IMMUUNPATOLOOGIA KÜSIMUSED (vastata Ü. Parm. Lühiülevaade üldpatoloogilistest protsessidest lk.39-46 põhjal) 1. Millal tekib immunoloogiline reaktsioon? – Kui organism satub antigeen, mille vastu on vaja reageerida. (Kas siis võõras haigustekitaja või kehaomane degenereerunud rakk). 2. Tooge üks näide organismile kasuliku immuunreaktsiooni kohta. – Haiguse puhul, näiteks immuunreaktsioon nohu vastu. 3. Tooge 3 näidet organismile kahjuliku või mitteadekvaatse immuunreaktsiooni kohta. - ülitundlikkus, immuundefitsiit, autoimmuunsus. 4. Defineeri ülitundlikkus/immuundefitsiitsus/autoimmuunsus. - Ülitundlikkus – e. allergia on organismi ebanormaalne ja “liigne” vastus mingile antigeenile, mis tekib peale tema teistkordset sattumist organism. - Immuundefitsiitsus – e. immuunpuudulikkus on kaasasündinud või omandatud
histamiin - vigastatud rakkude poolt eritatav aine, mis kutsub esile mittespetsiifilise immuunreaktsiooni homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskonna stabiilsust hormoon - aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks - immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine
Süljega leviv nakkushaigus Põetakse lapseeas Peale põdemist on kogu elu organismis 15-35 aastat Seostatakse pahaloomuliste kasvajate tekkega Iseparanev viirushaigus, ravi on harva vajalik Tekkepõhjused Nakatumine toimub: suudlemisel (,,Kissing disease") Teistega joomine samast pudelist või tassist Viiruse paljunemine suus, neelus ja süljenäärmetes, edasi satub see katserakkudesse Immuunreaktsioon Sümptomid Peiteaeg 48 nädalat Eelkooliealistel lastel kulgeb enamasti sümptomiteta Palavik, kurguvalu Mandlite põletik Kukla, kaela ja kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine Põrna suurenemine ja maksapõletik Peenetäpiline lööve kehal Diagnoosimine Vereanalüüsi kaudu EpsteinBarri vastu suunatud antikehad
kaitsemehhanismide alusel jaotub: 1) kaasasündinud kaitsemehhanismid 2) omandatud immuunsus Kaasasündinud kaitsemehhanismid päranduvad liigi kõikidele isenditele toimivad kiiresti paljudele haigustekitajatele teatakse olevat kõigil loomadel tänu neile ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi Kaasasündinud kaitsemehhanismid Kaitse katete poolt - Nahk - Ripsepiteel - Limamembraan - Eritised Immuunsüsteem - Mittespetsiifiline immuunreaktsioon - Mikroobidevastased valgud - Fagotsüüdid Fagotsüteerimine Omandatud immuunsus Ei pärandu vanematelt järglastele Reageerib aeglasemalt Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel Spetsiifiline- kujuneb välja kindla haigustekitaja või antigeeni suhtes Võib olla lühiajaline (nt gripi suhtes) või kesta läbi kogu elu (nt mumpsi suhtes) Vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid ning antikehad
Kõrgel temperatuuril ensüümid denatureeruvad. (Inimesel üle 42 kraadi) Inhibiitorid- ained, mis takistavad ensüümide tegevust. (antibiotikumid, arseen, tsüaniid, närvigaasid). 2)Regulatoorne (hormoonid) kõhunääre e pankras H: insuliin neerupealsed H: adrenaliin ajuriptas e, hüpufüüs H: somatotrpiin 3)Kaitsefunktsioon Antikehad- valgumolekulid, mis tekivad valgetes vererakkudes organismi tunginud viiruste tunginud võõra vere ja teiste võraste rakkude vastu. Immuunreaktsioon e immuunvastus valged verelibled: antikehad sõõvad lihtviisiliselt baktereid or viiruseid. Üks tüüp valgeid vererakke ehk leukotsüüte sünteesivad spetsiaalseid kaitsevalke e antikehad. HIV- bakterm viiruse nimi AIDS- haiguse nimi Vaktsineermise puhul viiakse antikehi või nõrgestatud haigusetekitajaid või nende mürke. 4)Liikumisfunktsioon lihasvalgud 5)Transportfunktsioon Hemoglobiin- veab hapniku organismis ringi 7)Ehituslik funktsioon
toimib kiiresti paljudele haigustekitajatele teatakse olevat kõigil loomadel pärandub liigi kõikidele isenditele tänu sellele ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi Loomuliku immuunsuse tagavad: Keha kaitsetõkked Immuunsüsteem Kaasasündinud immuunsüsteemi osad: Fagotsüüdid – organismi nn koristajarakud, mis õgivad ja lagundavad patogeene või organismi enda kahjustatud rakke Mikroobidevastased valgud Mittespetsiifiline immuunreaktsioon- põletik, NK-rakud(natural killer cells), palavik, verre erituvad ained- interferoonid,tsütokiinid Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1)nakkushaiguse läbipõdemine 2)vaktsineerimine )Reageerib aeglasemalt )Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel )Spetsiifiline )Võib olla lühiajaline või kesta läbi kogu elu )Ei pärandu vanematelt järglastele )Vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid ning
parandab oluliselt gaasivahetust. Kokkuvõttes võimaldavad muutused hingamises ja vereringes omandada rohkem hapnikku. Harjutades püsivalt mõõduka koormusega, paraneb lihaste toonus ja vastupidavus. Mõisted: Energeetiline pidevus- organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Histamiin- vigastatud rakkude poolt eritatav aine, mis kutsub esile mittespetsiifilise immuun-reaktsiooni. Humoraalne immuunsus- antikehadel põhinev immuunreaktsioon. Immuunreaktsioon- reaktsioon organismi sattunud antigeenidele. Immuunsüsteem- kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu. Lümfotsüüt- Lümfotsüüt on valgete vererakkude tüüp, mis on osa selgroogsete immuunsüsteemist. Mittespetsiifiline immuunreaktsioon- kiiresti käivituv immuunsüsteemi vastus organismi tunginud patogeenile. Omandatud immuunsus- elu jooksul tekkinud immuunsüsteemi võime kaitsta organismi ,,tundmaõpitud" patogeenide vastu. Osteoporoos- luukoe hõrenemine.
inimestega samast pudelist või tassist joomisel. Õhu kaudu piisknakkusena viirus tavaliselt ei levi. Mononukleoosi põdenud inimesed võivad viirust eritada sülje või uriiniga vähemalt aasta jooksul peale haigestumist. Organismi sattudes toimub viiruse paljunemine suus, neelus ja süljenäärmetes. Edasi satub viirus veres ringlevatesse spetsiifilistesse kaitserakkudesse. Haigusnähte põhjustab viirusega nakatunud kaitserakkude vastu käivituv immuunreaktsioon. Sümptomid ehk avaldumine · Viiruse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on umbes 4 - 8 nädalat. Sümptomid avalduvad seda tugevamini, mida vanem on haigestunud inimene - eelkooliealistel lastel kulgeb haigus tavaliselt sümptomiteta. · Mononukleoosile on iseloomulik kõrge palavik, kurguvalu, mandlite põletik, kukla-, kaela- ja kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine, põrna suurenemine ja maksapõletik.
Niisugune mittespetsiifiline immuunvastus tekitabki põletiku. Organismile on see väga kulukas, sest sissetungijaid hävitades tehakse palju kahju ka organismi enda kudedele. Loomuliku immuunsuse tagavadki keha kaitsetõkked (terve nahk, vere hüübimine, ripsepiteel ninaõõne ja hingetorus, limaepiteel, kehaeritised ning normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus) ning kaasasündinud immuunsüsteemiosad (fagotsüüdid ehk õgirakud ja mittespetsiifiline immuunreaktsioon - põletik, palavik, NK-rakud (natural killer cells). Kaasasündinud immuunsus on küll organismile hädavajalik, kuid kõige paremini saab organism hakkama, kui koostöö kaasasündinud ja omandatud immuunsuse vahel on paigas. Kasutatud allikad: Kokassaar, U. 2009. Bioloogia 9. klassile I osa: 50- 53. https://sisu.ut.ee/sites/default/files/bioloogia/files/17.immuunsusteem_inimese_kaitse mehhanismid_0.pptx (5. slaid) http://koolitaja.eenet
Keha kaitsetõkked · Terve nahk · Vere hüübimine · Ripsepiteel ninaõõnes ja hingetorus · Limaepiteel · Eritised (sülg, higi, pisaravedelik, happeline maomahl) · Normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus Kaasasündinud immuunsüsteemi osad: · Fagotsüüdid organismi nn koristajarakud, mis õgivad ja lagundavad patogeene või organismi enda kahjustatud rakke · Mikroobidevastased valgud - antikehad · Mittespetsiifiline immuunreaktsioon- põletik, NK-rakud(natural killer cells), palavik, verre erituvad ained-interferoonid,tsütokiinid Omandatud immuunsus · Reageerib aeglasemalt · Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel · Spetsiifiline- kujuneb välja kindla haigustekitaja või antigeeni suhtes · Võib olla lühiajaline (nt gripi suhtes) või kesta läbi kogu elu (nt mumpsi suhtes) · Ei pärandu vanematelt järglastele
Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Kaasasündinud kaitsemehhanismid nakkuste vastu: A)kaitstud barjäärid-terved katted, vigastuste korral vere hüübimine, limad, ripsmed, karvad, maohape(ph on alla 2, sellises keskkonnas paljud patogeenid hävivad), sülg, pisarad, higi. B)Mittespetsiifiline immuunreaktsioon-tekib punetus, paistetus, temperatuur.Histamiin-mobiliseerib keha kaitseseisundisse, stimuleerib antikehi ja toksiine. Omandatud immuunsüsteem: Suudab kaitsta vaid selliste patogeenide eest, mida on ''tundma õpitud'' s.t millega on kokku puututud: Haigus on läbi põetud; Vaktsinerimine-organismi viiakse nõrgestatud haigusetekitajad. Kuna iga haigusetekitaja vastu on vastavad antikehad, siis tekib immuunsus vaid teatud haiguse suhtes
viirused,pahaloomulised kasvajad ja mükobakterid ja nendest tulenevad antigeenid. allergia immuundefitsiit autoimmuunsus I TÜÜBI ÜLITUNDLIKKUS: on kiiresti anafülaktiline reaktsioon. - kiire vastus vastavale allergeenile - iseloomulikud on vereringehäiredja bronhiospasmid - ravi antihistamiinikumidega - seotud humoraalse immuunsuse patoloogiaga II TÜÜBI ÜLITUNDLIKKUS: on tsütotoksiline immuunreaktsioon.Ag aktiveerib AK ja tekkinud ühendi vastu käivitub organismis ülitundlikkusreaktsioon. III TÜÜBI ÜLITUNDLIKKUS: ülitundlikus tekib antigeeni ja antikeha komplekside mõjul. Nad hakkavad ladestuma kudedesse ja kahjustavad neere ja liigeseid.Selliseks reaksiooniks on seerumtõbi. Ravi penitsilliiniga,sulfaniilamiidiga IV TÜÜBI ÜLITUNDLIKKUS:
sama haigustekitaja hiljem uuesti organismi satub. Millel põhineb vaktsineerimine? - inimese immuunmälul Milline on Sinu arvamus inimese vaktsineerimise vajalikkusest? Kuidas toimivad autoimmuunhaigused? - Immuunsüsteem hävitab organismi enda kudesid. Nimeta autoimmuunhaigusi - reumatoidartriit,skleroos suhkurtõbi ( I tüüpi) Mis on allergia? - immuunsüsteemi reaktsiooni ohutule ainele Mis on äratõukereaktsioon? - immuunreaktsioon siirdatud koe või organi vastu Milliseid sobivaid tingimusi vajavad rakkudes aset leidvad reaktsioonid? - õige temperatuur, piisav vee kogus, õige keskonna PH tase, ei tohi sisaldada mürke Milliseid parameetreid on vaja hoida teatud vahemikus, et eluks vajalikud protsessid saaksid tõrgeteta toimida? - Ph, glükoosi konsentratsioon, CO2 hulk veres, vee hulk, ioonide konsentratsioon, temperatuur Millised organid tagavad vere homöostaasi? (5) - Neerud
Immunoloogia Jüri P. 1.Mis on humoraalne immuunreaktsioon? 2.Defensiinide funktsioon. 3.Edward Jenner...vaktsineerimise teerajaja Euroopas. 4.Paul Erlich ja Elie Metchnikoff-nende roll immunoloogia arengus 5.Klonaalse selektsiooni hüpotees 6.Ohu (danger) paradigma immunoloogias 7. TLR id raku pinnal 8.Endosomaalsed TLR id 9.Scavenger ja NLR tüüpi retseptorid 10.N-formüülmetioniini roll immuunreaktsioonides. 11.Deamineerimine ja kaasasündinud immuunsus. 12.Omandatud ja kaasasündinud immuunsuse olulisemad erinevused. 13.Lümfoidse diferentseerumis suuna rakud. 14.Müeloidse diferentseerumis suuna rakud. 15.Monotsüüdid ja nende diferentseerumine. 16.NK rakud 17.B lümfotsüüdid 18.T lümfotsüüdid 19.Aktiivsed hapniku ühendid makrofaagides ja neutrofiilides. 20.Lümfi tsirkulatsiooni eripära. 21. Tüümuse roll. 22.Hapteenid ning nende immunogeensuse mehanism 23.Immuunoglobuliin domään . 24. Võrrelge antikehade Ch2 ja Vh domääni. 25.Konformatsiooni...
Reguleerivad veresuhkru taset Toodavad antikehi Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerib nende Võitlevad haigustekitajatega tootmist Mõjutavad kasvu Õgivad antikehadega märgistatud antigeene Mõjutavad ainevahetuskiirust Tekivad mälurakud, mis toodavad superantikehi Toodavad rinnapiima Mõjutavad sugulist arengut Äratõukereaktsioon on immuunreaktsioon siirdatud koe või organi vastu. Spetsiifiline ehk omandatud immuunsus on elu jooksul omandatud; sissetungijad tuntakse ära antigeeni järgi. Vaktsineerimisega tekitatakse immuunmälu konkreetse haigustekitaja vastu; organismi viiakse surmatud või nõrgestatud haigusetekitajaid; organismi viiakse nõrgestatud antigeen; organismi lümfotsüüdid toodavad vaktsineerimise järgselt sobilikud antikehad Mittespetsiifiline immuunsus on kaasasündinud; sissetungijad hävitatakse valimatult
! 10. Mis on allergia? Ületundlikkuse reaktsioon Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele) Esmane kontakt farmakoniga - sensibiliseeritakse immuunsüsteem. Kliiniliselt ei avaldu. Järgnev kontakt farmakoniga - organismis olemas spetsiifilised antikehad - avaldub allergiline reaktsioon (võib olla väga tõsine). Anafülaktiline reaktsioon • Järsku tekkinud eluohtlik allergiline immuunreaktsioon. Sümptomid (sekundid, minutid): • punased sügelevad kublad • angioödeem (naha turse) • vererõhu järsk langus • südame rütmihäired • õhupuudus 11. Fotosensitiivsus. Ravimist põhjustatud naha valgustundlikkus Fotoallergiline reaktsioon Antigeen - antikeha vahendatud reaktsioon. Kliiniline pilt: lööve, sügelus Tekib 24-72 h jooksul pärast kokkupuudet päikesega Lokaalselt manustatavate ravimitega e. pealemääritavad
häirib närvisüsteemi talitlust, halveneb söögiisu ja pidurdub seedenõrede eritumine, süljeeritus väheneb. Häirub ensüümide talitlus. 13) Kaitse haiguste eest Pidev kokkupuude haigust tekitavate mikroorganismidega(viirused,bakterid,seened).Organism tuleb toime tänu kaasa sündinud või omandatud kaitsemehhanismidele. Kaasa sündinud kaitsemehhanismid- nahk, ripsepiteel, membraan, eritised. Immuunssüsteemi poolt fagotsüüdid, mikroobide vastased valgud, mittespetsiifiline immuunreaktsioon. Omandatud immuunsus- Reaktsioon läbi antikehade, rakuline immuunsus- tapjarakud. 14) treeningu füsioloogia Lihastel on 3 ATP allikat: 1) ATP varu, mis on lihastes (3 sekundit) 2) ATP, mis tekib glükolüüsi käigus(60 sekundit) 3) ATP, mis sünteesitakse aeroobsel hingamisel Lühiajalised vastused füüsilisele pingutusele- südame töö kiireneb, hingamine intensiivistub, vereringe nahas intensiivistub, kaovad soolad ja vesi, glükogeen laguneb.
Humoraalne regulatsioon on aeglasem ja pikaajalisem (sest hormoonid on veres kauem), neuraalne regulatsioon võimaldab muutustele kiiresti ja koheselt reageerida, kuid ei kesta kaua. Immuunsüsteem 3 kaitseliini: 1) KATTED: nt. nahk, sõbralikud bakterid, valgud pisarais, higis, süljes, limamembraan, ripsmed. 2) VALGEVERELIBLED (e. leukotsüüdid): hävitavad kõik ära e. mittespetsiifiline immuunreaktsioon, reageerib koheselt pärast vigastust. Makrofaagid eritavad histamiini, õgirakud söövad haigustekitajad ära. 3) OMANDATUD IMMUUNSUS: kõrgelt spetsialiseerunud rakud (vt ↓) Spetsialiseerunud valged verelibled: 1) B-lümfotsüüdid - toodetakse luuüdis, bakterite vastu, toodavad antikehi (B + T ~30%) 2) T-lümfotsüüdid - toodetakse tüümuses, vähirakkude ja viiruste vastu, lagundavad viirustega nakatunud rakke jm valesid, toodab lüsosoome.
vigastatud nahk ei lase patogeene nii kergelt läbi, kuna selle peale tekib kohe hüübiv veri. Epiteelkoed toodavad samuti lima kohtadesse, kus on inimesel avaused:ninaõõs,silmas,suu,genitaalid, pärak. Süljes, higis, pisaras on ainet mis takistavad patogeenide levikut.nahal on mittepatogeensed mikroorganismid, mis kaitsevad. Immuunsüsteem: Kui patogeen satub organismi, hakkab tegutsema immuunsüsteem. Vigastuse korral tekib mittespersiifiline immuunreaktsioon: vigastatud koht muutub intensiivistunud vereringepärast punaseks, soojaks ja hakkab paistetama. Valu põhjus: paistetuse tulemusel koed suruvad vastu närve ja retseptorite, ja vigastatud rakud eritavad aineid mis ärritavad närve. Kõik need tunnused toob esile vigastatud rakkudest eritunud histamiin(põhjustab paistetuse ja veresoonte laienemise) See on signaaliks valgetele vererakkudele, leukotsüütidele, mis kogunevad vigastatud kohta ja hävitavad fagotsütoosi teel patogeenid
puutunud ja selle vastu on tekkinud antikehad. Kui allergiline inimene puutub uuesti kokku sama allergeeniga, käivitab antikeha valgelibledes põletikku esile kutsuva aine histamiini erituse. Histamiin tekitab põletikureaktsiooni, mis väljendub näiteks turse ja sügelusena. Sümptomid sõltuvad sellest, millises organismi osas allergiline reaktsioon toimub. Põhjuseks võivad olla inimeste muutunud elutingimused ja pärilikkus. Äratõukereaktsioon – immuunreaktsioon siirdatud koe või organi vastu. Saab vältida, kui valida doonoriks haigega võimalikult sarnane organism ning kasutada immuunsüsteemi alla suruvaid ravimeid AIDS – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, põhjustab HI – viirus. Nõrgestab organismi immuunsust, Aidsihaiged surevad tavaliselt nakkustesse, mida tervete inimeste immuunsüsteem suudab tõrjuda. Kõige sagedasem on HIV-ga nakatumine seksuaalvahekorra kaudu või viirusekandja verega kokku puutudes
Kaitse haiguste eest Kaasasündinud Omandatud immuunsussüsteem kaitsemehhanismid Kaitse katete poolt Immuunsussüsteem - Nahk (surnud - Fagotsüüdid - Humoraalne reaktsioon (antikehad) rakkude kiht, ph, - Mikroobidevastased - Tsellulaarne immuunsus (tapjarakud e bakterid) valgud fagotsüüdid) - Ripsepiteel - Mittespetsiifiline (hingamisteedes, immuunreaktsioon ninaõõn ja (tekib igasugu hingetoru) kudede traumal, - Limamembraan vigastatud rakk (nina, suguteed,) eritab histamiini, - Eritised (sülg) laiendab veresooni, soe veri tuleb asemele) Pärast mingit viirust jäävad kehassse nn mälurakud ja selle arvelt tekib omandatud immuunsus. Kui
Veregrupid- polüalleelne pp üp tunnus Ei avaldu 0 ii klassikaliste Mendeli seaduse järgi Kodominantne tunnus A IAIA või IAi B IB IB või IBi Reesuskonflikt- ema organismis tekkinud immuunreaktsioon loote punastele AB IAIB verelibledele , tekib juhul, kui ema on reesusnegatiivne ja loode reesuspositiivne. 3.3 Pärilik muutlikkus Muutlikus- organismi võime muutuda ja üksteisest erineda Pärilikus- geenide edasikandumine ehk pärandumine vanematelt järglastele Kombinatiivne muutlikkus- vanematelt pärit geenide ümberpaigutamine sugurakkude valmimisel ja viljastumisel Mutatsiooniline muutlikkus-DNAs toimunud muudatused
CLP-määrus käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (Classification, Labellingand Packaging), soodustab ülemaailmset kaubandust ning suurendab töötajate ja tarbijate ohutust. CLP- määrusega rakendatakse Euroopa Liidus ÜRO kemikaalide klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise üldist ühtlustatud süsteemi. Kuidas allergia tekib? Allergeenon antigeen, mis vallandab allergilise vastuse (IgE vahendatud immuunreaktsioon) ·Allergiaon organismi reaktsioon, mille põhjuseks on välisantigeenid ·Ülitundlikkuson organismi ülereageerimine antigeenidele (häiritud tolerantsuse mehhanismide korral). Ülitundlikkust jagatakse 4 koekahjustusmehhanismi järgi (Coombs ja Gell ülitundlikkusreaktsioonid)
Diagnoos määrang- otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. On ravitaktika aluseks. Äge haigus - algus on selgelt määratav, haiguse kulg kiire ja lõpeb tervistumisega. Krooniline haigus Organismis on tekkinud pöördumatud patoloogilised muutused, millest pole võimalik terveneda. Haigus on hooti vaibumise ja ägenemise perioodid. Autoimmuunhaigus - krooniline haiguslik seisund, kus immuunsüsteem ei suuda enam vahet teha oma ja võõra vahel ning kujuneb välja immuunreaktsioon enese kudede vastu. Patsiendi uurimine: füüsikalised e. objektiivsed uuringud, laboratoorsed uuringud, instrumentaalsed uuringud. Põletik - organismi kohalik kaitsereaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Teatud ulatuse ja lokalisatsiooni korral võib osutuda ohtlikuks ja kahjulikuks. o Skleroos on vohanud rohkelt sidekudet, mis muudab elundi kõvaks.
Ripsepiteeli rakud on varustatud viberitega, selle abil eemaldatakse võõrkehad ja patogeenid. NT ninas, hingamisteedes. Limamembraan kaitseb hästi kohti, mis pole nahaga kaetud (Ninaöös, silmade ümbrus, suu) Eritised (Sülg, higi sisaldavad patogeene hävitavaid aineid, HCL maos hävitab seedeelundkonda sattunud patogeene) II kaitse immuunsüsteemi poolt o Esmalt kaitseb meid Mittespetsiifiline (kaasasündinud) immuunreaktsioon käitub kõigi patogeenide puhul sarnaselt. o Mittespetsiifiliselt Vigastatud koht toodab histamiini Seetõttu vigastatud koht muutub punasekss ja roojaks, sest vereringe kiireneb Vigastatud kohas tekib valu, sest paistetanud koed suruvad närvidele, samuti nad eritavad närve erutavaid närve.
näiteks inimeste pikkus, nahavärv, silmade värv prioonid ainult valgust koosnevad haigustekitajad; valesti kokkupakitud valgud, mis võivad muuta teisi valke endasarnaseks promootor geeni alguses asuv piirkond, millega RNA-polümeraas peab transkriptsiooni alustamiseks seonduma R reaktsiooninorm tunnuse varieerumise määr, mida üks genotüüp eri keskkonnatingimustes võimaldab reesuskonflikt ema organismi tekitatud immuunreaktsioon loote punastele verelibledele, tekib juhul, kui ema on reesusnegatiivne ja loode reesuspositiivne retsessiivne alleel alleel, mille avaldumise organismis surub alla teine sama geeni alleel ribosoomid rakuorganellid, kus sünteesitakse valke ristsiire meioosis aset leidev homoloogiliste kromosoomide osade vahetus RNA-polümeraas ensüüm, mis teostab transkriptsiooni RNA-viirus viirus, mille genoomiks on RNA S
Stressor-immuunsüstem-vereringe-ainevahetusüst, kust äge põletik. 35. Organismi immuunreaktsioonid- Immuunsüsteemi ülesandeks on kahjustustada oganismi sattunud bioloogiliselt aktiivseid võõrvalke ehk antigeene. Immunoloogiline aktiivsus avaldub immuunreaktsioonidena, tekitades loomulikku või omandatud immuunsust, st vastuvõtmatust haigustekitajale või toksiini vastu Immunsüsteemi käivitumisel osalevad lümfotsüüdid ja makrofaagid Immuunreaktsioon on immuunsüsteemi kaitsereaktsioon välistegurile, millega püütakse tagada organismi sisemist tasakaalu, elimineerides antigeenid, seejuures need reaktsioonid võivad olla adekvaatsed või mitteadekvaatsed. 36. Põletiku välised ja histoloogilised tunnused, ajalised vormid- vereringehäired, ainevahetuse aktiviseerimine, paistetus, kudede kahjustus. Äge põletik on kiire kuluga, umbes 2-3 nädalat kestev põletik,
enam hapnikku ja toitaineid. Minutiventilatsioon võib seetõttu kahe- või kolmekordistuda, kuigi haige hingamisfunktsioon on normaalne. Südame minutimaht suureneb, haigel tekib tahhükardia. Kehatemperatuuri tõus on põletuse füsioloogiline protsess, kuivõrd liigset soojuskadu organismist tõkestatakse. Põletuse korral on rikutud naha loomulik kaitsefunktsioon ja haige muutub infektsioonile vastuvõtlikuks. Ulatusliku, intensiivravi vajava põletusega haigel nõrgeneb immuunreaktsioon ja see on otseses sõltuvuses põletuse suurusest. Ebapiisav organismi toitainetega varustatus võib immuunvastust veelgi halvendada. Ulatuslike kahjustute korral tekib kiiresti pärast põletust väga raske üldseisund, mida nimetatakse põletushaiguseks. Põletushaigusel eristatakse nelja perioodi: I Šokiperiood Sellele perioodile on iseloomulik algul halb enesetunne, rahutus ja iiveldus. Śokiperiood jaguneb varajaseks esmaseks põletusśokiks ja hiliseks ehk
omavahel kontaktis. 8. Mille tagajärjel toodetakse inimese organismis soojust? Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. 9. Mitu higinääret on inimese nahas? Inimese nahas on 2-5 miljonit higinääret. Õ. lk. 86-95 1. Mida hävitab immuunsüsteem? Immuunsüsteem hävitab organismi sattunud patogeene. 2. Mis on humoraalne immuunsus? Humoraalne immuunsus on antikehadel põhinev immuunreaktsioon. 3. Mis on tsellulaarne immuunsus? Tsellulaarne immuunsus on patogeenide hävitamine immuunsüsteemi spetsiaalsete rakkude poolt. 4. Mis on antigeen? Antigeen on mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antigeenid on enamasti valgud, nukleiinhapped või muud orgaanilised kompleksühendid. 5. Millised ained võivad põhjustada allergia, too näiteid! Allergiat võivad põhjustada praktiliselt kõik. (nt
Mäluks on B rakud B ja T rakud paigutuvad lümfisõlmedesse-põrna ja lümfisüsteemi- sinna kus kokkupuude antigeenidega on kõige tõenäolisem Lümfisõlmede suurimad kogumid on liigeste, kopsude, soolestiku läheduses immonoloogilise informatsiooni kandja tuleb, sellise lümfotsüüdini, kus on võimalik paljuneda ja hakkab tootma antikehasid- see on immuunreaktsioon Immuunsus: Aktiivne: loomulikult omastatud- haiguse kadu kunstlikult omastatud- vaktsiinid. Vaktsineerimine pole ohtlik!! Passiivne: antikehasid saadakse teistelt loomulikul teel-loode antikehad süstitakse-gamma globuliin gripi vastu, marutõbi, teetanus, ussimürk Fagotsüüt:[mittespetsiifiline] makrofaagid (suurõgijad)- fikseeritud membraanides, koevedelikus vabalt liikuvad
B, C, D 30-180 päeva Patogenees: Kuppferi rakkude proliferatsioon üksikrakkude nekroos põletikuline reaktsioon, kuhu on kaasatud lümfotsüüdid ja makrofaagid pigmendi ja Fe++ fagotsüütides paranemisstaadiumis Ägedate viirushepatiitide kliiniline pilt ilma sümptomiteta Prodromaalstaadium (2-7 päeva) üldsümptomid ("gripisarnased", väsimus, vähene t°) isutus, iiveldus, surve paremal ülakõhus harva artralgia (B-hepatiit, immuunreaktsioon) Hepaatiline staadium (4-8 nädalat): juhtudest mitteikteeriline, ülejäänud ikteeriline vorm (tume uriin, hele väljaheide ja sügelemine) maksa suurenemine ja hellus (15%) põrna ja l/s suurenemine (15%) Ägedate viirushepatiitide kliiniline kulg Kolestaas: sapiteede sulgusega (AFOS) hea Retsidiveeruv: > 3 kuu (ASAT ja ALAT) krooniline hepatiit Fulminantne: multilobulaarsed nekroosid kooma 80% surm nädal-kuu (D-hepatiit 20%!)
Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. Eksoallergeend jagunevad omakorda: Mittenakkuslikud elamutolm (Iestad) õietolmud (puud, taimed) karvad, juuksed, kõõm, toiduained, keemilised ained, ravimid. Nakkuslikud: bakterid, viirused, seened 23. Autoimmuunhaigused. Autoimmuunhaigused: Patogeneetiliseks mehhanismiks on immuunreaktsioon organismi enda kudede vastu. Esinemissagedus: 1- 2% populatsioonist. Autoantikehad = keha enda rakustruktuuride/valkude vastased antikehad; - leidub vähesel hulgal seerumis vanematel inimestel; - moodustuvad pärast kudede kahjustust füsioloogiliselt; - moodustuvad patoloogilistes tingimustes. Füsioloogiline immunoloogiline tolerantsus enesesäilitamise võime üks põhialuseid. Autoimmuunsete haiguste kujunemismehhanismid: a) geneetiline soodumus; b) infektsioonide roll
antigeeni korduval organismi sattumisel NK-LÜMFOTSÜÜDID – suutelised hävitama kasvajarakke, viiruste ja algloomadega rakke ja antikehadega kattunud rakke 2. Kolm immuunsüsteemi põhiomadust 1. Immuunsüsteem peab vahet tegema oma ja võõra vahel: MHC (koesobivus antigeenid) ; ehk tagada organismi stabiilne sisekeskkond 2. Spetsiifilisus ehk spetsiifiline vastus kindlale haigustekitajale 3. Mälu – et uuel kokkupuutel sama võõrainega oleks immuunreaktsioon kiirem ja tugevam kui esimesel kokkupuutel 3. Immuunsüsteemi mehhaanilised barjäärid Nahk Lima Ripsepiteel Maohape ja sapp Kudede tropism – retseptori olemasolu ja sobivus teatud mikroobide adhesiooniks Normaalse mikrofloora kolonisatsiooniresistentsus 4. Loomuliku immuunsuse mehhanismid Komplemendi süsteem Fibronektiin Rakulised kaitsemehhanismid (fagotsüüdid, NK-rakud)
Hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. Hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogoline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine. Hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk. Humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon. Humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Hüüf - ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajärjel organismi immuunsüsteem paljundab vastava spetsiifikaga lümfotsüüte ja produtseerib antigeeniga reageerivaid antikehi. Paljusid nakkushaigusi ennetavaks immuniseerimiseks kasutatakse vastavaid vaktsiine.
sellest, kas organism puutub konkreetse antigeeniga kokku esimest või mitmendat korda. Mittespetsiifilise kaitsesüsteemi esmane ülesanne on takistada haigusetekitajatel organismi sisenemist. Kui see aga ei õnnestu, asub mittespetsiifiline kaitsesüsteem sissetungijaid hävitama. Selle kaitsesüsteemi rakkudest on tähtsaimad õgirakud ehk fagotsüüdid ja loomulikud tappurrakud. Spetsiifiline immuunreaktsioon tugineb eelkõige lümfotsüütidele ja nende kiirele paljunemisele. Lümfotsüüdid kas ründavad otseselt haigusetekitajaid või produtseerivad spetsiifilisi kaitsevalke – immunoglobuliine ehk antikehi, mis mitmel viisil aitavad sissetungijaid kahjutuks teha. Spetsiifilise kaitsesüsteemi reaktsioon on seevastu alati valikuline ja suunatud konkreetese antigeeni vastu. See
infektsionistile luba tegutseda vastavas piirkonnas. 5) Selgitatakse, kes katab proovidest tulenevad kulutused. 6) Korraldust, kes annavad epideemia kohta teateid ajakirjandusele. 7) Käiakse tutvumas kohapeal osakonna tegevusega ja arutletakse personaliga võimalikke asjaolusid, mis on võinud põhjustada epideemia teket. ORGANISMI KAITSEMEHHANISMID Organismi kaitsemehhanismide süsteem: 1) Spetsiifiline immuunreaktsioon on suunatud konkreetse mikroobi vastu Immuunsüsteem tagab organismi kaitsevõime organismile võõrpäritoluga ainete vastu. Pärast mikroobi organismi tungimist hakkab organism tootma antikehi. Bakterite arengu tõkestamiseks toimivad humoraalse immuunsusega seotud mehhanismid (vere ja koevedelike barjäärifunktsioon väljaspool rakke paljunevate mikroobide hävitamiseks). See toimub veres leiduvate bakteritsiidsete ainete (komplement, properdiin, leukiinid, lüsiinid, interferon) ja
Diabeeti haigestumine on kõige suurem Põhja-Eestis, mis on 19,4%. Põhja-Eestile järgneb Lõuna Eesti, kus haigestumise protsent on 13,0%, seejärel tuleb Ida-Eesti, kus haigestumine on 12,8% ja lõpuks Lääne-Eesti 11,3%-ga. 10 5. Mis põhjustab I tüüpi suhkrudiabeeti I tüüpi diabeet on autoimmuunne haigus, mille puhul tekib organismis immuunreaktsioon oma kudede vastu: keha hakkab ühte osa endast võtma kui "võõrast" ja immuunsüsteem vastab sellele teatud rakkude hävitamisega. Diabeedi puhul hävitab immuunsüsteem pankreases insuliini tootvad - rakud. 2 Pärilike faktorite tähtsust näitab haigestumise sagenemine perekonniti. Isa haiguse korral on lapse risk 5 %, ema haiguse puhul 2,5 %, I tüüpi diabeet mõlemal vanemal tõstab riski 20 %-ni. Ühemunakaksikutel haigestub ühe kaksiku haiguse korral 35-50 %-l juhtudest ka teine.
Rh+ veri on umbes 85%-l inimestest ning ülejäänud umbes 15% on Rh-. Reesusfaktorite vastu ei ole veres loomulikke antikehi. · Reesusfaktoriga seotud ohud avalduvad vereülekandel ja rasedusel. · Rh+ vere ülekanne tekitab Rh- retsipiendi veres antikehad erütrotsüütide pinnal oleva D-antigeeni vastu (toimub sensibiliseerumine). · Hemolüüsi ei toimu esimesel korral, kuna antikehade tekkimine võtab aega. Teistkordsel Rh+ vere ülekandmisel on immuunreaktsioon kiirem ja võimsam ning Rh+ punalibled aglutineeruvad ja hemolüüsuvad. Rasedusimmuniseerimine: · Kui ema on Rh- ja loode on Rh+, võivad ema organismis tekkida antikehad Rh+-erütrotsüütide vastu. · Kuigi loote vereringe on algusest peale ema omast eraldatud, pääseb juba raseduse ajal sageli ema vereringesse väike hulk loote punaliblesid. Platsenta võib ,,lekkida". Rohkem loote verd satub emasse siiski sünnituse (või abordi) ajal
Rh+ veri on umbes 85%-l inimestest ning ülejäänud umbes 15% on Rh-. Reesusfaktorite vastu ei ole veres loomulikke antikehi. · Reesusfaktoriga seotud ohud avalduvad vereülekandel ja rasedusel. · Rh+ vere ülekanne tekitab Rh- retsipiendi veres antikehad erütrotsüütide pinnal oleva D-antigeeni vastu (toimub sensibiliseerumine). · Hemolüüsi ei toimu esimesel korral, kuna antikehade tekkimine võtab aega. Teistkordsel Rh+ vere ülekandmisel on immuunreaktsioon kiirem ja võimsam ning Rh+ punalibled aglutineeruvad ja hemolüüsuvad. Rasedusimmuniseerimine: · Kui ema on Rh- ja loode on Rh+, võivad ema organismis tekkida antikehad Rh+-erütrotsüütide vastu. · Kuigi loote vereringe on algusest peale ema omast eraldatud, pääseb juba raseduse ajal sageli ema vereringesse väike hulk loote punaliblesid. Platsenta võib ,,lekkida". Rohkem loote verd satub emasse siiski sünnituse (või abordi) ajal
Sünnipärase immuunsuse komponendid sisaldavad rakulisi ja molekulaarseid elemente, mis tunnevad ära molekulide klasse, mis on omased sagedasti esinevatele patogeenidele. On vajalik adekvaatse adaptiivse immuunvastuse tekkimiseks. Adaptiive immuunvastus aktiveerub 5 päeva pärast haigustekitajaga kokkupuudet ning on spetsiifiline haigustekitaja suhtes. Loomulikul immuunsusel puudub mälu, seevastu adaptiivsel immuunsusel esineb mälu ning kordusnakkusel on immuunreaktsioon kiirem. Tunnus Kaasasündinud immuunsus Omandatud immuunsus Tunneb ära mikroobseid molekule (antigeene) ning samuti suudab ära tunda Tunneb ära PAMPe; mittemikroobseid antigeene, areneb Spetsiifilisus mannoosiretseptorid kõigil samad immuunvastusega
Sel puhul muutub noradrenaliini kontsentratsioon hüpotalamuses ning produtseeritakse CRT-I · Immuunsüsteemi käivitumisel on leitud valutundlikkuse tõusu · Eeldatavasti on immuunreaktsioonid ning stressireaktsioonid omavahel seotud kahesuunaliste mõjudega, mille otstarbeks peaks olema tagada elusolendile soodus lõpptulemus · Eelnenu näiteks oleks põletikuline protsess kui tüüpilisim mittespetsiifiline immuunreaktsioon · See reaktsioon on täpselt lokaliseeritud, takistamaks nakkuskandjate levikut mujale ja toimub kaheastmeliselt (põletik kestab 1-2 tundi, sellele järgneb 8-12 tunni möödudes akuutne faas) · Akuutses faasis võideldakse patogeenidega ning likvideeritakse nende kasvuks vajalikud toitainetevarud, sünteesitakse koetükke hävitavaid valke ja tekitatakse palavik. Palaviku tekitab kehatemperatuuri reguleeriv hüpotalamus
Antitoksiinid (kas rakulised või keemilised) seega seoksid oma kõrvalahelate abil toksiine nakkushaiguste tekitajate poolt organismi tekitatud mürke, mida saksa teadus nägi kutsumas organismis esile haigusnähte. (Ehrlich kujutas ette, et patogeenide rünnaku all olev rakk tekitab enda külge suurel hulgal kõrvalahelaid sidumaks / neutraliseerimaks toksiine ning eraldab neid veel lisaks ka verre jm (,,antikehad"), kus nad samuti toksiine seovad see olnukski tema arvates kokkuvõttes immuunreaktsioon. Kõnesolevaid ,,antikehi" käsitles Ehrlich immunoloogias nn ,,võlukuulidena".) 24 Ehrlich kujundas teooria, mille kohaselt ,,ained ei oma toimet seni kuni nad pole seotud" (Corpora non agunt nisi fixata). Sidemete tekitamisega seoses (eelmises lõigus jutuks olnud ,,antikehad") rääkis ta sisuliselt retseptoritest, uuest fenomenist mõistmaks organismi molekulaarsel tasandil, mida paralleelselt kirjeldati ka neuroloogias
annaabi.ee 
