Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Essee - Indigolapsed (0)

1 Hindamata
Punktid
Indigolapsed
Kuna ma olen indigolastest varem kuulnud väga vähe, otsustasin kuulata Armen Tõugu loengut ööülikoolis.
Indigolapsed on meie ühiskonnas vanematele just kui probleemiks, kuna käituvad teistest omaealistest erinevalt ja neid ei peeta normaalseteks lasteks. „Teistsuguste“ laste sündimine on suurenenud aastast 1982.
Nad on tihtipeale rahutud, sensitiivsed ja nendega tuleb suhelda kui täiskasvanuga. Sellised lapsed saavad näiteks aru, kui neile räägitakse üht ja mõeldakse hoopis teist ja seetõttu võivad muutuda antud olukorras närviliseks.
Mida ma varem ei teadnud, oli see, et indigolastel võib esineda selliseid võimeid, mis tavaliselt inimestel ei esine. Lapsed võivad rääkida ja mäletada oma vanavanemate või ka vanemate elusündmusi, mis on toimunud enne lapse enda sündi. Mäletavad oma sündi või imikuiga ja võivad rääkida sellest, mis kosmoses toimub jms. Sellised oskused mõjuvad tavainimesele tihtipeale hirmutavalt ja me ei oska selliseid lapsi mõista. Tänu ebaharilikele võimetele kutsutakse selliseid lapsi ka tähelasteks.
Indigolapsed ehk tähelapsed ei sulandu meie ühiskonda, kuna nad ei taha tihtipeale reeglitele alluda . Seetõttu on näiteks koolis käimine nende jaoks keeruline, kuna kõik lapsed on kohustatud järgima ettekirjutatud õppekavasid ja norme. Kirjeldatud laste jaoks on vajalik lähtuda lapse isiksusest ja koostada temale sobiv individuaalne õppekava. See on aga väga keerukas ning palju finantsi nõudev ning seetõttu ei saa ühiskond seda indigolastele võimaldada.
Uuringud näitavad, et selliste „omapäraste“ laste arv ühiskonnas on tõusmas. Pea 25% lastest ei saa koolis hakkama ja vajaksid individuaalõpet.
Mulle meeldis Armen Tõugu mõtteviis, et me ei pea muutma indigolapsi enda sarnasteks, vaid tegemist on tulevase põlvkonnaga, kes muudab maailma. Samuti, et tänapäevased „normaalsed“ inimesed on oma mõtteviisidelt vanalaadsed.
Mina arvan, et indigolapsi ei saa ja ei peaks muuta täpselt selliseks nagu on tavalapsed. Siinkohal on oluline, et täiskasvanud „uute laste“ vajadustega arvestaksid ja neid igapäevaellu kaasaksid ning muudaksid haridussüsteemi, et ka neid lapsi oleks võimalik õpetada. Ehk siis tavainimesed peaksid minu meelest muutma oma mõttemaailma ja vastu tulema neile „teistsugustele“ lastele.
Näiteks praegu kehtivate reeglite ja eesmiärkidega koolis ei ole indigolapsel võimalik õppida. Talle lihtsalt ei sobi selline õpetamisviis. Ja see võib olla suuresti põhjuseks, mis paljud lapse jõuavad halva mainega tänavalaste hulka.
Kui neile läheneda nende soovidele vastavalt on neid võimalik harida ja võibolla vanemana neile selgeks teha ka kuidas „tavamaailmas“ hakkama saada.
Eelnevalt kirjeldasin lihtsalt millised need „uued“ lapsed on ja kuidas nendega suhtlema peaks.
Essee - Indigolapsed #1 Essee - Indigolapsed #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor monks Õppematerjali autor
Indigolapsed on meie ühiskonnas vanematele just kui probleemiks, kuna käituvad teistest omaealistest erinevalt ja neid ei peeta normaalseteks lasteks. „Teistsuguste“ laste sündimine on suurenenud aastast 1982.

Sarnased õppematerjalid

Indigolapsed
8
doc

Indigolapsed

Lapsed ise ka. Indigolaps kui käitumishäirete diagnoos 80ndate algul hakkas USAs psühholoogide ja nõustajate poole pöörduma aina enam murelikke vanemaid, kes kaebasid, et nad ei saa oma lastega hakkama. Et nõutuid vanemaid saabus massiliselt, pidid asjatundjad probleemile tähelepanu pöörama. Selgus, et neil lastel oli peale allumatuse ka muid ühiseid jooni. Vanematele ei kuuletunud väikesed indigod sellepärast, et neile oli käskija-käsutäitja süsteem vastuvõetamatu. Indigolapsed pidasid end vanematega võrdväärseteks ja ootasid, et neid ka vastavalt koheldaks. Indigolapsi on sageli käsitletud probleemsetena. Mõnikord on nime indigolaps peetud koguni käitumishäirete diagnoosiks. Tegelikult tähistatakse selle mõistega lapsi, kes on põhimõtteliselt teistsugused kui eelmised põlved. Eesti Tähelaste töögrupi liikme Armen Tõugu arvates iseloomustab uut põlvkonda ,,indigolastest" paremini nimetus ,,tavaline- ebatavaline laps"

Pedagoogika
Indigolapsed
14
doc

Indigolapsed

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut INDIGOLAPSED Referaat Juhendaja: doktor Veronika Nagel TALLINN 2008 2 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL...........................................................................................................1 Sisukord ....................................................................................................................................3 Sissejuhatus.................................................................................................................

Sissejuhatus kasvatuseteadusesse
Indigo lapsed
4
wps

Indigo lapsed

aastat, olema 90% tähelapsed ja see tähendab, et lastest ja täiskasvanuiks saajatest (1980-ndatel sündinud on praegu umbes 20-aastased) on peale tulemas uus põlvkond, kellel on teistsugused võimed kui nende vanematel. Indigo-d ja Eesti kool Kui küsida mõne kogenud riigikooli õpetajate käest, siis näiteks üks neist väitis, et tema klassi 25-st lapsest on 13 sellised. Mina ütleksin, et 13 on need, kes torkavad silma. Lähemal vaatlusel võivad kõik 25 olla indigolapsed, nad on lihtsalt nii töödeldud, murtud, esmapilgul lihtsalt ei pane neid tähele. Teised veel võitlevad eneste eest. See ei ole illusioon, neid lapsi on tõesti palju. Aga ühiskond on praegu nende jaoks liiga tugev. Kui indigolapsi tuleb juurde, siis praeguse süsteemi vundament hävitatakse. Rootsi statistika näitab, et 25% lastest vajavad koduõpet. Iga neljas laps ei suuda enam olla klassis teiste hulgas, vaid vajab eraldi õpet. Üks laps ­ üks õpetaja.

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
laste eripära
36
doc

laste eripära

psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste ­ indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et kas ka meie ühiskond juba taunib indigolapsi. Tundub, et tänapäeval aetakse segi küllaltki palju käitumishäiretega lapsi ja indigolapsi, sest käitumisjooni on palju ühiseid. Ka paralleele leidub palju.

Psühholoogia
Lapse arusaam surmast
12
docx

Lapse arusaam surmast

Laste arusaam surmast Lapse arusaamist surmast mõjutab oluliselt nii tema iga kui ka küpsus. Mida vanem ja küpsem on laps, seda rohkem ta teadvustab oma tundeid ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näi

Sotsiaalteadused
Õpimapp- Lapse areng ja tundmaõppimine
60
docx

Õpimapp- Lapse areng ja tundmaõppimine

TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod............................................................................................... 6 1.4. Kohort-järjestikune

Alternatiivpedagoogika
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Uurimustöö Laps-Vägivallaohver
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun