Churchill) poolt 1941.a. augustis sõlmitud Atlandi Harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja põhimõtted; mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted; mõlemad lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist; lubati taastada kõigi II maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Sisuliselt võis USA liitumist antud leppega võtta ka Saksamaa vastu sõtta astumisega. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel II maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis. 2. Sõjategevuse iseloomustus: Vt.õpik lk.4-39. 3. Murrang II maailmasõjas: · Kuni 1941.a
Pööre sõjas 1943 28. Nov-1. Apr lüüakse Sakslased Aafrikast välja DetsTeheran 2. Vebr- Stalingradi all 90 000 Saksa sõjaväelast NSVL-Stalin vangi. (Pauluse üksus) USA- Roosevelt 5. Aug Kurski tankilahing Algab punaarmee suur SB- Churchill pealetung, mis lõppeb Berliinis Baltikumide otsus 6. Nov- Sm lahkub Kiievist II rinne Euroopas Pärast Aafrika lahingute võitmist toimub USA js SB dessant Sitsiiliasse, vabastatakse Lõuna-It Jap suudab oma vallutusi hoida Sm okupeerib Põhja ja kesk itaalia
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti
Jätkusõda) saamaks revansi kaotuse eest Talvesõjas 1939-1940 (Jätkusõtta astumise provotseeris siiski NSVL, kes Soomet esimesena pommitas). Potsdami konverents (1945.a.juuli-august): 51* Osalised olid muutunud: kohal oli Stalin; 1945.a. kevadel surnud Roosevelti asendas uus president H.Truman; Inglismaad esindas algul W.Churchill, peale valimiskaotust aga C.Attlee. 52* Konverentsi otsused: 66* Seal teavitas Truman Stalinit edukast aatompommikatsetusest, mis oli toimunud päev enne konverentsi algust (Stalin lääneriikide hämmastuseks üllatust ülesse ei näidanud, kuna teadis tuumaprogrammist luure kaudu) 67* Määrati kindlaks NSV Liidu sõtta astumise kuupäev Jaapani vastu. 68* Saksamaa suhtes otsustati: 3* desarmeerida 4* demilitariseerida 5* demokratiseerida (kuigi erinevad arusaamad demokraatia olemusest viisid hiljem
VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid "saladuses", siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W.Churchil
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Referaat Jossif Vissarionovits Stalin Koostaja: Tõnis Soa Juhendaja: Olev Teder Viljandi 2012 Jossif Vissarionovits Stalin vene ; tegelik nimi Ioseb Dzugasvili (gruusia , vene ); 18. detsember 1878 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel) oli Nõukogude Liidu diktaator. Nime Stalin kasutas ta esmakordselt 1913. aastal. Sünniaeg Ametlike andmete järgi sündis Stalin 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril 1879). Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski
Algas vaikiv ajastu I põhiseadus- 1920 juuni-riigipea on riigivanem, riigikogu valitakse rahva poot, valitsus vastutab parlamendi ees II põhiseadus 1934-riigipea on riigivanem, riigikogu koosseis vähenes, valis rahvas. III põhiseadus-1938-riigipea on president, riigikogu on 2 kojaline-riigivolikogu valib rahvas, riiginõukogust 10 valib president, 30 täidetakse ametite järgi, valitsus vastutab presidendi ees PILET 10 Diktaatorid Stalin, Mussolini ja marss Rooma, Franco, Hitler (õllekeldriputs, holokaust), diktatuuridele iseloomulikud jooned. Õpik: XX sajandi ajalugu I ptk 5 lk 146-173, õp II osa 4-44, Atlas 72-74 -Stalin Ta hävitas kõik kes olid võimelised juhtima rahulolematuid ning oleksid võinud teda võimult kõrvaldada. Toimus kollektiviseerimine. Hävitati suur-ja väikeettevõtjaid, asendati neid kontoriametnike ja proletaarlastega. Tööpuudus kaotati. 1936
Hans Kruus 1920-30ndatel rajaski sisuliselt rahvusliku ajalooteaduse, oli kõige olulisem figuur ka sõjaeelses EV- s. Järgnevalt sai temast kuni 1950nda aastani väga oluline figuur, mitte ainult teaduse maailmas, ta oli sõjajärgsel perioodil ka Eesti NSV maastikul väga oluline kuju. Selle kinnituseks ka see, et just temast sai 1944. sügisel Eesti NSV välisasjade rahvakomissar e välisministeeriumi juht. Omaette küsimus on seotud selle välisasjade komissariaadi loomisega - aeg, kui suur sõda veel käis ja täiesti ootamatult nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt Moskvas võeti 1944. a vastu, et luuakse liiduvabariiklikud välisasjade rahvakomissarid. Selle Moskva kursi muutuse taga oli tollane rahvusvaheline olukord - aeg, kui hakati kõnelema sellest, mis saab pärast sõda. Üheks oluliseks suunas see, et hakati ette valmistama rahvusvahelise organistatsiooni loomist, mis saab hiljem nime ÜRO. 1943. aasta lõpul ja 44
NL keeldus lennuvälju eraldamast ja Briti lennukeid oma õhuruumi lubamast. Sakslased suunasid Armija Krajowa ülestõusnute vastu need reservväed, mis olid kohale toodud Punaarmee pealetungi peatamiseks. Poolakad panid uskumatult visalt vastu -august, sept, okt esimeste päevadeni, siis jõud läbi. 50 000 Armija Krajowa võitlejast oli surma saanud 10 000, sakslased olid Varssavi pommitamisega tapnud u 200 000 tsiviilisikut, linn sisuliselt tehtud maatasa. Stalin üritas end välja vabandada sellega, et Punaarmeel ei jätkunud jõudu. Tegelikult põhjused olid poliitilised, selleks ajaks oli Stalini lähikonnas olnud üks väheseid Poola kommuniste Koleslaw Bierut, kelle juhtimisel moodustati Poola rahvusliku vabastamise komitee- Ljublini Komitee. Pärast Armija Krajowa lüüasaamist sai Ljublini komiteest ja Beirutist selle eesotsas Poola ainus reaalset võimu omav ja seda teostav valitsus. Poolas pärast
Nõukogude Liidu ajaloo konspekt, mis on kirjutatud loengumaterjali põhjal ja on kasutatud ka raamatut "Lühike Venemaa Ajalugu." Sobib ettevalmistuseks eksamiks, kuid on soovitatav lugeda Lühike Venemaa Ajalugu või mõni teine raamat, et täiendada oma teadmisi. Vastatud on 2018. aasta Nõukogude Liidu ajaloo programmi küsimustele.
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
Lääneriigid olid arvanud, et hoidsid ära sõja, aga tegelikult ründas Saksamaa leedut, siis slovakkiat ja lõpuks oli kogu tsehhoslovakkia nende käes. Sõja üldine käik sündmuste järjekord aastate kaupa. 1939 Saksa kuulutab poolale sõja , prantsusmaa ja inglismaa kuulutavad saksamaalse sõja, kummalise sõja algus, nsv ründab poola idaosa ja siis soomet 1940 nsv liit võtab endale bessaraabia saksamaa vallutab taani ja siis norra ning sis belgia ja hollandi. Churchill saab peaministriks, itaalia astub sõtta, prantsusmaa alistub, liikumine vaba prantsusmaa, hitler valmistub dessandiks SB vastu, iingilse õhujõud võidavad lahingu, hitler saab esimese tõsisema vastulöögi. 1941 Hitler liidab ungari sumeenia ja bulgaaria, jugoslaavua alistamine, kreeka alistamine. Baasideleping Pärast poola vallutamist tõi NSV eesti piiri äärde sõjalaevastiku, et siis kui eesti baaside lepingust keeldub, on kohe hea sõda kuulutada
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade
Punaarmee suutis lõpuks Saksa armee taanduma sundida. 11) Moskva lahing- algas 1941, Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi. Lõppes 1942 12) Stalingradi lahing peeti 21.august 1942 Saksamaa ja nõukogude Punaarmee vahel. 13) Pearl Harbori rünnak- oli Jaapani keiserliku mereväe rünnak Hawaii saartel asuvale Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasile 14) Teherani konverents- Teheranis toimunud tippkohtumine Nõukogude Liidu, USA ja Suurbritannia vahel. Churchill ja Roosevelt andsid Stanlinile vabad käed okupeerida 15) Jalta konverents- toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4-11 veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia 16) Potsdami konverents- USA, NSVL ja Suurbritannia arutasid Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi 17) Normandia dessant- 6.06.1944 maabusid LR sõjajõud P-Pr Normandias. Saksa väejuhatus ei osanud sellele piisavalt kiiresti reageerida (põhijõud oli
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
Demokraatlike institutsioonide ning vabaduste kaotamist ning nende asemele tuli riiklik meelsusjärelevalve. Riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega. Majandus võeti riigi kontrolli alla ja seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kohaselt. Rassilise puhtuse tagamine1935 piirati oluliselt juutide kodanikuõigusi, paljud olid sunnitud Sks põgenema NSVL- 1922 aastal. Diktaator Jossif Stalin. Eesmärgiks maailma vallutamine. Stalin korraldas ulatusliku relvastusprogrammi ja ass Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Industrialiseerimine- üleminek käsitöönduslikust tootmisviisist tehaslikule. Hakati kehtestama viisaastaku plaane VII Eesti Vabariik sõdadevahelisel ajal Majandus: maareform ja rahareform Maareform-1920ndatel. Riigistati mõisnike maad, põllutehnika ja loomad. Maad jagati soovijatele asendustaludena. Rajati 56000 uut talu
Sõja põhjuste suhtes ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. On välja pakutud, et sõda puhkes sellepärast, et: a) Pärast ebavõrdset Versailles' rahulepingut ei saanudki teisiti minna. b) Saksamaal sai võimule Hitler, NSV Liidus Stalin- mõlemad soovisid saada maailmavalitsejaks c) Lääneriigid püüdsid iga hinna eest sõda ära hoida, kuid oma lepituspoliitikaga hoopis põhjustasid selle. d) Sõja provotseeris NSV Liit, et päästa valla nõukoguderevolutsioon. e) Hitler ja Stalin sõlmisid MRP. Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal kui Saksamaa alustas sõda Poola vastu. 17. septembril alustas idast Poolale kallaletungi NSV liit. Poola vallutamise järel nõudis NSV Liit Eestilt, Lätilt, Leedult ja Soomelt vastastikuse abistamise paktide sõlmimist. Kõik peale Soome nõustusid, NSV Liit alustas Soome vastu talvesõda. 6. Nõukogude-Saksa ehk Suure Isamaasõja puhkemine. Barbarossa plaan, välksõda. Isamaasõda ehk Nõukogude-Saksa sõda
Tunnustatakse iga rahva õigust sõltumatusele&soovikohase valitsemiskorra valimisele Loobutakse jõu kasutamisest riikidevahelistes suhetes Sept. liitus NSVL ÜHINENUD RAHVASTE DEKLARATSIOON: Jaan 1942 26 teljeriikidega sõjaseisukorras olevat riiki kirjutasid alla ÜRDle Aluseks Atlandi Harta põhimõtted Kohustuti mitte sõlmima separaatrahu teljeriikidega (Smaa, Jaapan, It) TEHERANI KONVERENTS: 28nov-1dets 1943 Stalin, Churchill, Roosevelt Otsused: o nn II rinde avamine o USA&SB nõustusid tunnistama 1941 NSVL piire *SÕJAKÄIK 1942-43 murrangulised lahingud Jaapan oli edukas kuni Midway lahinguni 1942 juuni Mai 1942 Punaarmee pealetung Harkovi all ebaedu, sakslaste edasitung Kaukasuseni & Volga jõeni Nov-veeb 1943 Stalingradi lahing sakslased sunniti taganema 1942 Briti&USA vastupealetung El-Alameini all
Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus tegutseda. Enamik majandusest, nagu näiteks suurtööstus, jäi riigi kontrolli alla. · Kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus ja esimesel võimalusel tuli see likvideerida. Võimuvõitlus Lenini surma järel. Stalini tõus võimule · Peale Lenini surma tõusis esile väliselt tagasihoidlikul partei peasekretäri kohal töötanud Jossif Stalin, keda Lenin oli kritiseeinud liigse võimuahnuse pärast. · Stalini võimuletõusule järgnes tema lõputu ülistamine ehk isikukultus. Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu ning võltsiti ajaloolisi fotosid, nii muudeti Stalin Lenini ,,lähimaks'' kaastööliseks. Kommuniatlikes noorteorganisatsioonides õpetati lapsi muu kõrval oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama. Uue majanduspoliitika lõpp
49 riiki. Liitu hakati nimetama hitlerismi vastaseks koalitsiooniks. See ei kujunenud välja mitte ühe lepinguga vaid terve rea kokkulepete tulemusena mitme aasta jooksul. Lääneliitlaste konverentsid Liitlased pidasid sõja ajal kolm konverentsi: Teherani (1943), Jalta (1945 veebruaris), Potsdam (1945 suvel). Kõigil konverentsidel arutati maailma ümber jagamist pärast Saksamaa purustamist. Näiteks Teheranis otsustati, et Balti riikide iseseisvust ei taastata. Otsustajateks Rooswelt, Churchill, Stalin. 8. mail 1945 kapituleerus Saksamaa tingimusteta. Suurriikide vahepealsete kokkulepete kinnitamiseks toimus Potsdami konverents 14. juulist kuni teise augustini. Delegatsioonide eesotsas olid Churchill/Atlee, Truman, Stalin. · Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks: Inglismaa, USA, NSV, Prantsusmaa. NSV tsooni jäänud Berliin jagati neljaks sektoriks. · Saksa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati liitlaste kontrollnõukogu.
Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted. Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Sisuliselt võis USA liitumist antud leppega võtta ka Saksamaa vastu sõtta astumisega. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel Teise maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis. 2.4
· Määrati kindlaks Poola sõjajärgsed piirid. · NSVL nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu. · Lääneriikide II rinde avamine Jalta konverents ehk Krimmi konverents (NSVL Krimmis) Aeg: 4-11.veebruat 1945 Osalejad: NSVL (J.Stalin) , USA (F.D. Roosvelt) , SBR(W. Churchill) Otsused: Jaotati omavahel ära II MS järgse Euroopa ja Aasia. Potsdami konverents Aeg: 16.07-2.08.1945 Osalejad: USA (Harry Truman), NSVL (J. Stalin), SBR (W. Churchill, Clemet Attlee) Otsused: · määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks · Otsustati rahuldada üksnes Saksamaa tingimusteta kapituleerumisega. · Pandi paika, et Saksamaalt tuli nõuda kõigi sõjakahjude hüvitamisd ja Saksamaa riigimehed ja väejuhud tuli tuua sõjakuritegudes süüdistatavana kohtu ettre · Lepiti kokku, et lääneliitlased pidid üle viie milj NSVL kodaniku, kes põgenenud
sportlased boikoteerisid. Järgmistest olümpiamängudest ei võtnud osa NSVL ja tema satelliitriigid. 1985. aastast hakkasid jälle pinged lõdvenema. See oli seotud sellega, et NSVL sai võimule Gorbatsov. USA pärast II maailmasõda Võitja riik ja pärast sõda oli USA esialgu nelja aasta vältel tuumarelva ainuomanik: mõjuvõimas seisukoht. USA ütles lahti isolatsionismist. Kuna USA oli ainuke riik, mis oli valmis seisma vastu NSVL mõjuvõimu laienemisele. 1. H. Truman 1945-53; demokraatliku partei esindaja. Trumani doktriin: kommunismi pidurdamine. Leidis rakenduse Marshalli plaanis (Euroopa riikide majanduslik abistamine). Algas Korea sõda (tema ajal). Sisepoliitikas nähtus nimega makartism: kõrgemate riigiametnike süüdistamine otsene/kaudne ebalojaalsuses ja riigireetmises, eriti seoses kommunistidega. Tabas vasakpoolse mõtlemisega inimesi. 2. D. Eisenhower 1953-61; vabariikliku partei esindaja
● Septembris jõuti Saksamaa piirideni ● Õhusõda ● Atentaadi katse Hitlerile ● Detsembris Saksamaa vastupealetung Ardennides 1945.aasta Jaanuaris Punaarmee uus pealetung, vallutati Varssavi 27.jaanuaril vabastati Auschwitzi koonduslaaager JALTA KONVERENTS 4.-11.veebruar Osalejad: J.Stalin, W.Churchill, F.D.Roosevelt Otsused: 1) Lääneriigid tunnustasid NSVLiidu hegemooniat Ida-Euroopa üle 2) Saksamaa jagatakse okupatsiooni tsoonideks 3) Roosevelt ja Stalin leppisid kokku, et 3 kuud peale sõja lõppu Euroopas alustab NSVLiit sõda Jaapani vastu 4) Kutsuda kokku ÜRO asutamis- konverents 1945.a. Märtsis algas Punaarmee lõplik pealtung Saksamaale ● Aprillis vallutati Königsberg, Ida-Preisimaa, Viin ● 25.aprillil sulgus piiramisrõngas Berliini ümber ● Lääneliitlased ületasid Reini jõe, jõudsid Elbeni, edasi pealetung lõuna suunal ● 30.aprillil A. Hitleri enesetapp 1945.a. 2
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
andis Saksamaale loa okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale sunniti see peale. 4) MRP Molotov-Ribbentropi pakt. Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungileping. Jagas Euroopa NSVL-i ja Saksamaa vahel ära. 5) Atlandi harta W.Churchill'i ja F.D.Roosevelt'i vaheline Hitleri-vastase koalitsiooni leping. 14.august 1941. 6) Teherani konverents 28.nov 1.dets 1943. a) Stalin, FDR, Churchill. b) Lääneriigid ei kavatse NL-ga Baltikumi pärast sõdida. c) Teine rinne avatakse Lääne-Euroopas. d) NL lubas aidata Jaapanit purustada. 7) Jalta konverents 4.-11. veebruar 1945. a) Veelkord tunnustati NL-i 1941.aasta piiri(sh. Poola) b) Saksamaa jagamine pärast sõda okupatsioonitsoonideks. c) ÜRO asutamine. 8) Talvesõda sõda Soome ja NSVL-i vahel. 30.nov 1939 12.märts 1940. Soome võit.
endale sudeedisakslastega asustatud Tsehhoslovakkia alad. 1939. aastal vallutas Saksamaa kogu Tsehhoslovakkia. Slovakkia muutus Saksamaa vasallriigiks ja Tsehhi liideti Saksamaaga. 3. MRP ja selle salaprotokoll: dateeri, salaprotokolli sõlmimise põhjus, sisu ja tagajärjed. 28. septembri 1939. a salajase lisaprotokolli sisu. Molotov Ribbentropi patk sõlmiti 1939. aasta 23. augustil. Sellega käis kaasas ka salaprotokoll, mille alusel jagasid Hitler ja Stalin Ida- Euroopa mõjusfäärideks : 1) Saksamaa sai osa Poolast ja Leedu. 2) NSV Liit sai Soome, Läti, Eesti, osa Poolast ja osa Rumeeniast ( Bessaraabia ) 28. septembril sõlmiti salaprotokolli lisaprotokoll, mille alusel Leedu läks NSV Liida mõjusfääri. MRP sõlmimine oli mõlemale riigile vajalik, kuna : 1) Mõlemad võisid asuda vallutama jagatud alasid, sest Saksaaal polnud enam vaja karta, et peaks sõdima kahel rindel
* Eestis pakkus huvi teistele riikidele hea strakteegilise asukoha pärast * Suured Euroopariigid ei ilmutanud erilist huvi eestikäekäigu vastu * Olukord euroopas pingestus elukord * Baltiriigid lootsid luua julgeoleku kindlustamiseks sõjalisi liite * 1934 moodustati balti liit Eesti, Läti, Leedu * Tihenesid maadevahelised kontaktid Eesti rahvas teise maailmasõja alal * Soov maailma mõjuvõimu ümberjagada * Stalin lootis läbi viia sõja abil maailmarevulatsiooni * Nõugugude liit oli sõjaks paremini valmis * 23 august 1939 kirjutati moskvas alla nõukogude liidu ja saksamaa mitte kallatungi leping(MRP) V.Molotov välis asjade komisaar J.von Ribberntrop saksamaa välis minister * Salaprotokollidega jagati kogu eirooba mõju sfääriteks * Esimesl septemblil 1939 tungisid saksamaa poolale kallale ja algas teine maailma sõda * Hitler ja staalin ei hoolinud väike riikidest
Kommunistlik diktatuur Venemaal 1922a alates oli riigi nimi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit NEP 1922 lõppes kodusõda Et tulla välja raskest majandusolukorrast mindi üle uuele majanduspoliitikale- NEP (vn.k) Toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga Viidi läbi rahareform Lubati tegutseda väikestel eraettevõtetel Võimuvõitlus 1924 suri Lenin Algas võimuvõitlus Trotski ja Stalini vahel Stalini võimuletulek Võimuvõitluses jäi Stalin peale, sest kasutas oma vastase omavahelisi lahkhelisid 1927 visati Trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti välismaale Idustrialiseerimine Stalin algatas relvastusprogrammi ja ettevalmistused pealetungisõjaks. Selleks oli vaja suurtööstuse eelisarendamist- industrialiseerimist Loobuti eraettevõtlusest, majandus allutati kesksele juhtimisele Majandust hakati arendama viisaastakute plaanide alusel. Industrialiseerimise tulemus
See vabariik omas kolooniaid ja Saksamaa sai neid kolooniaid kasutada. Samal ajal idas okupeeris sel ajal NSVL Eesti, Läti, Leedu ja ka BesAraabia. NSVL viis ellu MRPd (mille järgi pidi ta endale saama Ida-Euroopa alad). Ainus Saksamaaga sõdiv riik oli Inglismaa. Inglismaa pidas sõda merel, õhus ja ka kolooniates (eeskätt Põhja-Aafrikas, kus tuli sõdida Saksamaa ja tema liitlase Itaaliaga). 1940 toimus Inglismaal valitsuse vahetus võimule sai Churchill ja tema ei tahtnud kokku leppida, lubas rahvale võitu. 1940 augustis-septembris toimus Inglismaa pommitamine lahing Inglismaa pärast. Sel sügisel inglased kartsid Saksamaa sissetungi korjati kokku kõik teeviidad, et orienteerumine oleks raskendatud, Inglismaa suurlinnadest evakueeriti lapsed maakohtadesse. Samal ajal ründas Itaalia Kreekat ka Balkan kisti sõtta. Tuli välja, et Itaalial endal pole piisavalt jõudu, et Kreeka hõivata, siis pidi Saksamaa talle appi minema. Aprill
Leping oli mõlemile vajalik: a) Saksamaa sai nüüd alustada sõda Euroopas kartmata, et NSVL teda selja tagant ründaks, lisaks sellele vedas NSVL talle sõjaks vajaminevaid kaupu. b) NSVL sai võimaluse haarata endale paktiga talle lubatud alad ja samas valmistuda sõ- jaks Saksamaa vastu. 5. Teise maailmasõja algus. Miks puhkes II maailmasõda? a) lääneriigid ajasid esialgu Saksamaaga suhtlemisel lepituspoliitikat, b) MRP sõlmimine, c) nii Saksamaa kui NSVL relvastusid, d) Stalin tahtis kommunismi eksportida, Hitler aaria rassile eluruumi Teine maailmasõda puhkes 1. sept. 1939. kui Saksamaa tungis kallale Poolale. 6. Kultuuri ja elu-olu arengujooni. Teaduse ja tehnika võidukäik. Tippkultuuri saavutused. Massikultuur. Muutused elulaadis ja olmes. Massimeedia. Ajalooõpik I osa, lk. 76-69, vaata ka vihikut. B) MAAILMA PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA 1945.-1991. 1. Millised muutused toimusid poliitilisel kaardil pärast I ja II maailmasõda!
See ei kestnud kaua, 1949 eemaldatakse rahvuserinevused ning suruvad peale sovietiseerimisprotsessi (Külm sõda põhjustas seda). POLIITILISED OLUD: (EA VI, 264268, 279282, 309314; Tannberg, 2005; Kaasik 2016) [L+I] Hilisstalinistlik NSV Liit: võimuvõitluse põhijooned: Stalinism- Sõja-järgne aeg kuni Stalini surmani (1953). NSVL partei liikmed olid jagatud kolmeks: 1) Lenini aegsetelt kommunistidelt (Molotov). 2) Keskmine põlvkond (Beria, Malenkov). 3) Noorem põlvkond. J. Stalin võttis ära võimu Lenini aegsetelt kommunistidelt, võimul oli keskmine põlvkond ja noorem põlvkond, kelle vahel pidevalt toimub võimuvõitlus (Edukam on keskmine põlvkond). J. Stalin ei valinud endale võimu pärijat, ühiskonnal polnud selge, et kes võimule tuleb. Nüüd on kollektiivne juhtkond, kus ei pandud paika partei juhte. Sula-aeg- N. Hrustsovi valitsusaeg (1953-1964). - 1957 N. Hrustsov kinnitab oma võimu positsiooni, saab lahti oma vastastest ning hakkas üksinda valitsema
Kordamine kontrolltööks II maailmasõda teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust, Hitlerile ootamatu(sõda (1.sept1939-2.sept1945) kahel rindel,Poola, pr ja ing). Ainus variant saksale oli stalin. -sõja puhkemist soodustanud rahvusvaheline olukord Molotov-Ribbendropi pakt – stalin oli valmistunud selleks ajaks 1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga