Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Indigolapsed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
indigolaps, püramiid, reng, instinkt, tänavalapsed, suhtlema, kasvatusprobleemid, terviseprobleemid, kohtta, tahe, harjuma, valede, missioonid, tulevikuplaanid, kontrollsüsteem, rahulikult, harmoonia, igalühel, õppekava, kehakuju, ütlema, vaatavad, kasvukeskkond, ebatavaline, ööülikool, minus, kohtuda, tõepoolest, uuest, põlvkonnast, koolidesTALLINN 2008 2 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL...........................................................................................................1 Sisukord ....................................................................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................................................................4 Kust tuleb nimetus indigolaps?................................................................................................5 Tähelapsed.................................................................................................................................6 Kristall-lapsed ..........................................................................................................................6 Mis muudab indigolapsed nii erilisteks?................................................................................
Et nõutuid vanemaid saabus massiliselt, pidid asjatundjad probleemile tähelepanu pöörama. Selgus, et neil lastel oli peale allumatuse ka muid ühiseid jooni. Vanematele ei kuuletunud väikesed indigod sellepärast, et neile oli käskija-käsutäitja süsteem vastuvõetamatu. Indigolapsed pidasid end vanematega võrdväärseteks ja ootasid, et neid ka vastavalt koheldaks. Indigolapsi on sageli käsitletud probleemsetena. Mõnikord on nime indigolaps peetud koguni käitumishäirete diagnoosiks. Tegelikult tähistatakse selle mõistega lapsi, kes on põhimõtteliselt teistsugused kui eelmised põlved. Eesti Tähelaste töögrupi liikme Armen Tõugu arvates iseloomustab uut põlvkonda ,,indigolastest" paremini nimetus ,,tavaline- ebatavaline laps" (Tähelaste töögruppides püütakse leida võimalusi indigolastele sobivama ühiskonna loomiseks M.M.). Selline nimi viitab, et indigolapsed on täiesti normaalsed lapsed, kes oma
Indigolapsed Kuna ma olen indigolastest varem kuulnud väga vähe, otsustasin kuulata Armen Tõugu loengut ööülikoolis. Indigolapsed on meie ühiskonnas vanematele just kui probleemiks, kuna käituvad teistest omaealistest erinevalt ja neid ei peeta normaalseteks lasteks. ,,Teistsuguste" laste sündimine on suurenenud aastast 1982. Nad on tihtipeale rahutud, sensitiivsed ja nendega tuleb suhelda kui täiskasvanuga. Sellised lapsed saavad näiteks aru, kui neile räägitakse üht ja mõeldakse hoopis teist ja seetõttu võivad muutuda antud olukorras närviliseks. Mida ma varem ei teadnud, oli see, et indigolastel võib esineda selliseid võimeid, mis tavaliselt inimestel ei esine. Lapsed võivad rääkida ja mäletada oma vanavanemate või ka vanemate elusündmusi, mis on toimunud enne lapse enda sündi. Mäletavad oma sündi või imikuiga ja võivad rääkida sellest, mis kosmoses toimub jms. Sellised oskused mõjuvad tavainimesele t
Lisaks vanemate probleemidele selliste eriliste laste kasvatamisel on tõsiste probleemide ees ka õpetajad, sest traditsiooniline koolisüsteem selliseid lapsi ei rahulda. Niisiis püütakse leida neile sobivat haridussüsteemi, mis ,,ei hävitaks nende maailmavaadet ning kaasasündinud eeldusi ja vajadusi. Kui indigolastele ei võimaldata elu, mida nad õigeks peavad, võivad neist kasvada purustajad, hävitajad. Nad võivad kodust ära joosta, neist võivad saada tänavalapsed, narkomaanid. Või kui vanematel õnnestub nende tahe murda, siis ei suuda nad leida oma elule mõtet. Miks " indigo"? See on tegelikult varasem nimetus: 1980-ndate aastate alguses märkasid kaks Ameerika lastearsti-psühhiaatrit, et järjest rohkem tuleb nende vastuvõtule noori vanemaid, kellel on väikesed, tol ajal 2-3- aastased lapsed, kelle kohta vanemad rääkisid, et laps on neile probleemiks, et nad ei saa temaga enam hakkama öelge, mis tal viga on! Alguses oli juhtude
Indigolapsed on need lapsed, kes esindavad uut ja ebatavalist psühholoogilist käitumismustrit, mida pole varasematel aegadel laiemalt täheldatud ega dokumenteeritud. (Carrooll.L. 1999:5) Oma kursusetöös kasutan kirjandust kui ka netimaterjali. Ka noppeid oma töökogemustest psühhiaatriahaigla lasteosakonnast. Oma töös ma ainult lastega kokku puutungi ning peale materjali läbitöötamist mõistsin ma, et mu käe alt on läbi käinud nii mõnigi indigolaps. Nad olid alla 10 aastased ja väga intelligentsed ja omapärased lapsed. Takkajärgi mõeldes, me pidasime neid tüütuteks ja ninatarkadeks. Nad tüütasid kogu aeg imelike ja naljakate 4 küsimustega ja see oli kõik väsitav. Nüüd ma saan aru küll, eesti ühiskond pole veel valmis aktsepteerima, et ka lapsel võib vahel õigus olla.
tihtipeale endasse, tundes, et selles maailmas ei mõista neid keegi. Seepärast on ka sotsiaalsete suhete loomine koolis neile sageli üpris raske. 9. Nad ei reageeri korralekutsumistele, mille eesmärgiks on ähvardada või süütunnet tekitada. (Selliste avalduste suhtes nagu ,,oota sa, kuni isa koju tuleb ja näeb, millega sa hakkama oled saanud", jäävad nad kurdiks). 10. Nad ei ole eriti tagasihoidlikud teid oma vajadustest teavitama. Miks just indigolaps? Mõiste "indigolaps" võttis esimesena kasutusele Nancy Ann Tappe, Ameerikas elav tervendaja ja sensitiiv, kes mainis indigolaste saabumist Maale juba oma 1982. aastal ilmunud raamatus "Oma elu mõistmine värvi kaudu". Nancy Tappe nimetab neid indigodeks, sest see on värv, mida ta "näeb". Tegemist on "eluvärviga". Eluvärve on mitmeid ja enamus neist on esinenud juba aastatuhandeid, kuid indigo värv
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
arhetüüpi on kujundanud nii kultuur ja ajalugu, sotsiaalsed olud, teatud käitumissoodumused kui ka inimeste sisemised omadused (Raave 2004: 192). Eraldi võttes võivad nii mees kui naine saavutada piisavalt kõrge täiuslikkuse taseme. Vaatamata sellele, kui ideaalilähedased on ka nende saavutused, võib kõrgeima täiuslikkuse saavutada vaid paari omavaheliste suhete kaudu (Nekrassov 2001: 15). Mees ja naine on kõige tähtsamad, sest nad on kõige algus. Nende soov, nende tahe paneb liituma kaks galaktikat: teineteisele võõrad inimesed saavad kõige lähedamateks. Nende liit sünnitab uue elu, annab talle ainumad kordumatud jooned ning omadused (Afanasjeva 1984: 49). Kui mehed ja naised õpivad tasakaalustatult arendama oma vastastikku täiendavaid loomuseid, siis tagab see nende suhetes rahu ja armastuse ning dünaamisise arengu (Gray 1993: 269). Kuna kasvatus algab kodust, siis eriti suur vastutus lasub vanematel ning kodul. Kodus tegemata
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
hoida, aga need, kellel on kõrged verbaalsed võimed, paljastavad selle üsna pea, kui nad rääkima hakkavad. · Klassi vahelejätmine rikub sinu elu. Aktseleratsioon koolis võib olla mitut moodi. Akadeemilised kasud on aktseleratsiooni puhul selged ja kasulikud, küll aga arvatakse, et andekate liigutamine mõne klassi kõrgemale, võib tekitada sotsiaalsetes suhetes defitsiiti, sest andekad peavad suhtlema endast vanemate lastega. · Valikulised koolid purustavad andekate enesekontseptsiooni. Algul võib loomulikult uus kool tekitada andekates ambivalentseid tundeid. Selliseid tundeid võib tekitada olukord, kus andekate ümber on samuti kõrgete võimetega õpilased, kes on milleski osavad ja pühenduvad oma tegemistesse, et eesmärgini jõuda. · Sotsiaalsed suhted vanematega. ,,Andeka lapse kasvatamine on koormaks."
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Referaat Hüperaktiivsus Koostaja: Triinu Puhm EAL-2kõ Juhendaja: K. Kööp Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Mis on hüperaktiivsus?..........................................................................................................4 Hüperaktiivsusega kaasnevad probleemid.............................................................................5 1.Õpiraskused....................................................................................................................5 2. Kõne ja keele areng.......................................................................................................5 3. Motoorika..................
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Pereelu Kellelt: Angela Kiil DS-13 Saates räägivad mitmed vanemad laste kasvatamisest, õigesti käitumisest laste suhtes ning kus saame omandada uusi teadmisi nendega hakkama saamiseks ja suhtlemiseks. Mitmetele inimestele esitatakse küsimusi, mida arvavad nemad. Sain saatest teada, et perekond peetakse ühiskonna alusrakukeseks. Äsja vanemaks saanud tunnevad algul hirmu kuni nad oma pisipõnni endale kätte saavad, mil hiljem hakkavad nad juba uskuma ja mõistma, et asi polegi nii hull ja hirmus, kui nad alguses arvasid. Ja nad saavad ime-hästi lapse kasvatamisega hakkama. Mitte keegi ei usu ega taha uskuda, et just nende lastest võib saada kurjategija. Mitte ükski vanem ei oska ette aimata, et just tema lapsest võib saada halb inimene. Head lapsed tulevad headest peredest, kus on hoolivust ja armastust, halvad halbadest. See on inimeste arvamus asjast. Kuid enamasti see nii ei ole. Tuleb ette perekondi, kus kasvavad tublid ja iseseisvad lapse
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis. Www. ATH.ee seal on infot Rahvusvaheline tähis on ADHD. Häire F90 Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,mis põhjustab toimetulekuraskuseid : nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta
SISSEJUHATUS Üksikvanemad on tänapäeval üsna tavaline nähtus ning olen kindel, et iga inimene on sellega ise või läbi tuttavate kokku puutunud. Sellel, miks elab laps ainult ühe bioloogilise vanemaga, on mitmeid põhjuseid, kuid antud referaadis toon välja neist kaks. Nimelt räägin ma lahutus- ja leinaprotsessidest ning nende mõjust lastele. Töösse on lisatud ka mõned näpunäited selle kohta, kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mit
◦ märgisüsteemi õpivad lapsed selgeks tänu ümbritsevatele inimestele ▪ nt klotside kategoriseerimine- väikesed lapsed ei oska valida sarnast klotsi, vaid valivad täiesti suvaliselt, edasi tekib kompleksne mõtlemine, mis võimaldab algul lastel ühe tunnuse põhjal asju samastada, kui on kollane kuup, siis võtab nt kollase kera, lõpuks suudab laps aru saada, mis on täitsa sarnane algsele ◦ kõige pealt õpib laps suhtlema teistega ja siis suudab selle suhtluse üle kanda ka sisekõneks (egotsentriliseks kõneks) ◦ lähima arengu tsoon – erinevus selle vahel, kuidas inimene saaks üksi probleemi lahendamisega hakkama ja kuidas saaks hakkama kellegi teise abiga Kaasaeg ja Piaget' teooria ◦ Sensomotoorne faas: ◦ imikud tajuvad küll objektide püsivust (Bower 1971) ▪ nt pandi kardina taha kaks mänguasja, kui kardin eest tõmmati ja seal ainult üks
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
ei ole veel püsiv on sellel suur kasu nende sotsiaalsete suhete arengule. Suurenenud käte- silmade koordinatsioon avab imikule uusi võimalusi, kuid ka võib tekitada hirmutavaid olukordi. Sellisel juhul peab ema lapse enesekindluse rahustades taastama ning pisaraid pühkides julgustama uuele uurimisretkele minema. Seitsmekuuse sotsiaalne areng on juba nii palju edasi liikunud, et laps hakkab vaikselt juba suhtlema lalisedes. See on esimene aeg natuke distsipliini kehtestada, et lapsel tekiks arusaam, et ka teistel on samasugused tunded kui temal endal ning see arendab sotsiaalset teadlikkust. Selles vanuses tuleb kasuks stabiilne päevakava, kindlatel kellaaegadel magamine, söömine jne tekitab turvatunde ning on emotsionaalsele arengule kasuks. Esimese eluaasta lõpu poolel tekib lastel tavaliselt võõrastamine. Sellel ajal võiksid vanemad julgustada last teistega suhtlema
Emadel vanuses 45 ja enam on risk 1 30-st. Downin sündroomi tunnuseks on halb mälu, nõrk arusaamine kõnest, kehv sõnade hääldamine. Lame nägu, lameda juurega nina ja kõrged põsesarnad ning viltuse lõikega silmad. Kuidas käitumine areneb loodus ja hoolitsus · Geenid määravad aminohapete tootmist ja seega määavad kindlaks raku kasvu esimesed staadiumid ja muutused kehas, ajus ja närvisüsteemis. · INSTINKT instiktiivset käitumist on täheldatud kõikidel normaalsetel ja tervetel liigi isenditel.seega mõjutab keskkond seda vähe. · KÜPSEMINE see on instiktiivsete käitumis mustrite esilekerkimine arengu kindlas punktis. · ÕPPIMINE see on spetsiifilise keskkonna alalise infi mõju käitumisel. Sõltub keskkonnast.
Mida enam püüab juht rühma kontrollida, seda vähem võimu tal selle üle on. Efektiivsed juhid ei tee valitsemisest endale eesmärki. Nad ei soovi valitseda vaid aidata. Müüt 4. Juhtidel on teatav temperament. Ei pea olema jõuline, et olla tõhus. Täiesti normaalne on olla erinev, kogeda halbu päevi, teha vigu, see ei vähenda võimalust saada juhiks. Spears ja Braund järgi on lapsi 3 tüüpi. 1.Kutsarid- tugevatahtejõuga.Neid tuleb kohelda kindlameelselt ning vahetult.Vanemad peaksid suhtlema nendega mustvalgelt. 2.Diplomaadid-järeleandlikud ja ettevaatlikud.Neid tuleb kohelda õrnalt ja soojalt.Nad tahavad vanematele meelejärele olla.Vanemad peaksid paluma neilt koostööd. 3. Unistajad on loomingulised ja tundelised.Neid tuleb kohelda peenetundeliselt ja intuitiivselt. Vanemad peaksi pakkuma neile loovaid valikuid. Paljud lapsed on nende kolme vahepeal. Neid võib nimetada ka seostajateks, tegijateks ja lootjateks. Müüt nr5.Juhtimine tähendab vaid käitumist ja positsiooni.
tööde lahendamisel. Üldjuhul on selles rühmas 1.-5. kl õpilased ning kindlasti ka bussitransporditeenust kasutavad õpilased. Kindlasti ei tähtsustaks ma vähem sellise rühma tegevust ning kindlasti ei ole ainus eesmärk valvata lapsi, kui lapsevanemad veel tööl või kui koolibuss ei ole veel väljunud. Samuti kuulub mängimine algkoolieas lapse kasvamise juurde, sest õppetunnis areneb ta ühtviisi, mängus teistmoodi. Nii õpib laps suhtlema, kaaslastega arvestama ning arendab oma mõttemaailma. Olen arvamusel, et algklassilaps ei pea pikapäevarühmas üksnes õppima, ta tahab ka omaette või kaaslastega mängida. Selleks on koolil olemas lauamängud, puzzled jm. huvitavat meisterdamist, peale selle nuputamisülesannetega töölehed või lihtsalt tahab laps puhata ja vaadata mõnda ilusat raamatut või põnevat ajakirja. Väga oluline on ka kehaline aktiivsus ning üldjuhul püüab
15 eneseteadlikkust arendavad küsimused 8) peegeldavad küsimused 9) hindavad küsimused 10) hüpoteetilised küsimused 11) otsekohesed/ausad küsimused 12) kontrollivad küsimused. 52. Mentori kompetentsid. 1) Eneseteadlikkus 2) Teiste käitumise mõistmine 3) Praktilised ärilised teadmised ja kogemused 4) Huumorimeel 5) Kommunikatsioonioskused 6) Kontseptuaalne mõtlemine 7) Pühendumine pidevale enesearendamisele 8) Tugev tahe arendada teisi 9) Oskus suhte loomiseks ja pidevaks arendamiseks 10) Eesmärgikesksus. 53. Inimkapitali bilanss. TULU- inimkapitali lisandväärtus Otsesed kulud: Soetamine Palkamiskulud Alalhoidmine Palga- ja soodustuste-kulud Arendamine- Koolituskulud BRUTOTULU Kaudse kulud: Vakantsikulud- Täitmata töökohtade tõttu kaotatud tulu Koolitus- Esimese tööaasta osalise tootlikkuse tõttu kaotatud tulu NETOTULU 54. Inimvaraväärtuse arengutrendide kaardistamine
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................
uusi vajadusi. Psühholoog Abraham Maslow on loonud teooria inimeste vajaduste mõistmiseks. Tema järeldus oli, et inimene ei ole motiveeritud kõrgema taseme vajaduste poolt enne, kui madalama taseme vajadused on täidetud. Näiteks kui keegi on näljane, siis on tema esmane huvi leida midagi süüa ning ta pole niivõrd huvitatud näiteks tunnustuse saamisest, mis on kõrgemat sorti vajadus. Joonisel on toodud Maslow' vajaduste püramiid, kus on näha madalamad ja kõrgemad vajadused ning vastavad ilmingud, mis tulenevad vajaduste täitmata jätmisest. Maslow' vajaduste püramiid: 1. aste- füsioloogilised põhivajadused: nälg, janu; 2. aste- turvalisusvajadus: vajadus tunda end kindlalt ja turvaliselt; 3. aste- armastus- ja ühtekuuluvusvajadus: vajadus tegutseda koos teistega ja kuuluda kellelegi; 4. aste- sotsiaalse tunnustuse vajadus: vajadus tegutseda tulemusrikkalt ja saada tunnustust; 5
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud kõne). Võivad põimuda kuulmi
KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................
Siis juba 3-lõpuks toimub ka juba sümboolne mängimine(kulp asendab keppi nt jne). Suuremate nööpide kinnipanemine ka. + Mina arengut võiks jälgida: kas tal tekib mina! Ta peab eristuma emast! 3-5 a Kõnet võiks vaadata: kõni moodustumist ja sellest arusaamist (nt kui võõras ei sa aru). Eneseteenindusoskus potil käimine, isesöömine, peenmotoorika, riietumine(nööpimine) Peaks oskama asetama asju kõrvale, sisse peale, alla (ehk kohasuhted). Peaks aktiivselt suhtlema, algatab ise vestlust, küsib palju küsimusi, oskab kontakti säilitada. Tähelepanu tekiib tahteline tähelepanu ja keskendub sellele, mis tp köidab, oskab iseseisvalt ja ka grupis mängida. Hakkavad ka reeglitest aru saama. Hammaste pesemine, kätepesu. Vilumused kinnistuvad jne. Teab kus on rätik, seep jne. Mina-pildi kujunemine(hakkab aru saama, kas on poiss, tüdruk, näevad enda omadusi jne), oskab ennast mingite sõnadega kirjeldada).
Riskikäitumine. Miks käitutakse riskeerivalt? Milleks narkoennetus? Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps? Loe läbi artikkel ja täida praktilised ülesanded Praktiline ülesanne 1. 1. Toetudes artiklist saadud teadmistele vii läbi veebipõhine nõustamine lapsevanemale, kes kuuldes, et lasteasutuses/ koolis on lapsi kes on "HIV +" soovib oma last lasteasutusest/ koolist ära võtta. Praktiline ülesanne 2. 1. Toetudes artiklist saadud teadmistele vii läbi veebipõhine nõustamine 8. klassi õpilastele, kes pöördusid sinu poole ärevatena, sest nendeni jõudsid jutud, justkui nende koolis kusagil klassis on õpilane, kes on "HIV+ ". Vanus 9-15 on määrav selles suhtes, millise elustiili laps endale valib kas tervisliku või mittetervisliku. Selles vanusevahemikus kas algab või kujunevad hoiakud suitsetamise, alkoholi, narkootikumide suhtes. Teismelised teatavasti on eriti altid riskima ja ühtlasi arvavad, et NENDEGA midagi halba ei juht
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
Kas see on vajalik tegevus?" · Õpeta last oma aega planeerima- arutada lapsega läbi, kuidas ta võiks paremini toime tulla oma kohustuste ja vaba ajaga. · Õpeta last oma mälu kontrollima- teha meeldetuletavaid sedeleid, mida riputada vajalikele kohtadele (peeglile, söögilauale või õppimislauale). · Konkreetsete oskuste õpetamine- tõhusam meetod on käitumise ettenäitamine ehk mudeli loomine vanema poolt. Last tuleks julgustada suhtlema ning anda talle konkreetseid oskusi, kuidas ühes või teises olukorras käituda. · Iseseisvuse soodustamine- anda lapsele võimalus ka ise otsustada ning proovida. Kõiki elu situatsioone ei suuda vanem ette näha. · Kunsti ja muusika kasutamine- kasutada mitmeid loovust arendavaid kunstivahendeid, tunnetuse arendamiseks sobivad nii sildad kui ka karedad materjalid. Muusika mõjub rahustavalt, mis soodustab kontsentreerumist ja õppimisvõimet.
,,Maailma muudab õnnelikuks haritud inimsus." Pestalozzi inimloomusest: Inimese loomuse tõeline eesmärk on inimlikkus ja selle saavutamiseks on kaasinimeste mõju nimetas seda kasvatuskunstiks. Ei piisa ainult loomulikkusest ja vaja on väljaspoolt mõjutusi. Kasvatus ja haridus peavad olema loomusekohased ja laps peab saama igakülgse hariduse. Pestalozzi paigutas inimeste võimed ja anded kolme gruppi: mõte (pea) tahe, tegu (käsi) tunne (süda) Arendada tuleb kõiki kolme. Pestalozzi seos Eestiga: 1804. A paiku külastas Burgdorfi instituuti Tartu koolide inspektor Karl Anders. Neli aastat hiljem andis välja raamatu, kus kirjeldas sealset õppetööd. Tartu Ülikooli rektor G.F. Parrot saatis Pestalozzile (1804) kaks kirja ettepanekuga astuda TÜ teenistusse. Ei tulnud, aga lubas kirja teel suhela ja nõu anda. Gustav Adolf Hippiuse joonistus 1819. F
annaabi.ee 
