Ilu mõiste muutmine esteetika ajaloos Natukene esteetika teooriast. Inimese esteetiline suhe tegelikkusse on mitmekülge ja mitmekesine, eriti väljendub see kunstis. Kunst - on kirjandus, muusikaõpetus, kunsti ajalugu ja teooria, teater jne. Kunsti teaduse valdkonnad täidavad esteetika suhtes teaduse erialade funktsiooni. Samas täiendavateks erialadeks on ka sotsioloogia kunst, kunsti psühholoogia, epistemoloogia, semantika, jne. Esteetika kasutab paljude teadusharude paljude. Erisuhe esteetika ja kunsti vahel on näha kunstikriitikas. Esteetika - teoreetilina kriitika toetus, aitab tal tõsiselt aru saada kunsti probleemi ja tõestasa küsimusi, mis on inimese ja ühiskonna kunstiga kooskõlas. Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus. Egiptlased on teinud suuri edusamme astronomias, matemaatika-, inseneri- ja ehituskivide teadustes, meditsiinis, ajaloos ja geograafias
1. Milline on esteetika mõiste päritolu? Millised on esteetika levinumad definitsioonid? Esteetika on teoreetiline arutlus või reflektsioon meeltega tajutava kohta. On filosoofiline õpetus ilusast elus, kunstis, inimeste teadvuses vormide, kujutise ja sisulise kaudu. Sõna esteetika tuli kreeka keelest, mis tähendab tundlikkus, teadvuslik tundmine, tajumine, ma tajun, ma tunnen. 2. Mis on esteetiline kogemus? Tooge näiteid erinevatest valdkondadest. Esteetiline kogemus on terve elu ajal kogetud kogemus, mis eeldab meeleorganeid, meeletajusid, meeletajudest põhjustatud naudingut, mõnuhinnet, aga ka kannatusi ja vastu... tushinnet jne, meeletajude üle mõtlemist ja arutlemist 3. Kas argielu võib meile pakkuda esteetilist kogemust? Tooge näiteid! Kõik sõltub inimese käitumisest ja sellest, kuidas ta maailmale vaatab. Näiteks inimene, kes soovib täiuslikkust, peab õppima nägemist kõike nägema. Esimene lumi, ilus ilm
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta
ESTEETIKA Vastavalt õigekeelsussõnaraamatule on esteetika teadus ilust ja kunstist. Esteetika on filosoofia haru ning uurib inimese kogemuse ja teadvuse esteetilist aspekti, tunnetuslikke ja emotsionaalseid väärtusi. Esteetika kategooriatega peavad loometegevuses arvestama näiteks sellised loometegevusega tegelevad ametid nagu arhitektid, kunstnikud ja disainerid. Esteetika kategooriate tundmine on vajalik ka loometegevuse kriitikutele ja arvustajatele, kuna nende ülesanne on näidata, milliseid erilaadseid tundeid võib loometeos tekitada ning selle tegevuse kaudu aidatakse loometeose autoril senisest paremini enda loomingut väljendada.
Kordamisküsimused esteetika eksamiks: Mis on esteetiline kogemus? Püüdke seda oma sõnadega määratleda. Esteetika on meeleline nauding. Kunsti ja ilu vaadates või nautides tekkinud tunnete, mõistete ja otsuste uurimine. Nimetage lühidalt vähemalt kolm levinumat esteetika definitsiooni! Kunsti filosoofiline käsitlemine. Ilu filosoofia ehk teooria väärtuste kohta. Õpetus ilust. Moraalifilosoofia – uurib hea ja halva päritolu ja seoseid. Milliste küsimuste uurimisega esteetika tegeleb? kuidas me ilu näeme, miks me nii näeme, millest see sõltub, kas ilu on mingi valemiga? Kuidas tajuda väärtusi ja need konteksti asetada? Kes ja millal võtab kasutusele esteetika mõiste? Selgitage! (18
ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014) Marek Volt Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi,
Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline n: looduse alistamine vms. *Analüütiline mõttetraditsioon on väga detailne mõistete lahkamine. Mõtekad mõisted on eraldi mõttetutest. *Kontinentaalne mõttetraditisoon on üldistav, mis haarab tervikut. Ei ole loogiline, analüüsiv, selge. Meenutab nn. suurt mulli ajamist. 2. Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. ?Esteetikateooriate liigid. Volt, Marek 2002. Kas Eestis on esteetikat? Rmt- Eesti filosoofia: mis see on? Danto, Arthur Aesthetics encarta.msn.com Esteetika on moraalifilosoofia. Esteetika uurib hea ja halva, õige ja vale jne. päritolu ja seoseid. Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest: *seni nähtud esteetika hämaratest ja segastest ideedest *liigsetest üldistustest *alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust
Kantis uusaja suurimaid saavutusi. Inimese jaoks on põhiline tegutsemine ja tunnetamine. Saarinen võrldeb filosoofiat enim kunstiga. Rakendusfilosoofiaks loeb Saarinen näiteks Karl Popperit, Hannah Arendtit, Simone de Beauvoir, Karl Jaspers, Umberto Ecot, Roland Barthesi, Erich Frommi jt. Filosoofia peabki olema mitmetähenduslik. Filosoofia peab kahtlema iseendas ja olema piisavalt paindlik, et luua ühendusi kõigi teiste inimpraktikatega. 2 3 2). Sutrop, Margit 1998. Mis on kunst? Institutsionaalse esteetika kimbatus. Akadeemia & Welsch, Wolfgang 1998,1997. Aesthetics Beyond Aesthetics ( KÜSIMUS: Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga.) Esteetika on filosoofia haru, mis tegeleb ILU ja KUNSTI põhiprintsiipide sõnastamisega. Laias laastus võib esteetikateooriad jagada nii (vt lisaks küsimus nr 5): 1) representatsiooniteooriad
1. 18. sajandil elanud saksa filosoof Alexander G. Baumgarten on tuntud kui "esteetika" sõna tutvustaja, sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab meelelisse- tajusse puutuvat, aistingulist. Ta lähtus oma eelkäijate-ratsionalistide Descartes'i ja Leibnizi teooriast, mille järgi oli olemas nii mõisteline tunnetus (loogika) kui ka mitte-mõisteline tunnetus. Baumgarten juhtis tähelepanu asjaolule, et uurida tuleks ka inimese meelelist tunnetust. 2. Esteetika kui filosoofia ja esteetika kui kunsti kõrval eristatakse teaduslikku esteetikat, mis tegeleb esteetiliste omaduste, ilu ja kunsti uurimisega empiiriliste teaduste meetoditega. Sinna alla kuuluvad näiteks eksperimentaalesteetika, neuroesteetika ja evolutsiooniline esteetika. Eksperimentaalesteetika uurib psühholoogia meetoditega esteetilisi eelistusi ja erinevate kunstiliikide kogemist, neuroesteetika tegeleb aju-uuringutega ehk püüab seletada, millised protsessid toimuvad inimese ajus, kui ta kogeb midagi esteetilist
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt
ESTEETIKA EKSAM SÜGIS-2014 I. Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Esteetika teadus meelelisest tunnetusest, meelelisse-tajusse puutuv, aistinguline. Nägi vajadust teaduse(esteetika) järele, mis tegeleks meelelise tunnetusega; täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. Eri teaduste rakendamine ilu, kunsti ja esteetilise uurimisel. Näiteks eksperimentaalesteetika(uurib esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist, kunstniku loomeprotsessi, mõju inimesele), neuroesteetika(tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega), nõukogude marksistlik esteetika(seaduste ja seaduspärasuste avastamine). 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise. Filosoofiline esteetika tegeleb teadusliku esteetika küsimustega
Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline – saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline – n: looduse alistamine vms. *Analüütiline mõttetraditsioon on väga detailne mõistete lahkamine. Mõtekad mõisted on eraldi mõttetutest. *Kontinentaalne mõttetraditisoon on üldistav, mis haarab tervikut. Ei ole loogiline, analüüsiv, selge. Meenutab nn. suurt mulli ajamist. Filosoofia ja kultuur? 2. Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. ESTEETIKA on õpetus ilust – mõiste võttis kasutusele Baumgarten. Esteetika on moraalifilosoofia. Esteetika uurib hea ja halva, õige ja vale jne. päritolu ja seoseid. Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest: *seni nähtud esteetika hämaratest ja segastest ideedest *liigsetest üldistustest *alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust
1. MIS ON ESTEETIKA? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? „Esteetika on ... teadus meelelisest tunnetusest“ Tema lähtepositsioon oli ratsionalistide eristus kahte liiki tunnetusest: mõisteline tunnetus (loogika) ja mitte-mõisteline tunnetus ehk siis meeleline tunnetus. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik ümberkujundavast osast. Näited: 1) Eksperimentaalesteetika – eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes
AKADEEMIA 10. AASTAKÄIK 1998 NUMBER 8 Akadeemia nr 8, 1998, lk 1653-1671 MIS ON KUNST? Institutsionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Analüütilised filosoofid hakkasid kunstiküsimustes aktiivselt sõna võtma 20. sajandi keskpaigas. Kohe algusest peale vastandati end nn traditsioonilisele esteetikale, mille all mõeldi kõiki teooriaid, mis tegelesid küsimustega: Mis on kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline elamus? Milline on kriitika funktsioon? Mis on esteetilise- ja maitseotsustuse kriteeriumiks? Kõigi nende küsimuste taga oletas analüütiline kunstifilosoofia püüet leida selline definitsioon, mis annaks adekvaatselt edasi kunsti ja ilu olemust. Just see pidavat aga olema "traditsioonilise esteetika" saatuslik eksitus, et usutakse kunsti sügavamasse olemusse, sellesse, et hoolimata erinevustest on kunstiteostel siiski mingid
Need uuringud näitavad, et inimene eelistaks funktsioone ja mugavust üle eetika, Seoses nende uuringutega Carlsoon et al leidis et eetika on üks faktoritest mis annab proteesidele hea sobivuse. Mõlemal patsiendi kui vaatleja konseptsioonis leiti et eetika on suur faktor proteeside sobivuse juures. Liefer et al-il oli statistiliselt väga palju vähem paigaldamise aegu ja suurem hulk rahuldatud patsiente kui kõik esteetilised otsuses olid tehtud patsiendi poolt, See viitab sellele et kui esteetiline tulemus oli õnnestunud, öeldes seda et hea välimus on väga seotud psüholoogilise mugavusega et need ei saa olla eraldatud. Psüholoogiline tähtsus on selge ja seda on tihti arutatud et hambaproteesid oleks edukad. Küsimustik tehtud Vallittu et al poolt leidis et patsiendid kes kannavad eemaldatavaid proteese peavad oma proteesides kõige tähtsamaks omaduseks välimust. Vähem esteetilised proteesid kergitasid patsientides kaebusi ja rohkem
Ilias, Odüsseia (Odysseus, Paris, Helene). Hesiodos Theogonia, Tööd ja päevad (jumalad) Tragöödia, teosed ja nende tutvustused (eesõnad: hypotheseis) (Oidipus, Medeia, Phaidra, Antigone, Elektra jne.) Rooma eepika: Ovidius Metamorfoosid, Vergilius Aeneis , Apollodoros Bibliothk. 3. Tuua näiteid, kuidas kajastub antiikaja mütoloogiline aines baroki- ja klassitsismiaja kunstis? Barokk Ideoloogia: praktiline ja kriitiline suhtumine antiiki, paavstikesksus. Kultuur: elitaarne esteetika. Stiil: kliseed, liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus, efektid, toretsev laad. Teemad, karakterid, zanrid antiikajast. Ooper: Monteverdi, Scarlatti, Purcell, Charpentier. Arhitektuur: barokne Rooma, Bernini. Arhitektuur: palladionism Itaalias Baroki esteetika: sotsiaalsed, intellektuaalsed, moraalsed ja religioossed piirangud, reeglid, normid. Kontrastid, kired. Kunst: Caravaggio, Titian, El Greco. Klassitsism (Prantsusmaa, Saksamaa)
Keskajast on tulnud erinevaid kultuure nn. rüütlikultuur- keskne motiiv daamikultus. Oluline hariduse laiapinnaline levik, mille eest hoolitses kirik. Kiriku juurde loodi koolid- õpetus religioosne. Tekivad esimesed Euroopa ülikoolid (Bologna 12saj) Ülikoolidega seondus skolastika teke- keskaja filosoofia- mõtlemise vorm. Tuntumad tööd käsitlevad Jumala olemasolu tõestust. Ilukäsitlus- esteetika- kõik sünnib Jumala kaudu, kunst seotud religioosse mõtteviisiga- taevane ilu. Toonitatakse valgust. 14. keskaja inimese mudel J.Le Goff`i käsitluses Keskaeg oli rikas erinevate inimtüüpide poolest. Kõige rohkem figureeris munk- inimene, kes eraldub massist, et kogeda suhet jumalaga. Munk on ,,too, kes nutab" omaenda ja teiste pattude pärast, püüdes patukahetsuse kaudu lunastada ennast ja teisi. Keskaja linnakodanik eksisteeris ainult tänu sellele, et ta kujutas endast talupoja vastandit
Loetledes nelja liikumist: 1. Tekkimine ja hääbumine 2. Kasvamine ja kahanemine 3. Aine üleminek teiseks 4. Koha vahetus Liikumise põhjus on jumal. Psühholoogia: Igas elavas olendis on keha mateeria, hing ja selle vorm. Hind on olemas kõigil elusolenditel, on kolme liiki hingi. 1. Taimehing 2. Loomahing 3. Inimesehing-lisandub mõistus ja mõtlemine Esteetika- Aristoteles paneb aluse esteetika teooriale. S.t tegeleb ilu ja kunstiga. Ta leiab, et kunsti ülesanne on esitada sisemist tähendust. Õilsam on see kunst, mis mõjub tunnetele ja mõistusel. Kunst peab olema puhas Eetika- Aristoteles oli eetika rajaja, tema arusaam eetikast oli, et eetika on praktiline teadus ja leidis, et ei piisa ainult arutlusest vooruste üle, vaid neid teadmisi tuleb kasutada ka oma käitumises. Mõtlemisvõime areng annab meile õnnetunde. Inimese tublidus sõltub järgnevast: 1
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid
20.sajadni filosoofia probleeme I Essee Sofja Markarova MDR I Juhendaja: Eik Hermann Tallinn 2013 Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis. Isegi surmakultuuris ja -kultuses on oma esteetika ja kanoonid, mis toovad erinevatest kultuuridest midagi sarnast. Sõna ,,esteetika" ei pea olema surmast rääkimise kontekstis eksitav. Eelajaloolisel perioodil olid need kaks mõistet elu ja surm kultuuri alused. Idee igavikust pärast surma määrab muinasaja tsivilisatsioonide ilmet ja vaimu. Päris oluline keskajal oli usk usk kui pääsetee surmast. Surma teema on nii tähtis, et juba muinasajal oli matusetseremoonia kaanoonite ja reeglitega määratletud.
Tln. Thoreau, H. D. 1994. Walden ehk elu Filosoofia leksikon. 1985. Tln. metsas. Tln. Peamised küsimused: Jerusalem, W. 1922. Sissejuhatus Wittgenstein, L. 2005. Filosoofilised Mis on ilu? filosoofiasse. Tln. uurimused. Trt. Mis on kunst? Lill, J. 1877. Jutt ilma päälkirjata. Mis on esteetiline kogemus? Maritain, J. 1987. Filosoof ühiskonnas. Mis on kunsti tõlgendamise kriteerium? Looming 8: 1085-1090. Russell, B. 1951. An Outline of Philosophy
konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga. Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. Kunst: 1. „mis on kunst“ mõistmine: kunstiteose tuvastamise mõttes (missugused asjadest on), defineerimise mõttes (mis on tunnused) ja ontoloogia mõttes (mis tüüpi on asjad) 2. Anti-essentsialism: eitab „kunsti“ ja teiste traditsiooniliste eetikamõistete (nt „ilu) defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Kõik traditsioonilised esteetika teooriad (formalism, emotsionism, intuitsionism, organitism, voluntarism,
dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pakkuda Informatiivne- Modelleeriv-kunsti võime maailma luua Prohvetlik-ennustav Sotsiaalne- suunatud inimese mõjutamisele
Arts & Crafts movement Vastukaaluks anonüümsete ja näotute vabrikutoodete tulvale tekkis Inglismaal 19.sajandi II poolel kunsti ja käsitöö liikumine (Arts&Crafts Movement). "Arts and Crafts" liikumise esteetika tugines gooti arhitektuuri "aususele" ja "sobivusele" ning ideele, et hea disain tuleneb objekti funktsiooni ja selle loomiseks kasutatud materjali olemuse mõistmisest. Olles laiahaardeline, taastas see liikumine huvi käsitööliikide vastu ning õhutas poliitilist ja sotsiaalset kriitikat. Arts&Crafts Movementi on piiritletud aastatega 1861-1914. · Arts&Crafts Movement ideed pärinesid kunstikriitiku ja teoreetiku John Ruskin`i kirjutistest, kuid
Internetipõhise infootsingu vastused Aimar Uibo 1.Kunsti teosele hinnangu andmine lähtudes esteetika põhi normidest(kunstiline mõju, ilu, maitsekus jne) Õigekeelsusõnaraamatu abiga 2. Maali mõõtmed on 77x53 cm, teise nimega on teos Mona Lisa http://et.wikipedia.org/wiki/Mona_Lisa 3.Mimeetiline kunst on samuti väärtslik. Ta on seda väärtuslikum, mida üldisemat vormi ta väljendab. Kunst peab isealiseerima, kujutama tõenäosust(seda mis võiks olla). Loodust jäljendav kunst jäljendab selle pürgimust.Kunst on looduse kavatsuse realiseerimine. Mimeetiline kunst on siis järeletehtud kunst aga samuti väärtuslik. 5. Skulptuur on minu arvates hästi tehtud. Kujutatud on püha Mary ning täis elujõus mees, kus Mary hoiab meest oma kätel, mis näitab naise tugevust. Edasi on antud ka Mary tunded mida võib välja lugeda tema näojoontest ning naise ilu 15 sajandil. Eriti täpselt on välja
stseenid on võetud ka Homerose „Iliasest“ ja Vergiliuse „Aeneisest“. Trooja sõda; rännuepisoodid, millega seonduvad kükloop Polyphemos, Skylla ja loodusjõud, naasmine koju oma naise Penelope juurde. Perseus – muinasjutu elemendid Thermopylai lahing – Kreeka linnriigid Themistoklese juhtimisel vs Pärsia „The 300 Spartans“ 1962 Rudolph Mate „300“ 2006 Zack Snyder „Meet the Spartans“ 2008 paroodia 3. Iseloomustage Bütsantsi kunsti esteetika eripärasid. Bütsants sai Kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Perspektiiv kaob, sümbolistlikud stseenid, religioon ja imperaatorid põhiteemaks, ikoon, ikoonimaal, reljeefid, mosaiigid. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu – smaldi. Figuurid on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju
Seda eesmärki teenisid muuhulgas mehhaaniliste konstruktsioonide loomine, anatoomia- ja füsioloogiaalased uurimused, lahkamised, mis põhinesid Galenose õpetusel inimkeha ehitusest. 11 Leonardo käsitas loodust kui hingestatud tervikut ja pidas nn. seitset vaba kunsti maalikunsti teaduslikuks aluseks. Looduse hoolikas tundmaõppimine koos antiikkunstist ja varasemailt meistreilt eeskuju võtmisega oli tema esteetika ülim nõue. 12 Kasutatud kirjandus · Alpatov, M. "Kunstiajalugu" Tallinn, 1982 · Croce, Benedetto "Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. Teooria ja ajalugu" Tallinn, 1998 · Huovinen, Lauri "Italian Renessansikultuuri" Turku · Kangilaski, J. "Üldine kunstiajalugu" Tallinn, 1998 · "Antiigileksikon" Tallinn, 1983
realism) ideede ajalugu ka marsism, rahvuslus, feminism ... (Michel Foucault) 26. Millised on kirjanduse tähtsamad naaberalad ja kuidas nad kirjandusega seostuvad? a. Kirjanduse tähtsamateks naaberaladeks on rahvaluule ja mütoloogia, kust kirjandus kui selline, meile tuntud kirjandus on pärit, ning tema suhted kunstidega, millele ta on mõnes mõttes aluseks (muusika, teater, film) ent samavõrd ka kujutav kunst ning uus meedia, lisaks suhestub kirjandus üldiselt hästi ka teiste (loomuliku) keelega seotud tegevusaladega (ajakirjandus, kriitika, teadus, ajalooline dokumentaalkirjandus) 27. Kuidas kirjeldada kirjanduse ajalugu? Kuidas saaks kirjeldada seaduspära ja juhuse vahekorda kirjandusloos? Mis on kirjanduslik kaanon? a. Kirjanduse ajalugu saab kirjeldada läbi märksõnade variatiivsus (ajalooline
Modernism · Dekadents langus. · 19.saj lõpul Prantsusmaal ,,Decadent" ,,Oleme loojangu, languse, hävingu poeedid." · Elamisviis, mis lähtub arusaamast, et inimesed ei suuda mõista ja muuta maailma. - Nad on kõiges pettunud, tüdinud pessimism - Vastuolu rahuloleva, äritseva kodanlusega - Individualism - Põlgus rahvamasside vastu · Dekadents loob pinnase sümbolismile, estetismile kunst ei pea teenima moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, kunsti eesmärk on kunst ise. · Charles Baudelaire. 19.saj luulekogu ,,Kuja lilled" lootusetus, meeleheide; ''inetuse ja õnduse poeet'' Sümbolism · 19.saj Prantsusmaa · Aluseks Platoni õpetus · Reaalne maailm on näiline, ajutine, vaid ideaalse maailma peegeldus. Ideaalne maailma on reaalse taga, on hinge- või vaimumaailm; seda ei saa mõistusega tunnetada, vaid väljavalitud (kunstnikud) tunnetavad seda
Kunsti Konspekt 2007 Kaur Peri TPT PA-07A Sisukord Arhitektuur........................................................................................................................................6 Ürgaja kunst......................................................................................................................................7 Mesopotaamia kunst......................................................................................................................... 7 Egiptus.............................................................................................................................................. 8 Kordamisküsimused..................................................................................................................... 9 Kreeka kunst.........................................................................
aasta jooksul tehti nii fotomaterjalile kui ka kaamerale olulisi täiendusi, ent nüüdseks on emulsioonil põhinevad fotod suurel määral asendunud digitaalfotograafiaga. Fotograafia kui kunsti stiilid: landscape fotograafa, wildlife, nature spordi fotograafia, turismi foto fotojurnalism, militaarfoto fashion fotograafa,teadusfoto B&W ffotograafia abstract Fotograafias kui kunstis on fotograaf kunstnik, kelle on oma individuaalne nägemine ja mõttemaailm.Väidetakse et fotograafia kui kunst tekkis 1951.a. John Mayalli illustreeriva näitusega the Lord's Prayer.Edukad katsed algasid aga fotograafia kui kunstina Victoria ajastul, kui tekkisid sellised fotograafid nagu Cameron, Rejlander, Dodgson,Steichen ja Steglitz . viimane tõi art photography muuseumide kogudesse. Esteetika uurib kauni/ilusa avaldumist tegelikuses ja seda on fotograafias väga palju, ning paljude erinevates stiilides. Rahvusvaheline näitus "Film und Foto" stuttgards 1929a
· Mõlemal väga keeruline surnute kultus. Arusaam, et eksisteerib teispoolsus (parem, igavene), kuhu pääseb surma kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kunst on seotud erinevate sümbolite loomisega. Egiptuse kunstis kujutati inimesi külgprofiilis, kuid õlad ja silmad otsevaates. Egiptuse kunst mõneti realistlikum. · Mõlemas valitses usk kõikvõimsasse jumalasse. Kardeti jumalate sekkumist, sest jumalal võime muuta ja sekkuda inimeste ellu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
