Prantsusmaa keskendub ühisele põllumajanduspoliitikale ning püüab olla võimalikult keskonnasäästlik. Prantsusmaa on spetsialiseerunud taimekasvatusele. Kuigi riik toodab loomaliha ja teravilja peaaegu võrdselt on nende kõrval ka sama suure toodanguga viinamarjatööstus, milest tulevad ka veinid, mille ekspordis Prantsusmaa on tugevalt esireas. Kultuurtaimedest kasvatatakse seal nisu, otra, kaera, viinamarju ja erinevaid puuvilju. Enamasti tegeldakse mahepõllumajandusega. Kõige suurema osa loomakasvatusest moodustavad sea- ja veisekasvatus. Prantsusmaal ollakse spetsialiseerunud lambajuustu tootmisele, ka linnukasvatus, peamiselt kanad ja pardid. METSANDUS Metsad kasvavad 147 698 km2 suurusel maaalal. Metsasuse protsent on 27%. Seda päris palju kõrgelt arenenud riigi kohta
Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale. Põllumajandus Riigis pole võimalik tegeleda igal pool põllumajandusega kuna igalpool pole sobivaid tingimusi, kuid jahe vihmane ilmastik on samas soodus põllumajandusele. Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine,
vähem. Mõnel pool on vaja maid niisutada, kokku on niisutatavaid maid üle 220 tuhande ruutkilomeetri. USA-l maailma võimsama riigina on piisavalt nii reaal- kui finantskapitali põllumajanduse arendamiseks. Samas on vaid 1,2% inimestest töötavad esmasektoris, seega on inimkapitalist võib-olla puudu. Kuna on palju erinevaid tingimusi, siis on ka palju erinevaid talusid. USA keskosas on levinud ekstensiivsed teraviljatalud, riigi kirdeosas ka rantsod, kaguosas toimub intensiivne taimekasvatus. Levinuimad taimsed kultuurid on nisu ja mais, mida kasvatatakse riigi keskosas. Nisu tootmise poolest on USA neljas, maisitootmise poolest aga esimene, andes üle 40% maailma kogutoodangust. Aastal 2009 oli USA suurim lihaeksportija. Enimlevinud on lihaveised, mida kasvatatakse näiteks Suure Järvistu piirkonnas. Riigi suurimas põllumajandusprobleemiks on erosioon. Joonis 14: Aastane sademetehulk (1 toll = ~25 mm)
Itaalia on arenenud kapitalistlik tööstus-põllumajandusmaa. Keskendutakse põhiliselt masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstusele. Toiduainetööstus töötleb valdavalt kodumaist toodangut. Kergetööstuse tähtsamad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Põhiliselt püüdakse tegeleda ekspordiga, et teenida kapitali, sest Itaalias on liigkallis sotsiaalsüsteem. Umbes 50% Itaaliast moodustavad põllud ja istandused. Põllumajanduse kogutoodangust annab taimekasvatus, seega on Itaalia põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele. Olulised on vilja- (mais, nisu), suhkrupeedi- , tomati- , õlipuu- (istanduste all 11 670 km2) ja puuviljakasvatus (apelsinid, mandariinid, sidrunid ja kiivid). Enamiku viinamarja saagist annavad Apuulia, Sitsiilia, Veneto ja Emilia-Romagna. Itaalia on maailma suurim viinamarjakasvataja. Loomakasvatuses on oluline lihakari. Peetakse veiseid, lambaid, kitsi, sigu ja kodulinde (kanu ja kalkuneid)
.......................6 RAHVASTIK...................................................................................................................... 6 Rahvaarvu muutused:.......................................................................................................8 RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS......................................................9 LINNASTUMINE............................................................................................................. 13 Suurbritannia suurimad linnad:......................................................................................13 ENERGIAMAJANDUS.................................................................................................... 15 Looduses leiduvad (taastumatud) energiavarad:............................................................15 Tuumaelektrijaamad:..................................................................................................... 16
iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgetasemeline agrotehnika võimaldavad tagada kodumaise toodanguga üle poole puuviljade ja aedviljade vajadusest, samuti teatud osa loomakasvatussaaduste vajadusest. Mürkainete ja muude kemikaalide kasutamine on laialt levinud. Kaasaegne tehnika on võimaldanud kasutusele võtta varem tundmatuid võtteid nagu hüdropooniline taimekasvatus - aedvilju kasvatatakse mitte mullal, vaid toitelahustes. Juba aastaid kasutatakse sordiaretuses ja loomakasvatuses geenitehnoloogiat, mille avalikustamine tõi kaasa suure skandaali - tarbijaid ei olnud sellest teavitatud. Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju erinevaid põllukultuure ja koduloomi. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid,
· Castilla la Mancha ja La Rioja viinamarjakasvatus. · Castilla y Leon - teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatus. · Andaluusia, Murcia ja Valencia - puu- ja köögiviljakasvatus. · Andaluusia - oliivi- ja puuvillakasvatus. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu, oder, mais, riis. Hispaania on suur viinamarjakasvatuse ja veinitootmise maa. Oliivõli toodangult on ta maailmas esikohal. Olulised on ka sealiha- ja piimatoodang. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Kasvatatakse ka erinevaid kodulinde. Märkimisväärne on kalandus. Hispaanial on koos Prantsusmaaga Euroopa Liidu suurim kalalaevastik. . Vastavalt WTO 2010. aasta andmetele, oli Hispaania maailma 17. kaupade eksportija ja 12. importija. Teenuste kaubanduses oli Hispaania 7. kohal eksportijana ja 9. importijana.
annaabi.ee 
