Minu filosoofiline maailmavaade Saksa filosoof Friedrich Wilhelm Nietzsche on öelnud, et pole olemas fakte, on vaid tõlgendused. Tõlgendamine sõltub suuresti sellest, kuidas midagi tajutakse, taju on omakorda seotud meeltega. Maailmavaadet aga silmadega ei näe, tuleb kaevuda sügavamale. Käesoleva esseega üritan analüüsida üritan kokku võtta seda, missugusena mina maailma tajun ja mõistan ning kuidas on minu maalitud pilt maailmast kujundanud minu väärtushinnanguid ning arusaamu. Inimolevusena olen materiaalne objekt, mul on mass ning ma koosnen hulgast tahketest, vedelatest ning gaasilistest ainetest. Erinevalt teistest materiaasetest esemetest on mul veel lisaks võime hinnanguid anda ning nende olemasolu põhjendada. Lühidalt, mul on mõistus. Enamasti omistatakse inimestele nii mõistus või vaim (mittefüüsiline) ja keha ning aju (füüsiline). Selline arusaam on tuntud kui dualism – keha ja vaim eks...
olema siin all, need on Jumaliku imepärased tööd (Demiurg)! Õigesti saavad kõik asjad mis on ja mis hakkavad üldse olema, tärganud Jumalikust; kõik siinsed asjad mis on saanud sünnitatud Jumalikust ja valatud tema kuju järgi (adaptsioonid). Su Isa, Valgus ja Päike, teie Ema kes kannab teid, seega Kuu, sinu tõelist vaimu (animus, ventus), nagu üsas kantud ning toidetud kasvuks (selle peal)Terral. Kõige Isa on alati Sinu ees (immanentne), kes sepistanud Täiuslikkuse maailma peale! Ehkki Jumaliku jõud manifesteerub Terral arvukalt, Ei! Sinu (Isa) on täielikult (enda) Jumalikus võimsuses kahandamata. (teid käsitakse) Tõsta oma valgus kõrgemale selle maa pealsest! Ülev (Hing) mis lihalikust mateeriast on tõesti kõrgeim õndsus (magus)! (targa) Leidlikuse abil lase sel sündida! Tõesti, terrast ülespoole taevastesse, ning Nendest täiesti alla Terrale ulatudes, Jumalikud jõud mis On,
tundmine oleks väga oluline. Kosmovisioon võiks olla teadusliku ja intuitiivse tajuimse koosmõjul inimese avarduv maailmavaade, mida oleks juba inimkonnal ammu vaja, kuna inimeste avardumine ja virgumine on jäänud kahjuks Hiina usundite tasandile. Tooks siinkohal näiteks Taoismi ( vaimne tee, vaimen kulgemine ). Kulgev elutee, mis mõistab maailma terviklikku pilti on oculus fidei suunaks. 3.) immanentne- (siseomane, nähtusele v esemele seesmiselt omane, selle loomusest tulenev) . Kui võtta immanaentse sõnakirjeldus ÕS-ist selgub, et transtsentne ( kogemuste piire ületav ) jumal peaks meile olema juba loomukohane ja meile seesmiselt omane. Augustinuse öeldud lause, kus ta leidis jumala iseendas on selle arutluse lõpuks suhteliselt asjakohane. Kui me leiaks Augustinuse lausesse mingi sobivama sõna jumala asemele oleks see lause ka kõikidele vastuvõetav. See sõna oleks immanentse
eelkõige tõe tunnetamise vahend. Õige mõttetehnika küsimusi käsitles Aristoteles oma teoses "Analüütika", kus ta esitas oma järeldusõpetuse e. süllogistika. Aristoteles arvas, et kõneoskust on vaja eelkõige selleks, et inimene saaks ennast kaitsta ja õiglust võidule aidata. Aristoteles ja poeetika Deskriptiivne poeetika - kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus “Luulekunstist” on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses on mitmeid hüppeid argumentatsioonis ja vihjeid, ka ristviiteid teistele asjakohastele teostele
* Filosoofia - kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises; mõtteks - püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti; kujundab ja süstematiseerib mõtlemise piirsõnavara. * Gnoseoloogia e epistemioloogia tunnetusteooria, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. * Idealism - teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. * Immanentne - Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. * Induktsioon - Üksikult üldisele liikuv tuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav. * Irratsionaalne - Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. * Kategooriline imperatiiv - Kanti eetika ülim moraaliseadus, mis on absoluutne ja eranditeta. "Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttena."
punktis Tempel- Nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis Püloon- Kahe nelinurkse tüvipüramiidi kujulise torniga väravehitis Hieroglüüf- Egiptuse kirjasüsteemis mõistet või silpi tähistav tähemärk Kriska- keeruka kujuga tähemärk Obelisk- Templi ees olev kivisammas Kaljutempel- Kalju sisse raiutud tempel Pinnakunst- valitse üldistamine ja stiliseerimine Polüteism- Paljusid jumalaid tunnistav immanentne usuvorm Dunastia- Uhest kuninglikust perekonnast polvnenud valitseja Tsikuraat- Nürinurksed astmeliselt tõusvad ja ulespoole ahanevad tornid, mille tipus on jumala elukoht ehk tempel. Seal peeti usurongkaike ehs pritsessioone. Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Sfinks Joonis 1. https://bit.ly/3d5PtOI Joonis 2. https://bit.ly/2Ql1CWf Joonis 5. https://bit.ly/33twb15 Info, Joonis 3. Joonis 4. https://e-koolikott.ee/kogumik/18739-5-Egiptuse-kunst
kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses on mitmeid hüppeid argumentatsioonis. Trias-lüürika,dramaatika,eepika.
Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. deism Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. polüteism Uks paljude jumalate olemasolusse. panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. subjektiive Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. 3 Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. objektiivne 3
Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. deism Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. polüteism Uks paljude jumalate olemasolusse. panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. 3 transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. subjektiive Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. objektiivne 3
Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. deism Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. polüteism Uks paljude jumalate olemasolusse. panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. 3 transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. subjektiive Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. objektiivne 3
kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses on mitmeid hüppeid argumentatsioonis ja vihjeid, ka ristviiteid teistele asjakohastele teostele.
(http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/Husserl.htm 25.01.2015) Tähenduse andmise aktis eristab deskriptiivne analüüs kahte aspekti: noema — (kr mõte) noemaatiline akti korrelaat, teadvuse suhtes transtsendentne intentsionaalne seos, esemeline tähendus kui niisugune. Noemaatilised struktuurid annavad esemelisuse, asja, mis eksisteerib ruumis. Asja tuum, esemelisuse mõte. noesis — (kr mõtlemine) teadvuse suhtes immanentne intentsionaalne akt (eseme antuse viis teadvuses). Koos noeetiliste komponentide poolt “elavdatud” meelelise materjaliga (hüleetiline), moodustavad nad “reaalse” analüüsi eseme, milles üleelamine ilmneb kui katkematu variatsioon, fenomenaalse olemise vool. Korrelatsioon N ja N vahel (hädavajalik parallelism akti ja tema sisu vahel) ei ole samane teadvuse suunatusele esemele. Viimane peab olema iseloomustatud mitte ainult noeetilisest (akt), vaid ka
Normatiivne poeetika – toob ära reeglid, millest selle poeetika Kõik žanrid matkivad, erinevad vahendid, mida nad arvates peaksid kirjanikud juhinduma kasutavad (rütm, keel, meloodia) Deskriptiivne poeetika – kirjeldab olemasolevat kirjandust ja Matkimine on inimesele kaasasündinud omadus, ka laps õpib tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused jäljendades Immanentne poeetika Aristotelese kohaselt valmistab matkimine naudingut; kaugelt Aristoteles vaadates kehtib see ka inetu, hirmuäratava, ohtliku matkimise Osaliselt säilinud käsitlus “Luulekunstist” puhul Ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia Komöödia kujutab halvemat inimest
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib
(2000). In: Towards a European Vision of Quality – The way forward. Report version 1.0. European Organization for Quality, Center for Excellence Finland e.a., Helsinki, January 2000. Tõlge eesti keelde: Eesti Kvaliteediühing, 2000. 10. Selgitage, mida tähendavad immanentne ja transtsedentaalne kvaliteet ning kuidas kujuneb inimeste poolt kogetav tegelik kvaliteet. H. Tooman TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Immanentne kvaliteet – mõõdetava väärtusega, käegakatsutav ja reaalne ning maine kogemus. „Siinpoolse“ maailma osa (Eesti Kvaliteediühing 2000: 33).
Tõus tahes on võimalik enese kastmisega. Seda on võimalik saavutada kahel moel: vabatahtliku keeldumise elust või kunstis. Nietspe. jõuab järeldusele, et tõsine kunstiline maitse - on elu maitse võtta kõigis selle vormides - nii kõrge ja madal. Kierkegaard. Tähtsamad küsimusi polnud kui küsimus, kuidas elada, kuidas olla, mida saavutada. Esteetiline etapp põhineb otseselt, sensuaalse eluviisist. Marx arvas, et on võimatu mõista kunsti, kuid seoses oma sisemisest, immanentne õigusaktide arengut. Kunst on sotsiaalse teadvuse vorm. Seega kõik põhjused tuleks otsida sotsiaalse olemasolu inimestega. Freud usus kunsti inimese sisemise maailma rahulolematu. Esiteks kunst võtab rahulolematust seksuaal-ja agressiivseid soove. Kunstnik erineb tavalisest inimesest võimu poolt, mida ei saa täielikult rahuldada. See pärast ta läheneb maailma fantaasia ja unistusega, et seal leida asendaja. Modernism ja postmodernismi kunst ja esteetika.
Teksti kui infoallikas (ajastu, eluolu jm) Tekst kui autoritekst (autobiograafia, omaeluloolisus) Abstraheeritud tegelikkus tekstis (akrooniad, arhetüübid, müütilisus). Narratiivne analüüs: Süžee ja faabula Süžee ja arhisüžee Motiivistik (nt aia harimise motiiv Mats Traadil) Aeg ja ruum (kronotoop) Jutustaja, jutustamisviisid Tegelassuhted ja –tüübid Poeetika analüüs: Immanentne tasandianalüüs (nii sisu kui ka vormitasandil) – analüüsitakse kõike, võib minna liiga kirjuks. Dominantne tasandianalüüs (integreeritud hierarhia, tekstisiseste ja tekstiväliste seoste kokkupuude) – millegi konkreetsema analüüs (vaadeldakse täpsemalt nt sisu, žanrit või arhetüüpi). Alguse ja lõpu seosed (raamjutustus) Simultaansus ja sidusus (kas jutustatakse millestki samaaegselt või vaheldub olevik minevikuga)
ei maksa tühiste asjadega häirida; inimkond ei vääri seda Maagiline mõtlemine maagilise maailmapildi puhul kasutatakse maagiat; maagia on tehnika, mille abil inimene ületab igapäevaelu takistused; selle abil mõjutatakse inimese vaimumaailma tsükliline mõtlemine tsüklilise maailmapildi puhl ei ole vahet tuleviku, oleviku ega mineviku vahel; maailm kordub; on sealpoolsus ehk transedentne maailm ja siinpoolsus ehk immanentne maailm müütiline mõtlemine müütilise maailmapildi jaoks on vaja usku; müütilises maailmapildis on tähtsal kohal müüdid ehk tekkelood; müüdid seletavad, miks asjad on nii, nagu nad on kastikord seisuslik kord Indias; on neli kasti ning väljaspool kaste asuvad inimesed; brahmanid on esimene seisus, preestrid; nemad on jumala suust; teised on ksatriad ehk sõdurid; nad on loodud käsivartest; kolmas on vaisjad,
Tõus tahes on võimalik enese kastmisega. Seda on võimalik saavutada kahel moel: vabatahtliku keeldumise elust või kunstis. Nietspe. jõuab järeldusele, et tõsine kunstiline maitse - on elu maitse võtta kõigis selle vormides - nii kõrge ja madal. Kierkegaard. Tähtsamad küsimusi polnud kui küsimus, kuidas elada, kuidas olla, mida saavutada. Esteetiline etapp põhineb otseselt, sensuaalse eluviisist. Marx arvas, et on võimatu mõista kunsti, kuid seoses oma sisemisest, immanentne õigusaktide arengut. Kunst on sotsiaalse teadvuse vorm. Seega kõik põhjused tuleks otsida sotsiaalse olemasolu inimestega. Freud usus kunsti inimese sisemise maailma rahulolematu. Esiteks kunst võtab rahulolematust seksuaal-ja agressiivseid soove. Kunstnik erineb tavalisest inimesest võimu poolt, mida ei saa täielikult rahuldada. See pärast ta läheneb maailma fantaasia ja unistusega, et seal leida asendaja. Modernism ja postmodernismi kunst ja esteetika.
Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks, draamakirjanduseks. Esseistika, Teaduskirjandus, Aimekirjandus, Õppekirjandus, Ajakirjandus, õigusalane kirjandus. 17.Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. Poeetika on õpetus luulekunstist (selle vormidest, seaduspärasusest, olemusest ja mõjust). On normatiivne ehk reegleid ette kirjutav poeetika ning deskriptiivne poeetika, mis kirjeldab olemasolevat ning tuletab sellest seaduspärasusi. On veel immanentne (sisemuses olev/sisule keskenduv) poeetika. 18.Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? Normatiivne poeetika. Käsitleb süstemaatiliselt poeesia probleeme. Käsitleb kolme teemat: luuleteoreetilised mõisted poeisis ja mimesis, tragöödia, eepos. Vahele pikitud märkused komöödiast. 19.Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? Tragöödia on kõige kõrgem zanr, eepos. 20.Kuidas ja miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis
Tooge näiteid. - Poeetika - õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma.( Horatius (65-8 e.Kr.) Läkitus Pisodele, mida hilisemad põlved on kutsunud Ars poetica'ks) - Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused.() - Immanentne poeetika - kirjeldab, mida kirjanik nt romaaniks peab (nt romaani Sissekirjutatud. (). 11. Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? - Ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset
Arvati, et tegelastel on mitmed prototööbid ning sellist teost ei tahetud väärtustada. LOE VILDE ENDA KOMMENTAAR TEOSE ILMUMISELE!!!!! "Tabamata ime" Eduard Vilde Autorilt "Tabamata ime", oma dramaatilise esikteose, kirjutasin Kopenhaagenis 1912. a. esimesel poolel, raamatuks valmis ta sama aasta novembris Tallinnas "Maa" kirjastusel. Näidendi idee pookis mulle ajavaim pähe, asjaomane miljööline ainestik oli ideele immanentne. See on lugu, traagiline lugu kunstidesperaadost, milline tüüp meil uue sajandi algusest peale arvukamalt hakkas esinema. Piirdus kunstidele andujate kuulsuseiha enne seda vaid tunnustusega kodumaal, isegi kodulinnas, siis hakati nüüd kirglikult kippuma "Euroopasse"; alles sealne loorber tundus küllalt kohasena geeniustele, kelle surematuse avastajad nad olid peamiselt ise. Ükski kahtlus, ükski hoiatus ega õpetus ei leia teed säher-
filosoofiliselt huvitavat olemust. Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline analüüs, väidete kontrollimine näidete abil, väidetest tulenevate loogiliste järelduste kindlakstegemine. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. Esteetikateooria liigid: *Immanentne kunstiesteetika arutletakse kunstiloomes genereeritud probleemide üle. Põhineb suurel määral mitmesugustel filosoofilistel arvamustel, mis on harva formuleeritud., *Akadeemiliselt teoretiseeriv esteetika lähtepunktiks on sageli selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad. *3tüüpi esteetikat:emotsionaalne, emotsionaal teoreetiline, analüütiline *Volt Marek prooviti lahendada kunsti ja esteetika probleeme. Eesti keelde tõlkijaid oli
filosoofiliselt huvitavat olemust. Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline analüüs, väidete kontrollimine näidete abil, väidetest tulenevate loogiliste järelduste kindlakstegemine. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. Esteetikateooria liigid: *Immanentne kunstiesteetika – arutletakse kunstiloomes genereeritud probleemide üle. Põhineb suurel määral mitmesugustel filosoofilistel arvamustel, mis on harva formuleeritud., *Akadeemiliselt teoretiseeriv esteetika – lähtepunktiks on sageli selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad. *3 tüüpi esteetikat: emotsionaalne, emotsionaal teoreetiline, analüütiline *Volt Marek – prooviti lahendada kunsti ja esteetika probleeme
nimetada ka modelleerivaks tegevuseks -- looja peegeldab, mitte ei kopeeri maailma. Seda tegevust iseloomustavad kaks operatsiooni : a) jagamine/jaotamine ning b) montaazh. Samal aastal ilmub teinegi tähelepanuväärne artikkel "Kaks kriitikat". Barthes vastandab kahte : ülikoolide, positivistlik, deterministlik kriitika. Põhitegevuseks on siin allikate/põhjuste otsimine väljaspool teksti. Vale lähenemine. interpretatsioon, immanentne, "ideoloogiline" (marksistlik, feministlik, eksistents., fenomenoloogiline jmt). Selline lähenemine tunneb naudingut teksti küllasusest. 1966 "Kriitika ja tõde". Barthes'i arvates pole "tõde" mitte välistes tingimustes, mis viisid teksti loomisele, vaid "tõde" tuleb otsida tekstist endast, tema tähendusest. Kirjandusteost võib vaadelda kui funktsioneerivat mehhanismi ja sel juhul uurib teda kirjandusteadus, kirjandusvormi
* Müütiline maailmapilt iseloomustab samuti loodususundeid. -) Müüt tekkelugu; püüab seletada, et miks asjad on nii nagu nad on. Filosoofiast erineb see instrumentide poolest, mida kasutatakse tõestamiseks. (ühe puhul usutakse, et see on tõde, teine kasutab mõistust) * Neid iseloomustab ka tsükliline maailmapilt ehk nende arvates kõik kordub ja pole vahet mineviku, tuleviku, oleviku vahel see kõik moodustab ühe terviku. -) Sealpoolsus transendentne ja siinpoolsus immanentne. * Maagiline maailmapilt -) Maagia tehnika, mille abil inimene ületab igapäeva elu takistusi. (kui ma valdan õiget tehnikat, kasutan õigeid sõnu jms siis ma saan kõigega hakkama) Maagia tahab mõjutada vaimumaailma. * Ürgilmutuse teooria loomismüüdid on väga sarnased kõikjal ja võib järeldada, et kõik sai alguse ühest kohast detailid on erinevad, kuid sisu on üks. Maailma on loonud üks jumal, tema on loonud ka inimese
on püüdnud seda näha kui polüteistlikku monismi, milles paljude jumalate varjus peitub ühtne alge. Kuigi tänapäeval on Läänes levinud ettekujutused saavutanud üha laiemat kandepinda Indias endas, on raske viia neid vastavusse selle usundilise maailmaga, milles elavad ja hingavad India külad. Monism – filosoofiline seisukoht, mille kohaselt on kõigel üks universaalne alge. Polüteistlik - ( < kreeka keeles poly palju + theos jumal) on paljusid jumalaid tunnistav immanentne usundivorm (religioonivorm) Indias on rahvaloenduse käigus registreeritud kuskil 1600 keelt. Usku kui sellist seal pole. Seal on Harma – pigem reeglite kogum. Hinduism on pika elueaga religioon. 33. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid. Tähtsamad Veedades toodud jumalad on: 1. Indra (ikese- ja taevajumal) 2. Agni (tulejumal) 3. Surya (seotud Päikese ja pühapäevaga) 4
näidata. On toimunud nähtumustelt intellgibiili maailma minemine ehk mõistuse mõistel pole vastet kogemuses. Selline kogemuse lõpule viimine on transtendentne. Mõistusmõisted ehk ideed(viide Platonile). Kandi jaoks on ideed pelgalt mõistuse mõisted, peas olevad kujutlused ja paratamatud, mida ei saa kujundada. Näivus tekib paratamatult, paratamatu viis mõtelda, kui eksime, siis satume näivusesse. Immanentne rakendus on transtsendentaalne vastand. Võime toodab paratamatult ideid ja kui ideid kasutatakse, siis jõutakse teatud kujutlusteni. Ei juhtu näivust, kui me teame, et need on kujutlused; tekib näivus, kui hakkame neid rakendame asjadele iseendas. Ühel on objekt – põhjus – ja teisel pole objekte – esmapõhjus. Prg. 43. oleks vaja ideedesüsteemi ehk need peavad olema tuletatud ühest allikast. Ideed korrastatud nii, et tulenevad ühtsest allikast
mõiste aktuaalse lõpmatuse paradokside vältimiseks.) Metafüüsiline lõpmatus täielikkus, täiuslikkus, kooskõlalisus, absoluutne, ühesus, komplektsus, jne. (Vajalik nt Jumalast rääkimiseks.) (L5) KESKAJA FILOSOOFIA MÕISTEID Absoluut on vaimne olend, isik Jumal absoluut igas mõttes, kellel on olemas kõik positiivsed omadused ülimal määral. Atribuut paratamatu omadus. Jumala atribuute: ta on kõikvõimas, kõiketeadev ja absoluutselt hea (veel ka kõikjalviibiv ehk immanentne ja absoluutselt vaba) Kõikvõimas kellele miski ei ole võimatu. Sellega seoses tekkis keskajal probleem: Kas Jumala kõikvõimsus ei ole mitte vastuoluline? Võimalik vastus: Jumala kõikvõimsus on piiratud loogikaga (Leibniz). Müstiku vastus: see ei ole Jumala probleem vaid meie piiratud mõistuse probleem. Kõiketeadev teab kõike mida on põhimõtteliselt üldse võimalik teada. Absoluutselt hea suurendab headust ja vähendab kurjust ülimal määral.
*midagi korrast ära, kui inimest võetakse sõnaõigus *ei salli kunsti, mis esitab ennast väljapoole inimsuhteid *kunstiteoses eneses on sotsiaalsed suhted, mida kohe inimene endale ei teadvusta kunstoteose autonoomia on vaid illusioon *autentsuse mõiste t õeline, vastandub illusoorsele *teda huvitab kusntiteoses autentsus, sest vastandub kunstitööstusele *adorno ei sallinud ideed uudusest, see ei ole mingi lahednus, otsib pigem korduvust, STIMMIGEITsidusust *Scönberg, immanentne sidusus *eristas kahte monmenti sidusus v õib olla tõde, aga võib olla ka petlik ja illusoorne *ideoloogiline sidusus *Freud "me ei tea enda kohta k õike", alateadvus *ideoloogia ilmub alateadvuse kaudu *sidusus peab olema kriitiline *prbleem Adorno jaoks iga kunstiteos on sostiaalsete suhete kooslus ning kunstnikul on raske välja astuda nende suhete gammast ning olla VABA ja KRIITILINE kui sa tahad olla kunstnika olla radikaalne, siis sa kaotad oma publiku n ägi ette, et 20
Vanimad riigid on pärit Mesopotaamia alalt . Nt Sumerid, Akad. Neljandal aasta tuhandel enne Kristlust tekkisid esimesed riigi moodustused linnriigid. Vaated riigile on osa poliitilisest filosoofiast. 4) Looduslikud klimaatilised tingimused. Kliima mõju inimeste mõtlemisele, vaadetele kuum kliima. Inimene ei ole kuumas kliimas eriti aktiivne, pigem passiivne ja sellest tulenevalt inimene omab psühholoogiliselt tüübilt introvert (sissepoole põõratud). Lääne omad on ekstroverdid. Immanentne õpetus idamaas, läänes on transsendentne. 5) Idamaad on riisikasvatus piirkonnad kõige tihedemalt asustatud (Hiina, India). Inimesed peavad olema väga tasakaalukad, sallivad, tolerantsed, tuleb hoiduda vägivallast. Tuleb aidata üksteist 6) Aja käsitlus on erinev. Läänes on lineaarne aeg ühe suunaline millel on algus ja lõpp. Aeg maailma loomisega e. genesis. (Jumal lõi maailma 6 päevaga). Aeg lõppeb maailma lõpuga e. apocalypsis.
abstraktsioonitasandil. Lisaks kehtivale õigusele on selle ülesandeks ka konkreetsete lahendite üldistamine. Tänapäeval on õigusdogmaatika nii kehtivad seadused, kui ka seadusest kõrgemalseisvad väärtused (Radbruch). Väärtusmastaapide formuleerimine ja põhistamine, Okko Behrends (isikute veendumused, seadusandja eesmärgid, seaduse formuleeringute kritiseerimine). Samas jääb õigusdogmaatika alati talle eeldusena antud kehtiva süsteemi raamidesse see on süsteemi suhtes immanentne. Õigusfilosoofia on aga süsteemi suhtes transtsendentne (metatasand). Süsteemi vaadeldakse väljastpoolt. Õigusfilosoofia ülesanne kontrolliinstants positiivse õiguse kehtimisaluste suhtes. Erinevus õigusdogmaatikast tuleneb ka metoodilisest põhihoiakust (dogma puhta mõistuse toimimine ilma kriitikata, igasugune dogmaatika vajab uskumist, ei seata kahtluse alla teadusharu aluseid/eeldusi), õigusfilosoofias on kohustus kontrollida kõiki oma eeldusi ja
Need on normi kohal kõrguvad tähelepanekud õiguse kohta. Norm peab olema abstraktne ehk üldistatud. Kuid õiguse printsiip on veel abtsraktsem kategooria normist, see on veel üks samm edasi. Küsimuse peab jurist lahendama ka siis, kui objektiivne õigus ise ei anna vastust. Siis kasutad printsiipe. Väärtusõiguse tekkimine = objektiivne õigus + printsiibid. 5) Väärtused on kehtiva õiguse immanentseks osaks Dreier leiab, et kehtiva õiguse immanentne osa on õiguseetilised printsiibid. Valitseva eetilise seisukohaga vastuolus olev norm ei saa kehtiv olla. See saab olla küll objektiivne õigus, kuid ei midagi enamat. Minimaalne eetiline õigustus peab alati juriidilise õigustuse juurde kuuluma (seega on JOKK üksi paha). Selle rõhutamine, et väärtused peavad olema kehtiva õiguse immamentne osa. Kehtiv õigus on normid+see mis on hea ja õiglane (mitte ainult normide maailm, mitte ainult õiguspositsivistlik arusaam).
*midagi korrast ära, kui inimest võetakse sõnaõigus *ei salli kunsti, mis esitab ennast väljapoole inimsuhteid *kunstiteoses eneses on sotsiaalsed suhted, mida kohe inimene endale ei teadvusta kunstoteose autonoomia on vaid illusioon *autentsuse mõiste tõeline, vastandub illusoorsele *teda huvitab kusntiteoses autentsus, sest vastandub kunstitööstusele *adorno ei sallinud ideed uudusest, see ei ole mingi lahednus, otsib pigem korduvust, STIMMIGEIT- sidusust *Scönberg, immanentne sidusus *eristas kahte monmenti sidusus võib olla tõde, aga võib olla ka petlik ja illusoorne *ideoloogiline sidusus *Freud "me ei tea enda kohta kõike", alateadvus *ideoloogia ilmub alateadvuse kaudu *sidusus peab olema kriitiline *prbleem Adorno jaoks iga kunstiteos on sostiaalsete suhete kooslus ning kunstnikul on raske välja astuda nende suhete gammast ning olla VABA ja KRIITILINE kui sa tahad olla kunstnika olla radikaalne, siis sa kaotad oma publiku nägi ette, et 20
kehtivuse mõttes. See tähendab seda, et nad ei kujuta väärtust mitte üksikule, vaid nad peavad oma olemusest lähtuvalt tooma rahuldust kõigile. Siit tuleneb moraalinormistik, mida objektiivne Õ peab arvestama ja millele Õ peab olema ka suunatud. Väärtused peavad olema aegumatud, mis manifesteeruvad Õnormides (nt PS põhiÕte kataloog). ja nii konstrueerib läbi Õe ka õiglusnormide kogum. Kehtiva Õe immanentne osa on Õeetilised printsiibid. Valitseva eetilise seisukohaga vastuolus olev norm ei saa kehtiv olla. III. 1.2 Normi sisu ja reaalne str. Väärtusjurisprudentsi jaoks ei ole norm kunagi valmis ja rakendatav. Ses sisalduv norm vajab selgitamist ja tõlgendamist. Normi tõlgendamise protsess peab olema korrastatud, mitte suvaline. objektiivses Ões sisalduv norm on vaid pide lahendusnormi leidmiseks. Väärtusjurisprudentsi puhul on mõtlemises olulised asjade loomus ja tüüpilisus.
14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib referentsi (osutus) ja koordinatsiooni plaan. Tunnetusfunktsioon. FILOSOOFIA. Prevaleerib sisemine (immanentne) plaan. Kontseptid ja kontseptuaalsed persoonid (viimased ei seostu vastupidiselt teadusele konkreetsete isikutega). Teaduse ja filosoofia suurim erinevus ongi just referentsiaalsuses. MIS ON SEMIOOTIKA? Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist -- st viisist, kuidas mistahes märk kannab tõlgendaja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides
praktiline põhjendamine; v) empiirilised argumendid; vi) spetsiaalselt piiritletud argumenteerimisvormid. Just välise põhjendamise vormid lubavad järeldada, et juriidiline diskurss erineb üldisest praktilisest diskursist, sest juriidiline diskurss seondub alati objektiivse õigusega ja lisaks sellele õigusteaduse seisukohtadega. 2.1. Juriidilise argumentatsiooni teooria piirid Juriidiline argumenteerimine on kõigi õiguskultuuride immanentne osa ja juriidilised otsustused sünnivad valdavalt läbi juriidilise argumentatsiooni (nii mandri-Euroopas, common law’s, islamis, sotsialistlikus õiguses). Kuid õiguskultuurist lähtuvalt on JAT-i jaoks välja kujunenud teatud kindlas piirid (küsimus sellest, mis kuulub millises süsteemis juriidiliste argumentide hulka). Seetõttu ei tule argumentatsiooni piire ega teoria põhiküsimusi vaadelda universaalsetena.
kohaliku elu küsimusi, siis ei saaks ta otsustada ja korraldada kõiki selliseid küsimusi. See tuleneb ka asjaolust, et kõiki kohaliku elu küsimusi on võimatu ette näha. § 16. Kohaliku omavalitsuse õigusaktid. Haldusleping KOV õigusloome KOV määrusandlik pädevus Määrused on KOV õigusloome klassikaline vahend ja samaaegselt oluline õigusallikas. KOV annab nii statuute kui ka määrusi riiklike ülesannete täitmiseks. Statuudiõigus on KOV-le immanentne. KOV õigus määruste andmiseks oma pädevusse kuuluvate 1 ülesannete puhul on sisuline eeldus kohalike ülesannete täitmise õiguslikuks konkretiseerimiseks. Vastavalt KOKS § 7 lg 1 on volikogul ja valitsusel õigus anda üldaktidena määrusi. Riiklike ülesannete puhul on määruse andmiseks vajalik erivolitus seadusest
annaabi.ee 
