värvikaid võrseid ja lükkab edasi nende vananemist. Lõikamise aeg sõltub nende õitsemise ajast, kas põõsas õitseb kevadel või suvel. Varakevadel lõigatakse neid põõsaid, mis õitsevad suvel või sügisel. Nende õied tekivad pärast lõikust kasvanud sama aasta võrsetele. Kevadine lõikamine soodustab neil noorte, rikkalikult õitsevate võrsete kasvu. Selliste põõsaste alla kuulub ka kontpuu. Kui põõsas on muutunud koledaks - oksad on jämedad puitunud ja põõsas on liiga suureks kasvanud, tuleb ette võtta selle noorendamine. Peaaegu kõigile põõsastele sobib nn osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10cm kõrguselt maapinnast, mis sobib just kontpuule, sest ta kasvatab piisavalt uusi võrseid
15 Istutamine Eelistab lubjarikast pinnast. Talub mõningast varju. Istutatakse iga 30...40 cm tagant (Calmia Istikuäri OÜ). Talub hästi puude juurekonkurentsi ja varju, seetõttu saab kasvatada teda ka suurte puude all ja läheduses (Aiasõber). Kasvab ka kehval mullal. Talub hästi ümberistutamist (Calmia Istikuäri OÜ). Hooldus Hariliku lumimarja lõigatakse suvel, kohe peale õitsemist. Sügiseks arenevad tugevad oksad uute õitepungadega. Harvendatakse varakevadel 2-3 aasta tagant või ainult liiga tihedaks muutunud põõsaid. Õitsevad rikkalikult aastaid ka ilma lõikamata (Kärner ja KO). Põõsas talub hästi pügamist, kuid vabalt kasvav korralikult harvendatud üksikpõõsas õitseb ja viljub paremini kui pügatud hekk. Harvendamisel lõigake välja kõik 45 aasta vanused oksad (Sander, 2010). Kuna lumimari annab palju juurevõsusid, tuleb need regulaarselt välja lõigata, et
Peale tugevat tagasilõikamist on soovitatav väetada. Täiskasvanud põõsas tavatingimustes kastmist ei vaja. Läikiv hõbepuu on tundlik seenvähi suhtes. Haigestunud võrsed surevad välja, surnud koorele tekivad oranžikasroosad umbes millimeetrise läbimõõduga pustulid. Varasematel aegadel esines haigust põhiliselt surnud okstel, kuid tänapäeval on muutunud haigus agressiivsemaks. Haigusest vabanemiseks eemaldada haigestunud ja kuivanud oksad (Aianduse Entsüklopeedia 2010). 3. Magnolia - perekond Magnoolia Magnoolia ladina k. Magnolia on heitlehine valgete lõhnavate õitega, kuni 3m kõrguseks kasvav kaunis põõsas ning on üks talvekindlamaid puittaimi Eesti kliimatingimustes (Hortes). Magnoolia õis on ehituselt lihtsam kui hilisematel õistaimedel. Kui näiteks roosõieliste sugukonda kuuluval õunapuul on õiel kroon- ja tupplehed selgelt eristunud, siis magnooliate õiekattelehed ei erine.
Peale tugevat tagasilõikamist on soovitatav väetada. Täiskasvanud põõsas tavatingimustes kastmist ei vaja. Läikiv hõbepuu on tundlik seenvähi suhtes. Haigestunud võrsed surevad välja, surnud koorele tekivad oranžikasroosad umbes millimeetrise läbimõõduga pustulid. Varasematel aegadel esines haigust põhiliselt surnud okstel, kuid tänapäeval on muutunud haigus agressiivsemaks. Haigusest vabanemiseks eemaldada haigestunud ja kuivanud oksad. KUSLAPUU (Lonicera) Iseloomustus Kuslapuu on Lonicera uniohakalaadsete seltsi kuslapuuliste sugukonda kuuluv põõsas. Kuslapuu perekonnas on meil kaks looduslikku liiki: harilik ja sinine kuslapuu. Harilikku kuslapuud võib leida kõikjalt Eestist salumetsadest, metsaja niiduservadelt. Sinine kuslapuu kasvab Lääne- ja Kesk-Eestis ning puudub meie saartelt. Ilupõõsastest on meil tuntuim lõhnav kuslapuu Lonícera caprifólium. Mis on kaunite suurte (kuni 4.5 cm pikad), õhtuti
Kuna puul on suvel vaja vilju küpsetada ning järgmise aasta pungi tekitada, siis ei hakka ta pärast lõikamist paaniliselt uusi kasve kasvatama. Lõikus hoiab puu noorena. (Aialeht) Kirsipuule on iseloomulik, et võra on tihedam kui õunapuul. Neid lõigatakse võrreldes õunapuuga vähem ja valikuliselt. Vanad kirsipuud saab hõlpsalt korda, kui kuivanud oksad välja lõigata. Järgmistel aastatel lõigatakse võra selliselt, et oksad, ka peened, üksteise vastu ei puutuks. Kõikidel puudel on vaja jälgida okste harunemist. Oksad, mis on väga lähestikku ja paari aasta pärast jämenedes kokku kasvavad, lõigatakse kohe välja. Vanade luuviljaliste noorenemisvõime ei ole kuigi suur, seetõttu tuleb vältida korraga tugevat lõikust. (Aialeht) Kasvukoht peab olema avatud, päikeseline ja tuulevarjuline. Külma seina ääres kasvavad viljad on kehva kvaliteedi ja maitsega. Oluline on hea, sügav ja hea
12-15 kraadist külma. Seepärast on lume olemasolu juurte piirkonnas vägaoluline. Juba 5cm paksune kohev lumekiht kaitseb mõnel määral lühiajalise pakase eest, 20cm lumekiht päästab juba pikemaajalise külma eest. Eriti tundlikud on madalakasvulised vegetatiivalusel õunapuud, sest nende juurestik on väga pinnalähedane. Suurt kahju võivad tekitada ka hiliskevadised külmad, kui maikuus täies lehes olevatele puudele sajab peale paks lumekord ja sellega oksad murrab ning kui maapinnal on kuni 7 kraadi külma. Samuti on puudele ohtlik varajane jahenemine. Kui vegetatsiooniperioodil on vähe soojust, siis ei kasva viljad normaalselt, ei värvu korralikult ega saavuta head maitset. Suured sajud ujutavad üle madalates kohtades asuvaid aedu või nende osi, põhjustades juurte lämbumist. Kõige tundlikumad on taimed kasvu ajal ning võivad jääda pärast sadusid kiratsema. Haiguse ja kahjurite tõrjesüsteemid: 1
· maasordid Taime vegetatiiv organid Võrse Areneb pungast on suvine juurdekasv koos lehtedega...(mai oktoober) puitunud võrset nim oksaks Puitumise astmed Rohtne võrse võrse murdub kergelt Poolpuitunud võrse võrsa on h2sti painduv ja ei murdu Puitunud võrse murdub kergelt ja annab kiulise murdepinna Leht Sordi m22ramiseks vaadeltakse võrse keskmisi lehti T2htsad tunnused on lehelaba, lehetipp, lehealus, leheserv. Liitlehtede korral lehekeste arv Pungad Kasvupungad millest arenevad ainult v6rsed Puht6iepungad millest arenevad ainult 6ied (esinevad luuviljalisetel) Segapungad millest arenevad 6itega v6rsed (esinevad 6unviljalistel) Oksad Erinevad oksad Kasvu oksad sirged, pikad 1a oksad Viljaoksad lühiealised, 6ipungi ei pea olema, aga enamasti ikka on Neosoksad on lühike oks mis esineb luuviljalistel, neil on v2iksed s6lmevahed ja palju viljapungi Generatiivorganid: Õis, vili ja seeme Õis :
'Pendulum' - võra rippoksaline. [1] 1.1 Liigi tagasilõikamise nõuded Ilupõõsaste oskuslik lõikamine suurendab nende õitsemist, lehestiku lopsakust, annab noori ja värvikaid võrseid ja lükkab edasi nende vananemist. Ilupõõsaste lõikamise aeg sõltub nende õitsemise ajast, kas põõsas õitseb kevadel või suvel. Suvel ,kohe peale õitsemist, lõigatakse põõsaid, millel õied puhkevad eelmise aasta võrsetel. Sügiseks arenevad neil tugevad oksad uute õiepungadega. [2] Lõikamisel lõigatakse välja õitsenud oksad ja/või harvendatakse, aga ei kärbita. Kui lõikamisega 3 viivitatakse, siis ei jõua uued tekkinud võrsed enne talve puituda ja need külmuvad. [3] Õige nõrgalt võib lõigata kuldvihma ka talvel. [4] 1.2 Hooldus isekülvil või levimisel Kuldvihma võib paljundada seemnete, võrsikute ja rohtsete võsudega, puhma jagamise teel ja pookimisega
(http://static2.nagi.ee/i/p/461/35/11533817938e3e_l.jpg 14.04.2011) Lõikamine Terve kevade, suve ja sügise võib lõigata põõsa võrast välja kuivanud ja poolkuivanud oksi, naaberpõõsasteni ulatuvaid oksi kärpida ning eemaldada võrale mitte iseloomulikke oksi. Siiski 2 pole varajast veigelat otstarbekas lõigata kevadel, kuna ta kuulub põõsaste alla, mis õitsevad kevadel (Uusen 2010). Pigem lõigata kahjustunud või külmunud oksad välja kohe pärast õitsemist (Seemnemaailm). Elujõulisi oksi tuleks kärpida, väetid ja vanad oksad tuleb tervikuna välja lõigata. Hooldamata, vanu põõsaid tuleb tugevasti harvendada ja tagasi lõigata (Calmia istikuäri). Varajane veigela vajab iga 3-4 aasta järel 1/3 võrra noorendamist (Vaasa 2003). Istutusjärgne hooldus Kõik veigelad taluvad ümberistutust hästi. Sobivam on teha seda kevadel enne pungade puhkemist
Kui puult • hoida võras optimaalseid valgustingimusi, on eemaldatud korraga liiga palju ja liiga suuri eemaldades eelkõige ohtlikke ja sobimatuid (nt oksi, püüab puu taastada sünteesivat lehepinda. kuivi, haigeid, vale nurga all kasvavaid, nõrgalt Selleks hakkab kambium moodustama lisapun- kinnitunuid jms) oksi; gi. Ka uinuvad pungad ärkavad ning puul hak- • kasutada õigeid töövõtteid, et vähendada seen- kavad vohama vesivõsud. haigustesse nakatumise riski; 5 kasvuaastatel; puuliigist olenevalt tekib säsi üm- ber esimene aastarõnga paksune kiht lülipuitu
lõigata. Soomes on saadud häid tulemusi sellega, kui oksi on lõigatud masinaga igal sügisel ja käsitsi iga kolme aasta tagant. Lõigatakse sügisest kuni pungade puhkemiseni kevadel. Haigustekitajate ja kahjurite hävitamise seisukohalt on õigem põõsaid lõigata sügisel. Võib teha ka kahes osas, põhilõikus sügisel ning korrigeeriva lõikuse kevadel. Kohe pärast põõsaste istutamist lõigatakse ära kahjustada saanud oksad, põhoksi kärbitakse kuni 1/4 võrra nende pikkusest. Kui põõsad on tugevasti kannatada saanud, siis kärbitakse oksi kuni 1/3 võrra. Üheaastaste istikute tagasilõikuse võib jätta ka talvisele ajale, kasutades sealjuures taandusniidukit. (B275 Same OÜ) Musta sõstra põõsad hakkavad arvestatavat saaki kandma kolmandal kasvuaastal. Kui põõsal on 8-12 hästi arenenud põhioksa, siis on sõstra kujundamine lõppenud. Saagikande periood
Istutatud puud toestatakse, et tuul neid ümber ei lükkaks. Tugi pannakse tuulepoolsele küljele tugevalt maa sisse ja seotakse pehme ja laia sidemega tüve külge. Tugi peaks olema puul 2-3 a, igal aastal tuleb sidemeid uuendada. Peale istutust on soovitav puude ja põõsaste tagasi lõikus. Kui harusid on 2-3, tuleb taim tagasi lõigata 20cm-ni. Sügisel istutatud põõsad lõigatakse tagasi kevadel. Puul lõigatakse ära: · Murdunud oksad terve kohani · Haigustunnustega oksad · Vale nurga all kasvav oks · Teist oksa segav oks, ristuv oks · Võistlev latv · Lühendada oksi võra tasakaaluks Marjapõõsaste lõikamine Mustsõstrad · Võib lõigata varakevadel kui ka suvelõpus · Üle 4-6 a oksi ei ole mõtted põõsal hoida . Kuna parim saak on 2-4a okstel. · Põõsale jäetakse 12-16 maapinnast väljakasvavat oksa · Kui lõigata iga aasta siis piisab 2-4 vanema oksa eemaldamisest Punane ja valgesõstar
konkreetsel aastal, taime õitsemise ajast, võrse puitumise astmest, kasvu intensiivsusest. Seetõttu tuleb paljundatavate taimede emataimi pidevalt jälgida, et ei hilinetaks pistikute lõikamisega. Kuna oksad sisaldavad vähe varuaineid, tuleb neile tingimata mõni leht jätta, et fotosüntees toimiks. Haljaspistikutega paljundatakse peamiselt põõsaste sorte ning vähemal määral puid. Ülaloleval joonisel on näha erinevaid haljaspistiku tüüpe. 3.1.1. Haljaspistikute istutamine. 3 Lõigatud pistikud istutatakse kastidesse või krunti, vahedega 2x4 … 4x6 cm. Kergemini
kontpuu). seemikud kasvavad algul väga aeglaselt (pärn, kikkapuu). seemned on madala idanevusega (hortensia, deutsia, enelad). Vegetatiivse paljundamise viisidest kasutatakse kõige sagedamini pistokstega ja haljaspistikutega paljundamist ja pookimist. 27.04.2016 Marje Kask 44 Paljundamine võrsikutega · Võrsikud on emataime küljes juurduma pandud võrsed või oksad. · Nendega saab paljundada lisajuuri moodustavaid taimi. · Muld peab olema viljakas, vaja on väetada. · Emataimed istutatakse vahedega 2,5-3 x 2 m, väiksemakasvulisi põõsaid tihedamalt. · Järgmisel aastal lõigatakse põõsad tüükale. · Kui noori võrseid moodustub peale lõikamist 8 10, võib järgmisel kevadel pooli neist mullata. Kui võrseid moodustus vähe, tuleb neid veelkord tagasi lõigata. · Kui emataimi kasutatakse järjest mitu aastat, tuleb lasta
keskmiselt 21 päeva kasvuhoones temperatuuril 21 ºC öösel (8 tundi) ja 23 ºC päeval (16tundi). Turvas hoitakse parasniiske, et vältida tõusmete hukkumist liigniiskuse või kuivuse tõttu. Taimede kasvatamine Seemikuid pikeeritakse 2 cm pikkuselt istikukasti, -potti või kilerulli. Pikemate seemikute ümberistutamisel on oht kahjustada juuresüsteemi, alla 2 cm seemikute korral on neid aga raske käsitseda. Seemiktaime ladva ja juure kärpimine 1/3 võrra soodustab okste ja juurestiku harunemist (Aedmustikas koduleht http://aedmustikas.weebly.com/liigid-ja-sordid.html (22.05.2013)). Vegetatiivne paljundamine Vegetatiivseks paljundamiseks on samuti mitmeid võimalusi. Näiteks paljundamine pistokstega, lookvõrsikutega haljaspistikutega, või nn mikropaljundusega. Tihti paljundavad mustikataimed ennast ise, kuid on kaks võimalikku paljundusviisi, et ka ise aidata kaasa
pakituna 1-5 °C juures. Oluline on teha pistoksad enne pungade puhkemist, sest hilisemad juurduvad halvasti. Pistoksi lõigatakse teravate aiakääride või noaga, kusjuures alumine lõige tehakse veidi kaldu punga alt ja ülemine lõige risti oksast ja mustikaliigist, kuid sellel peab olema vähemalt 3-4 punga. Liiga lühikesed pistoksad on väikese toitainete varuga ning vähem vastupidavad temperatuuri, niiskuse ja valgustingimuste kõikumisel. Oksad pistetakse kasvusubstraati nii sügavale, et ainult üks pung jääb substraadi pinnale. Eesti oludes pannakse kultuurmustikad pistokstest juurduma küttega kasvuhoonetesse kasti, kilerulli või kasvuhoones paiknevatesse lavadesse. Paremini juurduvad pistikud suure õhuniiskuse (üle 95%) ning 20-25 °C mulla- ja õhutemperatuuri juures. Kasvusubstraadi optimaalse temperatuuri tagamiseks paigaldatakse lavade alla küttekaabel, mis soojendab ka altpoolt
putukkahjureid. Kahjuritõrjeks on eriti sobivad preparaadid "Decis" , "Fastac", "Marvik", "Pegasus"jt. Seenhaiguste ennetamiseks ja haiguse leviku pidurdamiseks võiks kasutada vahendeid "Score", "Topas", "Previcur"jt. Lõikamine Roose lõigatakse peamiselt sügisel oktoobris enne suuremate öökülmade saabumist, kevadel aprillis - peale suuremate öökülmade möödumist, enne lehtede tärkamist. Lõikamisel tuleb eemaldada alati surnud, haiged ja nõrgad oksad soodustamaks noorte, tugevate ja tervete võrsete arengut. Metsikud võrsed eemaldatakse juurekohale võimalikult lähedalt. Sügisene lõikamine Tavaliselt tehakse kerge lõikuse, et taimi oleks talveks mugavam katta kuid ette võib võtta ka põhjalikuma lõikamise. Peenrarooside võrsed lõigatakse tagasi umbes poole pikkuse ulatuses puitunud osani. Nõrgad oksad lõigatakse veelgi lühemaks. Oksi tuleks ka harvendada jättes alles 4-7 võrset
juurekaelale, juurekaelast vedi kõrgemale ning rippoksaliste ja keravormide puhul tüvele, maapinnast 1 - 2 m. kõrgusele. Ükskõik millist pookimistehnikat kasutatakse tuleb arvestada järgmisi nõudeid: alus peab poogendiga biokeemiliselt sobima, poogendi kambium peab olema tihedas kontaktis aluse kambiumiga, pookoksi tuleb varuda sobival aastaajal. Poogendi pungad peavad olema pookimise ajal puhkeolekus ning pung peab olema hästi arenenud. Kohe peale pookimist tuleb haavad hermeetiliselt sulgeda et vältida liikset aurumist ja haigustekitajate sattumist taime. Pookimisviisid võib jaotada kahte rühma: 1. silmastamine, mille puhul poogendiks kasutatakse ainult ühte punga koos kooretükikesega ja väikse puiduosaga või ilma; 2. oksastamine, mille puhul poogendiks on (1) 2 – 4 pungaga võrseosa. 1. Õunapuu - silmastamine
pritsimist • Koduaedadesse jäävad ka edaspidi aukohale rikkalikult õitsvad ilusate tervete lehtedega floribundroosid Roosi liikide ja sordirühmade iseloomustus • Koera-kibuvits (Rosa canina), põõsas 2-3m kõrge, rippuvate okstega. Ogad kõverad- haakjad. Õied roosad kuni valkjasroosad, tõrsik karvadeta läbimõõduga 1,5-2 cm. Levinud pookealus kultuursortidele • Harilik kibuvits (orjavits) R. Afzeliana kuni 2 m kõrgune põõsas, oksad paljude ogadega, õied roosad, kasutatakse pookealusena • Kurdlehine roos (R. Rugosa) – tugevate okstega 1,5m kõrgune põõsas, oksad tihedalt kaetud suurte sirgete ogadega. Õied roosakaspunased või valged, esineb täidisõielisi vorme, tõrsikud sarlakpunased kuni 2,5 cm läbimõõdus – sisaldavad kuni 2500 mg% askorbiinhapet • Näärelehine roos (R. Pimpinellifolia) – põõsa kõrgus 1,5-2m, võrsed püstised või horisontaalselt paindunud
maapealne osa üleni mulda jääks. Muldapaneku koht tähistatakse nt.pulgaga, ning soojustatakse 20cm paksuselt puulehtede või aiaprahiga. Kevadel istutatakse taimed kasvukohale esimesel võimalusel, kui muld seda lubab (aprilli lõpus või mai alguses). Paljasjuurne istik istutatakse enne pungade puhkemist alates aprilli lõpust. Taim pannakse mulda endisest kuni 10cm sügavamale, sest siis saab ta taastuda mulda jäänud pungadest, kui mingil põhjusel hävivad istiku ülemised pungad. Esimesel kasvusuvel areneb viinapuul juurestik. Teinekord kasvab ka mõni üsna tugev võrse, mis sügiseks eriti pikalt valmida ei jõua. Vaja on, et tema koor enne külmi vähemalt paari punga pikkuselt korgistuks. Põua ajal vajab taim paaril korral tugevat kastmist, väetada pole vaja. Piisab ajutisest toest, mille külge võrsed seotakse. Lehekaenaldes tekkivad ennakvõrsed kärbitakse pärst esimest või teist lehte. Augustis
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Kutseõpetaja VIINAPUUD KODUAIAS SISSEJUHATUS Viinapuu on üks maailma vanemaid ja levinumaid kultuurtaimi. Ta on soojema parasvöötme taim talub talvel kerget külma, kuid vajab sooja suve. Kasvuajal on sobivaim temperatuur üle 20 kraadi C. Enamik maailma viinamarjasaagist kulub veini tootmiseks (Kivistik & Niiberg, 2002). Vähemal määral toodetakse lauamarju. Ka Eestis on võimalik häid lauamarju kasvatada. Parimad lauamarjad saab kiletunnelis kasvatades, seal on võimalik kasvatada ka vähem külmakindlaid sorte. Koduaias tasub siiski ka avamaal proovida lauamarjade kasvatamist oma tarbeks, nii avamaal kui hoone lõunaseina ääres. Avamaal saab kasvatada varavalmivaid sorte, millel ka võrsed suve jooksul hästi valm
tüvest vähemalt 10 cm eemale. (2) Multi kasutatakse ringina üksikpuude ümber, lausistutusaladel kaetakse multiga suurem ala. (3) Puu tüve ümbrus tuleb multida vähemalt 0,5 m raadiuses (vähemalt istutusaugu ulatuses). (4) Valmis multikate peab olema ühtlase paksusega ega tohi olla segunenud mullaga. § 14. Võrahooldus Pärast istutustöö lõppu tuleb eemaldada vigastatud ja murdunud oksad. Oksi võib lõigata vaid eriharidusega spetsialist (arborist, aednik). 5. peatükk ISTUTUSE ÜLEANDMINE § 15. Istutuse üleandmine (1) Istutus antakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga kohe pärast töö valmimist üle töö tellijale, v.a kui töö on tehtud asendusistutusena. Üleandmisel peab juures viibima istutuse asukoha linnaosa valitsuse esindaja ning Tallinna Kommunaalameti esindaja, kui istutus tehakse teemaa haljasalal.
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub
PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm
· koorehari ehk oksahari- Tugevate okstega ja õigesti harunenud puudel tekib sageli harudevahelise nurga sisse terav koorehari . See moodustub, kui tüve ja oksa jämenedes pressitakse nende liitumiskohal olevad puidu- ja koorerakud kokku ja surutakse väljapoole TÜVI JA VÕRA · tüvi- juurekaelast kuni alumise külgoksani. · tüvepikendus-tüvejätk võra sees kuni juhtoksani, millele kinnituvad teised oksad · I järg oks ; II ja III jne järgu oks I järgu oks on arenenud otse tüvest, II järgu oks on arenenud tüve oksast ja sealt edasi arenevad III jne · konkurentlatv- · kahvelharu-tüvel samast kohast väljuvad võrdse kasvuga juhtoksad, v.a sammasjal vormil PUITTAIME KOED JA NENDE ÜL. · Algkoe mõiste ja liigid ( tipmine ja külgmine meristeem, kallus)-algkoed koosnevad väikestest rakkudest, mis jagunevad kiiresti ja piiramatult
aastat või enamgi Ei talu üleujutust, ega freesturbaväljad suurune auk, täita Võililled segavad oodatakse veel nädal ja Marju kannavad seisvat vett väetisevaba tolmeldamist siis korjatakse üheaastased oksad Tuule eest kaitstud freesturbaga, kasta ja Võra peab olema hõre Vajavad niiskeid muldi istuta taim (harvendus või Juured pinnalähedased Sõnnikut ja muid väetisi noorendus)
põhireegleid: Esimene reegel. ÄRA LIIGUTA OMA JALGA, kui sa lõikad palki samast küljest, kus sa seisad. Teine reegel. Sae raskus peab olema suunatud vastu palki, mitte vastu jalga. Kolmas reegel. Juhi oma vasaku jalaga. Sellel joonisel on näidatud õiget asendit, kui sa alustad kangimeetodiga. Kangimeetod Selle meetodiga kasutatakse saagi sarnaselt kangiga, kus sae korpus toetub nii palju kui vimalik vastu puutüve vi jalga. Seda meetodit on eriti hea kasutada kui oksad paiknevad laasitaval puul enam-vähem sümmeetriliselt. Sae tmbamist ja tukamist käsitletakse ka töötamise tehnikate osas. Tmbamise all mistetakse töötamist sae juhtplaadi alumise servaga ja tukamise all mistetakse töötamist juhtplaadi ülemise servaga. Sae juhtplaadi otsa kasutamist tuleb vältida, kuna see vib tekitada tagasilöögi ohu. Kangimeetodi alustamispositsioon. Jälgi tööasendit, jalad peavad olema piisavalt harki. Toeta saag vastu puutüve. Ntkuta oma plvi!
Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie Puidu bioloogilised ja ökoloogilised omadused Võra on lai, munajas või ümarovaalne, vahel silinderjas, oksad tugevad, harvad. Puistus hästi laasuv. Koor ning võrsed on rohkekashall või hall, vanas eas tumehall, pikirõmeline. Noored võrsed läikivpruunid. Pungad piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, läikivpruunid. Lehtedest on Vahelduvad lihtlehed,peaaegu ümmargused, läbimõõt on kuni 7 cm jämedalt saagja või lainelise servaga. Noortel võrsetel lehed palju suuremad, kolmnurksed, teravad tipu ja sirge alusega. Noorelt lehed kollakaspunased. Leheroots pikk ning peenike.
PUITTAIME LIIGID Iseseisev töö Al Le 7 etteantud liiki Mikrobioota Microbiota decussata AREAAL Vladivostoki lähedal, Sihhote-Alini mäestikus SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm.
Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 5060 m kõrguseks. Suurimad puud on kasvanud Tsehhi Sudeetides (64,5 m) ja Rumeenias (62 m). 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kuusk#mediaviewer/File:Kuusk_Keila- Paldiski_rdt_%C3%A4%C3%A4res.jpg Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m, Karpaatides ja Alpides kuni 1,52,0 (2,4) m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav. Koonusjas võra algab valgusküllases kasvukohas maapinna lähedalt. Puistus alumised oksad kuivavad ruttu, kuid laasuvad halvasti. Oksad asetsevad tavaliselt horisontaalselt, tüve alumises osas ja vanematel puudel on nad rippuvad. 1.1.2Tüve koor Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Umbes 3540-aastastel puudel tüve alaosas koor lõheneb ja tekib plaatjas korp, mis veelgi vanematel (ligikaudu 100-aastastel) puudel hakkab kestendama. Paksu korbaga puid esineb väga harva ning
Kannab vilja peaaegu igal aastal. Seemned varisevad kohe pärast valmimist sügisel kuni talve alguseni. Vahtra võra on tihti väga korrapärane: suure puu välimisi oksi oleks nagu kärbitud ja pöetud, niivõrd selgepiiriline võib see taeva taustal paista. Vaher on üks kõige elegantsema üldilmega puid. Puu tüvi on tumehall, peenerõmelise korbaga. Noored võrsed punakaspruunid, läikivad. Vahtra pungad on üsna suured ja läbi talve punakana piimašokolaadi värvi okste otsas. Pungad punakaspruunid, ladvapung külgpungadest suurem. Lehed on vastakud sõrmjad lihtlehed, 3-5 hõlmaga, umbes 15 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Erkrohelised, alt heledamad. Hõlmad järsult teravneva tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked laiad, ümarad. Leheroots 4-15 cm pikk, sisaldab valget piimjat mahla. Värvus suvel tuhmroheline või nõrgalt läikiv, sügisel väga
tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad. Lehelaba alusel tugevasti ebasümmeetriline, leht tavaliselt pehmekarvane, sügisvärvus kollane kuni pronksjas, kuni 12 cm pikk. Vili 1-1,5 cm läbimõõdus, serv ripsmeliselt karvane. Haljastuses kasutatakse pargi- ja alleepuuna, dekoratiivne sügisese lehevärvuse tõttu. Perekond Mänd (Pínus L.) Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes. Õhulõhed paiknevad nii okaste peal- ja alaküljel või ainult ühel neist külgedest. Isasõied koondunud õisikuteks ja sisaldavad
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
