SOTSIAALNE LIIKUVUS Sotsiaalne mobiilsus- ehk sotsiaalne liikuvus tähendab indiviidide liikumist ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele Horisontaalne sotsiaalne liikuvus- liikumine sarnaneb positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel Vertikaalne sotsiaalne erinevus- liikumine erineva positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel 1.3 ühiskonnamudel Agraarne ühiskonnakord- põllumajanduslik ühiskond Postindustriaalne- tööstusühiskond 1.4 riik ja riigivõim Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga Õigusriik- seaduste ülemlikkusel põhinevat võimukorraldust, ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigi valitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes Sotsiaalne õigusriik- riik peab tagama selle et sotsiaalsed ülesanded oleks täidetud Vabsid- vabadussõdalased
1.1 Ühiskond ja selle ülesehitus Ühiskond on inimeste kooslus, mille liikmeid ühendab ühtekuuluvustunne, mis elab piiritletud geograafilisel maa-alal Ühiskonnad peavad tagama, et neid kooshoidev ühtsustunne ja väärtused kestaksid põlvest põlve ja ühiskond oleks tervikuna jätkusuutlik Ühiskond ja riik on omavahel seotud ja teineteisest sõltuvad, kuid nad pole üks ja seesama Ühiskonnad jäävad, kuid riigivõim ja selle vormid võivad muutuda Riik on pigem poliitiline moodustis, ühiskond on pigem sotsiaalne kooslus (riigi ja ühiskonna püüdlused ja eesmärgid ei pruugi alati kokku langeda Riigivõim seadusandlik täidesaatev kohtuvõim Riigikogu Vabariigi valitsus Riigipea, vabariigi president
poliitiline, mis jaguneb omakorda kaheks: efektiivus (kaitseb inimeste huve) ja legitiimsus (seaduslikkus) 5. Ühishüve – ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha ja valimismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Majanduslik ühishüve: riigimeedia; teed ja tänavad; ühistransport. Mittemajanduslik ühishüve: haridus ja tervishoid; politsei ja kaitsejõud; kohus. 6. Ühiskonnaliikmete bioloogiline erinevus- kaasasündinud erinevus. Ühiskonnaliikmete sotsiaalne erinevus- elu jooksul saavutatud erinevus. Neist lähtuvad inimeste ootused ja käitumine:Staatus kohustab inimest käituma vastavalt selle tähtsusele, kuna antud staatuse tõttu on ühiskonnal tema suhtes sellised ootused. 7. Sotsiaalne mobiilsus:
laiaulatuslik sots. kindlusus süst., rohkem makse. Õhuke riik- vabaturumajandus, riigi vähene sekkumine, indiviidi majanduslik aktiivsus. 3. Mis on ,,nähtamatu käsi"? Turumajanduses konkurents, nõudlus, ettevõtlus. 4. Mis on ühishüve? Riigi pakutav majanduslik ja mittemajanduslik vahend heaolu saavutamiseks. 5. Milliste tunnuste abil rahvastikku liigitatakse? Näited bioloogiliste ja sotsiaalsete tunnuste kohta. Bioloogilised: sugu, vanus, rass, seksuaalsus jne. Sotsiaalsed: haridus, jõukus, elukoht jne. 6. Millega on ajalukku läinud Abraham Maslow? Koostas tuntuima inimvajaduste kontseptsiooni. 7. Mis on demograafia? Rahvastikuteadus, uurib rahvastiku koostist, suurust arengut jne. 8. Mis on sotsiaalne kihistumine? Inimeste erinemine sotsiaalsete näitajate poolest ja jagunemine rühmadesse. 9. Mis on sotsiaalne mobiilsus? Inimese või tervete rühmade liikumine ühest kihist teise. 10. Nimeta neli ühiskonnatüüpi ja leia neile iseloomulik. Agraarük- põlluharimine,
Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea) Parlamentaarne (konstitutsiooniline) monarhia – riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. (nt: Taani, Holland, Belgia) Absoluutne monarhia – riigivorm, kus kogu võim kuulub piiramatult päriliku võimuga monarhile. (nt: Svaasimaa, Saudi Araabia, Katar, Omaan) Diktatuur:(õigusvastane valitsemissüsteem, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta)
ühtne riik (tugeva keskvõimuga) ning föderaalriik ehk föderatsioon (igal osariigil oma võimuorgan). Vabariik: parlamentarism (Eesti, Saksamaa ja SB) Parlamendi ülimuslikkus, riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. Valitsus moodustub valimistulemuste põhjal ning tihe seos on seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel, presidentalism (Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia) President on nii riigipea kui valitsusjuht. Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. Valitsusel on pikk eluiga, vastastikune tegevuse pärssimine, poolpresidentalism (Prantsusmaa, Venemaa, Leedu) Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. monarhia: konstitutsiooniline (Rootsi, Norra, Taani, Benelux, Lichtenstein, Hispaania) ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste
● Tööpäevadel tehti korralikult tööd ja puhkepäevadel puhati ● Ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus. Linnas pered väiksemad, vanvanemad ja lapsed pigem maal postindustriaalne ühiskond (peamine teenindav/tertsiaalne sektor) ● Suurimaks tõuseb teenindussektor ● Kõrgtehnoloogia ● Info, teadmised ja loovus kui uus kapital ● Haritud spetsialistid ● Tootmine kolib arengumaadesse ● Info- ehk teadmusühiskond (mõeldi, kas ikka on vaja midagi, kui jah, siis toodeti) Majanduselu kolm põhivaldkonda on hankiv, töötlev ja teenindav sektor. 4. Mis on riik, millised tunnused on riigile omased? Riik on organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga Institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke.
või vastupidi, ühest tehasest teise samal ametialal) oskustöölisest saab lihttööline) 7. Infoühiskonna tunnusteks on arvutite jm kommunikatsioonivahendite massiline kasutamine, ülemaailmsed personaalsed kommunikatsioonikanalid (internet ja sellele tuginevad struktuurid) ning elektroonilised teenused. 8. RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK MONARHIA Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis Riigipea on päriliku võimuga monarh; kuningas, tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule keiser, sultan, emiir. monarhiale Parlamentaarne Presidentaalne Konstitutsiooniline Absoluutne Parlamentaarne Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on Monarh on
Madal maksukoormus – väiksem tulu riigile ja mida kasutatakse tarbimiseks ja investeeringuteks Maksumäär näiatb kui suur osa teenitud tulust läheb maksudele. Proportsionaalne – kõikidele on määratud sama protsendiga maks Progressiivne – maksumäär suureneb vastavalt tuludele Regressiivne – maksumäär alaneb tulude suurendamisel Pilet 3 1. Riik ja riigivõim. Riigiõpetus. Riigivõim. Vabadus maailmas. Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa- alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. Riigi kolm olulist tunnust on rahvas (riigivõim rakendub nii kodanikele kui ka välismaalastele ja kodakonsuseta isikutele); territoorium (k.a. enklaavid – teiste riikide territooriumi vahel asuvad alad; ning saared) ja suveräänsus(iseseisvus). Riigiõpetus – läbi ajaloo on püütud leida vastust küsimustele, kuidas riik
Ühiskond I periood Ühiskonna struktuur: • 1. ehk avalik sektor (Riik) • 2. ehk erasektor (Eraettevõtted) • 3. ehk mittetulundussektor (MTÜ, SA) Ühishüve Mittemajanduslik Majanduslik • Haridus ja tervishoid • Riigimeedia • Politsei ja kaitsejõud • Teed ja tänavad • Kohus • Ühistransport • Jne Ülesanne G: 17. Kas RMK on Eesti kodanikkonna ühishüve? Põhjenda. Jah, kuna RMK poolt tehtav mõjutab kõiki Eestis elavaid inimesi ja ka turiste. Näiteks võimaldab RMK töö säilitada metsaloodust, pakkuda tasuta puhkevõimalusi jne. 18
Ettevõtlust paigutatakse seetõttu eelkõige neisse maadesse, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonisõimalused, odav energia ning odav oskustööjõud. 1.4 1. Mis on riik? Selle tunnused (selgitustega)? - Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. Tunnused: *territoorium (maismaa, territoriaalvesi, õhuruum, maapõu) *rahvas (kodanikud ja mittekodanikud) *täiesti iseseisev e suveräänne riigivõim. 2. Mõiste: rahvaste enesemääramise õigus. - Põhimõte, mis lähtub rahvaste suveräänsusest ja võrdõiguslikkusest. 3. Milline riigi tekke teooria tundub teile tõenäolisem? Põhjenda. - Lepinguteooria, kuna selle kohaselt on kõik inimesed võrdsed. Eesmärk on leida ühiseluvorm, millega on esikohal kodanik. 4. Riigivalitsemise vormid ja nende jagunemine (nimeta koos alajaotustega, selgita ja too näiteid) - *VABARIIK: mittepärilik võimukorraldus.
ühiskonnas toimuvaid protsesse, inimeste hoiakuid, arvamusi ning kirjeldada ja uurida ühiskonna tasandeid. Sotsiolooge huvitavad andmed ja faktid. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus ja juba avaldatud andmete analüüs. Ühiskond- kollektiivsel identiteedil põhinev suhtlemine. Ühtekuuluvustunne, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed. Edukalt toimiv riigivõim väljendub majanduslikes ja mittemajanduslikes ühishüvedes. Majanduslik ühishüve- kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta: riiklik või munitsipaalmeedia (televisioon, ajalehed), heakorrastatud linnaruum, toetused rahvuskultuuri arengule, kvaliteetne infrastruktuur (teed, tänavad), sotsiaalkindlustussüsteem (pensionid, abirahad). Mittemajanduslik ühishüve- efektiivselt toimiv tervishoiu- ja haridussüsteem, kodanike
Omakasupeal väljas olevad poliitikud. Demokraatia kulukus pannakse palju raha valimistele Automaatsed eelistused Riigivõim Riigi tunnused rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim. Uued riigid Euroopas Kosovo. Serbia ei soovi tunnustada Kosovo eraldumist usulise tausta tõttu. Miks ei soovi teised riigid uute riikide eraldumist? Suurriikide huvi on kõrgematel tasanditel. Gruusia Riikide tekkimise teooriad: 1. Lepinguteooria riigivõim ja seal elavad inimesed on sõlminud lepingu eesmärgiga luua ühiselu vorm. 2. Orgaaniline teooria Ta on bioloogiline organism kus üks kasvab välja teisest. Näiteks võitlus võimu pärast, toimub loomulik valik, tugevam jääb ellu. 3. Vägivallateooria Inimestel on sugukondade/hõimude vahel kokkupõrked. 4. Teokraatlik teooria jumal lõi maailma, selle korralduse ja ka riigi. 5. Marksistlik teooria Valdav klass on võimul Riigivalitsemise vormid.
Inimeste valimiseelistused on kõikuvad – järjest enam sõltub see juhuslikest teguritest ja meedia mõjust. Usaldus erakondade vastu madal – erakonda kuulumine pole enam populaarne 9) Demokraatia mõiste, põhitunnused, jagunemine. Demokraatial on tänapäeval 2 põhitähendust: Rahva võim (ka rahva valitsus) Riik, kus võimul on rahvas Demokraatia põhitunnused: Põhiseaduslik valitsus – valitsus ja parlament on ametisse asunud seaduse alusel (mitte vägivalla ega riigipöördega) Kehtivad inimõigused – sõna-, trüki-, südametunnistuse jne vabadused kehtivad päriselt (mitte ainult paberil) Kõigi võrdsus seaduse ees – nt seaduserikkumise eest kõigil sama karistus. Demokraatia jagunemine: Otsene demokraatia – see kehtis Vana-Kreeka linnriikides, kõik kodanikud rahvakoosolekul üheskoos otsustasid riigiasju. Võimalik vaid väga väikeses riigis.
KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS ÜHISKOND suurte inimhulkade kooselu - ühiskondlik e sotsiaalne - mitteühiskondlik e asotsiaalne ÜHISKOND JA SELLE ARENG SOTSIAALSED SUHTED JA INSTITUTSIOONID Rahvastik Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, seksuaalne orientatsioon, rahvus Sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, väärtushinnangud, perekondlik staatus Elatusallikad: palk, toetused, pension, aktsiad, pärandus, laen SOTSIAALNE KIHISTUMINE E STRATIFIKATSIOON inimeste jagamine rühmadesse. HARIDUS SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU STAATUSE TEGURINA 2006. aasta ametlike uuringute alusel on kõrgharidusega inimestel keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kõige kõrgem. Eestis on kohustuslik omandada põhiharidus. Hariduse
a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühendus · Maailm Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine Identiteet · Samastumine, ühtekuuluvustunne,mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal · Ühised väärtused · Personaalne ehk isiksuslik identiteet MINAPILT per Mi ek sõbr Kool E Euroo na on
Kontrolltöö ,,Demokraatlik tänapäeva riik" Riigivõim 1. Defineeri riigi mõiste ja nimeta tema peamised tunnused. Riik on organiseeritud inimeste kogu, kes elavad kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigi peamised tunnised on rahvad, territoorium, avalik suveräänne võim 2. Kuidas tekivad uued riigid? Miks osasid riike tunnustatakse ja teisi mitte? Riigitekke teooriad on 5. 1) Lepinguteooria - Kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2) Orgaaniline - Põhjuseks samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Tugevamad jäävad ellu. 3) Vägivalla - Juba sündides on inimühiskond jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Võimu nimel on vaja võidelda. 4) Teokraatlik - Jumal lõi maailma ja selle korralduse. 5) Marksistlik - Ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse (nt orjad ja orjapidajad.
valitud esindajate (saadikute) vahendusel. Otsene demokraatia – valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia – valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Referendium e. rahvahääletus – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Absoluutne monarhia – Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia - riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega Vabariik – riik, kus rahvas valib riigipea (presidendi). Õigusriik – riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui ka valitsejad. Autoritaarne diktatuur – isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi
ühiskonna poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik ei mõjuta turumajandust, kuid see-eest peab ta vähendama ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Samuti peab tagama inimeste loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdsed võimalused võtta osa Eesti arengust, mis tagaks nii meie rahva heaolu, turvalise tuleviku kui ka riigi väärika koha teiste riikide seas. 4. Riigivõim Riik ja selle tunnused: Riik sisemiselt korrastatud organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Tunnused: territoorium maapind, maapõu, õhuruum, territoriaalvesi. Elanikkond kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. Suveräänne (iseseisev)riigivõim riigiorganite süsteem (k.a. sõjavägi ja päästeteenistus.) Spetsiifilised jooned: riigivõimu otsus on kohustuslik; ainuõigus välja anda seadusi;
– omistatud staatus ehk kaasasündinud ehk bioloogiline erinevus: sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus ja rahvus, seksuaalne orientatsioon. Omandatud staatus ehk sotsiaalsed erinevused: haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakonsus, religioossus, perekondlik staatus. 3. Ühiskonna sotsiaalne struktuur: sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne liikuvus (horisontaalne, vertikaalne), sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine. - Erinevad ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisti öeldes toimub ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Horistontaalne – ühest linnast teisse, ühest majandussfäärist teisse. Vertikaalne – lihttöölisest spetsialistiks. Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel.
Suurbritannias Nüüdisühiskond - tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelus, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine Opositsioon - grupp inimesi v. üksikisik mingis asutuses, ühingus, organisatsioonis vm., kes seab oma seisukohti, poliitikat jm. vastu valitsevatele seisukohtadele, poliitikale jm., vastasrind Parlamentaarne demokraatia - demokraatia vorm, mille korral parlament ja valitsus on tihedalt seotud, riigipea võim on väike. Nt Eesti vabariik Peibutuspart - poliitikaterminoloogias poliitik , kes küll kandideerib valimistel, kuid ei kavatsegi valimisvõidu korral saadud mandaati kasutada, vaid laseb enda asemel ametipostile asendusliikme. NT:Europarlamendi liikmete kandideerimine riigikokku Pluralism - ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. Vastandiks on monism.
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused
tootmisele. Vabrikute suur levik ja linnastumine Agraarühiskond – Külaühiskond, kus enamik inimesi teeb põllutööd Postindustriaalne ühiskond – Ühiskond, kus enamik inimesi töötab teenindussektoris Infoühiskond – Tänapäevane ühiskond, kus maksab oluline info ning selle liikumine Riik – Organiseeritud kogukond (territoorium, rahvas, võim) Vabariik – Valitsevad rahva poolt valitud isikud ning esindavaks isikuks on president Monarhia – Riigivõim, kus riigipeaks saab pärilikul teel (kuningas/kuninganna) Unitaarriik – Kõrgema võimu keskus Föderaalriik – Liitriik, mille haldusüksustel on samuti otsustusõigused (USA) Konföderatsioon – Riikide liit, millel on majanduslikud ja välispoliitilised eesmärgid (Euroopa Liit) Märter – Uskumuste/arusaamade tõttu vägivaldselt hukatud isik Ideoloogia – Maailmavaade/poliitiline õpetus Alternatiivideoloogia – Mittepoliitiline õpetus nt. Feminism
Õigusriik Võimuriik Kord riigis Tagatakse õigusega Tagatakse distsipliiniga Vabadus Soodustatakse Surutakse alla Õigus Esiplaanil Võrreldes võimuga tagaplaanil Riigi eesmärk Arendada ja kindlustada Kindlustada riigivõim õigust Põhiseadus õigusriigi alusdokument; sätestab riigi ja ühiskonna kõige üldisemad alused ning eesmärgid; kõik õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Eesti põhiseadused: I põhiseadus: · Võttis vastu Asutav Kogu 1920.a. · Väga demokraatlik puudus president, riigi eesotsas riigivanem · Riigikogus 100 liiget · Palju valitsuskriise, majanduskriis, rahulolematus.
sobivat . Tekib töökohtade puudus Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi.Püüab parandada inimese toimetuleku võimalusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, eesmärgiks vähendada ebavõrdsust ja tagada võrdne võimalus kõigile. Heaoluriigile iseloomulikud tunnused: *vaesuse leevendamine *sotsiaalse tõrjutuse vähendamine *üldin elatustaseme tõus *suurenenud keskklass *aktiivne kodanikuühiskond *tasuta haridus *inimõiguste kaitse *lähtutakse võrdsuse ideaalist lahendades sotsiaalseid probleeme Heaoluriigi kujuemise algus *1880.aastad-Saksamaa *20.saj esimene veerand-Rootsi, Taani *1930.aastad-USA Heaoluühiskonn olemus ja ülesanded: *Püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi *Jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid *Pakub teenuseid(haridus, tervishoid jne), millest turg pole huvitatud *Pehmendab turukonkurentsi *Vähendab elukaarest (inimeste noorusest/vanadusest) tulenevaid riske
religioossus, perekondlik staatus. Horisontaalne liikuvus: on liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal. (nt. usu vahetamine) Vertikaalne liikuvus: on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. Ühiskonna mudelid (3): 1. Infoühiskond. Tekkis peale II maailmasõda. Iseloomujooned: Globaliseerumine, kapital ei tunne riigipiire, võõrtöölised. Plussid ja miinused: + Tööviljakuse kasv, tootmiskulude vähenemine, tööjõu vabanemine. 2. Tööstusühiskond. Tekkis 17-18. Saj. Iseloomujooned: Kõrgtehnoloogia kasutus, vajadus haritud spetsialistide järele. Plussid ja miinused: + teaduse ja tehnika areng, rahakapitali olemasolu, tööjõud. Linnastumine(liiga palju inimesi) 3. Põllumajandusühiskond e agraarühiskond. Tekkis u. 4. Aastatuhandel eKr.
kõikide ühiskonnagruppide võrdne kohtlemine. Läbipaistev: inimesed teavad, kuidas riigis seadusi vastu võetakse. Kodanikke kaasav: tugev kodanikuühiskond OLULINE ON RAHVASTIKU KVALITEET. MILLISEID NÄITAJAID VAADATAKSE? Inimeste tervislik seisund. Haridustase. Keskmine eluiga. Hõivatus. Sotsiaalhoolekandeasutustes olevate inimeste hulk. Vägivaldsete surmade osakaal. RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis MONARHIA riigipea on päriliku võimuga monarh: juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale kuningas, keiser, sultan, emiir PARLAMENTAARNE PRESIDENTAALNE KONSTITUTSIOONILIN ABSOLUUTNE E Rajaneb parlamendi Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on piiratud Monarh on ainuvalitseja, võimu ülimuslikkusel. valitsuskabineti juht ja põhiseadusega ja tal on kellele kuulub nii
arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike
Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul
pandud riigivõimukorraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult majanduslikku võimu, kuid ükski ärimees pole kohustatud astuma samme tulenevalt aktsiakursside kõikumisest. Võim riigis Nagu me kõik teame on Eestis võimu kõrgeima võimu kandja rahvas. Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes. Võim ühiskonnas - inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil teadmised ja kogemused. Kui võim on autoriteetne, siis inimesed alluvad, sest võimu nõudmised on nende jaoks õigustatud ja targad. Sunni puhul alluvad inimesed, sest nad kardavad võimu vägivalda ja karistusi. Tänapäeval ei domineeri kumbki meetod, kasutusel on nii üks kui ka teine. Võimu teostamise meetodid
DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe Kellele kuulub kõrgeim võim rahvale diktaatorile riigis? Kes on võimul ja juhivad rahva poolt valitud võimu diktaator, ainupartei ühiskonda? esindajad: riigikogu, valitsus, president, (kohus) Kuidas saadakse võimule? valimiste teel vägivallaga, pärimise teel Kas rahvas saab mõjutada jah ei võimul olijaid? Millest sõltuvad rahva õigused põhiseadusest e diktaatorist ja vabadused? konstitutsioonist 4. HEAOLUÜHISKOND Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus.
DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe Kellele kuulub kõrgeim võim rahvale diktaatorile riigis? Kes on võimul ja juhivad rahva poolt valitud võimu diktaator, ainupartei ühiskonda? esindajad: riigikogu, valitsus, president, (kohus) Kuidas saadakse võimule? valimiste teel vägivallaga, pärimise teel Kas rahvas saab mõjutada jah ei võimul olijaid? Millest sõltuvad rahva õigused põhiseadusest e diktaatorist ja vabadused? konstitutsioonist 4. HEAOLUÜHISKOND Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus.
tervikuna. Keskmine inimene tunneb end hästi. Seda iseloomustab kaasaegne kapitalistlik heaoluühiskond. Tüüp D – sotsiaalset võrdsust soodustav ühiskond, väga rikkaid ja väga vaeseid inimesi on vähe. Keskmiseid inimesi palju. Sellise tüübi poole peaksid liikuma postsotsialistlikud riigid. Tüüp E – sotsiaalsel võrdsusel rajanev ühiskond. Enamik koondunud tipu lähedale, madalal on suht vähe. 7. Sooline võrdõiguslikkus – mis see on ja millised probleemid sellega Eesti ühiskonnas seonduvad. naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Eestis on levinud arvamused, et naine ei sobi poliitikasse, meestel on rohkem rahalisi võimalusi. Eestis on kauged traditsioonid soorollides ka siiani säilinud. 8. Sallivus tänapäeva ühiskonnas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
