Täitke
tabel:II maailmasõja aegsed rahvusvahelised konverentsid.3
konverentsi.
Konverents
Aeg
Osalejad(riigid ja juhid)
Otsused.
Teherani konverents
1943.a. novembris-detsembris
F.D. Roosevelt
(USA), W. Churchill
(Inglismaa) ja J. Stalin (NL)
Saksamaalt nõuti tingimusteta kapitulatsiooni.Lääneriigid nõustusid “teise rinde” avamisega Lääne-Euroopas .
Arutati Nõukogude Liidu astumist sõtta Jaapani vastu.Lääneriigid nõustusid põhimõtteliselt Balti riikide annekteerimisega NSV Liidu poolt.
Arutati ÜRO loomisega seotud küsimusi.
Jalta konverents
1945.a. veebruaris
F.D.Roosevelt, W.Churchill ja J.Stalin
Saksamaalt nõuti taas tingimusteta kapitulatsiooni.Otsustati tuua kohtu ette sõjakurjategijad ning Saksamaa jagada okupatsioonitsoonideks
NSV Liidult kaubeldi välja lubadus astuda kolm kuud peale Saksamaa löömist sõtta Jaapani vastu Lepiti kokku Korea ühise okupeerimise suhtes Arutati taas ÜRO-ga seotud küsimusi.Käsitleti Ida-Euroopa tulevikku II maailmasõja järel.
Potsdami konverents
1945.a.juuli-august
Stalin(NL); H. Truman (USA); Inglismaad esindas algul W.Churchill, peale valimiskaotust aga C.Attlee.
Määrati kindlaks NSV Liidu sõtta astumise kuupäev Jaapani vastu.
Saksamaa suhtes otsustati: Desarmeerida,demilitariseerida,demokratiseerida,denatsifitseerida ja mõista sõjakurjategijate üle kohut,arutleti Saksamaa reparatsioonide küsimusi Saksamaa jagati okupatsioonitsoonidest (Stalini nõudel said lisaks NSV Liidule, Inglismaale ja USA-le okupatsioonitsooni ka Prantsusmaa- ettepanekuga üritati lääneriike omavahel tülli ajada).
Teravaid vaidlusi põhjustasid erimeelsused Ida-Euroopa küsimuses, eriti Poola-Saksa piiri küsimuses ning Nõukogude Liidu tegevuse suhtes Ida-Euroopa okupeeritud riikides, kus oli juba tasahilju alustatud sovietiseerimist
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Katriin T
Õppematerjali autor
Rumeenia ja Bulgaaria. Väikeriigid ühinesid Kolmikpaktiga peamiselt hirmust Moskva ees, Rumeeniat tõukas ühinemisele kaasa ka soov saada tagasi NSV Liidule kaotatud Bessaraabia. 1941.a. suvel liitus sõjaga NSV Liidu vastu ka Soome (1941- 1944 nn. Jätkusõda) saamaks revansi kaotuse eest Talvesõjas 1939-1940 (Jätkusõtta astumise provotseeris siiski NSVL, kes Soomet esimesena pommitas). · Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine: II maailmasõja alguses moodustasid Hitleri vastase koalitsiooni tuumiku Suurbritannia (koos oma asumaade ja dominioonidega) ning Prantsusmaa. Samas aktiivset sõjategevust Saksamaa vastu ei kuni 1940.a. kevadeni ei arendatud (nn. Kummalist sõda). Seda tingis osalt lääneriikide lootus Saksamaaga siiski kokkuleppele jõuda ja teisalt kardeti NSV Liidu otsest sekkumist Saksamaa poolel, sest aastatel 1939-1941 võib neid kahte siiski pidada liitlasteks. 1940.a
juunis 1942 said sakslaste ja itaallaste väed lüüa Põhja-Aafrikas El-Alameini lahing > Saksamaa taganes Euroopasse; novembris 1942 murdis Punaarmee Stalingradi all sakslaste piiramisrõngast välja ja alustas vastupealetungi; juunis 1943 peatati Idarindel sakslaste pealetung Kurski kaarel ja nüüdsest läks pealetungi initsiatiiv Punaarmee kätte. V Holocaust ja Saksamaa "uus kord" Ida-Euroopas (lk 98-101) VI Liitlaste konverentsid: Teherani konverents 1943(novembri lõpul- detsembri algul) · Osalesid Roosevelt (USA), Churchill (Ing) ja Stalin (NSVL) (kuni siiani oli Stalin keeldunud tippkohtumist pidamast proovides isegi 1943.a. Saksamaaga separaatrahu sõlmida). · Konverentsi otsused: Saksamaalt nõuti tingimusteta kapituleerumist; Lääneriigid nõustusid "teise rinde" avamisega Lääne-Euroopas (seni olid USA ja
05 ja hakkas kehtima 9.05. 1945. a. SÕJA LÕPP VAIKSE OOKEANI RINDEL · Jätkusid õhurünnakud · 06.08 tuumapomm Hiroshimale, 9.08 Nagasakile · 09.08. alustas Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu, vallutades Põhja-Korea, Lõuna- Sahhalini, Kuriili saared · 02.09. Jaapani ametlik kapituleerumine, vastu võttis liitlasjõudude ülemjuhataja MacArthur. · TEISE MAAILMASÕJA LÕPP 02.09.1945 II maailmasõja tagajärjed · U 60 miljonit hukkunut, suur osa tsiviilisikuid · Materiaalsed kahjud Euroopa sõjast laastatud, kodutud, kaardisüsteem · Natsliku Saksamaa, fasistliku Itaalia ja militaristliku Jaapani kaotus riigid, mis eirasid demokraatlikke vabadusi · Tänu lääneriikide toetusele võitjariigiks totalitaarne NSV Liit, mis sõja lõpuks tugevnes ja haaras oma mõjusfääri Ida-Euroopa, Balti riikide okupeerimine ÜRO LOOMINE · Jalta konverentsi otsus
11* Samas oli Itaalia kõikuvatel seisukohtadel ehk ebakindel partner- näiteks sõlmis Itaalia 1902.a. leppe Prantsusmaaga, et võimaliku suure sõja korral jääb ta Prantsusmaa suhtes neutraalseks. 12* ANTANT ( ENTENTE ): 13* Kujunes välja kahepoolsete lepingute sõlmimise tulemusena Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa vahel 19. ja 20.sajandi vahetusel. Polnud otsene sõjaline liit (selleks muutus Antant vahetult I maailmasõja eel ). 14* 1893.a.- Venemaa- Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine. 15* Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel. 16* Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov
TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud
● Mässu juht Francisco Franco ● Mässajad said abi Saksamaalt ja Itaaliast ● Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid m ittevahelesegamispoliitikat ● Euroopa riikides vabatahtlike liikumine- i nterbrigaadid Hispaania kodusõda 1.aprillil1939.a.vabariik langes Sõja võitsid mässajad, sest: ● mittevahelesegamispoliitika ● Saksa-Itaalia toetus vabariiklaste ühtsuse puudumine ● Hispaania kodusõda on peetud ● II maailmasõja proloogiks Sõjakuse kasv 1936.a. okt. Berliin- Rooma telg – Saksamaa ja Itaalia koostöö leping 1936.a. nov. Saksamaa ja Jaapani vahel Antikominterni pakt 1937.a. liitus sellega Itaalia, kujunes B erliin - Rooma -Tokio telg 1937.a. Jaapan alustab ulatuslikku sõda Hiina vastu 13.märts 1938.a. – anšluss – Austria ühendamine Saksamaaga - Ostmark Müncheni konverents ● 29.sept. 1938.a. vt.õpik lk.120 ● Osalejad: A.Hitler, B.Mussolini, N
1 V. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945: Teise maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aas Olulisemad sündmused ta 193 Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja loodi Wehrmacht. 5 Inglise-Saksa mereväeleppega alustati laevastiku taasloomist Saksamaal. 193 Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. 6 193 11.märts – Saksa vägede sisenemine Austriasse; Austria 8 Anschluss. 29
Ultimaatum üldiselt Stalingradi lahingut, mis toimus novembrist 1942 Leedule(mille lõunariik Poola, selgelt Poola järgmine riik). Peale veebruarini 1943. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste Tsehhoslovakkia hõivamist sai lääneriikidel mõõt täis. 1939 UK ja Pr edasitung. Kurski lahing 1943(NSV-s)- II maailmasõja suurim Nukuvalitsus- vormiliselt iseseisev, tegelikult teise riigi tahet tankilahing. täitev valitsus Leningradi blokaad- Leningradi linna (praegu Peterburi) 1945. aasta jaanuaris jõudsid NSV väed Saksamaa pinnale. Suur piiramine Saksa sõjaväe poolt 1941-1944. See oli Teise pealetung algas märtsis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid