kultuurikontakte ja kodueesti ja väliseesti vahel Nõukogude kultuuripoliitika olemus Kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine Infosulg Sundorienteeritus vene kultuurile Propaganda Haritlaskonna uus põlvkond Nõukogude võimu kartuses põgenesid haritlased Läände Paguluses loodud vaimupärand eelkõige kirjanduses kuulub meie kultuurilukku Kodumaale jäänud iseseisvusaegne haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks Osaline enesetaastumine Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellel järgnenud vaimse surutise aastad rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile Isetegevusharrastus Professionaalne kõrgkultuur Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises Eesti raadio saatemaht, Eesti televisioon, ajakirjandusväljaanded Maakultuuri hääbumine Elujärje paranemine Suurenes linlik eluviis Väikestemaakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemine
valitsemisinstitutsioonide materdamine. 20. sajandi viimasel veerandil hakkasid erakonnad rohkem keskenduma eliitidevahelisele lobitööle. Valijahäälte võitmisega sama oluliseks on muutunud läbirääkimine teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Nagu ärinduses sõlmivad firmad vastastiku kasulikke kokkuleppeid, nii sünnib see täna ka poliitikas. Kuna vasak- ja parempoolsus on teineteisele lähenendu, sobituvad ka erineva ideoloogilise taustaga erakonnad kergemini ühte valitsusse. Eesti erakondade asetus vasak- parempoolsuse skaalal Erakondade ideoloogiliste tõekspidamiste ähmastumine on tõstatanud küsimuse, kas tänapäeval saab üldse eristada parteisid nende ideoloogilise platvormi alusel. Põhimõtteline jaotus vasak- ja parempoolseteks parteideks kehtib siiski ka tänapäeval ning see on abiks nii hääletamisel kui valitsuse poliitika mõistmisel.
eestlastele kehtestati nende rahvuslikud õigused. Kodanlus oli siis see, kes hakkas muudatustele vastu sõdima. See ei olnud rahvuslik, vaid klassisõda. Stalini järgi ei taotlenud nad mitte rahvuslikku vabadust vaid kapitalistlikku vabadust teisi ekspluateerida. Eesti kirjandus jäi aga revolutsioonist tugevalt maha. Tuglas põhjendas seda sellega, et püüdes sündmustele järele jõuda, ei saavutada küpseid teoseid (kuna liiga kiirustatakse). Kõik kirjanikud olid kodanliku ideoloogilise koolitusega. Nad ei mõistnud revolutsiooni, heal juhul tunnustasid seda passiivselt. Esimese maailmasõja kestel ei ilmunud Eestis peaaegu üldse raamatuid ja rahvas oli kirjandusest võõrdunud. Üks suuremaid kirjanduslikke sündmusi oli "Siuru" asutamine 1917 aasta juunis. See aasta oli kirjanduslikult võrdlemisi viljakas. Teemad ei olnud ühiskondlikud, kaldusid pigem müstitsismi. See
ehitustegevus, mis nõudis ehitusmatejalide tootmist ja töökäsi. Kadus lõplikult erasektor. Väikeettevõtted riigistati 1947. 6. Eesti NSV kultuurielu. NSV KULTUURIPOLIITIKA OLEMUS: ENSV aegse kultuuripoliitika peamine eesmärk „ sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik“ kultuuri juurutamine. Suhtuti eestlaste kultuuripärandisse algusest peale lähtudes klassiprintsiibist. Kogu vaimuelu sfäär NSV ajal oli kord vähemal- rohkemal määral ideoloogilise surve all. Eriti raske oli J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Surve tugevnes uuesti Brežnevi ajal[1970 II pool]. Olenemata valitseva režiimi liberaalsusest ja rangusest, ei kadunud tsensuur. Ühiskondliku rahu tagasid endiselt julgeolekuorganid (KGB). ENSV pol. ja majand eraldatusega muust maailmast kaasnes ulatuslik infosulg (kuid mitte täielik), lääne arengust ei tohtinud keegi midagi teada. NSV kultuuripoliitikule oli isel eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline
jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati 1950 1951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele ja Jehoova tunnistajatele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Kõige räigemad nõukogude repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal, kuid ühiskond jäi jätkuvalt tugeva ideoloogilise surve alla. Sulaajastu Nikita Hrustsov Nõukogude võimu poolne surve hakkas märgatavalt leevenduma pärast 1956. aastat, mil Nikita Hrustsov Stalini kuriteod NLKP XX kongressil hukka mõistis, ehkki see avalikkuse eest veel ametlikult 33 aastaks saladusse jäi. Eestis on lõdvema ideoloogilise survega 1960. aastaid nimetatud ka "sula-ajastuks". Stagnatsioon Stagnatsioon 1970. aastate lõpus algas Eestis uus tugevnev ideoloogiline surve, mis leidis väljundi eestkätt
teda Tööpunalipu Ordeniga. 1950. aastal koostatud keelatud kirjanduse nimestikus on vaid 2 Lutsu raamatut ,,Inderlin" ja ,,Skoudid". Poolkeelatud raamat oli pikka aega ,,Sügis". 1950-ndate aastate alguse kõige vingem parteiline kriitika suhtus Lutsusse võrdlemisi sallivalt: oli ju vaja vähemalt ühte elavat vanemat rahvakirjanikku, muidu oleks plats hoopis lagedaks jäänud. Kirjaniku viimaseks trükitud uudisteoseks jäi 1945. aastal ilmunud ,,Jüri Pügal", mis sai ideoloogilise hukkamõistu osaliseks. 1948. aastal oli Lutsul tõsine soov jätkata mälestuste kirjutamist 1917. aastast, ent ideoloogilise atmosfääri pingestudes ei olnud sellel määratud teoks saada. 1949-1950 kirjutati palju ,,ellujäämisluuletusi" (et sõna otseses mõttes oma elu päästa), aga niisamuti oli ka ,,ellujäämisartikleid" patukahetsuskirjutisi. Ka Lutsu punase värvinguga kirjutisi võib võtta kui ellujäämis- ja äraelamisartikleid. Tihti olid punased loosungid toimetuse
Populistliku partei eesmärk oli võita valimised. Selleks püütakse saada valijate toetus, taotlemata nende astumist partei liikmeks. Tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine. 20.sajandi viimasel veerandil sai valijahäälte võitmisega sama oluliseks läbirääkimised teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Kuna vasak- ja parempoolsus on teineteisele lähenenud, sobituvad ka erineva ideoloogilise taustaga erakonnad kergemini ühte valitsusse. Vasak- ja paremerakonnad: Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Keskerakond. Mõlemad pooldavad astemilst tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Erakoole ja tasulist haridust ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab keskerakondlastest tööhõiveküsimuste tugevam rõhutamine, samas kui Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine.
nimega ,,Endla". Reaalselt saadi aga esimesed ruumid kultuurimaja valdusse alles 1. septembril 1946. aastal, remondi ja ehitusega tegeldi veel mitme järgneva aasta jooksul. Isetegevusringide töö algas aga kõigest hoolimata hoogsalt, esialgu tegutseti kodudes ja koolimajades. 1946. aastaks oli moodustatud näitering, rahvatantsuring, laulukoor, solistide kollektiiv ja väike orkester.Tolleaegne kultuurimaja põhimäärus nägi ette esmase ülesandena poliitilise propaganda ja ideoloogilise töö, rahvalooming ja kunstilise isetegevuse arendamine kuulus viimaste ülesannete hulka. Ettekirjutustele, pidevale kontrollile ning ruumide remondi-probleemidele vaatamata suudeti ära teha suur töö rahvakultuuri arendamisel. Eesti Vabariigi algus-aastad olid keerulised nii majanduslikult kui kultuuriliselt, kuid tegevus kultuurimajas jätkus. Populaarseks kujunesid noorte rockikontserdid nii kultuurimajas, kus tegutses Nõmme Rockiklubi kui ka üle tee kinosaali ,,Võit" klubis ,,326"
Kultuur ENSV-s- kas vaba looming või riiklik tellimus? Kultuuripoliitika oli NSVL-is pideva ideoloogilise surve all. Kogu NSV taheti muuta üheks rahvaks. Riik taheti muuta sisult sotsialistlikuks ja vormilt rahvuslikuks. Valitses karm tsensuur, kõik nõukogude riigid jäid välismaailma ja lääneriikidega võrreldes arengust kõvasti maha ja elukvaliteet oli ka päris madal. Eesti muutus iga päevaga aina rohkem venepäraseks. Raamatukogud puhastati ,,kodaniku ühiskonna pärandist". Hävitati palju Eesti aegset kirjandust, alles jäeti ainult üksikud eksemplarid
Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus. Kasutati palju võõrtööjõudu, mis tõstatas keeleprobleemi. Nõukogude inimestel oli toidukaupade vähesus, pikad järjekorrad, tarbekaubad vähenesid. Tarbekaupade hankimise raskus muutis inimesi, nad ei näinud enam mõtet, t püüda korralikult tööd teha, kuna selle eest tasu ei saanud. Kaupa ei jätkunud, kuna põhiosa viidi maalt välja. Kultuurielu Kogu vaimuelu oli ideoloogilise surve all. Oli infosulg: Lääne vaimsest arengust ei tohtinud keegi siin midagi teada. Sundorienteeritus vene kultuurile oli tugev 1940.aastate lõpul ja 1950. aastate algul, mida ,,illustreeris" propaganda. Haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks: nende tegevust piirati või sunniti üldse loobuma, mis tekitas inimestes masendust, kartust ja depressiooni. 1950. aastatel aga algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine. Alustati isetegevust: pilli-ja näitemängud, laulukoorid
nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia. Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart ning tema piirelõhkuvaid mänge keeleliste võimalustega luules. 1960ndad olidki Eesti luules suure vormiuuenduse ajastuks. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega inimeste suur huvi luule vastu ning kirjandusele avaldatava ideoloogilise surve mõningane lõdvenemine seoses Hrustsovi "sulaga". Sulaajastu muutused kandsid endast peamiselt positiivseid tähendusi: suurenes tegutsemisvabadus ja avatus nii igapäevavases elus kui ka kultuuris. Alates 1950. aastate lõpust tekksid esimesed väikesed võimalused suhelda välismaaga, eriti tähenduslikuks said kultuuri muutumise seisukohast kontaktid soomlaste ning eesti pagulastega. Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus raamatusarjaga Loomingu Raamatukogu
Kuidas mõjutas Nõukogude võim Eesti NSV kultuurielu? Kogu kultuurielu oli Nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, mille tugevus olenes otseselt eri aegadel valitsenud poliitilistest oludest. Näiteks eriti masendav oli vaimne surutis J. Stalini valitsemisaastate lõpul kui ka Breznevi võimuloleku ajal. Sulaperioodil olid veidi liberaalsemad olud. Minu meelest oli väga ebaõiglane eesti NSV eraldatus muust maailmast. Varjati Lääne arengut ning sundorienteeritus vene kultuurile oli tugev. Nõukogude kultuuripoliitika
Selleks püüti hävitada iseseisvusaegset ilukirjandust. Kirjanduse tellimine välismaalt oli äärmiselt piiratud. Ühiskonnast ei kadunud ka kunagi tsensuur. Selleks tagati julgeolekuorganid. Eesti kultuur oli jaotatud kaheks: välis-ja kodueesti kultuur. 1944.aastast läksid paljud loovinimessed pagulusse, et jätkata seal oma senist tegevust, kuid eestlased ei näinud nende loomingut kuni 1980. aastate lõpuni. Haritlaste põlvkon langes ideoloogilise terrori ohvriks. Selle tagajärjel nende loometegevus kahanes. Paljud haritlased olid sunnitud taluma ka repressioone. 1950.aastate teisel poolel algas eesti kultuuri osaline taastamine seoses Stalini surmaga. Uue haritlaste põlvkonna lõplik läbimurre toimus 60.aastatel, mil poliitilised olud muutusid vabamaks. Rahva kultuuriline aktiivsus jäi aga püsima ning ilmnes siis rohkem laulukoorides ja rahvatantsuringides. Taastus ka laulupidude traditsioon. 1950
Samal ajal lubas Nõukogude režiim mõningaid kultuurikontakte kodueesti ja väliseesti vahel, mida ta püüdis oma huvides ära kasutada (VEKSA jms). Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli „sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku” kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, sõltuvalt parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Ent olenemata režiimi väikestest kõikumistest liberaalsuse ja ranguse skaalal, ei kadunud tsensuur (Glavlit) kunagi - selle ülesanne oli koos pideva meelsuskontrolliga takistada vaba mõtte levikut ühiskonnas. Tugeva surve all oli ka usuelu. Kiriku ja muude vaimuelusfääride kontrollimisel etendasid olulist rolli julgeolekuorganid (KGB). Negatiivsete tagajärgedega oli
loometegevuse vahel. Paljud eesti haritlased pagesid Eestist ning lõid välismaal olles hämmastavalt rikkalikku vaimupärandit. Seevastu kodumaale jäänute loometegevust piirati või neid sunniti sellest pikaks ajaks loobuma. Kodumaale jäänud olid sunnitud looma Nõukogude korrale meelepärast loomingut, sest vastasel korral seda ei avaldatud. Kogu ühiskonda hõlmas propaganda, mis pidi allutama vaimse elusfääri valitseva reziimi kontrollile. See oli üks ideoloogilise surve avaldamise meetoditest, mis pidi viima rahva Nõukoguliku kultuuri juurde. Propagandat kasutati kiriku mõju vähendamiseks ühiskonnas. Lisaks sellele juurutati mitmesuguseid ilmalikke tavasid, et kiriku tegevust takistada. Suleti TÜ usuteaduskond ning usklikele seati ette igasuguseid takistusi. Selle tulemusena levis Eesti NSV-s vaenulik või vähemalt üleolevalt ükskõikne suhtumine kirikusse ja religiooni.
laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. 3. Kuidas sai võimalikuks kahe ideoloogilise vastase Stalini ja Hitleri liit ? Põhjenda oma arvamust Hitler vajas Poola ründamiseks kindlat seljatagust, selleks sobis vaid NSVL. Stalin vajas maailmarevolutsiooni süütamiseks uut maailmasõda ja seetõttu nimetas ta Hitlerit ,,revolutsiooni jäälõhkujaks". 4. Millise õppetunni sai punaarmee Talvesõjast ?Milline on talvesõja tähtsus Soome ajaloos ? Punaarmee õppis Talvesõjast seda, et nad ei olnud sõjaks ettevalmistunud, samuti lootis NSV
Kultuurielu lõhenes väliseesti ja kodueesti kultuuriks. Need eestlased, kes põgenesid lääneriikidesse (Rootsi, Soome jne.) moodustasid väliseesti kultuuri said vabalt teha, mis loomingut tahtsid, ei olnud mingisuguseid piiranguid. Eestisse jäänutel tuli olla oma loominguga ettevaatlik, et mitte võimuorganeid pahandada. Paljud kõrgharitlaskonnas olid sunnitud oma senist loomingut ,,ümber hindama" ning taluma repressioone. Haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks. Seevastu jäi rahva kultuuriline aktiivsus püsima. Maal tegutsesid edasi pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. 1947. aastal taastus üldlaulupeo traditsioon. 1950. aastate teisel poolel leevenes vaimne surutis ning oli võimalus kõrgharitlaskonnal pöörduda tagasi oma loometöö juurde, millega kaasnes osaline kultuuri taastumine. Uue põlvkonna kultuuri läbimurre toimus 1960. aastatel, mil poliitilised olud olid muutunud vabamaks
need püüavad saavutada oma varjatud eesmärke ja sotsiaalseid huvisid. Ideoloogiavaba on vaid proletariaat. Edward Bernsteini mõjul rääkis juba Lenin proletariaadi ideoloogiast. Ka hilise Engelsi käsitluses tähistab ideoloogia lihtsalt sotsiaalse suunitlusega mõtlemist. 20. saj. marksism astus eelkõige Marxi ideoloogiamõiste majandusliku determineerituse vastu. Nii Antonio Gramci hegemoonia mõiste kui Louis Althusseri «Ideoloogilise riigiaparaadi» kontseptsioon viitavad sellele, et mitte ainult majanduslik baas, vaid just ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb. Samasugust teaduse ja ideoloogia eristust peab oluliseks hulk 20
oodata- ebakindlus ja maailm on ettearvamatu. Tegelaste hingeahistus.Kassetipõlvkonnaks nimetatakse 60ndatel esmakordselt avalikult esinenud Eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nn kassettidena - mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos. Eesti luule suure vormiuuenduse ajastu. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega inimeste suur huvi luule vastu ning kirjandusele avaldatava ideoloogilise surve mõningane lõdvenemine.Runnel-eelistab kajastada maaelu,tunneb huvi rahvaluule väljendusvahendite vastu.70-80aastatel ennekõike isamaaluuletaja. Kolmas loomingujärk 90ndatel-proovib kätt erinevates stiilides,jätkab lorilauluharrastust,kirjutab ka mõtisklevat vabavärssi. Kujundas oma stiili välja alates luulekogust ,,avalikud laulud". Kasutab tihti uuema rahvalaulu vormi. Luulel tihti poliitiline tähendus(varjatud)-nõukogudevastane.Juhan Viiding-sai tuntuks kui Jüri Üdi
vabastamine, vaherahu Korea sõjas, lõpeb soda Vietnamis, majanduslik olukord küll paranes, kuid mitte kauaks . Hrustov muutus kannatamatuks ja sallimatuks ja ta asendati Bresneriga.Brežnev-1964-1982,tagasipäärdumine stalinismi (nö Breznevi doktriin-NSV on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning NSV kavatseb seda teha ka tulevikus), partei ja valituse autoriteedi taastamine,tsenseerimine,ideoloogilise surve kasv, ekstesiivne majandus(maade juurdehaaramine,loodusvarade kasutuselevõtt,sissetulekuallikaks tooraine eksport), stagnatsioon(majalnduslik poliitiline ideoloogiline seisak),dissidentslus ehk teisitimõtlejad,naftadollaritel põhinev majandus,gerontokraaria(valitsejad oluliselt vanemad, kui enamik riigi täiskasvanud elannikkonnast Tsernenko,Andropov,soovimatus ühiskonnaelu reformida, stagnatsioon)Gorbatšov – NVL viimane riigipea, NL lagunemisprotsesside
¤sõjatööstuskompleksi jätkuv tugevdamine ¤majanduslikud suurprojektid ¤BAM nt:seakombinaat, suurfarmid jne ¤majandusliku mahajäävuse süvenemine ¤toodangu kvaliteet ei vastanud toodangu kvanditeedile ¤varimajanduse osakaalu suurenemine (riigi tagant varastati suurel hulgal) ¤korruptsiooni laialdane levik Sisepoliitika: ¤riiklik parteilise nomenklatuuri võimu kindlustamine (kindel partei- ja riiklike ametnike grupp) ¤bürokraatia suurenemine ¤neostalinismi kujunemine ¤ideoloogilise surutise süvenemine ¤dissidentluse tugevnemine ¤uue NL konstitutsiooni vastuvõtmine ¤kampaania töödistsipliini parandamiseks ¤tsensuuri karmistumine ¤ühiskonnateaduste parteiline juhtimine ¤korteriprobleemi teravnemine ¤toiduainete ja tarbekaupade defitsiidi süvenemine ¤eripoodide võrk ja tutvused Välispoliitika: ¤Breznevi doktriini kehtestamine pärast 1968 (Praha kevad) ¤osalemine Helsingi julgeoleku ja koostöö protsessis
venestamine, migratsioon, küüditamine) Majandus Sõjatagajärgede likvideerimine; tööstuskompleksi taastamine; kaardisüsteemi kaotamine; rahareform; Nõukogude tuumaprojekti rahastamine (1949); põllumajanduse mahajäämus ja probleemid toiduainetega varustamisel; Ideoloogiad Ideoloogia otsused kirjanduse, muusika, teatri ja kunsti sisu kohta; kontroll juhtkonna ideoloogilise ,,puhtuse" kohta; propaganda USA ja kogu läänemaailma vastu; suletuse õigustamine ja Nõukogude patriotismi ülistamine Rahvusküsim Venelaste esiletõstmine; venestamine; teatud rahvusgruppide küüditamine; us antisemitism Igapäevaelu Näljahädad; elamispinna ja tarbekaupade defitsiit; sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemine Välispoliitika Külma sõja kujunemine; stalinliku riikliku mudeli kujundamine Ida-Euroopas;
Ajalugu §43 Nõukogude võimu taaaskehtestamine 1944. a eesti kultuur kaheks välis ja kodueesti kultuur. Kultuuripoliitika olemus. · ,,Sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" uus võim suhtus kultuuripärandisse klassiprintsiibist lähtuvalt, seetõttu ka vaimuelu ideoloogilise surve all. · Vaimne surutis Stalini valitsemise lõpuaastatel ja Breznevi ajal. Vahepeal sulaajal suhteliselt liberaalsed olud, kuid tsensuur ei kadunud. · Oluline koht julgeolekuorganite tegevusel. · Ulatuslik infosulg. Sundorienteeritus vene kultuurile.(eriti tugev 1940 lõpp, 1950.algus) · eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Mittesoovitud kirjandus erifondiväljastamiseks vaja eriluba.
Eesti NSV kultuurielu Eesti NSV kultuuri loomine oli mõjutatud Venemaa poolt. ENSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust . Nõukogude võim proovis valikuliselt hävitada ka eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Nõukoguliku kultuuripoliitika eesmärgiks oli '' sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik''. Kõik toimus pideva ideoloogilise surve all, mis oli kõige hullem Stalini viimastel aastatel. Uuesti tugevnes see 70ndatel. Selle tagamiseks aitasid kõvasti kaasa ka julgeolekuorganid. Raamatukogud puhastati sõjajärgsetel aastatel '' kodanliku ühiskonna pärandist'' . Nii hävitati iseseisvusaegsed perioodilised väljaanded ja ilukirjandus. Ebasobivad raamatud, trükid jms. pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. Samuti lisandus kõigele sellele ka
,,Kuidas mõjus Nõukogude võim eestlaste kultuurile ?" Nõukogude võim seadis eesmärgiks sotsialistliku ja rahvusliku kultuuri juurutamist ühiskonnas , mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Eriti masendav oli see Stalini ajal , kuid üsna ka Breznevi ajal. Sulaperioodil asi pehmenes pisut, kuid ka sellega ei kadunud tsensuur, millega üritati takistada vaba mõtte levikut. Eesti NSV oli samuti ka eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja edasijõudmistest. Nõukogude võim hävitas palju põlvkondade kultuuripärandit. Puhastati raamatukogud ja hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest, alles jäeti üksikuid
jäid sotsrealistlikus kunstis tagaplaanile, sest selle suunajad seadsid esikohale propaganda. Kontroll sellise kunsti üle oli range ja looja isikupära taandatud peaaegu olematuks. Sotsrealistlik kunst kujutas ideoloogiliselt moonutatud minevikku ja loojate kaasaega ning ennustas utoopilist tulevikku, mida kunagi ei saabunud. juuli 1951 Kunst ja kirjandus olid stalinistlikus Nõukogude Liidus kuulutatud ideoloogilise võitluse eesliiniks (sotsialismi eest ja kapitalistliku imperialismi vastu). Teos ei saanud olla näiteks ,,lihtsalt" taies, vaid vastavalt ,,parteilisuse" printsiibile pidi olema kas proletaarne või kodanlik, kus juures viimase viljelemine võrdus kuriteoga. Nii kirjanduses, teatris kui kujutavas kunstis oli ainuõigeks zanriks kuulutatud sotsialistlik realism, mis tähendas terve rea jäikade kaanonite järgimist. Oluline oli näiteks rõhutada klassivõitlust,
täismonetaarse konjunktuurteooria ekstsentrilisema lähenemise kasuks, mis põhis rohkem kasumitele kui intressimääradele. Hayek märkis selgesõnaliselt, et konjunktuuri täpsemad seletused asetavad rohkem rõhku reaalsetele- kui nominaalväärtustele. Ta märkis ka, et see ekstsentrilisem konjunktuurimudel ei ole täielikult kooskõlastatav ühegi spetsiifilise Austria koolkonna teooriaga. Hayek andis tunduva panuse ka õigusteaduse ja kognitiivteaduse vallas. Koos ideoloogilise vastase Gunnar Myrdaliga oli Hayek Nobeli majandusauhinna laureaadiks 1974. aastal ning 1991. aastal anti talle Vabadusmedal, üks kahest Ameerika Ühendriikide kõrgeimast tsiviilautasust. Ta suri 23. märts 1992 Freiburgis.
SAKSAMAA II MS EELHTUL: HITLERI SISEPOLIITIKA:(1933-1945:kolmas riik). hepartieline ssteem(NSDAP) ja ks juht ehk "Fhrer". Isel. oli partei ja riigiaparaadi htesulandumine. Natside ideoloogia heks tugisambaks oli Aaria rassi listamine, teiste alandamine ja rassilise puhtuse tagamine. Noorte ideoloogilise "harimise" eest hoolitses Hitlerjugend. Riigipoliitika heks osaks oli ka juutide tagakiusamine- nt piirati poliitilisi- ja kodanikuiguseid(Nmbergi seadus). Kristalll tapeti 91 juuti(1938 nov). 1936a Berliini olmpiamngud olid allutatud nii propagandale kui ka natslikule ideoloogiale. plaanimajandus. Tpuudus kaotati tnu: 1.Sjavekohustuse taaskehtestamisele(1935) 2.Tkohustuse seadusele 3.riiklikele hdaabitdele 4.Sjatstuse aktiivsele arenemisele. VLISPOLIITIKA: 1936a slmiti Saksamaa
isikutele. • Eriline koht riigis oli julgeolekuorganitel – kontrollisid ka KP-d. • Ebademokraatlikud valimised – KP-de kandidaadid, tulemuste võltsimine, kaudne või otsene sund – valijad polnud valikutes vabad. • Kogu majandus riigistatud, puudus eraomand (erandid Poola, Ungari) • Ühiskonna klassistruktuur: parteiline nomenklatuur, töölised, talupojad (kolhoosnikud). • Käsu- ja plaanimajandus. Tulemuste võltsimine. • Kultuur ideoloogilise ja riikliku kontrolli all. • Sõjaväestatuse aste oli suurem kui läänemaailmas keskmiselt. VASTASTIKUNE MAJANDUSABI NÕUKOGU (VMN) • Kommunistlike riikide majanduslik-poliitiline koostööorganisatsioon, mille abil NSVL hoidis Ida-Euroopat kontrolli all. Keskus Moskvas, kõik lepingud sõlmiti läbi Moskva. • Loodi vastukaaluks Marshalli abi plaanile – keelatse sõltlasriikidel abi vastu võtta sidus NSVL I-Euroopa majanduse enda külge.
Nõukogulik kultuuripoliitika Eesti nõukoguliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine, mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Inimestel lubati tegeleda rahvatantsuga, käia laulukoorides või rahvamuusikaansamblites, kuid samal ajal jälgiti kogu aeg, et see tegevus ei oleks liiga rahvuslik ja ei tekiks vastupanu nõukogude korrale. Peale selle oli üheks osaks eelnevate põlvkondade poolt loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Jälle sellepärast, et ei tekiks valitsevale korrale vastupanu õhutavat meeleolu. Lisandus
Erinevate toetuste ja garantiide abil otsis Kolmanda maailma riikidest liitlasi ka USA, Suurbritannial ja Prantsusmaal oli seal traditsiooniline mõju koloniaalajast. Nõukogude teoreetikud töötasid muuhulgas välja teooriaid selle kohta, kuidas Aafrika riigid jõuaksid võimalikult kiiresti ühiskonna ,,sotsialistlikku arengufaasi". Teooriatel polnud aga tegelikkusega mingisugust seost, nende järgimine põhjustas sageli tõsiseid loodus- ja majanduskatastroofe. Ideoloogilise koolituse eest hoolitses 1960ndate alguses asutatud Patrice Lumumba nimeline Rahvaste Sõpruse Ülikool Moskvas, kus õppisid peaasjalikult Kolmandast maailmast pärit üliõpilased. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist muutus osa varem idabloki mõjusfääri kuulunud riike nn paariariikideks (rogue state), mille tugev keskvõim põhines massilistele inimõiguste rikkumisele ja opositsiooni jõhkrale mahasurumisele. Teised riigid
põrgusse saadetaks. Saadetigi põrgusse koos oma vana truuu sõbra, hobusega, põrguväravahiks. Sõnum- Eesti travestia, mis põhjustas oma ilmumisajal suurt poleemikat. F.R Kreutzwaldi ,,Kalevipojas" räägitakse Kalevipojast kui rahva kangelasest, kuid Enn Vetemaa ,,Kalevipoja mälestused" räägib , kui suurest mehest, kes oli rumal ja mõtlematu. Raamauts tehakse Kalevipoega maha ning näidatakse teda kui suurt ja vähese haridusega jõumeest. Tähtsus: · Esimese ideoloogilise eesti raamatu järgi travestia. · Tegi võrdseks eestlased teiste Euroopa kõrgkultuuri rahvastega. · Sündis sümbolkuju, rahvuskangelane!
mongolid-tatarlased, 1552 venelased).Sattumine Vene võimkonda on osutunud saatuslikuks. 16. saj II pool - maride kaitselahingud venelaste sõjakäikude vastu, Vene ajaloos tuntud teremissi sõdadena (1552-1557, 1572-1574, 1581-1584) lõppesid lüüasaamisega ning krooniku sõnutsi olid sood, järved ja jõed täidetud maride luudega, maakamar immutatud nende verega. Marid asusid hulgakaupa ümber ida poole, käivitus Vene kolonisatsioon 18. saj - maride ümberasumine jätkus venelaste ideoloogilise surve tugevnedes (massiline õigeusustamine). Maride asuala jagatakse Kaasani, Vjatka ja Nini-Novgorodi kubermangu vahel 1905-1907 - maride rahvuslik ärkamine 1920 Mari autonoomse oblasti moodustamine 1930-ndad - kollektiviseerimine ja massirepressioonid, enamik mari intelligentsist hävitatakse 1950-ndad - industrialiseerimise ja vene kolonisatsiooni uus tõusulaine 1960-ndad - mari keele ühiskondliku kasutussfääri järsk ahenemine, mari keele taandumine "oma küla keeleks"
võttis kindla seisukoha ja suutis NSV Liiduga kokku leppida, et NSVL likvideerib Kuubalt raketibaasid, kuid USA ei tee katset Kuubat vallutada. 3. Mis oleks juhtunud, kui USA poleks Vietnami kodusõtta sekkunud? Too vähemalt kaks näidet. Tõenäoliselt oleks vähem süütuid surnud, sest sõda oleks kiiremini lõppenud. LK 31. 1.Miks otsustas NSV Liit Praha kevade maha suruda? Sest Moskvas mõisteti, et tsensuuri ja ideoloogilise järelevalve kaotamine viiks lõppkokkuvõttes nõudmiseni lahti öelda sotsialismist või NSV Liidu ülemvõimust, ja see võiks käivitada ahelreaktsiooni muudes satelliitriikides. 2.Kuidas mõjutas Praha kevade mahasurumine kommunismileeri edasist arengut? Rahvas kaotas lootuse, et nõukogude kord muutub mõistlikumaks, ja et seda on võimalik parandada, dissidentide tegevus hoogustus.
Kõige paremini kajastub vahest mäss ideaalide vastu Baudelaire`i kogus ,,Kurja lilled", kus poeemis ,,Aabel ja Kain" soovitatakse vennatapjast Kainile alla rebida taevast Jumal ja tema riik. Baudelaire`i kui oma ajastu prohveti ettekuulutused jõudsid varsti ka laiema rahvamassi teadvusesse, tehes võimalikuks XX sajandi sõjad ja terrori. Kõige valusama lõhe ideaalide ja tegelikkuse vahel tekitaksid Esimene ja Teine maailmasõda. Esimene ilmasõda, puhkedes ilma sügavama ideoloogilise juhtmõtteta, hävitas oma totaalsuses lõplikult stabiilse ja turvalise kodanikuühiskonna. Stefan Zweig peab sõja põhjuseks lihtsalt suurriikide jõu ja võimsuse ülejääki, mis vallandus sõjas. Teine ilmasõda kujunes aga Nietzsche ja Darwini moonutatud mõtete kulminatsiooniks. Darvinistlikud teooriad olelusvõitlusest, looduslikust valikust ja evolutsioonist deformeerusid Saksa natsionaalsotsialistide käsitlustes eluruumivajaduseks; Nietzsche poolt loodud üliinimesest sai
Elbe jõest Saksamaal kuni Vaikse ookeanini ja Põhja-Jäämerest Lõuna-Hiina mereni. Rühmad: 1) Sotsialistlik sõprusrühmitus-kõige kuulekamad NSVL-le.( Saksa DV,Poola,Ungari,Kuuba). 2) Sotsialistlikud riigid-ei kuuletunud nii palju ( Hiina,P-Korea,Laos).3) Sotsialistliku orientatsiooniga riigid- Aasia,Aafrika arengumaad. Iseloomulikud jooned: 1)Võim kommunistliku partei käes ( juht peasekretär või Esimene sekretär). 2)Majandus riigistatud ( plaanimajandus) VNM. 3)Kultuur ideoloogilise kontrolli all. 4) Suur roll sõjaväel VLO. NSVL riigijuhid: Stalin (1922; 1924-53), massirepressioonid ( küüditamised) , 1954 KGB, süüdimõistetud vangilaagritesse, kommunistlik õpetus,vohas Stalini isikikultus. Beria suhted paranesid lääneriikidega, vägivallapoliitika pehmenemine, vangide vabastamine, vandenõu-Beria kaela Stalini kuriteod, arreteeriti , hukati 1953. Hustsov ( 1953-64), sulaaeg, vägivallapoliitika leevendamine, võimu koondamine enda kätte,
k keeleõpet. 5. Mille poolest Eesti parlamendierakondade programmilised (üldprogramm või valimisprogramm) seisukohad kattuvad või erinevad nende poolt deklareeritavast ideoloogilisest profiilist (st sellest kuidas nad ise on määratlenud oma ideoloogiat)? Tooge 2 näidet iga erakonna kohta. Seisukoht kattub Seisukoht erineb Erakond ideoloogilise profiiliga ideoloogilisest profiilist 1. vähehaaval 1. Sisserände pooldamine maksukoormuse (see ei aita kaasa alandamine liberaalse programmilisele majanduspoliitika seisukohale: eesti rahvuse Eesti Reformierakond põhiprintsiip. ja kultuuri säilimine)
Keda kontrollis teine sekretär, kes oli Moskva poolt saadetud. Moskva trumbiks olid ka valvsad kodanikud, kes peale kaebasid. Kaebustesse suhtuti väga tõsiselt ja neid kontrolliti peaaegu alati. Poliitilised olud Eesti NSV sisepoliitika arengu tunnusjooneks oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu. Selle põhjustas Üleliidulise Kommunistliku (bolsevike) Partei Keskkomitee otsus ,,Eesti NSV parteiorganisatsiooni poliitilise töö puudustest ja ülesannetest". ,,Ideoloogilise võitluse" suunajaks oli Andrei Zdanov. Kodanliku natsionalismi mõistet siiski üheselt ei mõistetud. Sellest mõistest kujunes sobiv süüdistusvormel. Algselt sildistati kodanliku natsionalistitena Eesti Vabariigi loovharitlasi. Toimus võimuvõitlus nn juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel. 1949. aastal saadeti parteikomisjon Eesti NSV olukorda ja tippjuhte kontrollima. 7. märtsil 1950 a. kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös"
aastal koostatud keelatud kirjanduse nimestikus on vaid 2 Lutsu raamatut ,,Inderlin" ja ,,Skoudid". Poolkeelatud raamat oli pikka aega ,,Sügis". 1950-ndate aastate alguse kõige vingem parteiline kriitika suhtus Lutsusse võrdlemisi sallivalt: oli ju vaja vähemalt ühte elavat vanemat rahvakirjanikku, muidu oleks plats hoopis lagedaks jäänud. 5 Kirjaniku viimaseks trükitud uudisteoseks jäi 1945. aastal ilmunud ,,Jüri Pügal", mis sai ideoloogilise hukkamõistu osaliseks. 1948. aastal oli Lutsul tõsine soov jätkata mälestuste kirjutamist 1917. aastast, ent ideoloogilise atmosfääri pingestudes ei olnud sellel määratud teoks saada. 1949-1950 kirjutati palju ,,ellujäämisluuletusi" (et sõna otseses mõttes oma elu päästa), aga niisamuti oli ka ,,ellujäämisartikleid" patukahetsuskirjutisi. Ka Lutsu punase värvinguga kirjutisi võib võtta kui ellujäämis- ja äraelamisartikleid. Tihti olid punased
1950. aastal koostatud keelatud kirjanduse nimestikus on vaid 2 Lutsu raamatut ,,Inderlin" ja ,,Skoudid". Poolkeelatud raamat oli pikka aega ,,Sügis". 1950-ndate aastate alguse kõige vingem parteiline kriitika suhtus Lutsusse võrdlemisi sallivalt: oli ju vaja vähemalt ühte elavat vanemat rahvakirjanikku, muidu oleks plats hoopis lagedaks jäänud. Kirjaniku viimaseks trükitud uudisteoseks jäi 1945. aastal ilmunud ,,Jüri Pügal", mis sai ideoloogilise hukkamõistu osaliseks. 1948. aastal oli Lutsul tõsine soov jätkata mälestuste kirjutamist 1917. aastast, ent ideoloogilise atmosfääri pingestudes ei olnud sellel määratud teoks saada. Elutee lõpp O.Luts on meie väheseid rahvakirjanikke selle sõna ehedas tähenduses. Valides aine ja tegelastüübid rahva hulgast, on ta neid väärtustanud rahvaliku keele ja huumoriga. Lutsu jutustamislaad ja teoste mälestuslik tagapõhi on avanud tema loomingule tee lugejate südameisse.
1950. aastal koostatud keelatud kirjanduse nimestikus on vaid 2 Lutsu raamatut ,,Inderlin" ja ,,Skoudid". Poolkeelatud raamat oli pikka aega ,,Sügis". 1950-ndate aastate alguse kõige vingem parteiline kriitika suhtus Lutsusse võrdlemisi sallivalt: oli ju vaja vähemalt ühte elavat vanemat rahvakirjanikku, muidu oleks plats hoopis lagedaks jäänud. Kirjaniku viimaseks trükitud uudisteoseks jäi 1945. aastal ilmunud ,,Jüri Pügal", mis sai ideoloogilise hukkamõistu osaliseks. 1948. aastal oli Lutsul tõsine soov jätkata mälestuste kirjutamist 1917. aastast, ent ideoloogilise atmosfääri pingestudes ei olnud sellel määratud teoks saada. 3 1949-1950 kirjutati palju ,,ellujäämisluuletusi" (et sõna otseses mõttes oma elu päästa), aga niisamuti oli ka ,,ellujäämisartikleid" patukahetsuskirjutisi. Ka Lutsu punase värvinguga
eestvedajaid Jaakson - NY asuv Eesti peakonsulaadi pikaajaline juht. Pätsi Isamal. põhiline toetaja. Käbin - Eestimaa Kommunistliku Partei parteijuht, kuulekas Moskva käsutäitja. Karotamm Eestimaa Kommunistliku Partei parteijuht, EK(b)P VIII pleenumil pandi talle süüks kodanlike natsionalistide mahitamist. Kukk - Tartu Ülikooli keemia õppejõud, 1981 a suri Venemaal vangilaagris Pärt eesti helilooja, Süveneva ideoloogilise surve tõttu lahkus Eestist Ristikivi välis-Eesti kirjanik, tegutses peamiselt Rootsis, raamatu ,,rohtaed" autor Tarto - Eesti poliitik, üks aktiivsemaid võitlejaid Eesti taasiseseisvumise eest. viimase vabadusvõitlejana saadeti vangilaagrisse. Under välis-Eesti kirjanik, Siuru liige, tegutses Rootsis, mitmete luulekogude autor Unt eesti kirjanik ja lavastaja, kirjutas alla ,,40 kirjale ,,Sügisball"
Sillamäe on stalinstliku arhitektuuri terviklik näide ning võetud sellisena ka muinsuskaitse alla. Linnavalituse hoone ja keskväljak. Pühajärve restoran on üks nõukogudeperioodil (1960) ehitatud funktsionalistlike hooneid. 1950. aastate alguses on maanteede kaunistamise ajajärk, rajati maanteede äärde suurejoonelisi puhkealasid, mis paiknesid enamasti teede ristumiskohtadel. Sinna püstitati suurejoonelisi puhkealasid, mis olid enamasti ideoloogilise kallakuga. Puhkealade juurde kuulusid lisaks skulptuuride ka bussiootepaviljonid ja pingid. Näiteks istutati veel erinevaid puid ja tehti allesid, nt Paplialle Mõniste vallas. Detents Kolhoosi ajal oli väga massiivne soo kuivendamine, kuhu tehti põllud. Mehhaniseerimise arenguga käis kaasas maade massiivistamine. Väljaparandamise nime all likvideeriti terveid külasid. Endisi talukohti põllumassiivil võib tuvastada viljapuude või üksikute õuepuude järgi.
Pauluse järglaseks nende pühakute luude vardjaks. (22) Paavsti ja Frangi riigi tipphetk saabus 800.a jõululaupäeval, mil paavst Leo III (795-816) kroonis frankide kunni Karl Suure (768-814) uueks Rooma keisriks läänes, pannes sel moel aluse Pühale Rooma riigile, mis mõningate katestustega, saatusepöörete ning iseloomu ja sisu muutumisega püsis 1806.aastani, mil see Napoleoni nõudmisel likvideeriti. (22)- muudetud natuke X saj lõpul oli Pr kuningriik alles juriidilise ja ideoloogilise tervikuna, aga kuningate võim piirdus peaaegu täielikult suguvõsamaadega. (28) Süserään võrdub senjööriga. Kristlikus Euroopas jõudis veel keerukama ja täiuslikuma valitsemistehnika ja institutsioonideni ainult Bütsants. (34) ... XII saj hakkasid kogu Lääne-Euroopas isandad ja isegi kuningad ennast oma pitsatitel kujutama ratsasõjameestena, rüütlitena, mis ei näidanud enam lihtsalt seost sõjaga, vaid ühiskondlikku staatust
Sotsialistlikku realismi tõlgendati vastavalt partei otsusele. Polnud kindlaid ega üheseltmõistetavaid reegleid ega eeskirju; igal hetkel võis iga loomeinimene sattuda ,,kriitika" alla ja saada pagendatud. Aeg-ajalt korraldati suurejoonelisi kampaaniaid ühe või teise kunstiteose kritiseerimiseks, millele alati järgnesid laiaulatuslikud repressioonid. 1960. aastatel hakkas Nõukogude Liidu mitmetes piirkondades toimuma järk-järguline ideoloogilise srve leevendumine. Sotsialistliku realismi mõistet hakati tõlgendama vabamalt, võimalikuks sai ka teiste kaasaegsete kunstivoolude tutvutamine ning viljelemine. Sel ajal toimus ka kommunismi tõlgendamisel lahknemisi. MitmetesEuroopa kommunistlikes parteides hakati eemalduma rangelt Moskva- meelsest ideoloogiast. Praegu viljeletakse sotsialistlikku realismi vaid Põhja-Koreas ning teatud zanrite puhul ka Hiina Rahvavabariigis.
avangardist. Ei abstraktset kunsti ega popkunsti ei ole kerge seostada avangardiga selles tähenduses, nagu sõjajärgset modernismi on kontseptualiseeritud pärast 1968 aasta revolutsiooni. Need kaks kunstinähtust erinevad nii esteetika, sotsiaalise positsiooni kui ka tähjenduse pooelst eesti kunsti hilisemale arengule. 3. Kui palju oli üldse võimalik mõelda kunstis piiride ületamisest ja arusaamade muutmisest ideoloogilise ja poliitilise surve tingimustes? Tolleaegse kunsti sisuliste muutuste ja uuenduste analüüsimine ning hindamine oli muutunud keeruliseks, sest traditsioonilise ja uuenduse vahekorda ei mõjutanud olulisel määral mittte ainult kunstiprotsessidega seotud otsused, vaid riigi idealoogiline surve ja reaktsioon sellele. Kunstnikud ei elanud oma loomingus mitte ümbritsevas argiajas, vaid virtuaalses Lääne kunsti ajas luues seega isikliku aja fenomeni 4
vastanduvad parempoolne traditsioonidel põhinev konservatiivsus ja vasakpoolne indiviidikeskne liberaalsus. Vaatamata asjaolule, et baasteadmised antud teema kohta eksisteerisid, oli uut informatsiooni mahukalt. Varasemalt polnud ma kunagi eriti enese ning ka parteide vasak-parem spektrile paigutamisele tähelepanu pööranud ning seda ka tohutult tähtsaks pidanud. Minu jaoks tegi muidu kohati keerulise artikli palju huvitavamaks teema tausta lahti seletamine ehk ideoloogilise enesemääratlemise ajaloo ning arengu tutvustamine. Varem ei teadnud ma, et parem-vasakpoolne jaotus just Prantsusmaalt alguse või et tööstusrevolutsioon oli põhjus, miks enesemääratluses sai tähtsaks ka majanduslik väärtuskonflikt, kus vasak pool ehk madalam klass soovis võrdsust, kuid parem pool ehk kõrgklass aga just ebavõrdsust loomulikuks pidas. Uus kontseptsioon oli minu jaoks Eesti valijaid iseloomustav “paremale kaldumise” tendents,
1950. teisest poolest muutus ta jälle vabamaks. Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja rahvusliku jazzloominguga eriti silma Uno Naissoo. Uno Naissoo asutas ka 1947ndal aastal, kui jazz oli juba nõukogude võimu poolt praktiliselt keelatud, ansambli Swing Club. Tema eestvedamisel toimusid regulaarselt aastatel 1947-1967 Tallinnas jazzfestivalid. Alates 1990. aastast toimub iga-aastane festival Jazzkaar, mis jätkub pärast 1967. aastast ideoloogilise surve tõttu katkenud Tallinna festivalide traditsiooni.
Teine maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 1944. aasta lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. 1994. aastal siirdus pagulasse arvukalt looveinimesi, kes jätkasid uute asukohamaades oma senist tegevust. Kuid nende looming jäi kuni 1980. aastani kättesaamatuks. Seetõttu otsustati eestlaste püsimajäämist siiski kodumaal, kus elas eestlaste enamik. Eestisse jäänud haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks, mille tagajärjel nende aktiivne loometegevus kahanes või katkes täielikult. Paljud olid sunnitud pärast EKP VIII pleenumi oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone. Nõukogude Liit ei osanud arvestada, et uued põlvkonnad tulevad peale ja üha raskem on edaspidi lihtsalt valitsuse surve kaudu rahvast ja omaloomingut vaos hoida. Lisaks kõigele eeltoodule lisandus tervet ühiskonda hõlmav punapropaganda, mis pidi allutama kogu vaimusfääri kontrollile.
1945 maareform maa sundvõõrandamine, talude ülempiiriks kehtestati 30 ha, see ei toitnud ära. Otsiti kulakuid Industrialiseerimine suur-ja rasketööstuste rajamine, kaevandused, ei arvestatud Eesti oludega. Probleem võõrtööjõud. Eestis puudusid spetsialistid ja neid toodi NL-ist sisse, kuid teistest nõukogude liiduvabariikidest ärgitati Eestisse tööle, et eestlased oleksid rohkem venekeelse elanikkonna keskel ja ei saaks tööd Sulaperiood · Ideoloogilise surutise vähenemine, inimesed said natuke rahulikumalt hingata. Rehabiliteerimine inimeste ühiskonda tagasilülitamine, tunnistati, et on tehtud vigu, et palju inimesi süütult represseeriti, vangilaagrite tühjenemine · Algas 1956, Eesti jaoks algas 60ndatel · Majandustõus see oli ülemaailmne. Rahvamajandusnõukogude tegevus (1957-1965) tõi kaasa detsentraliseerimise Suurenes põllumajandustoodang
annaabi.ee 
