1) Mis on madalmaade kunstis teisiti kui Itaalia kunstis? Sotsiaalsed põhjused muudavad kunsti erinevaks. Madalmaades oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitism. Seal ei katkenud side religiooniga, vaid religioon säilib ka sisulises plaanis. Madalmaade kunsti peaeesmärk-inimese hingeelu avaldamine. Maalid loodi kirikutesse. 5)Sixtuse kabel. Michelangelo kaunistas lae ja idaseina freskodega, motiivid on võetud piiblist. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid üldilme on jõuline ja dramaatiline.(1508- 1512) Idaseina kompositsioon "Viimne kohtupäev" on sünge ja dramaatiline, tunda on uue stiili- baroki-lähenemist.(1535-1541) Sixtuse kabelis tegi tööd ka Raffael. Botticelli teostas mõned freskod. 6)Dürer. Saksa suurim kunstnik. Tema loomingus teostus madalmaade ja itaalia kunsti süntees, ta on graafikatehnikate virtuoos
sajandi teisel poolelning ta ühendas eelkõige Vene tänava Äärde asunud Kärkna,Dünamunde ja Gutwalla kloostrikinnistuid turu ning Toompeaga. Algul oli võlvide asemel puidustlaed ja väiksed aknad.Tõenäoliselt juba kõrggootika perjoodil ehitati esialgesedväikesed aknad ümber.Tähelepanuväärselt kaunis on akende raidraamistik , milles goodika geomeetriliste motiivide kombinaysioonid on igal juhul erisugused.Eriti rikkalik kujundus on kõrvallöövi idaseina aknal.Kooriruumi akende kuju ja ilmetu raidraamistus pärinevad nähtavasti 19 sajandist. Oma renessansliku tornikiivri sai kirik 1630.aastatel,kuid 1684.aasta põlengu tõttu pole see säilinud algesl kujul.Nüüdne 1688. Aasta ehitusmeistritelt Daniel Bickeli,Andreas Jahni ja David Hübneri poolt püstitatud kiiver matkib siiski tules hävinut,mille autoriks oli ehitusmeister Greiger Graff.Pühavaimu kiriku tornikiiver on Tallinna vanin.väärtuslik on
1498-1501) ja "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501- 1504); viimases avaldub tugev antiikskulptuuri mõju. Michelangelo hilisemas skulptuuriloomingus ilmnevad järkjärguline eemaldumine antiigiideaalidest ning üha suurenevad maneristlikud kalduvused. Kuigi Michelangelo peab end elu lõpuni pigem skulptoriks kui maalikunstnikuks, kinnitades esimese ülevust teise ees, jääb tema suurteos siiski maalikunsti valda. Selleks saab Vatikani Sixtuse kabeli lae ja idaseina kaunistamine freskodega, milleks tal kulus kokku neli aastat. Aastaid hiljem valmis ka idaseina kompositsioon Viimne kohtupäev. Maalingute motiivid on taas kord võetud Piiblist, kujutades stseene maailma loomisest, Aadama ja Eeva loomisest, pattulangemisest, Noast ja veeuputusest. Michelangelo suutis neile pelga illustratiivsuse asemel anda dramaatilise ja isegi vägivaldse iseloomu. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks,
Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal 1) Millist gooti stiili kirikut tead Londonis? Millised tähtsad sündmused seal toimuvad? Westminiter Abbey - on Inglise kuningate kroonimiskirik ning samuti kuningate ja suurmeeste matmispaik. 2) Vaata Salisbury katedraali fotot ja põhiplaani. Mitu transepti on sellel kirikul? Leia nelitis ja nelistorn. Kaks transepti. 3) Mis iseloomustab inglise dekodeeritud stiili? Kirikute siseruum muutub avaramaks ja vööndkaared lamedamaks. Koori idaseina tehakse suur aken. Võlvidele lisatakse dekoratiivsed roided, tekivad fantastilised lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. 4) Kus võib leida häid näiteid inglise gooti profaanarhitektuurist? Cambridge’i ja Oxfordi kolledžite hooned. 5) Tuleta meelde, mis on fresko. Fresko on seinamaaliliik ja –tehnika, kus värv kantakse värskelt krohvitud seinale. 6) Meenuta mõni itaalia gootika iseärasus? Itaalia kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsust on vähem rõhutatud ja
kirjutas paremalt vasakule, tundis huvi anatoomia vastu- joonistas lihaseid, kõõluseid, teisi keha osi. 4. Michaelangelo Bounarroti elu ja looming. Kirjelda järgmisi teoseid: 1. Taavet- 5,5 m kõrge, Firenze linna tellimusel, skulptuur paljas, tundub mõtlik, hoiab üht kätt õlal, üks käsi tundub liiga suur 2. Pieta- asub roomas, peetri kirikus, surnud jeesus ema süles, raius oma nime sisse, 3. Sixtuse kabeli lae ja idaseina maalid- Sixtuse kabel- maalis üksinda 4 aastat, maalid asuvad laes, kasutas tellinguid, inimesed pooleldi baroki stiilis. Idasein- '' viimane kohtupäev'', paljad inimesed, üks inimene pükstega 5. Van Eyck kirjelda Genti altari välis- ja sisetiibu Välistiivad: altari tellijad maalitud peale, keskele maalitud musta- valgega skulptuurid, grisailles (must-valge tehnika), üleval, paremal ja vasakul neitsi maarja ja ingel
Fourth level Fifth level Sixtuse kabeli laemaalingud a. 1508-1512 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sixtuse kabeli idaseina ,,Viimne kohtupäev" 1536-1541 Raffael (1483-1520) Teostab vormilise täiuslikkuse ideaali Vastuvõtlikkus mõjude suhtes Produktiivne kunstnik Abilised moodustasid tema otsese koolkonna Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
''Sixtuse kabeli laemaal'', asub Roomas. ''Taavet'', asub Itaalias. 20. Maaila kuulsamaiks maaliks renessansist peetakse? Kus asub praegu? ''Mona Lisa'' on maaila kuulsaim maal. Asub Pariisis Louvre's. 21. Kes tegi Sixtuse kabeli laemaali? Selle laemaali tegi Michelangelo. See oli hiiglaslik tellimus-kaunistada freskoga Vatikanis asuv Sixtuse kaebli lagi ja altarisein. Ta täitis selle tellimuse üksi. Ta töötas selle lae all aastatel 1508-1512. Idaseina kompositsioon ''Viimne kohtupäev'' sai valmis ligi 30 aastat hiljem.
väärne lääneportaali puudumine. Selle asemel asube peaportaal lõunas. Oleviste kirik Kiriku ehituslugu on keerukas ja mitmekihiline. 13.sajandil alustati 3-löövilise basilikaalse, kuid praegusest madalama, lühema, võlvimata lae ja madala torniga kirku ehitamist. Algkirik võlviti 1330.a. Aastail 1350 ja 1404 lisati kirikule vastavalt Püha Laurentiuse ja Maarja kabelid. Sama sajandi lõpul lisandus peahoonele lõunaportaai esine kabel ning 1512-1521 uus Maarja kabel, mille idaseina ehib kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf. Praeguse ilme sai kirik 15. ja 16. sajandil, mil pikendati pikihoonet lääne suunas, rajati praegune ilusate tähtvõlvidega kooriruum ning kõrgendati torni. Olgugi, et lõpetamata, on see üks vormirikkamaid säilinud hilisgootika näiteid Tallinnas. Kirik on mitmete tulekahjude käigus kannatada saanud. 1840datel taastamise käigus lisandusid välisilmesse neogooti elemendid. Niguliste kirik Kirjalikult mainitakse kirikut esmakordselt 1315.a
lisati need hiljem. Kirikute koor lõpeb sirgelt. Rikkalikult dekoreeritud läänefassaad. Kõige kõrgem torn on tavaliselt nelitise kohal. Inglise varagootika võimsaimaks näiteks on Salisbury katedraal. Umbes 1250- 1350 loodud inglise gootikat nimetatakse dekoreeritud stiiliks( nt. Yorki katedraal). Stiili nimetuse põhjustab ehisdetailide rohkus. Kirikute siseruum muutub avaramaks, vööndkaared lamedamaks, koori idaseina tehakse suur aken. Võlvidele lisatakse dekoratiivseid roideid, tekivad fantastilised lehvik-, täht- ja võrkvõlvid, mis Prantsusmaale jõuavad alles hilisgootika perioodil. Inglise hilisgootika nn. perpendikulaarset stiili iseloomustab Golucesteri katedraal, inglise ilmaliku gootika headeks näideteks on Cambridge´i ja Oxford`i kolledzite hooned. Itaalias jäid tugevaks romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid ning gootika tehnilisi saavutusi kasutati tagasihoidlikult
Töötas peamiselt Firenzes ja Roomas. Michelangelo. Pieta. Vasakul Palazzo Vecchio, selle ette väljakule sai loodud Michelangelo Taavet. Michelangelo. Taavet. Michelangelo. Püha perekond. Michelangelo. Julius II hauamonumendi joonis. Vasakul Surev ori, paremal Mooses. Michelangelo. Mooses (1515). Michelangelo. Julius II hauamonumendi valminud küljesein (1545). Michelangelo. Sixtuse kabeli lae ja idaseina maalingud. Michelangelo. Sixtuse kabeli laemaali fragment ja üldvaade (13x48m, 1508-1512). Michelangelo. Fragment Sixtuse kabeli laemaalilt Aadama loomine. Michelangelo. Detailid Sixtuse kabeli laemaalilt: Pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine. Michelangelo. Detailid Sixtuse kabeli laemaalilt: vasakul Jeremias, paremal Delfi sibüll. Michelangelo. Medicite perekonna hauakabel. Michelangelo. Vasakul Giuliano de Medici, paremal Lorenzo de Medici hauamonument.
Töötas peamiselt Firenzes ja Roomas. Michelangelo. Pieta. Vasakul Palazzo Vecchio, selle ette väljakule sai loodud Michelangelo Taavet. Michelangelo. Taavet. Michelangelo. Püha perekond. Michelangelo. Julius II hauamonumendi joonis. Vasakul Surev ori, paremal Mooses. Michelangelo. Mooses (1515). Michelangelo. Julius II hauamonumendi valminud küljesein (1545). Michelangelo. Sixtuse kabeli lae ja idaseina maalingud. Michelangelo. Sixtuse kabeli laemaali fragment ja üldvaade (13x48m, 1508-1512). Michelangelo. Fragment Sixtuse kabeli laemaalilt Aadama loomine. Michelangelo. Detailid Sixtuse kabeli laemaalilt: Pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine. Michelangelo. Detailid Sixtuse kabeli laemaalilt: vasakul Jeremias, paremal Delfi sibüll. Michelangelo. Medicite perekonna hauakabel. Michelangelo. Vasakul Giuliano de Medici, paremal Lorenzo de Medici hauamonument.
Samasuguse tähendusega on Moosese figuur, mis on osa hiiglaslikuna kavandatud, kuid lõpetamata jäänud hauamonumendist paavst Julius II'le. Michelangelol oli täita veel üks hiiglaslik tellimus, seekord maalikunstialal kaunistada freskodega Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. Teistel seintel olid juba quattrocento maalijate tööd. Ta täitis selle tellimuse üksi, ja oma tervisele halastamata töötas ta Sixtuse kabeli lae all mitu aastat (1508-1512). Idaseina kompositsioon ,,Viimne kohtupäev" sai valmis ligi 30 aastat hiljem. 13. Raffael: (1483-1520) Eelkõige maalijana tuntud Raffael oli teine kuulus kõrgrenessansi ideaalide väljendaja. Paavstide ülesandel töötas ta nende residentsis Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Nende hulgas kõige täislikumaks peetakse kompositsiooni ,,Ateena kool" (1510-1511). Uhkete kaarte ja võlvide all on trepistik, millel mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid
Käärkambri ümarkaarsed aknad ja uksekaar ning hoone põhjaseinas paikneva külgportaali romaanipärane lehtdekoor annab tunnistust romaani stiili mõjule. Peamiselt naiste sissepääsuna mõeldud külgportaal paiknes põhjamaa katoliku kirikuis tavaliselt lõunaseinas, siin erandlikult põhjaseinas. Hiljem kinni müüritud portaalil on omapärane kolmikkaarekujuline ava. Teravkaarne peaportaal lääneküljel on aga iseloomulik juba gooti stiilile. Kooriruumi idaseina kaunistab Eestis haruldane kolmikaken, mis oli üks tsistertslaste arhitektuuri lemmikmotiive. Ainulaadsena Eestis kulges kooriosas välisseinal räästakarniisi all lai maalitud punase - sinisevärviline ornamentaalne friis, mis on osaliselt säilinud hiljem teise korruse saanud käärkambri katuse varjus. Algsed võlvid on säilinud ainult käärkambris ja kooris. Ehitusjäljed näitavad, et käärkambri teine korrus on hilisem.
1508-1512 on Michelangelo peateoseks. Ta maalis laele 9 freskot (5 väiksemat, 4 suuremat) · Maailmaloomisne ja Noa lugu. · Peastseene ümbritsevad prohvetid ja sibüllid ning alasti noormeeste figuurid; · Kolmnurksetes võlvisiiludes akende kohal on Kristuse eelkäijad. · Võlvinurkades on 4 maali iisraeli rahva ajaloost. · Kogu lage liigendavad maalitud arhitektuursed osised. Teos sisaldab kokku 350 üksikfiguuri. Kogu kompositsiooni maalis Micelangelo üksi. · Sixtuse kabeli idaseina ,,Viimne kohtupäev" 1536-1541. · Üks mõjuvamaid selleteemalisi teoseid kunstiajaloos kujutatud on kogu kosmos · Keskel Kristus tõstab parema käega headuse üles ja ajab vasaku käega kurjuse minema · Kristusest allpool püha Bartholomeus omaenda nahaga ( M. autoportree) · Maalil on kujutatud surnute hinged, kes tõusevad raevunud jumala ette, mis on harvaesinev motiiv kunstis (vastureformatsiooni mõju, ähvardus ketseritele).
Michelangelo Taavet on tahtejõuline vägilane, kes alles valmistub otsustavaks heitluseks. Taavetist on saanud võitleja üldse, võitleja ideaaltüüp. Michelangelol oli täita veel üks hiiglaslik tellimus, seekord maalikunsti alal - kaunistada freskodega Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja idasein. Teistel seintel olid juba quattrocento maalijate tööd. Ta täitis selle tellimuse jällegi üksi, ja oma tervisele halastamata töötas ta Sixtuse kabeli lae all mitu aastat (1508-1512). Idaseina kompositsioon "Viimne kohtupäev" sai valmis hiljem (1534-1541). Maalingute motiivid on võetud Piiblist. Michelangelole aga ei piisanud illustratiivsest ülesandest. Kogu tema loomingut, nii maale kui ka skulptuure ja isegi ehitisi läbib eriline dramaatiline ja vägivaldne joon - selgemalt ja varem kui teised kunstnikud tajus Michelangelo oma ajastu vastuolusid ning raskusi. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede
tellimustega, Paavst Julius II hauamonument pidi koosnema rohkem kui 40 figuurist. Micelangelo suutis oma suurejoomelisest kavandist teostada vaid kolm figuuri, nende hulgast on kuulsaim ,,Mooses". Kõige kuulsam Michelangelo teos on ,,Taavet", mis asub Firenzes. Micelangelol oli täita veel üks hiiglaslik tellimus maalikunsti vallas kaunistada freskodega Sixtuse kabeli lagi ja idasein. Maalingu motiivid on võetud piibist, kuid neis on eriline ajastule vastav dramaatika. Idaseina kompositsiooni ,,Viimne kohtupäev" maalis ta hiljem. Suured kunstnikud töötasid ja Veneetsias. GIORGIONE (1478-1510) oli aktimaalija, kuulsaim neist on luulelise meeleoluga ,,Puhkav Veenus". TIZIAN (u1480-1576) andis oma sõnumit edasi just värvide abil. Ta looming on mitmekülgne, kuid eriti tuntud on tema portreemaalid ,,Karl V". BAROKK Barokk-kunsti sünnimaaks sai Itaalia, kus asus varareformatsiooni vaimne keskus Rooma
need hiljem. Kirikute idaots (koor) lõpeb sirgelt. Rikkalikult dekoreeritud läänefassaad varjab kiriku struktuuri. Kõige kõrgem torn on tavaliselt nelitise kohal. Inglise varagootika võimsaimaks näiteks peetakse Salisbury katedraali (Lisa 2), kahe kaugele eenduva transepti, sirge koorilõpmiku ja hiiglasliku nelitistorniga ehitist. Umbes 1250-1350 loodud inglise gootikat nimetatakse dekoreeritud stiiliks. Kirikute siseruum muutub avaramaks ja vööndkaared lamedamaks. Koori idaseina tehakse suur aken. Stiili nimetuse põhjustab ehisdetailide rohkus. Tihti on nad vähe seotud konstruktsiooniga. Võlvidele lisatakse dekoratiivseid roideid, tekivad fantastilised lehvik-, täht- ja võrkvõlvid, mis Prantsusmaal levivad alles hilisgootika perioodil. Dekoreeritud stiili kuulsaim näide on Yorki katedraal. Inglise hilisgootikas moodustub võlviroietest fantastiliselt rikkalik võrgustik. Seda nn. perpendikulaarset stiili esindab näiteks Gloucesteri katedraali koor
pikenduseks Koori põhjaküljel uus käärkamber Kitsamad aknad tehti laiemaks ja kõrgemaks, välisseinte äärde laoti tugipiilarid. Torni kõrgendamine seisati 1423. ~1450 Barbara kabel laiendatakse neljavõlvikuliseks keskpiilariga ruumiks 1486 1493 Püha Matteuse (Püha Antoniuse) kabeli laiendamine neljavõlvikuliseks keskpiilariga ruumiks 16. saj: 1510-1515 kõrgendati torni, see sai nelja nurgatornikesega telkkiivri 17. saj: 1651 püstitati Püha Jüri kabeli idaseina vastu tilluke Roseni hauakabel. 1671-1673 lammutati Püha Jüri kabeli läänevõlvik, G.A. Clodt ehitas sinna endale hauakabeli barokne maal: viinapuuväädid, keerdsambad. Idapoolne võlvik sai endale barokse voluutviilu, sammasportaaliga fassaadiseina. Seda hakati nüüd Põhjaeeskojaks kutsuma 1682-1695: parandatakse torni, ehitatakse kõrgemaks, luuakse nüüdsele eeskujuks jäänud tornikiiver 18. saj: 1773. püstitati loodenurka kindral-kuberner P.A
Need kujutasid Maailma loomist ja Noa laeva lugu. Pilte ümbritsesid prohvetid, sibüllid (ennustajad) ja alasti noormeeste figuurid. Kolmnurksetesse võlvisiiludesse akende kohal maalis Kristuse eelkäijate maalid. Võlvi nurkadesse 4 stseeni Iisraeli rahva ajaloost. Kogu lage liigendasid maalitud arhitektuuri osad. Kokku on loetletud üle 350 üksikfiguuri. Firenzes tellisid Medicid oma hauakambri, kus kasutas allegooriaid. 1536-1541 tegi gigantse maali Sixtuse kabeli idaseina, mis kujutab viimset kohtupäeva. Viimaseks skulptuuritööks oli Pieta Firenze toomkiriku jaoks. RAFFAEL (1483-1520) sai oma esimesed oskused oma isalt, siis suundus õppima Perugino ateljeesse, lõi esimese suurema töö ,,Maarja laulatus". 1504 läks Firenzesse, kus omandas täielikult renessansi vormikõne. Lõi terve rea madonna pilte: ,,Madonna roheluses", ,,Madonna kadakaoksaga". Mütoloogia ainetel ,,Kolm graatsiat". Firenze perioodi lõpus ,,Kristuse haudapanek".
juba 15 saj, võrreldes teiste taavaetitega lähenes ta sellele hoopis teiselt poolt. Tahtejõuline vägilane kes on valmis otsustavaks võitluseks. Tema taavetit peeetakse ideaalseks mehe kujuks. Ta kujutab taavetit sel hetkel kui.. nüüd ma lähen, ja löön selle koljati maha. Mooses. Üks osa paavst juljus teise hauamonumendist. Kavandati jälle hiiglaslikuna aga moosese kuju oli ainune mis sai valmis. Ta töötas Sixtuse kabeli lae kallal 1508-1512. 30 aastat hiljem saab valmis ka idaseina maal viimne kohtupäev. Kogu temaatika on piiblist. Lage katavad täiuslikult ja hästi arenenud inimkehad ta mitte ei püüa piiblit ümber jutustada vaid stseenidesse panna pingestatust. Keskseks stseeniks on Aadama loomine. Michelangelo on maetud firenzesse. Mitte ainult roomas polnud tuntud maalikunstnikud, vaid neid oli ka veneetsias. Firenzes ja roomas oli tähtis pöörata tähelepanu joonistusele ja kompositsiooni täielikkusele. Veneetsia
seinamaalidega. Kõige täiuslikumaks peetakse kompositsiooni ,,Ateena kool". Uhkete kaarte ja võlvide all mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid. Veenvalt on lahendatud Platoni ja Aristotelese esiletõstmine teiste seast. Tema lemmikmotiiviks oli madonna. Michelangelo maalitud on Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. Ta täitis selle tellimuse üksi, töötades kabeli lae all mitu aastat. Idaseina kompositsioon ,,viimne kohtupäev" sai valmis ligi 30 aastat hiljem. Maalingute motiivid on võetud Piiblist,. Kogu tema loomingut täidab eriline pinge. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid nende poosid on vägivaldsed. Tallinnas esindab renessass stiili mustpeade vennaskonna maja fassaad Barokk stiil16-17saj Iseloomustab dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, üleüldine lopsakus. Arhitekt sünnikohaks rooma, esmalt avaldus kirikuehituses
Michelangelo (1475-1564): kõige olulisem tööks arhitektina Peetri Kiriku kuppel (lk 147) Ja raamatukogu Firenzes. Oli skulptor. Skulptuur: "Brügge Madonna", Reljeef: Madonna trepil. Esimesed kuulsama tööd: "Pieta"(kristuse taganutmine madonna hoiab meest süles, asub Rooma kirikus). Väga oluline töö, mille pikkus 5,5 m "Taavet", "Donatello"(asub Firenzes). Üks oluline töö ka "Mooses"!. Kujundas Medicite hauakambrid. Sixtuse kabeli lae (Piibli lood aineks) ja idaseina ("Viimne kohtupäev") on maalinud. "Eeva ja Aadama lugu". Andrea Palladio(1508-1580): tõi arhitektuuri uue nüansi- sambad läbi mitme korruse. Leonardo da Vinci(1452-1519): "Mona Lisa"(tavalisest naisest maalitud esimene portree), "Püha Õhtu Söömaaeg"(rõhutatakse sellega kristuse tähtsust, esimene horisontaalse kompositsiooniga töö), "Madonna Grotis/kaljukoopas", "Ristija Johannes", "Madonna Litta", "Daam Hermeliniga", "Madonna ristikheina lehega".
Gootika Inglismaal, Itaalias ja mujal. Gootika tehnilisi uuendusi õpiti prantsuse meistritelt ja seda levitasid ka mungaordud (tsitertslased). Inglismaa Canterbury katedraal, Westminster Abbey Inglise kuningate kroonimiskirik. Kirikud olid pikad ja madalad, milletõttu tugikaari polnud väga vaja või need lisati hiljem. Aastatel 1250-1350 loodud Inglismaa kirikuid nim dekoreeritud stiilis kirikuteks. Siseruum muutub avaramaks ja vööndkaared lamedamaks. Koori idaseina tehakse suur aken. Ehisdetailide rohkus *Yorki katedraal. Inglise hilisgootika võlviroietest rikkalik võrgustik. Perpendikulaarne stiil *Gloucesteri katedraal, *Cambridge'i ja *Oxfordi kolledzite hooned. Itaalia kasutas tehnilisi saavutusi tagasihoidlikult. Kirikute tugisüsteem oli lihtne, vertikaalsust on vähem rõhutatud, mõnikord on kesklööv võlvimata. Puuduvad tornid, kuid kiriku kõrval seisab eraldi kellatorn. Sagedased on kuplid nelitise kohal
Teos sisaldab kokku 350 üksikfiguuri. Kogu kompositsiooni maalis Micelangelo üksi. Iseloomulik: - dramaatiline ja vägivaldne joon peegeldab ajastu olemust; - täiuslikud inimesed ebaharilikes ja vägivaldsetes poosides; - jõulisus, kehad plastilised, valguse-varjuga modelleeritud; - tuntuim stseen ,,Aadama loomine". 18 Sixtuse kabeli idaseina ,,Viimne kohtupäev" 1536-1541. Selles teoses on Michelangelo juba renessansi kunstiideaalist üle astunud, teoses valitseb vägivaldsuseni küündiv käsitlusviis, mis on omane barokile. Maalil on kujutatud surnute hinged, kes tõusevad raevunud jumala ette, mis on harvaesinev motiiv kunstis (vastureformatsiooni mõju, ähvardus ketseritele). Figuurid on liikumiskeerises, dünaamilises ja tundeküllases kompositsioonis.
Võlvinurkades on 4 maali iisraeli rahva ajaloost. Kogu lage liigendavad maalitud arhitektuursed osised. Teos sisaldab kokku 350 üksikfiguuri. Kogu kompositsiooni maalis Micelangelo üksi. Iseloomulik: dramaatiline ja vägivaldne joon – peegeldab ajastu olemust; täiuslikud inimesed ebaharilikes ja vägivaldsetes poosides; jõulisus, kehad plastilised, valguse-varjuga modelleeritud; tuntuim stseen „Aadama loomine“. ● Sixtuse kabeli idaseina „Viimne kohtupäev“ 1536-1541. Selles teoses on Michelangelo juba renessansi kunstiideaalist üle astunud, teoses valitseb vägivaldsuseni küündiv käsitlusviis, mis on omane barokile. Maalil on kujutatud surnute hinged, kes tõusevad raevunud jumala ette, mis on harvaesinev motiiv kunstis (vastureformatsiooni mõju, ähvardus ketseritele). Figuurid on liikumiskeerises, dünaamilises ja tundeküllases kompositsioonis.
basiilika. Pikihoonele on juurde ehitatud lääne torn, ühelöövilisele kooriruumi põhjaküljele ehitati käärkamber. Hoone põhjaküljel oli Lüübeki kabel. Pikihoone idaseina dominandiks on võidukaar, mille sokkel päädib faasitud glasuurkivisimsiga ning see jätkub kooriruumis. Võidukaare palendid on samuti ääristatud faasitud pilt 2 tellistega, kuid seevastu kaaretsooni raamib mandelvööt
piilarite read, millele toetusid kesklöövi seinad. Romaani stiilis basiilikad olid keerukama põhiplaaniga kui varasemad. Endiselt on sissepääs läänes, suurematel kirikutel ka põiklöövi põhja- ja lõunaotsas (esinduslikke kirikuuksi nimetatakse portaalideks). Põikhoonest idasse jääb kooriruum, mis oli mõeldud vaimulike mahutamiseks. Koori olemasolu muudab kiriku põhiplaani ladina risti kujuliseks (selle püstharu on pikem kui põikharu). Koori idaseina lõpetas poolringjas ni apsiid. Siin oli kiriku kõige püham paik, sest siin asus altar. Vahel ümbritsesid apsiidi poolringis väikesed kabelid (kabelitepärg) ja nende esine kaarjas kooriümbriskäik. Kabelites hoiti kaunites laegastes pühakute säilmeid; teine koht nende jaoks oli koori all asuv keldriruum krüpt. Nüüd hakati kirikutele ehitama ka torne; need olid suhteliselt madalad, nende arv võis vahelduda, kuid enamasti oli kaks torni läänefassaadil.
ehitusmaterjaliga, nii et tekkis omalaadne pikliku tellise kujuline hauamonument. See kõik oli vaid esiajaloolise matmiskombe viimistletud variant. Väljas liigendasid haudehitist uksekujulised nishid. Arvati, et nende kaudu sai surnud kuninga ka tulla ja minna vastavalt oma soovile. Esmalt paigaldati näilik uks, mis kandis surnu nime ja manavormeleid. Hiljem ehitati selle ukse taha ka vastavad ruumid. Näilikud uksed ehitati alati hauakambri idaseina, 11 seega suunaga läände, selle taha jäävad ruumid ja käigud moodustasid tõelisi labürinte. Ümber hoone ehitati müür ning aeg-ajalt viidi valitseja tarvis nishidesse värskeid ohvriande. Kogu ehitise katteks kuhjati mullast või tellistest vall. Olenevalt surnu tähtsusest ja rikkusest on need haudehitised erineva suurusega. Neid nimetatakse mastabadeks, mis araabia keeles tähendab pinki
raamitud terrakotapeadest. Kesklöövi toetussüteemist on nähtaval väikesed kontraforsi- laadsed müüriosad akende vahel. Lääneportaali kroonib vimperg (ehisviil), millele on kaunistuseks lisatud Viimsepäevakohtule viitav 15 figuurist koosnev deesidegrupp. Portaalis arvatakse algselt olevat kuus astet, millest praegu on alles vaid neli. Lääneküljel on ka võimas torn, mille ülaosa on uuem, arvatakse, et 18. sajandist pärit. Interjööris on märkimisväärne pikihoone idaseina võidukaar, mille sokkel päädib faasitud glasuurkivisimsiga, mis jätkub ka kooriruumis. Võidukaare tipust pisut kõrgemal asus süvend friisielementidele, kus paiknes suurejooneline krutsifiksigrupp. Lääneseinas on kesklöövi põhikujunduselemendiks seitsmest suuregabariidilisest terrakotafiguurist koosnev kompositsioon, mille krooniks on teravtipulises kolmikkaarses nisis Kristuse kuju. Tänapäeval on paljudest
Kirikute idaots (koor) lõpeb sirgelt. Rikkalikult dekoreeritud läänefassaad varjab kiriku struktuuri. Kõige kõrgem torn on tavaliselt nelitise kohal. Inglise varagootika võimsaimaks näiteks peetakse Salisbury katedraali, kahe kaugele eenduva transepti, sirge koorilõpmiku ja hiiglasliku nelitistorniga ehitist. Umbes 1250-1350 loodud inglise gootikat nimetatakse dekoreeritud stiiliks. Kirikute siseruum muutub avaramaks ja vööndkaared lamedamaks. Koori idaseina tehakse suur aken. Stiili nimetuse põhjustab ehisdetailide rohkus. Tihti on nad vähe seotud konstruktsiooniga. Võlvidele lisatakse dekoratiivseid roideid, tekivad fantastilised lehvik-, täht- ja võrkvõlvid, mis Prantsusmaal levivad alles hilisgootika perioodil. Dekoreeritud stiili kuulsaim näide on Yorki katedraal. · Itaalias Itaalia gootika kasutas selle stiili tehnilisi saavutusi tagasihoidlikult. Itaalias jäid tugevaks romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid
valgus. Kujutised, mida me akendel näeme, on juba tehnikast tingituna lihtsad ja monumentaalsed. Arvestati ainult dekoratiivset üldmuljet. Siiski polnud vitraažakende peaülesanne mitte kirikute kaunistamine, vaid neid oli võimalik "lugeda" nagu religioosseid jutustusi. Hilisgootika päevil püüti värve muuta loodulähedasemaks ja kujutisi detailirohkemaks. Gooti kaatedraalide siustuse tähtsaks koostisosaks oli ka puidust kappaltar, mis suurtes katedraalides tõusis idaseina kõrguseks; altarid paiknesid ka kabelites. Ilmalike ehitiste sisekujundus ei olnud nii pidulik ja värvirohke nagu sakraalehitistel. Ühiskondlikel ehitistel (raekojad, tsunfti- ja gildihooned) kujundati pearuum võlvitud sammassaalina; elamud olid diele-dornse tüüpi tänavapoolse suure pearuumi (diele) ja hüpokaustiliselt köetava tagaruumiga (dornse). Diele ühes nurgas paiknes suur mantelkorsten, ruumi keskel lage toetav emapuu. Laetalad olid kaunistatud ornamentaalsete maalingutega
12. lõpul ja 13. saj alguses levis omapärane inglise varagootika (Early English). Kirikud on suhteliselt pikad ja madalad, mistõttu tugikaari polnud üldse vaja, idaots lõppeb sirgelt (koor). Rikkalikult dekoreeritud läänefassaad varjab kiriku struktuuri, kõige kõrgem torn on tavaliselt nelitise kohal (nt Salisbury katedraal) 1250 1350 loodud inglise gootikat nim dekoreeritud stiiliks. Kirikute siseruum muutub avaramaks ja vööndkaared lamedamaks. Koori idaseina tehakse suur aken. On rohkelt ehisdetaile, mis ei ole seotud konstruktsiooniga. Võlvidele lisatakse dekoratiivseid roideid, mis levivad Prantsusmaal alles hilisgootika ajal. (nt Yorki katedraal). Hilisgootikas moodustub võlvroietest fantastiliselt rikkalik võrgustik, seda nn perpendikulaarset stiili esindab nt 13 Gloucesteri katedraali koor
,moseesse pääseb läbi küllaldaselt kaunistatud Andeksandmise värava, läbi apelsiniaia, puudub rõhutatud peasissekäik, avatud õu basseinide ja puudega (siin toimus pesemine). Tänapäevase tulemuseni on mosee jõudnud pärast mitmekordseid laiendamisi. Kahe sajandi jooksul laiendati moseed kolm korda. Kibla nihutati otse jõeni, suurendati mihrabi - seinast väljaulatuv, hulknurkne. Ehitati ümber maksura-kaared mitte enam üksteise peal, vaid üksteise sisse põimitud. Idaseina poolt laiendati moseed 8 löövi võrra, sammaste arv kasvas 850-ni (10 saj.). 1236 läks islamiusuliste mosee kristlaste kätte. 1523 keiser Karl V ajal asuti moseed taas umber ehitama. Kõige paremini valgustatud keskossa tehti esimene altar. 243 aastaga ehitati mosee sisse praktiliselt vaheseinteta ristiusu katedraal nn. Capilla Mayor, kus toimub ka tänapäeval igal hommikul missa. 1533 luba kuningalt osa moseest maha lõhkuda, et sinna asemele oma kirik ehitada.
Millised tähtsad sündmused seal toimuvad? Westminiter Abbey, see on Inglise kuningate kroonimiskirik ning samuti kuningate ja suurmeeste matmispaik. 2.Vaata Salisbury katedraali fotot ja põhiplaani. Mitu transepti on sellel kirikul? Leia nelitis ja nelistorn. Salisbury katedraalil on kaks transepti. 3.Mis iseloomustab inglise dekodeeritud stiili? Umbes 1250-1350 loodud inglise gootikat nimetatakse dekodeeritud stiiliks. Kirikute siseruum muutub avaramaks ja vööndkaared lamedamaks. Koori idaseina tehakse suur aken. Ehisdetailide rohkus, mis on tihti konstruktsioonidega vähe seotud. Võlvidele lisatakse dekoratiivsed roided, tekivad fantastilised lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. 4.Kus võib leida häid näiteid inglise gooti profaanarhitektuurist? Inglise ilmaliku gootika headeks näideteks on Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. 5.Tuleta meelde, mis on fresko. Fresko on seinamaaliliik ja tehnika, kus värv kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. 6
piilarite read, millele toetusid kesklöövi seinad. Romaani stiilis basiilikad olid keerukama põhiplaaniga kui varasemad. Endiselt on sissepääs läänes, suurematel kirikutel ka põiklöövi põhja- ja lõunaotsas (esinduslikke kirikuuksi nimetatakse portaalideks). Põikhoonest idasse jääb kooriruum, mis oli mõeldud vaimulike mahutamiseks. Koori olemasolu muudab kiriku põhiplaani ladina risti kujuliseks (selle püstharu on pikem kui põikharu). Koori idaseina lõpetas poolringjas niss apsiid. Siin oli kiriku kõige püham paik, sest siin asus altar. Vahel ümbritsesid apsiidi poolringis väikesed kabelid (kabelitepärg) ja nende esine kaarjas kooriümbriskäik. Kabelites hoiti kaunites laegastes pühakute säilmeid; teine koht nende jaoks oli koori all asuv keldriruum krüpt. Nüüd hakati kirikutele ehitama ka torne; need olid suhteliselt madalad, nende arv võis vahelduda, kuid enamasti oli kaks torni läänefassaadil.
tekkis omalaadne pikliku tellise kujuline hauamonument. See kõik oli vaid esiajaloolise matmiskombe viimistletud variant. Väljas liigendasid haudehitist uksekujulised nishid. Arvati, et nende kaudu sai surnud kuninga ka tulla ja minna vastavalt oma soovile. Esmalt paigaldati näilik uks, mis kandis surnu nime ja manavormeleid. Hiljem ehitati selle ukse taha ka vastavad ruumid. Näilikud uksed ehitati alati hauakambri idaseina, seega suunaga läände, selle taha jäävad ruumid ja käigud moodustasid tõelisi labürinte. Ümber hoone ehitati müür ning aeg-ajalt viidi valitseja tarvis nishidesse värskeid ohvriande. Kogu ehitise katteks kuhjati mullast või tellistest vall. Olenevalt surnu tähtsusest ja rikkusest on need haudehitised erineva suurusega. Neid nimetatakse mastabadeks, mis araabia keeles tähendab pinki. Sellised mastabad lasevad endale püstitada 1. ja 2. dünastia (30-28 ss.) vaaraod Abydosesse
uskumusega on seotud egiptuse peamiste arhitektuurivormide tekkimine ja püsimine. Suurem osa säilinud ehitistest on seotud surnukultusega. Haudehitised on egiptuse peamisi ehitistüüpe. Varaseim haudehitis oli mastaba ( araabia keeles - istepink ). See oli Vana riigi aegne suursuguse egiptlase haud, piklik kaldus seinte ja lameda katusega lubjakivist ehitis, mille all hauakambris asetses kirst. Sissepääs hauda oli kinni müüritud, idaseinas paiknes petikuks. Hilisematel mastabadel oli idaseina ees müüriga ümbritsetud või üleni katusega kaetud kultusõu. Suurimad egiptuse haudehitised - püramiidid ( kr.k. pyramis - egiptuse ) on välja arenenud mastabast. Varasemad püramiidid on ehitatud lubjakivist, hiljem tellistest. Püramiidi klassikaline vorm on hulktahukas, mille kõik küljed peale ühe - põhjatahu -on ühise tipuga kolmnurgad. Vanimad püramiidid olid astmikpüramiidid ( üksteise peale asetatud mastabad ), nendele järgnesid murdpüramiidid
annaabi.ee 
