Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valgud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
VALGUD
Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappe.
Aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidsidemega (kahe aminohappe vahel).
Hemoglobiin (vere punalibledes, ül on hapniku siduda).
Valk: 1. Lihtvalk - ainult aminohappe
2.Liitvalk- aminohapped, glükoproteiidid (suhkrumol), lipoproteiidid (liipidid)
Inimeste valgud koosnevad 20 erinevast aminohappest, millest 8 on asendamatud st neid peab saama valmiskujul toiduga. Ülejäänud aminohapped (asendavad) suudab inimene sünteesima lämmastiku sisaldavatest ühenditest.
Valgu molekuli omadused sõltuvad aminohappete järjekorrast ja hulgast..
Valgu molekuli esimest järku struktuur on pepsiidsidemetga ühendatud aminohappejääkide vahel. Selle keerdumisel heeliksiks või kokkuvoltumisel moodustub teist järku struktuur. Valgu kolmanda järgu struktuur kujuneb heeliksi kokkukägardamisel kerajaks gloobuliks. Neljandat järku struktuurist räägitakse valkude juures, mille koostises on kaks või enam polüpeptiidi.
Valgu struktuuri võivad lagundada:
temp.
Happed , alused
mehaaniline töötlemine
kiiritus
Valkude bioloogilsed funktsioonid:
1)ensümaatiline
ensüüm-valguline katalüsatoor
Kiirendavad ainevahetuslikke reaktsioone ja tagavad selle, et ei toimuks tormiliselt. Iga ensüüm katalüüsib igat reaktsiooni. Mõningad ensüümid saavad töödata ainult liitunud metaalioonidega või vitamiinidega. Kõrgel temperatuuril ensüümid denatureeruvad. (Inimesel üle 42 kraadi)
Inhibiitorid- ained, mis takistavad ensüümide tegevust. (antibiotikumid, arseen, tsüaniid, närvigaasid).
2)Regulatoorne (hormoonid)
kõhunääre e pankras H: insuliin
neerupealsed H: adrenaliin
ajuriptas e, hüpufüüs H: somatotrpiin
3)Kaitsefunktsioon
Antikehad - valgumolekulid, mis tekivad valgetes vererakkudes organismi tunginud viiruste tunginud võõra vere ja teiste võraste rakkude vastu.
Immuunreaktsioon e immuunvastus
valged verelibled: antikehad
sõõvad lihtviisiliselt baktereid or viiruseid .
Üks tüüp valgeid vererakke ehk leukotsüüte sünteesivad spetsiaalseid kaitsevalke e antikehad.
HIV- bakterm viiruse nimi
AIDS- haiguse nimi
Vaktsineermise puhul viiakse antikehi või nõrgestatud haigusetekitajaid või nende mürke.
4) Liikumisfunktsioon
lihasvalgud
5) Transportfunktsioon
Hemoglobiin- veab hapniku organismis ringi
7)Ehituslik funktsioon
Rakumembraan annab luudele elastsuse. (valgud, liipidid)
Tavaliselt organism ei kasuta valke energia saamiseks.
Valgud #1 Valgud #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mammu S Õppematerjali autor
Lühike kokkuvõte valkudest.

Sarnased õppematerjalid

Bioloogia koolieksami ettevalmistus osa 2
11
docx

Bioloogia koolieksami ettevalmistus osa 2

Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust. Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli). Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks valgud, nukleiinhapped jne. Monomeer on väikese molekulaarmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega, moodustades pikki ahelaid.

Bioloogia
Referaat-Valgud
20
doc

Referaat: Valgud

Pärnu Koidula Gümnaasium Elvi Sobolev 10.c klass VALGUD Referaat Pärnu 2008 SISUKORD 1. VALKUDE KOOSTIS JA STRUKTUUR ...........................................................................4 1.1. Aminohapped ..................................................................................................................4 1.1.1. Valkude seotus aminohapetega ................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur ............................................

Bioloogia
Organismide koostis
12
doc

Organismide koostis.

valke. Nende kõrval on enim esindatud lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Ehkki nukleiinhapete (DNA ­ pärilikkuse kandja ja RNA ­ päriliku informatsiooni avaldamine) sisaldus on suhteliselt madal, on nad vajalikud kõigile rakkudele. Tabel 1: Keemiliste ühendite keskmine sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained % Orgaanilised ained % Valgud 14 Lipiidid 2 Vesi 80 Sahhariidid 1 Teised Nukleiinhapped: anorgaanilised 1.5 DNA 0.4 ühendid (soolad) RNA 0.7 Madalmolekulaarsed

Bioloogia
Organismide koostis
10
doc

Organismide koostis

Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid on lämmastik, fosfor ja vääval. Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik makroelemendid. Orgaanilist ainet iseloomustab: Ainult elusorganismides tekkinud Sisaldavad alati süsinikku (C) Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat (O reageerimine, põlemine) C on seotud nelja kovalentse sidemega Bioaktiivsed ained ­ ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid, süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Makroelemendid ja nende ülesanne organismis Süsinik ­ keskne eluelement ­ kuulub kõikide biomolekulide (valkude, rasvade, süsivesikute) koostisesse. CO2 ­ fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lpp-produkt. Vesinik ­ esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete (O...H; N...H) moodustumises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik ­ kuulub kõikide biomolekulide koostisesse

Bioloogia
Bioloogia gümnaasiumile 1osa
20
doc

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused.

Bioloogia
Spordibiokeemia konspekt
24
docx

Spordibiokeemia konspekt

2) keskmine – puudu kuni kaks AH’d: pähklid, riis, soja, kartul, kaer 3) madal kvaliteet – puudu rohkem kui 2 AH’d: nisujahu, oad Keskmiselt 0,8g/kg kohta/ päevas tarbida valku on ok. 1,5g/kg/päevas, kui tahta lihasmassi kasvatada. Üle 2g pole kasu. Valgu ületarbimine: suureneb koormus maksale (toodab uuriat – valgu lagundamisel aminohappe vabastatud lämmastik) ja neerudele (uriin). Suureneb veekadu. Funktsioonid: 1) Ensümaatiline. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensüüm seostub ainult kindla lähteainega. Ei tööta vitamiinide juuresolekuta. 2) Ehituslik. Rakuorganellides; karvad, küünised, sõrad, suled. 3) Kaitse. Antikeha koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud. 4) Regulatoorne. Valgulised hormoonid (nt insuliin, adrenaliin) 5) Liikumisfunktsioon. Kontraktsioonivalgud – võimelised muutma oma struktuuri ja molekuli mõõtmedi

Spordisotsioloogia
Bioloogia eksami kordamiseks
18
doc

Bioloogia eksami kordamiseks

Kaks uurimisobjektide gruppi: kontroll- ja eksperimentaalgrupp. Peavad olema sarnastes tingimustes, ainuke erinevus uuritavas teguris ehk muutujas 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine ­ võrreldakse kahe grupi vaatlustulemusi. ORGANISMIDE KOOSTIS Keemiliste elementide sisaldus rakkudes Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik (HONC)­ moodustavad kokku 98 % raku keemiliste elementide kogumassist. Keemiliste ühendite sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained: vesi Orgaanilised ained: Valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped(DNA, RNA) jne Anorgaanilised ained organismis Vesi · Hea lahusti · Osaleb keemilistes reaktsioonides · Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri Vee molekul on dipolaarne. Lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid polaarseid orgaanilisi ühendeid. Molekulid moodustavad vesiniksidemeid. Katioonid K+ ja Na+ - osalevad närviimpulsi tekkes, leidub veres ja rakkude tsütoplasmas

Bioloogia
Bioloogia SH
18
doc

Bioloogia SH

.....................................................................................5 Anorgaanilise ained rakus.........................................................................................................6 Orgaanilise ained rakus.............................................................................................................7 Lipiidid....................................................................................................................................8 Valgud.....................................................................................................................................8 Nukliinhapped......................................................................................................................10 Bioaktiivsed ained................................................................................................................ 11 Vitamiinid...........................................................................

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun