Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"II-KT" - 478 õppematerjali

thumbnail
3
docx

II KT

KT II ­ KERE LIHASTIK 56. Vööötlihaskude ­ keeruka ehitusega silindrikujulised vöötlihaskiud. Katab membraan, sisemuses rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Moodustab skeletilihaseid. 57. Lihase ehitus ­ vöötlihaskiudude kimpudest koosnev elund, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. 58. Lihaste erinevad kujud: · Pikad ­ enamasti jäsemetel · Lühikesed ­ peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel · Laiad ­ ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes · 59. Lihaste abiseadeldised: · Sidekirmed ­ kiuline sidekoe kest üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber. Ei lase lihaseid paigast nihkuda, annavad elastsuse ja hoiavad ära omavahelise hõõrdumise · Sünoviaalpaunad ­ hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. Funktsioneerivad...

Meditsiin → Anatoomia
95 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Infootsing raamatukogu andmebaasidest

Ülesanne 2 Infootsing raamatukogu andmebaasidest 2.1. Otsing andmebaasist Compendex Engineering Village platvormil. 2.1.1 b) ((Thermal treatment of physical properties of polyethylene.) WN All fields) c) 189 artiklit e) (((((thermal treatment) WN CV) ) AND ((physical properties) WN CV) ) AND ((polyethylene) WN CV) ) f) 4 artiklit 2.2. Otsing andmebaasist ProQuest Science Journals. 2.1.2 a) 68 articles found in Compendex for 1969-2014: ((({KRUNKS MALLE}) WN AU) OR (({KRUNKS M.}) WN AU)) 2.2.1 a) Jim Brown heads a management consulting firm, Tech-Clarity Inc. in Media, Pa. b) Otsistrateegia : Kõige pealt kirjutasin otsingulahtrisse Tools for all jobs seejärel panin Advanced Search ja sealt kirjutasin teise otsingukasti Jim Brown ja panin in Autors- AU , kahe otsingufraasi vahel oli AND 2.2.2 a) o laiemad märksõnad: environment o kitsamad märksõnad: aquatic ec...

Keemia → Keemiainformaatika
3 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kuluarvestus logistikas II KT

Kuluarvestus logistikas II kontrolltöö 1. JUHTIMIS- JA KULUARVESTUSE UNIVERSAALMEETODID A) Vastutuspõhine (spetsiaalne) kuluarvestus, algus loengus 4 Definitsioon - organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega Vastutuskeskused (tulemusüksused), nende juhtide vastutuse ulatus: kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest (nt. lennuliiklusteeninduse AS organisatsioonistruktuur) tulukeskus – org. allüksus, mille juht on vastutav ja aruendekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt otsustavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid (nt. lennujuhtimisosakond) kasumikeskus – juht on vastutav ja aruandeko...

Majandus → Kuluarvestus logistikas
34 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Seadmed ja rakised II KT

1.Rakiste kasutamise eelised: tootlikus-vähendab operatsiooni aega kõrvaldades detaili pideva paikamõõtmise ning kontrollimise vahetatavus-ühtlustab detaili/toote kvaliteeti ning tagab kiirema koostamise professionaalsuse langus-lihtsustab detaili/toote paigaldust ja kinnitust,spetsialistide olemasolu op. teostamisel pole vajalik tootmiskulu vähenemine-kiirem ja täpsem töötlemine vähendab tööjõu kulusid tööouhutuse kasv-rakiste kasutamine viib inimese ohutsoonist välja 2.Liigitus:universaalsed rakised, universaalsed ümberhäälestatavad rakised, universaalsed koostatavad ja lahtivõetavad rakised, spetsiaalrakised. Kasutusala järgi:mehaanilise töötlemise rakised,koosterakised,metall konstruktsioonide rakised 3.Rakise elemendid: 1) Paigaldus elemendid-tagavad tooriku täpse paigalduse rakisesse ilma rihtimata 2) Kinnituselemendid-tagavad toorikule piisava kinniutse 3) Tööriista juhtivad elemendid-juhivadtööriista s...

Masinaehitus → Seadmete õpetus
52 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Transport ja ekspedeerimine II KT

2 KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Meretranspordi eelised: a. kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol, on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik; b. kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; c. on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; d. omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; e. omab suurt siseriiklikku regionaal-majanduslikku tähtsust, tagab “ääremaade” head transpordi- ja majandusühendused kesksete regioonidega; f. on veomahtudelt (tonn-miilides) transpordilogistika keti üks suuremaid osi. Puudused: a. enamikel juhtudel ei võimalda kaupade j...

Logistika → Transport ja ekspedeerimine
40 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Lepinguõiguse II KT kordamisküsimused

II Kontrolltöö Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööe...

Õigus → Lepinguõigus
72 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Lennutranspordi II KT kordamisküsimused

1. Mis tähendab lühend MTOW? Maximum takeoff weigt ehk õhusõidukile määratud maksimaalne lubatud stardimass. 2. Millised on lennuliiklusteeninduse peamised tuluallikad? 3. Millised on lennujaama lennundusalased tuluallikad? 4. Millist rolli mängib õhusõiduki MTOW lennujaama ja lennuliiklusteeninduse tulude jaoks? MTOW määrab marsruudi ja terminali navigatsioonitasu, maandumistasu ja parkimistasu. 5. Seletage lühendid ja tähised (Yield, CASK, RASK, Belf) Yield- summa, mida lennu pealt teenitakse ühe sõidu km pealt. ((Rahu*pileti hind)/RPK)*100 (sentides) RASK- Tulu vabade istekohtade kilomeetri pealt ((Rahu*pileti hind)/ASK)*100 CASK- kulu vabade istekohatade kilomeetri kohta ((liikumise aeg*maksumus)/ASK)*100 (sentides) Belf- Kui palju teenitakse kasumit täituvuse pealt Cask/yield 6. Lendude planeerimine: tulusaim aeg. Miks? Tulusaim aeg lendudeks on hommikul ja õhtul. N-ö ametisõite tehakse tihtipeale esmaspäeva hommikul ja pü...

Logistika → Lennutransport
10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mullateaduse II. KT

Töö 1 1.milliseid mulla akumulatsioonihorisonte oskate nimetada? Kuidas tähistatakse? ­ Toorhuumuslik horisont (A on huumushorisont), turbahorisont (T), kõduhorisont vist ka (O) 2.Milles seisneb mulla orgaanilise aine tähtsus? ­ 1.Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil.2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi.3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused.4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena.5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon).6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 3,Mis toimub mullas orgaanilise ainega, kui suur osa sellest võib humifitseeruda, millest see sõltub? Mulla pinnale j...

Maateadus → Mullateaduse alused
19 allalaadimist
thumbnail
6
docx

II Inseneri KT

1. Nimetage tahukate liike Hulktahukas (polüeeder) ehk lihtsalt tahukas on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korras on tahukas nõgus. · Lihtsamad hulktahukad (Prisma, püramiid, nendest mõlemast üldisem on prismatoid.) o Prismatoidiks nimetatakse tahukat, millel on kaks paralleelset tahku (põhja) ning millel pole muid tippe peale põhjatippude. Prismatoidi tippude koguarv peab olema vähemalt 4. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid · Ideaaltahukad Korrapärased tahukad, mille kõik tahud on korrapärased ja võrdsed hulknurgad. o Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder, heksaeeder(kuup), oktaeeder, dodekaeeder, ikosaeeder o Nõgusaid ideaaltahukaid eh...

Insenerigraafika → Insenerigraafika
14 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Tehnomaterjalid II KT

Tehnomaterjalid II KT 1. Fe-Fe3C faasidiagramm: faasid rauasüsinikesulameis: F, T, A. Faaside omadused. Raud moodustab süsinikuga järgmised metalsed faasid: Piiratud tardlahused: ferriit, austeniit. Keemilised ühendid: Fe 3C jt. Toatemperatuuril on kõikidel tasakaalulistel rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja tsementiit (Fe 3C), temperatuuril üle 727°C lisandub neile austeniit. Ferriit (F) (ferrite)- süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse (eelkõige tahkudel olevatesse). Temperatuuril 727 °C lahustub a-rauas kuni 0,02% C (massi%), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Temperatuuridel 0...911 °C esineb -ferriit, 1392...1539 °C-ferriit. Ferriiti iseloomustab: ruumkesendatud kuupvõre (K8), väike tugevus ja kõvadus, suur plastsus. - ferriidi puhul on süsiniku lahustuvus -rauas väga väike: temperatuuril 727 C 0,02%, toatemperat...

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
135 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Elektroonika II KT

Integraallülitus on mikrolülitus, mille elemendid on lahutamatus konstruktsioonilises seoses ja omavahel elektriliselt ühendatud. Pooljuhtintegraallülitus on integraallülitus, mille elemendid on teostatud pooljuhtmaterjalis või selle pinnal. Integraallülituste valmistamisel rakendatakse planaarmenetlust, mispuhul lülituse struktuur moodustatakse räniplaadi õhukeses, mõne m paksuses pindkihis ja pinnal. Planaarmenetlusel valmistatud integraallülitust nimetatakse monoliitintegraallülitusteks. Selliste integraallülituste juures pole võimalik optimeerida ühe skeemielemendi parameetreid, muutmata sama ajal teiste elementide karakteristikuid. Valmistatakse ka hübriidintegraallülitusi. Hübriidintegraallülituses kasutatakse kiledest passiivelemente ja eraldi pooljuhtkristallis valmistatud aktiivelemente. Selline tehnoloogia ...

Elektroonika → Elektrimasinad
21 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Tarbijakaitse II KT

1. Asja vastavus lepingutingimustele. Õiguslik puudus Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peab vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Tarbijamüügi puhul on tarbija põhiliseks ootuseks, et müüdud asja saab kasutada sihtotstarbeliselt. Asja vastavust lepingutingimustele reguleerib võlaõigusseadustik. Tarbijamüügi puhul vastutab müüja asja puuduse eest. Puuduse hindamisel tuleb arvestada,millised olid asja omadused selle ostjale üleandmise ajal. Müüja vastutab ka varjatud puuduste eest, mis ilmnevad pärast ostu sooritamist. Varjatud puudused on sellised puudused, mida pooltel ei olnud võimalik avastada asja väliselt üle vaadates. Õiguslik puudus: Asi ei vasta nõuetele kui selle kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Mitmetele seadmetele on kehtestatud õigusaktiga erinõuded nagu...

Majandus → Tarbijakäitumine
13 allalaadimist
thumbnail
9
docx

II KT lepinguõigus

II Kontrolltöö Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduva...

Õigus → Lepinguõigus
64 allalaadimist
thumbnail
14
doc

JUHTIMISALUSTE II KT

JUHTIMISALUSTE II KT TEEMAD 1. Organiseerimine( ingl k. organizing) Organiseerimine on töö korraldamise ja struktuuri loomise protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Organiseerimise käigus määratakse kindlaks planeerimise käigus fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Organiseerimise eesmärgid: · jaotada töö spetsiifilistesse ametikohtadesse ja osakondadesse; · määrata ülesanded ja vastutused, mis on seotud iga ametikohaga; · koordineerida erinevad organisatsiooni ülesanded; · koondada ametikohad üksusteks; · kehtestada seosed üksikisikute, rühmade ja osakondade vahel; · kehtestada ametlikud võimuliinid; · paigutada organisatsiooni ressursid. · Juhtidel tuleb organisatsiooni struktuur kujundada nii, et see võimaldab töötajatel efektiivselt ja säästlikult teha oma tööd organisatsiooni eesmärk...

Majandus → Juhtimis alused ja...
36 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mullateaduse II. KT

Töö 1 1.milliseid mulla akumulatsioonihorisonte oskate nimetada? Kuidas tähistatakse? ­ Toorhuumuslik horisont (A on huumushorisont), turbahorisont (T), kõduhorisont vist ka (O) 2.Milles seisneb mulla orgaanilise aine tähtsus? ­ 1.Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil.2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi.3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused.4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena.5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon).6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 3,Mis toimub mullas orgaanilise ainega, kui suur osa sellest võib humifitseeruda, millest see sõltub? Mulla pinnale j...

Maateadus → Mullateadus
57 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Finantsjuhtimise II KT

KONTROLLTÖÖ NR 2 KORDAMISKÜSIMUSED FINANTSJUHTIMINE TURISMIETTEVÕTTES 1. Hinnakujunduse paindlikkus ­ Erinevatel toodetel ja teenustel on üsna erinev hinnakujunduse paindlikkus. Mida suurem osakaal on müügihinnas kasumil ja püsikuludel, seda suurem on hinnakujunduse paindlikkus. Nendel teenustel ja toodetel on hea võimalus nende toodete ja teenuste hinda päris palju langetada, millel on suur hinnapaindlikkus. Näiteks hotellitoa hinnakujundus on väga paindlik, sest muutuvkulud moodustvad väga väikese osa 2. Perishability kasutamine hinnakujunduses - jaguneb kaheks: üks on toote puhul (räägime müügivõimaluse riknevusest) ja teenus (müügivõimaluse kaduvus); toote hinna langetamine, kui tähtaeg on läbi, hinda saab langetada isegi alla muutuvkulu määra. Hotellitoa puhul kuni muutuvkulu määrani. 3. Hinnaelastsus ­ kui me hinda muudame, siis kas kogus muutub rohkem või vähem hinnamuutuse tagajärjel. Kui muutub rohkem, siis on tegemist elast...

Majandus → Finantsanalüüs
12 allalaadimist
thumbnail
8
doc

KT II maailmasõda

KT II maailmasõda 12bc 1. Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit? Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. Sõda Poola vastu Eesmärgid: Preisi alade tagasisaamine/ühendamine; põllumaa, kaevandused, sadamad. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati. ...

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
8
doc

KT II maailmasõda

KT II maailmasõda 1. Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit? · Saksamaa ­ Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. · Nõuk. Liit (Venemaa) ­ Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). · Itaalia ­ Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. · Jaapan ­ Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. · Eesmärgid Preisi alade tagasisaamine/ühendamine:põllumaa, kaevandused, sadamad · 1. sept 1939 ründas Saksamaa Poolat läänest/17. sept NSVL idast · Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi h...

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Bioloogia KT II variant

1. Rakuteooria olemus, loojad (nimeta 3) ja neist igaühe panus teooriasse. (тетр.) 2 Rakuteooria olemus ! Rakuteooria põhipostulaadid:
 (1) kõik elusorganismid koosnevad ühest või paljudest rakkudest (Schwann, Schleiden); (2) rakk on organismi vähim ehituslik, talitluslik ja organisatsiooniline üksus (Schwann, Schleiden);
 (3) kõik rakud pärinevad olemasolevatest rakkudest (Wirchow) Rakuteooria loojad Schwann: kõik loomsed koed on ehitatud rakkudest Schleiden: taimemorfoloog, kõik taimsed koed on rakkudest Virchow:* rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest (“omnis cellulae e cellulae) * muutused raku ehituses ja talitluses on aluseks organismi patoloogilistele protsessidele ! 2. Mida teate HIV-1 mutatsioonist CCR5-▵32? (тетр.) 5 ! Kemokiini retseptor CCR-5 on HIV-1 koretseptoriks sisenemisel makrofaagi (geen CCR5). CCR5 geeni 32. nukleotiidipaari deletsioon põhjustab lugemisraami nihke, muutub retseptorvalgu 185...

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Teooria vastused II

1) Mitmemõõtmelise ruumi ja selle punkti mõisted. Kaugus mitmemõõtmelises ruumis. Kauguse omadused. Parameetrilised jooned. · Mitmemõõteliseks ruumiks nimetakse hulka , mille elementideks on kõik reaalarvust koosnevad järjestatud süsteemid ( a1, a2, ..., an). · Mitmemõõtmelise ruumi punktiks nim mitmemõõtmelise ruumi ( a1, a2, ..., an) süsteemi A=( a1, a2, ..., an). · Kaugus mitmemõõelises ruumis. Kui A=( a1, a2, ..., an) ja B=( b1, b2, ..., bn) siis |AB|= (a1-b1)+ (a2-b2)+ ...+ (an-bn) · Kauguste omadused: A=B siis ja ainult siis, kui |AB|=0 |AB|=|BA| |AB| |AC|+|CB| · Parameetrilised jooned ruumis Rm. Olgu lõigul [T1, T2] antud m funktsiooni x1 = 1(t), x2 = 2(t), . . . , xm = m(t). Vaatleme nende funktsioonidevõrranditest moodustatud süsteemi ...

Matemaatika → Matemaatiline analüüs 2
335 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika täiendõppe KT II versioon

II versioon 1.Raua tihedus on 7800 kg/m3. Mida see tähendab ? Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ning mõõdetakse ühikutes kg/m3. St. et ühe ruumalaühiku kohta on raua mass 7800 kg 2.Defineeriga töö põhiühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus. Töö põhiühik on Dzaul. Üks dzaul on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks 1 meetri võrra rakendades sellele jõudu 1 njuuton 3.Sõnastage Newtoni I seadus Kui mingile kehale ei mõju teised kehad või nende mõjud tasakaalustuvad, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 4. Isohooriline protsess ( mõiste , graafik , seadus , näide ) Jääval ruumalal muutub gaasirõhk vastavalt temperatuurile. Gay - Lussac'i seadus:Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga.V/T = const, kui p = const (V = const T) 5. Tuletage valem rõhu arvutamisel vedelikus sügavusel h. 6...

Füüsika → Füüsika
320 allalaadimist
thumbnail
11
docx

II kt loengu konspekt

Tootmiskulud (õp. lk. 147-175) 1. Firma kulud ja kulukõverad 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu 3. Tootmisfunktsioon ja kulud 4. Pika perioodi kulud ja kulukõverad 4.1. Isokost 4.2. Arengutee 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine 1. Firma eemärk ­ maksimeerida kasumit Alternatiivkulu ­ ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu Otsene kulu Kaudne kulu Tegelikud Rahalised maksed ressursside eest Ei tehta otseselt rahalisi väljamakseid, aga loobutakse teatud rahalisest sissetulekust, mida oleks saanud nende teistsugusel kasuta...

Majandus → Micro_macro ökonoomika
358 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Füüsika II KT kordamisküsimuste vastused

1. Milline on ideaalne gaas? (Kolm tingimust ja olekuvõrrand) – 1) molekulid on punktmassid, 2) puuduvad tõmbejõud, 3) kõik põrked on elastsed. Võrrand: pV = m/M * R * T 2. Mis on molekuli vabadusaste? Kui suur on molekuli vabadusaste, kui ta koosneb 1 aatomist? Kui suur on molekuli vabadusaste, kui ta koosneb 2 aatomis? (Põhjendada) sõltumatute suuruste arv, mille abil on võimalik määrata süsteemi olekut 1 aatomist koosneb – i = 3 (on 3 kulgliikumissuunda), 2 aatomist – i = 5 (on 3 kulgliikumissuunda ja 2 pöörlemistelge). 3. Termodünaamika esimene seadus? (Tähtede tähendused) – gaasile antav või võetav soojushulk on võrdne gaasi siseenergia muudu ja gaasi poolt tehtud tööga dQ = dU + dA (Q – soojus, dU – siseenergia muut, dA – tehtud töö muut). 4. Kuidas välistab termodünaamika esimene seadus perpetuum mobile? Iga masin saab teha tööd kas väliskeskkonnast saadava soojusenergia ja/või selle puudumisel oma siseenergia kahanemise arvelt 5...

Füüsika → Füüsika
122 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Üldloodusteaduse spikker II kT

Ideaalse gaas, olekuvõrrand, olekufunktsioonid ­ p, T, V, U (siseenergia). kineetilise teooria alused ­ rõhu, temperatuuri ja siseenergia avaldised osakeste liikumisolekute kaudu. 1) Ideaalne gaas on reaalse gaasi lihtsaim mudel, kus lihtsuse mõttes oletatakse, et : Molekulidel on lõpmata väikeste elastsete kerakeste omadused. Molekulide liikumine on kulgliikumine. Ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav. Molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes . Ideaalset gaasi pole võimalik veeldada . Reaalsed gaasid käituvad ideaalsetena suurtel hõrendustel.; Ideaalne gaas on kõige lihtsam termodünaamiline süsteem. Gaas, mis koosneb täielikult elastsetest punktmassidest (millel pole sisemist struktuuri). 2) Siseenergia on: makrokäsitluses keha või süsteemi energia, mis on määratud selle keha või süsteemi võimega soojushulka üle kanda või mehaaniliselt tööd teha, mikrokäsitluses keha molekulide kineetilise ja poten...

Kategooriata → Üldloodusteadus
64 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Õigusõpetus II KT

Omandi sarnaseks piiratud asjaoluks on hoonestusõigus mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Omaniku poolt vaadatuna on hoonestusõigus maatükki koormavaks piiratud asjaõiguseks. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel on püstitatud ehitus või soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ehitatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Hoonestusõigus võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte rohkemaks kui 99 aastaks. Piiratud asjaõigused tekivad reeglina selliselt, et asja omanik loovutab teatud osa talle endale asja suhtes kehtivatest õigustest ajutiselt teisele isikule. Seega eeldab piiratud asjaõiguse tekkimine enamasti asja omaniku ja piiratud asjaomaniku ja piiratud asjaõiguse omandaja vahelist kokkulepet asja koormamise kohta. Koormatud a...

Õigus → Õigusõpetus
221 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Ajaloo KT II kordamine

2. Rooma ajaloo etapid Kuningate aeg Roomas 753-509a eKr Kokku valitses seitse kuningat. Viimased kolm olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. eKr Rooma kuningavõim kukutati. Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu järel maapakku minema. Varajane vabariik 509-265 eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valiti riigiametnikud, kelle seas olid kaks kõrgemat konsulid. 265eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr Kolm Puunia sõda eri aastatel Rooma ja Kartaago vahel. 133. eKr said roomlased esimese valduse Aasias. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr Kodanikest koosnenud sõjavägi asendati elukutselise palgaväega. Senati võim vähenesid, riiku juhtisid peamiselt suured väepealikud. 30 ...

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
8
docx

AJALOO KT II MS

Ptk 18: 1. Hitleri tegevus enne Teist maailmasõda: Taasrelvastumine ja Versailles' rahulepingu katkestamine 1935, Rein istsooni vägede viimine 1935, Kominterni-vastase pakti sõlmimine Itaaliaga, Hispaania kodusõjas Franco toetamine, Austria vallutamine (Ansluss 1938), Müncheni sobing 1938, Tsehhi vallutamine, vägede viimine Leetu. 2. Ansluss, Müncheni sobing ­ mis need olid, millal Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing ­ 29. september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3. Hispaania kodusõda ­ kelle vahel, millal, kes võitis, miks. Rahvarinde ja Francisco Franco juhtimisel vastuhakk, Rahvarinnet toetas NSVL, Francot Itaalia ja Saksamaa, kuigi riigid olid alla kirjutanud lepingule, mis lubas mitte kodusõjale vahele segada. T...

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Hüdrogeoloogia II KT

Hüdrogeoloogia II KT Kordamisküsimused teemale 5: 1. Millist vett loetakse maapinnalähedaseks? Maapinnalähedane põhjavesi – vesi, mis asub kõige ülemises maakoore kihis ega ole pealt kaetud vettpidava kivimikihiga. Sellised on pinnasevesi, mullavesi ja soovesi. 2. Mis iseloomustab kõige enam mullavett? Mullaveele on iseloomulik: 1. sesoonne esinemine, 2. temperatuuri järsud muutused, suvel võib temperatuur tõusta üle 40° C, talvel külmub jääks, 3. mikroorganismide ja orgaanilise aine (huumuse) esinemine. Mullaveed ei kõlba tehniliseks veevarustuseks ja joogiveeks, kuigi üleniiskuse all kannatavatel aladel, nagu Eesti, on nad magedad. 3. Mis annab sooveele omapärase lõhna ja maitse? V: Sood on alad, kus muld on suurema osa aastast niiskusega küllastunud, madalamatel kohtadel sageli veega kaetud. Soos kasvavad niiskuselembelised taimed. Liigniiskuse tõttu õhk ei pääse turba...

Varia → Hüdrogeoloogia
7 allalaadimist
thumbnail
14
odt

DV II KT vastused

DV II teooriatöö kordamisküsimused 1. Kõrgemat järku harilik DV. Lahendi olemasolu, ühesuse tingimused, üldlahend, erilahend. V: Kõrgemat järku harilikud diferentsiaalvõrrandid: Üldkuju: F(x, y, y', y'', ..., y(n)) = 0, kus x on sõltumatu muutuja, y = y(x) on otsitav funktsioon ja y', ..., y (n) on otsitava funktsiooni tuletised. Normaalkuju: y(n) = f(x, y, y', ..., y(n-1)) (1) Eksaktne lahend: x0, y0, y01, ..., y0n-1, Algtingimused: nii mitu konstanti kui suur on DV järku konstant. {y(x0) = y0 {y'(x0) = y0(1) {... (2) (n-1) (n-1)...

Matemaatika → Dif.võrrandid
73 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Äriõiguse II KT

Aktisonäridevahelinelepingreguleerib:  ühingutegevusalajaühingulühema- japikemaajalisieesmärke;  juhtorganitemoodustamisekorda;  väljumisevõimalusi (Exit);  uuteaktsinäridekaasamisegaseotudküsimusi. TsÜS §33 – Hääleandmine; lg 4 Kokkuleppe sõlmimine hääle andmise kohta on lubatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkuleppe rikkumine ei mõjuta antud hääle kehtivust. Aktsionäridevahelises lepingus võib nt ettevõtte pikaajalise strateegia eesmärgil kokkuleppida, et aktsionärid hääletavad teatudviisil. Samas aga, kui aktsionär otsustab hääletuse käigus ikkagi hääletada teisiti, on see hääl (nt vastupidine) kehtiv vaatamata varasemale kokkuleppele. Tehingu lõpuleviimise memorandumis:  deklareeritakseeeltingimustenõuetekohasttäitmist;  fikseeritaksetehingu hind lõplikult;  fikseeritaksetehingulõpuleviimisekuupäev...

Õigus → Äriõigus
13 allalaadimist
thumbnail
4
odt

II ms Ajalugu KT

KORDAV TL 2 MAAILMASÕDA 1. Sõnasta lühidalt viis II ms puhkemise põhjust • Küikide suurriikide vahel tekkinud pinge ei leidnud lahendust I ms • Poliitilised eeldused-Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjata • Majanduslikud eeldused- Saksamaa pidi kuidagi majanduslikust olust välja tulema, peamine ül oli tugeva sõjaväe ülesehitamine • ideoloogilised eeldused- Saksa rahvas vajas eluruumi juurde • Tühistada Versaii leping ja näidata Saksamaa võimu 2. Mis muutus territooriumi jagamises 1939.a septembrist- 1941 juunini Poola riik kaotati, selle alad jagati Saksamaa ja NSVL vahel ning Leedu anti NSVL mõjusfääri 3. Riikide vallutused 1939a septembrist- 1941a juunini Saksamaa NSVL Saksamaa, Itaalia, Tirana, Ungari, Rumeenia, Eesti,Läti, Leedu, pool poolast Bulgaaria, Osa poolast, Karjala 4. Millised prantsusmaa alad jäid pärast Compiegne i vaherahu (1940) Saksa okupa...

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ettevõtlus II KT mõisted

Konkurentsiseadus Ettevõtja - äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Kaubaturg - hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. Vertikaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel. Horisontaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena. Erand on ettevõtja taotlusel Konkurentsiameti peadirektori...

Majandus → Ettevõtlus
60 allalaadimist
thumbnail
12
docx

II KT JUHTIMINE KORDAMISEKS

1. Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks? Struktuur on organisatsiooni ülesehitus. Organisatsiooni struktuur määrab kindlaks ametikohad ja struktuuriüksused ning nendevahelised alluvus- ja koordineerimissuhted. Vahend, mille kaudu juhid suunavad ressurssi nii, et kõik tööd saaksid tehtud. 2. Nimetage põhjused, miks on organisatsiooni struktuur vajalik. Organisatsiooni struktuuri on vaja selleks, et: 1. Tagada firma tegevuse efektiivsus 2. Koordineerida organisatsiooni eri osade tegevust vastavate tegevusvaldkondade lõikes 3. Tagada paindlikkus ja kohanemisvõime 4. Määratleda ametikohtade aruandekohustused: kes kellele aru annab Struktuur määrab ka töö, selle sisu ja vastutuse. 3. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist? Organisatsiooni strutkuuri loomisel, organisatsiooni laienemisel ja uute töötajate palkamisel Töökoha kavandamisel tuleb esitada järgmised küsimused: 1. Mis...

Majandus → Majandus
1 allalaadimist
thumbnail
0
jpg

Kujutav geomeetria II KT

docstxt/13910814076595.txt

Matemaatika → Kujutav geomeetria
249 allalaadimist
thumbnail
0
jpg

Kujutav geomeetria II KT

docstxt/13910813861888.txt

Matemaatika → Algebra ja analüütiline...
26 allalaadimist
thumbnail
0
jpg

Kujutav geomeetria II KT

docstxt/13910811902949.txt

Insenerigraafika → Insenerigraafika
35 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Lähiajalugu II KT

1. Mis oli külm sõda ja millal see toimus? Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi USA ja Nõukogude Liidu vahelist vastaseisu pärast II maailmasõda. ~1945(6) 2. Paiguta tabalisse õigetesse lahtritesse: NSVL, USA, Ida-Saksamaa, Lääne- Saksamaa, Hiina, Inglismaa, India, Prantsusmaa, Poola, VLO, NATO Kommunistlik Demokraatlik „Kolmas“ Maailm NSVL, VLO USA, NATO India Ida-Saksamaa Lääne-Saksamaa Hiina, Poola Inglismaa, Prantsusmaa 3. Miks ei saanud Suurbritanniast pärast II Maailmasõda demokraatlikku juhtivat riiki? Kuuludes kõll võitjate hulka, minetas Suurbritannia maailma juhtiva riigi positsiooni maailmas. Võlakoorem – 14 mld USD 4. Kes oli Harry Truman ning mis oli tema „Trumani doktriin“? Ühendriikide president oli. Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade r...

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
odt

KT II ehitamise alused

1.Mis on MTR? Majandustegevus register 2.Millal registreeritakse ettevõtja MTRs? Tegutseb valdkonnas kus on nõutav eripädevuse olemasolu ja registeering MTR-s 3.Kes tegelevad kvaliteedi kontrollimisega ehitusprotsessis? - Tellija või tema esindaja ( Omanikujärelvalve ) - Ehitaja ehk töövõtja ( Ettevõte poolne kvaliteedikontroll ) - Seadusest tulenevate järelvalvetoimingute teostajad ( Kontrollile allutatud eritööd, erilaboris jms ) 4.Mis on otsene kvaliteedikontroll? Otsene kvaliteedikontroll on tegevus, millega saab ehitusprotsessi tulemit otseselt kontrollida, seda kontrolli käigus kahjustamata . 5.Mis on kaudne kvaliteedikontroll? - tootmisprotsessi standardiseeritust - Kasutavate materjalide nõuetele vastavust - Töötajate väljaõpe - Töötajate kvalifikatsiooni sobivust - Tootmisprotsessi vastavust standardiseeritud protsessile 6.Mis on standard? On antud tegevusvaldkonnas tegutsemise täpne raamistik, aga standard võib ol...

Ehitus → Ehitus alused
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

II KT KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKAS

II KT KORDAMISKÜSIMUSED · Mis on füüsikaline suurus · Mis on keha? Meie ümber olevad materiaalsed objektid. · Kuidas jaotuvad füüsikalised suurused kaheks? Skalaarsed ehk arvulised suurused N: mass, aeg Vektoriaalsed ehk suunaga suurused N: kiirus,jõud · Milles seisneb üks olulisemaid matemaatika ja füüsika erinevusi? Füüsika peab alati säilitama seose loodusega, erinevalt matemaatikast, mis võib olla abstarktne. · Mida näitab füüsikas negatiivsus? Negatiivsus näitab vastupidist suunda esialgsega. · Mis on punktmass? Keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. · Mis on liikumine? Liikumine on keha või selle asukoha muutus ruumis. · Nimeta liikumise liigid ja iseloomusta neid! Kulgemine ­ muutub keha asukoht Ringliikumine ­ keha trajektooriks on ringjoon. Ringliikumisel on kõveruskeskpunkt kehast väljas. Pöörlemine ­ muutub keha asend. Võnkumine ­ muutub millegi ...

Füüsika → Füüsika
24 allalaadimist
thumbnail
12
docx

KT ajalugu II MS

1. Võrdle poliitilist elu demokraatlikus ja diktatuurses ühiskonnas. ­ Demokraatlikus ühiskonnas on võimalik oma esindajate poolt hääletada ja osaleda riigi valitsemises, diktatuuris ei saa oma sõna sekka öelda, hektib tsensuur ja riiki juhib üks inimene või mingi kindel grupp. 2. Seleta mõiste vabadussõjalised. ­ vapsid, eestlased kes võitlesid vabadussõjas. Vabadussõda toimus 1918-1920. Vapsid muutsid põhiseadust, nende oma võeti vastu. Demokraatiast autoritaarseks diktatuuriks. 3. Näita kaardil Siegfrigi kaitseliini. ­ Saksa ja prantsusmaa vahel. Saksa poolel. 4. Võrdle massikommunikatsiooni demokraatlikus ja mittedemokraatikus ühiskonnas. ­ Mittedemokraatlikus oli peal tsensuur massikommunikatsioonidel, oli ainult üks arvamus. Demokraatlikus oli palju arvamust. 5. Mille kohta käib USA presidendi Rooseveldi ütlus: ,,Tehke midagi, kui see toimub tehke veel!"? ­ Majanduslanguse ajal Uue kursi kohta. 6. Tänu millele elas Suurbritannia ...

Ajalugu → Maailmasõjad
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Muusika KT II - Renessanss

Renessanss Sõna renessanss tähendab tõlkes taassündi ehk siis antiikaja taassündi. Renessansiaeg oli 14.- 16. sajandil, sellel ajal sai tähtsaks humanistlik mõtlemine. See tähendab, et pöörati rohkem tähelepanu inimesele endale, asjadele, mis inimese silmis ilusad ja meeldivad on ning Jumal ja kirik polnud enam inimese maailmapildi kesktelg. Renessanssmuusika esimest ilmingut kutsutakse Ars Nova(lad keelest "uus kunst"). Sel ajal hakkas inimese maailmapilt muutuma ning hakati looma uut muusikat, kunsti ja leiutama leiutisi, mis lihtsustaksid inimese elu. Tähtsaks muutus ka kunstniku isikupära. Üheks tuntumaks leiutajaks oli Leonardo da Vinci, kes leiutas näiteks helikopteri ja isemoodi äratuskella. Renessansiaja kõige tähtsamad muusikazanrid olid motett ja missa. Motett oli polüfooniline mitmetekstiline laul, millel oli mitmeid erinevaid vorme. Ilmaliku muusika zanriks oli aga madrigal, mis on mitmehäälne tõsise filosoofilise tekstiga ...

Muusika → Muusikaõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Gümnaasiumi bioloogia - "Organismide paljunemine"

Gümnaasiumi bioloogia KÕ KT II-1 ,,Organismide paljunemine" 1.Iseloomusta paljunemis viise looduses. Suguline paljunemine-sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse isas- ja emassugurakkude tuumade ühinemisel. Mittesuguline eoseline paljunemine-uus organism saab alguse ühes vanemorganismis moodustunud üherakulisest (haploidsest) moodustisest - eosest. Eoselist paljunemist iseloomustab osaline kombinatiivne muutlikkus. Eostega paljunevad samblad ja sõnajalad. Mittesuguline vegetatiivne paljunemine-uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, pärilik info on samane vanemate omaga. 2.Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegatatiivselt? Kuna vegetatiivselt paljundatud taimede järglased on identsed algse organismiga. 3.Mis on mitoosi eesmärk? Rakkude arvu suurenemisega tagatakse organismi kasvamine ja areng. Mitoos on vajalik ka surnud ja hukkunud rakkude a...

Bioloogia → Bioloogia
108 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Organismide individuaalne arenemine e. ontogenees

Gümnaasiumi bioloogia KÕ KT II-2 ,,Organismide individuaalne arenemine e.ontogenees" 1.Millisteks etappideks jaotub ontogenees? Ontogeneesi 3 etappi: Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Embrüogenees ­ loote areng Postembrüogenees ­ lootejärgne areng 2.Mis on partenogenees? Kellel see esineb? Partenogenees on uues organismi areng viljastumata munarakust. See esineb paljudel taime-ja loomarühmadel. Loomadest eriti selgrootutel. 3.Milline on järglaste arvukus kehasisesel ja kehavälisel viljastumisel ? Millest see sõltub? Kehasisene viljastamine-järglaste arv on suur, kuna küpseb palju sugurakke. Palju järglasi hukkub ebasoodsate tingimuste tõttu. Viljastumine on juhuslik. Kehaväline viljastamine-järglaste arv on väike, kuna küpseb vähem sugurakke. Järglased on kaitstud ebasoodsate tingimuste eest. Viljastumise tõenäosus on suurem. 4.Mi...

Bioloogia → Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tugevusõpetus II 2 KT teooria

13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Nimetage süsteemi võimalikud tasakaaluasendid? Stabiilne-, indiferentne- ja labiilne seisund. 13.2. Mis on stabiilne seisund? häiringu lõppedes taastub süsteemi algne tasakaaluasend (tekkinud hälve kaob) 13.3. Mis on indiferentne seisund? häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse (tekkinud hälve jääb püsima) 13.4. Mis on labiilne seisund? häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? Koormuse kasv 13.6. Mis on nõtke? varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel 13.7. Millises tasandis toimub nõtke? peatasandis 13.8. Defineerige surutud varda kriitiline koormus! Vardale mõjuv jõud, mille korral tekib nõtke 13.9. Millest sõltub surutud varda kriitiline koormus? Nõtkepikkusest, EI korrutisest. 13.10. Millise kujuga on surutud ühtlase sirge...

Mehaanika → Tugevusõpetus ii
680 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Avaliku sektori II KT mõisted

1. Mediaanvalija - on valija, kelle eelistus asub eelistuste rea keskel 4 5 6 6 7 9 23 30 30 62 70 sellise rea puhul on mediaanvalija eelistus 9. Osad tarbijad tahavad mõnda avalikku kaupa rohkem, osad vähem. 2.Keskmise valija teoreem – eelistuste valimisel võidab alati mediaanvalija. Ntx kui palju peaks tudeng stipendiumit saama? 50 60 200 200 220 300 355, siis mediaanvalija on 200 eurot. Selle summaga oleks nõus 4 valijat, samas 3 valijat soovib kõrgemat. Kui vaadata 50 eurot, siis selle puhul oleks rahul vaid 1 valijatest. 3. Enamushääletus – on see, kui otsuse poolt on vähemalt 51% inimestest. 17 valija puhul on poolt vähemalt 9 inimest 4. Piirmaksumäär – PMM, see näitab, palju täiendavast 1 euro tulust peab inimene maksuna ära maksma. PMM= (maksukohustuse kasv/tulude kasv)*100%. Eestis on PMM hetkel 20,16% 5.Keskmine maksumäär – näitab, palju maksab inimene oma tulust ära maksudena. KMM = (maksukohustus/maksustav tulu)*100% 6. Efek...

Majandus → Majandus
25 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Kuluarvestus II KT kordamisküsimused

1. Juhtimis- ja kuluarvestuse universaalmeetodid a. Vastutuspõhine (spetsiaalne) kuluarvestus, algus loengus 4 i. Definitsioon: Organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandus-informatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega. ii. Vastutuskeskused (tulemusüksused), nende juhtide vastutuse ulatus: kulu-, tulu-, kasumi- ja investeeringukeskused Kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest. (esmatasandi juhid) Tulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt osutatavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid. (k...

Majandus → Juhtimine
51 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Transport ja ekspedeerimine II KT

Veonduse kvantitatiivsed näitajad  Veomaht – veodokumendi (­dokumentide) alusel veetud kaupade või reisijate summa –  Reisijate arv, [kauba­] neto­ või bruto­ (st koos taaraga) tonn   • Sõidukite arv   • Liiklusteede pikkus   • Aeg  Veonduse kvalitatiivsed näitajad   i. Vedu – veokäive, veokaugus, veokiirus­ Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba  brutokaalu alusel)    ii. Veeremi kasutamine – veeremi käive, veeremi töö   iii. Infrastruktuuri kasutamine – infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog   Veokäive ​ – veomaht korrutatuna veokaugusega –​  Reisijakilomeeter​ , neto tonnkilomeeter (NB!  kauba brutokaalu alusel) • ​ Keskmine veo­ või sõidukaugus​  – summaarne veokäive jagatud  summaarse veomahuga • ​ Veokiirus ​ – Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) –  Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)  Veeremikäive​  – veeremiühikute arv korru...

Logistika → Transport ja ekspedeerimine
14 allalaadimist
thumbnail
55
docx

Õigusõpetus II kt konspekt

ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad ­ asi on kehaline ese 2) Õigused ­ seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved ­ mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus ­ tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §4...

Õigus → Õigusõpetus
122 allalaadimist
thumbnail
0
jpg

9 Klassi KT - II maailmasõda

docstxt/134619524279.txt

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Tööõigus KT II

Tööõigus KT II 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; Töökeskkonna riskianalüüsi põhjal tehakse kindlaks töökeskonna ohutegurid või töö laad, mis võib mõjutada töötajate tervist. Eesmärgid 1) töötajate tervisele ja nende tervisele kahjulikult mõjuvate tegurite välja selgitamine. 2) Määratleda töötervishoiu ja tööohutusalased tegevused ettevõttes. 3) Selgitada välja puudused töökorralduses ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks. 4) Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine. 5) Välja selgitada töötajad, kelle tervis on ohustatud, selleks et saata nad kas tervisekontrolli või saada teada, et milliste isikukaitse vahenditega oleks vaja töötajaid varustada. Riskianalüüsi meeskonna koosseis, mis on nende konkreetsed võimalikud ülesanded riskianalüüsi käigus. Võimalik küsimus puudutab ka mõn...

Õigus → Tööõigus
26 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun