Konfutsianism (hiina keeles ; pinyin'is: Rúxué "õpetlaste koolkond") on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius) õpetustest. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus.
Rapla Ühisgümnaasium Konfutsianism Referaat Rain Rosimannus 10R Rapla 2012 Konfutsianism Konfutsiuse elulugu Konfutsius sündis 551 a. e.Kr väikeses, kuid mõjukas Lu vasallriigis vaesunud, kuid nimekas aadliperekonnas, mille sugupuu ulatus Yini dünastia tekkeaega (16. saj. e.Kr). Tema isa Shu Liang-Ho oli Zou väikelinna haldur ja Konfutsiuse sündides juba üle 70 aasta vana ta oli võtnud 70selt noore lisanaise, et poega saada. Kong Fuzi ema Ching Qi oli linna tuntud perekonna noorim tütar. Ta oli poja saamiseks palvetanud Niqiu mäe jalamil mäe järgi sai Konfutsius oma nime. Viimane seik võib siiski olla kroonikute väljamõeldis. Isa suri, kui poeg oli kahe-kolme aastane. Noormees oli ebatavaliselt kuulekas emale, oma ea
· Vana-Hiina tuntumad õpetused on Taoism(rajajaks oli Laozi, kutsus elama looduslähedast elu) ja konfutsianism(pärandas rituaaleetika). · Konfutsius hiina filosoof, kanfutsianismi rajaja. Oli muinashiina haridust levitava kooli juhataja, kõrge riigiametnik. Läks rändama." Lunyu" säilinud allika, mis sisaldab tema õpilaste poolt kirja pandud vestlusi. · Konfutsiuse põhimõtted inimlus, kultuur, tarkus, kombed. Konfutsiuse õpetus idealiseerib muistust, käsitleb ühiskonna kui hierarhilist tervikut. · Sai alguse hiina klassikalise kirjavara seletamisest/ õpetamisest Konfiutsiuse poolt · Seadis oma maailmakäsitluse aluseks inimese kõlbelise loomuse · Taevas oli looduse osa ja kõrgeim vaimne alge ja inimest juhtiv jõud · Kombeid jälgides ja inimsust taodeldes sai õilsaks inimeseks
Alexander Peremees Konfutsius ja konfutsianism Konfutsiuse e. Kong Fuzi elukäik Konfutsius sündis 551 eKr Hiinas väikeses Lu vürstiriigis, tänases Shadongi provintsis. Tema isa suri, kui Kong oli kolmeaastane, jättes oma naise ja lapse vaesusesse. Sellest hoolimata sai poeg väga tugeva hariduse nii riigi poolt kui ka eraõpingutes, ehkki pidi noores eas ema toetamiseks tööle minema. Koolis käis ta eluaastatel 8-18 pannes enda õpetajaid imestama enda täiskasvanulikkuse üle.
Konfutsianism · Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (Konfutsiuse) õpetustest. · Tuumaks on inimlikkuse tunnetamine (toimimine, arvestades inimsuhete tundlikkust). · Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Laps pidi üles näitama pojalikkust (olema kuulekas, kohusetundlik selline suhe kajastus ka mehe ja naise suhetes ja valitseja ja ministri vahel). · Rõhutas ka inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. · Täieliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama rituaale ja kombeid. · Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt.
muretseb taevaaluse pärast!"( http://www.eao.ee/16print/print.php?page=print_tsitaat&id=13) Kui elu muutub rahva jaoks väljakannatamatuks, siis alustab rahvast ülestõusu. Kui valitsusel õnnestub mäss lämmatada, siis toetab Taevas keisrit endiselt, kui aga keiser kukutatakse, siis järelikult on Taeva toetus mässajate poolel ja troonile võib tõusta uus dünastia(Aarma 2011:10). 1.1.2. Meng zi õpetus inimesest Meng zi rõhutab enam kui Konfutsius inimese tähtsusele ja tema loomulikule headusele. Inimlikkus, kombed, kombelisus ja tarkus on inimesele loomuomased. Meng zi ei väida, et kõik käituvad alati vooruslikult, ta aga usub, et halb käitumine tuleneb inimstele loodud keskkonnast. Kui luua hea keskkond kasvamiseks ja arenguks, siis on võimalik kõikide vooruslikkus(http://wiki.zzz.ee/index.php/Konfutsianism). Meng zi inimeseõpetus tuginebki arusaamale, et inimeses loomus on sünnipäraselt hea ja
ettevaatlik kroonikud on sageli lisanud sellele liialdusi ja müüte. Ka eesti keeles kättesaadav materjal on küll põhjalik, kuid sageli räägivad erinevad teosed teineteisele vastu. Konfutsius (või Kong Fuzi) oli Vana-Hiina mõtleja ja õpetlane, kes elas 5. saj. e.Kr (551-479 a. e.Kr) ning mõnede arvamuste kohaselt andis tõuke uut tüüpi mõtlemisele ja kultuuriorientatsioonile, mis levis Hiinas 4. saj. e.Kr (Läänemets 2001). Konfutsius oli erakordselt silmapaistev iseseisev mõtleja, kelle ideed leiavad kuulajaid ka aastatuhandeid hiljem tänapäeval. Ühiskondlik olukord Vana-Hiinas Vana-Hiina kõrgkultuur on maailmas üks vanimatest kultuuridest; teise aastatuhande keskel e.Kr tekkis Hiinas riiklus ja kiri. Konfutsiuse eluajal, 6.-5. sajandil e.Kr, valitses Vana-Hiinas Zhou dünastia, mis sai võimule 1027.a. Zhou valitsusaeg jaguneb Lääne-Zhou ajajärguks, mis kestis 771. a-ni, ja Ida-Zhou ajajärguks, mis kestis 770
Hiina maailmavaadet (san jiao): konfutsionism, taoism ja budism, kuid seal leidub ka teiste usundite järgijaid. 4-3.saj. e.m.a. valitses Hiinat Zhou dünastia (mitte ainsana, oli ka teisi dünastiaid, kelle vahel sõdimine käis). Budism jõudis Hiinasse 1.saj. m.a.j. Indiast, pole ainsana Hiinas tekkinud. Nn 100 ideoloogilist koolkonda, millest igaüks pakkus välja oma lahenduse, kuidas Hiinat kriisist välja tuua. Esivanemate austamine levis Hiinas üldisemalt Zhou dünastia ajal (1122- 325 eKr). Ka Kong Fuzi õpetas vanemate austamist nii eluajal kui ka peale surma. Hiinlased usuvad, et peale surma jaguneb esivanema hing kolmeks ja viibib kolmes kohas: taevas, hauas ja nimetahvlis ehk altaris. Taevasse minevat hinge tuleb saata õigete rituaalide ja kommetega: palvetatakse, tuuakse toiduohvreid, põletatakse raha, et hing millestki puudust ei tunneks. Hauaplats valitakse geomantiku poolt, kes määrab asukoha feng shui järgi
Puuduvad täpsed andmed müüri tegelikust pikkusest ja kõrgusest. 1.1.1 Märguanded Kui lähenes sõber või vaenalane andsid valvurid teateid valve tornidest edasi tule, lippude, suitsu ja trummidega. 1.1.2 Kaamelikaravanid Changani linnast liikusid kaupmehed müüri kaitse all kuni Siiditeeni. Kaameleid joodeti tee ääres asunud külades. 1.1.3 Suur Hiina müür Pikast müürist on säilinud liiga vähe, et öelda , kuiudas seda ehitati. Mingi dünastia ajal ehitati pika müüri koha peale tellistest suur müür kaitseks mongolite eest. See ongi Hiina müür. 1.1.4 Elu müüri ääres Qini dünastia ajal asusid talupojad elama ja vilja kasvatama müüri äärde, et toita ehitajaid. Hani keiser Wu muutis piiri tugevamaks sellega, et jäid alaliselt kohale. 1.1.5 Sunnitöö Sajad tuhanded sõdurid, vangid ja talupojad ehitasid müüre. Nende tööd valvasid väepealikud. Töölised moodustasid inimkette, et toimetada telliseid mägedesse
Ignoreeritakse ühiskonna hierarhiat, välditakse karjerismi, propageeritakse oma sisetunde järgi käimist. 6. Tähtsal kohal elus seksuaalsuhted annavad elujõudu Qi'd. 7. Esivanemate kultus. Põhjus: vanemate käest saadakse Qi! 8. Otsest kultust ei ole, ta on filosoofia. Jumalad pärinevad eelnevast loodususundist. Konfutsianism: Konfutsiuse eluloolised andmed: Sündis 551. a. eKr Lu osatisriigis Hiinas. Isa oli riigiametnik. Kui Konfutsius sündis oli isa üle 70. aasta vana, perekonnas oli 4 tütart. Pere oli vaene. Arvatakse, et 20 30 eluaastate vahel astus riigiteenistusse. Pidas mitmeid ameteid, nt koolitas ministrite poegi, oli viljaaitade valitseja jne. Aastal 497 eKr, kui ta oli riigi ülemkohtunik, pani ta ootamatult ameti maha ja läks rändama. 13 aastat rändas mööda Hiinat. Kirjutas oma põhiteose ,,Vesteid ja vestlusi". Pöördus koju tagasi ja kuni surmani (479 eKr) jätkas ta vanade tekstide uurimist ja
erinevad kombinatsioonid. Katkendjooned naiselikku energiat - ying. Nende kaudu ennustati tulevikku. Ei ole ilukirjandus, ebamäärases vormis tuleviku ennustamine. Oluline, kuna kasutati siis päris palju, nüüd klassikalise teosena, palju seletusi. Laulude kaanon Shijing. Koosneb ligi 300 rahvalaulust, erinevat tüüpi rahvalaulud, osad töölaulud, rituaalsed, armastuslaulud, kurvad laulud. Mõõdult neljasilbilised read, hiljem arenes sellest klassikalise luule zanr. Konfutsius kogus ja koostas raamatu. Umbes 3000 laulust valis 300. Shujing dokumentide raamat. Valitsejate kõnede kogumik valitsejate auks. Samuti Konfutsiuse koostatud ja toimetatud, tema vaatega kooskõlas. Rõhutas lojaalsust. Liji - rituaali raamat, kirjeldab käitumisreegleid, rituaali reeglid, kombed ja kommete järgimine. Chunqiu - kevade ja sügis annaalid, ajalookroonika. Konfutsiuse enda koduriigi ajalookroonika, sündmused ja nendele hinnang. Kongzi (Konfutsius) 551-479 ema
Rahvaarv: 1 350 695 000 inimest Pealinn: Peking Pindala: 9 640 821 km² Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 350 000 000, kellest enamik on hiinlased Hiina president on Xi Jinping AJALUGU Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Hiina ajalugu algas Shangi dünastiaga Shangi dünastia ajast pärinevates hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude vanimaks vanuseks on dateeritud 1500 eKr Hiina kultuuri, kirjanduse ja filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastia (1045256 eKr) ajal. Ajaarvamise järjepidev kirjalik dateerimine algas Zhou dünastia ajal 841 eKr. Hiina vanaaja tähtsamaid dünastiad: Mütoloogiline ajastu (u 3500 u 2000 eKr) Xia dünastia (u 2100 u 1600 eKr) Zhou dünastia (1066256 eKr) Hiina keskaja tähtsamaid dünastiad:
· Legendid Mahvrast on üsna sarnased Buddha legendidega; ka teda olevat kiusanud kurivaim Mra, püüdnud võrgutada kaunid naised jne, aga tema askeedina jõudis sihile. · Ka kosmoloogias palju sarnasusi. · Omal ajal dzainism konkureeris budismiga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni Indias püsima jääda. · Sarnaselt hinduismile on ka dzainismis askeedid sadhud. HIINA USUNDID · Hiina omausundid: - konfutsianism (Konfutsius) - taoism (Laozi) · Budism Juba Shang (Yin) dünastia ajal (1523-1027) olulisel kohal Di jumalus; ennustamine; esivanemate austamine; ohvrite toomine (ka inimohvrid). KONFUTSIANISM · K'ung (Kongzi, Konfutsius) 551-479 · Taevas - impersonaalne jumalus · Oluline taeva tahe tianming · Yin/yang kaks energiat, ürgprintsiibid nagu naiselikkus/mehelikkus, täiendavad teineteist · Viis elementi · vesi · tuli
Kannatust põhjustab soov asjadest kinni hoida Tuleb õppida lahti laskma! Suur roll kloostritel Koolkonnad Mahajaana Hinajaana Bodhisattva on budismis olend, kes kaastunde tõttu on otsustanud mitte vaibuda nirvaanasse enne, kui on juhtinud sinna kõik kannatavad olendid, kes ekslevad sansaaras . Neli õilsat teed: 1. Elu ,mis pole vaba ihadest ja kirgedest 2. Kannatuste põhjuste tõde 3. Kannatuse lõppemise tõde 4. Kannatuse lakkamise õilsa tee tõde Küsimused ja vastused: Usk, tavadjakombed: Millalleiab asset Ramadan? Päikesetõusustpäikeseloojanguni September Mille jaoksvasakkäsi? räpasteülesannetejaoks Millegapuhastataksekättkuivett pole? liivaga Mille peal kummardatakse? Palvevaibalvõipuhtaspaigas Millal on polügaamia ‘’lubatud’’? Lubatakseorbudejarõhututepuhul, kuimeessuudabnaisiülevalpidada, koheldakõikinaisivõrdselt
ja kärpida sõjaväelise aristokraatia mõjuvõimu. Lisaks käskis ta kogu maal ühtlustada nii kaalu- ja mõõdusüsteeme kui ka kirjaviisi. Tugevdamaks riigi põhjapiire stepirahvaste vastu, lasi Shi Huangdi ühendad kaitsemüüri lõigud ühtseks kindlustussüsteemiks. Nii algas Hiina müüri kujunemine. Shi Huangdi järeltulija kukutati kodusõja ajal, kuid riigi ühtsuse kindlustas uus, Hani dünastia. Hani dünastia kujundas välja Hiina keisririigile omased võimustruktuurid ja valitsusviisi. Enamik hiinlasi nimetab end tänaseni hani rahvaks. Hani keisrid jätkasid kohaliku sõjalise aristokraatia võimupiiride kärpimist, nad ei edutanud riigiametisse mehi mitte niivõrd päritolu, kuivõrd teenet ja hariduse põhjal. Riigi finantseerimiseks pandi alus kindlale maksusüsteemile. Hani dünastiale järgnes uus killustatuse ajajärk ja ajutisi segaduseperioode tuli ette hiljemgi
ajaloost. Kuni 807.aastani olid eksamid suulised, hiljem kirjalikud. Riigieksameid korraldas selleks loodud agentuur Rituaalide Nõukogu. 10 Konfutsianistlik kaanon omab Hinnas samasugust tähendust kui Euroopas Piibel ning tähtsamate kreekarooma autorite teosed kokku. 1 1 http://wiki.zzz.ee/index.php/Hiina Religioon Muistseid hiinlasi on mõjutanud kolm mõtteviisi: konfutsianism, taoism ja budism. Kuulsamateks mõtteteadlasteks, kelle teadmised ja arvamused on mõjutanud maailma religioone, olid Konfutsius ja Laoze. Budism Budism sai alguse Indias umbes 600 aastat enne Kristust. Selle rajajaks oli Siddharta Gautama, Buddha (pilt1). Budismi pühakirjaks on "Tipitaka". Algses budismis ei olnud jumalaid, kuid ühtseks usujuhiks kujunes Dalailaama (pilt2). Budistid usuvad reinkarnatsiooni ja karmasse ning eesmärk
· Preestrid pidid end raseerima üle 3 päeva üle terve keha. Tohtis kanda ainult linaseid riideid ja papüürusest jalanõusid. Pidid pesema iga päev ja öö 2 korda külma veega. · Kõige mõjukam preester oli peajumala ülempreester. · Kultus toimus templis iga päev · Kardeti ööd pimeduse ja deemonite tõttu · Kord aastas oli suur püha, mis oli igal templil erinev, pühendatud templi kaitsejumalale. · Kuningate kultus · Alates 4. dünastia valitsusajast : kuningas on Ra poeg · Kuninga kaks loomust : jumala poeg ja inimene · Surnute kultus · nn. püramiidide tekstid algselt seotud ainult kuningatega · Kahte osa pole tõlgitud : Ba ja Ka. Ba lahkub surres kehast, aga pole hing. Kujutatakse linnuna. Asub elava inimese sisemuses. Ka lahkub kehast, aga elava inimese puhul asub ta kehast väljaspool. · Keha tuleb säilitada palsameerimise teel · Surematuse usu demokratiseerimine
Inimmõju Hiina loodusele on olnud väga põhjalik. Põllumajandus on Hiina loodusressursse kahjustanud rohkem kui ükskõik missugune muu inimtegevuse liik. Kunagised ürgmetsad on kõikjalt peale edelaosa kadunud. Teades oma eluviisiga kaasnevaid tagajärgi, on hiinlastel olnud juba ammustest aegadest kombeks püüda kõigest väest kasutada looduskeskkonda kõige tulemuslikumalt. Konfutsiusele tähendas hiinlaseks olemine Zhou dünastia kultuurilise pärandi jagamist ja selle väärtuste tunnustamist. Keskaegne kool Konfutsianismis nähti ühiskonna arengu ja kõlbluse püsimise esmast vahendit ning selle tarvis oli rajatud riiklikke ning eraomandil põhinevae haridusasutuste süsteem, alustades eraõpetajate ja külakoolidega ning lõpetades ülikoolide ja akadeemiatega. Koole rahastasid riik, rikkad perekonnad ning isegi mõned budistlikud kloostrid.
Kõiki tegelasi seob vembumehest Rebane. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist , kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Rebane tüssab, röövib, petab, irvitab, vägistab. Loomades (eesel,oinas,hunt,kass,koer,kana,jänes,siga jt) ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. Keskaegses ühiskonnas oli väga kindel hierarhia. Varakeskajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele. Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse e inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. Seisused olid vaimulikud, feodaalid ja talupojad e lihtrahvas. Rahvalik koomika fablioos ja farsis.
Konstantinoopoli langemist sai õigeusu uueks keskuseks Moskva, mida seetõttu on nimetatud ka "kolmandaks Roomaks".. Konfutsianism Konfutsianism on Hiina filosoofi Kong Fuzi (Confuciuse) õpetusele toetuv filosoofiline ja usuline õpetus, mille maailmakäsitluse aluseks on inimese kõlbelisus ja ta elu kooskõla universumi seadustega. Alusepanemine oli 551-479 e.Kr. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Konfutsius võttis eeskuju vääriva käitumise ja täiusliku riigivalitsemise musternäidiseks Shangi ja Zhou dünastia ning veel kaugemad mineviku jumalikud ja pooljumalikud tegelased. Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt. Konfutsianism levib järgmistes riikides:Filipiinid, Põhja- Korea, Lõuna-Korea, Hiina idaosa.
11. H Hiina filosoofia ja üldiseloomustus Hiina filosoofia on kujunenud järgides hiina mõttele omaseid kultuuritraditsioone. Lääne filosoofias on seda enamasti käsitletud osana ida filosoofiast. Hiina filosoofia pärineb Shangi ajal tekkinud ennustamise kasutamise läbi Zhou ajal väljakujunenud ,,Zhiu Yis". Esimene teadaolev viide sellele teosele pärineb aastast 672 eKr. Rääkides "Zhou Yist", millele Hani dünastia ajal kinnistati ka kanooniline nimi "Yi Jing", kui hiina filosoofia alusest, peetakse silmas ,,Xici Zhuani" - ühte sellele lisatud lisadest. Hiina filosoofia mõju Hiina, Korea, Vietnami ja Taiwani kultuuridele on võrreldav vanakreeka filosoofia mõjuga Euroopa kultuurile. Shangi dünastia ajal oli nende panteoni kõrgeimaks Jumalaks Shangdi ehk Di, keda peeti ka Shangide esivanemaks. Just valdavalt tema poole pöörduti ennustamisel. Shangdi nimetus võeti
INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud mälestussambad, India keerukale templid, stuupad (poolkera palkkonstruktsioonile.
Sealt leitud kirjamärgid pärinevad 14. 12. sajandist eKr. Hieroglüüfkirjale panid aluse need samad kirjamärgid, mis olid graveeritud härja või hirve abaluule või kilpkonnakilbile. Kokku on neid umbes 3400. Koolid tegutsesid Hiinas juba I aastatuhandel eKr ning õpetajaks oli mõni tuntud mõtteteadlane. Üheks selliseks oli näiteks Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius; 551-479 eKr) ning tema õpetus konfutsianism avaldas hiina kultuuri arengule suurt mõju. Oli ka teisi mõjutegureid: hiina traditsioonilised usundid, filosoof Laozi õpetus taoism, I aastatuhande algul pKr Hiinasse tunginud budism, hiina teadlaste aktiivne tegevus jne. · Konfutsianism eetika- ning filosoofiasüsteem. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema
jne. Klassikalises rengas oli 100 seost, kirjutati kolmekesi. Edo perioodil sai populaarseks koomiline seosvärss e haikai renga. Seltskondlikust mängust arenes individuaalne luulezanr. Kuulsaim haikai poeet oli Matsuo Bash (16441694). Haikai luules harrastati dialoogi senise luulepärandiga, kummutati ümber endisi sümbolitraditsioone. Haikude kirjutamine on tänapäeval ikka veel väga populaarne. Keskaeg 9. sajandil, Karl Suure ajaks oli välja kujunenud vasallisüsteem, ühiskondlik hierarhia, laboratores, oratores, bellatores. Samal ajal kristalliseerusid kiriku dogmad. Põhiline küsimus oli, kas tähtsam on paavst või kuningas. Prantsuse kuningad polnud paavstile eriti kuulekad. Keskaja kirjandust hakati kirja panema 9. sajandi paiku. Tihtipeale kirjutati pühakute elulugusid. Kirjalik kirjandus algas suuremal hulgal ja süsteemsemalt ilmuma 11. sajandil. Varem rõhutati suulist traditsiooni. Esimesed kirjutajad olid mungad, kes olid erudeeritumad.
loomasöödaks ja toonud kaasa tekkima jõukad moodustas hiljem sai sellest keisririigi linnad. Nendes omaette tekstiilitooraine. lagunemist. Riigi linnades arenes ka võimukeskuse Linn asus ühtluse kindlustas kõrge kultuur. kohaliku valitseja künkal ning Hani dünastia. Hani Beduiinid elasid ja preesterkonna telkides. Olid seal oli ka loss, dünastia tähtsus võimu all. meeste telgipooled milles elas Hiina ajaloos on ja naiste Umbes 400 eKr valitseja. sedavõrd suur, et telgipooled. tabas olmeekide
Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu I Periood: teadmata - XVI eKr: Legendaarne periood II Periood: XVI eKr - XI saj. eKr: Shang-Yin-i riik. Sellest pronksi ajastu perioodist pärinevad Hiina kultuuri vanimad kirjanäidised. III Periood: XI saj. eKr - III saj. Ekr: Zhou valitseja periood. See on Hiina kultuuris raua aja varajane staadium, milles sirgusid üles hiinlaste ühed kuulsamad õpetlased nagu Konfutsius, Laozi, Mengzi IV Periood III saj. eKr - III saj. pKr: Han dünastia aeg. Selles ajastus algas budismi levik, müntide valuutana käibelevõtt ja Kompassi kasutusele võtmine. Konfutsiusest saab pühak. Riigipiiride sõjalise jõuga laienemine V Periood 220-590: Kolmevalitsuse periood. Pidevad kodusõjad VI Periood 618-906: Tan dünastia aeg. Kujundatakse välja eksamisüsteem riigi ameti kohtadele. Süveneb
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. RELIGIOON..............................................................................................................4 1.1 Budism.....................................................................................................................4 1.2 Konfutsianism..........................................................................................................4 1.3 Taoism......................................................................................................................5 2. YIN JA YANG.............................................................................................................6 3. PEREKONNA SUHTED...........................................................................................7 4. KUNST..............
24/7 · Khalistan · Sõduriks olemine oluline · iseseisvusliikumine Hiina usundid Üks inimene võib jälgida mitmeid erinevaid usutraditsioone, need täiendavad üksteist usundid Hiinas · omausundid, etnilised usundid, islam jne. Usundid Hiina Rahvavabariigis · Taoism, budism, islam, katoliiklus, protestantism · Konfutsianism? Hiinluse kultuurisüsteem · Sanjiao Budism Hiinas · Puhta maa koolkond 2.saj Hiinasse Armitabha buddhaväli Buddha amitabha - mõõtmatu valgus Nembutsu lausumine Lootossuutra Tiantai · 6-7 saj. Hiina , 8.saj Jaapanisse tendai · Lootossutra Budism Jaapanis · Zen budism · Tendai · Nichiren ( 1222- 1282) Lootossutra selle suuna aluseks
ja lasid end ka nendesse matta koos loomade, naiste, teenijatega, pronksnõud. 1000 ekr riik lagunes valitsejate ülekohtu ja vägivalla pärast. Valitseja võim oli nõrk, toimusid kodusõjad ja killunemine. kultuuritaseme langust aga ei toimunud. 221 ekr sõjad lõppesid, keiser Shi Huangdi ühendas kogu Hiina ühe riigi alla. Hiina müüri kujunemine(ehitas hiiglaslik sõjavägi) tõkkeks vaenlaste vastu, riigis tugevdati ühtsustunnet ja valitseja võimu riigis. Hani dünastia (209ekr-220pkr) - suur osa Hiina ajaloost, kujundas omased võimustruktuurid. ametisse pandi ametnikke hariduse mitte päritolu põhjal. pandi alus maksusüsteemile. Killustatus. Tehnoloogia : VII hakati töötlema rauda, malmivalu, Lisaks riisile levis ka tee-ja puuvillakasvatus, siidiussikasvatus ja puuvillakasvatus. Suur Hiina kanal. portselani ja püssirohu valmistamine, X saj tulirelvad. paber ja trükikunst Hani ajastul. Ühiskond:
kaanoni kuulub nelik ja viiskik raamat. Laozi 4-3. Saj ema. Tema õpetused oli vastandlikud kongfuzile. Dao on kui haaramatu printsiip- tegutsematus (toimi toimimata). Filosoofiline taoism ja rahvausund- taolased tegelesid alkeemiaga- otsisid surematust! Tema peateos on Daodejing filosoofiline traktaat, mille peateemaks on kulg. Maailma enim tõlgitud teos. Keele kasutus lihtne, lakooniline, struktueeritud, kuid sisu on üsnagi keerukas. Sima Qian 2-1 saj ema. Hiina kirjanik Han dünastia õukonnas. Peetakse hiina ajalookirjutise isaks, kuna ta koostas Hiina ajaloo 2 tuh. aasta vältel. Tema kirjutistes on palju elavat, realistliku ja vahel ka humoorikat temaatikat. Teos ,,Shiji" Qu Yuan hiina õpetlane, kuninga õukonna minister ja ka poeet. 4-3 saj. ema. Tema kuulsamaid teoseid on Chu Ci (või siis CHU laulud/ Li Sao), mis oli loodud sõja perioodi ajal. Sima Xiangru - 2 saj. ema. Hiina kirjanik ja väikeametnik Lääne- Hani dünastias. Tuntud oma luuletamis oskuste pärast
ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi. Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja Taiwani all Hiina Vabariiki. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. Hiina Rahvavabariik Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast. Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan,
Keisririigi teke : Osastisriikide vahelised sõjad lõppesid 221 eKr võitja ühendas oma võimu alla kogu Hiina ja võttis endale nime Shi Huangdi. Püüdis tõsta enese autoriteeti ja kärpida sõjaväelise aristokraatia mõjuvõimu. Saatis riigi eri piirkondadesse asevalitsejad, käskis ühtlustada kaalu- ja mõõdusüsteeme ja kirjaviisi. Lisaks suurele ja kuulekale ametnikkonnale tugines keisri võim ka hiiglaslikule armeele, mida kasutati Hiina müüri ehitamiseks. Võimule tuli Hani dünastia (209 ekr 220 pKr). Hani keisrid jätkasid kohaliku sõjalise aristokraatia võimupiiride kärpimist, ei edutanud riigiametisse mehi mitte päritolu vaid teenete ja hariduse põhjal. Pandi alus kindlale maksusüsteemile. Kiri kujunes riigi tekkega samal ajal. Hieroglüüfe maaliti pintsliga paberile, hieroglüüf tähistab sõna. Tehnoloogia ja majanduse areng : 7 saj eKr hakati Hiinas rauda töötlema. Õpiti ka rauda sulatama ja vormidesse valama. Sai alguse malmivalu
Nende järgi selgus, et paljud kogukonnad olid ühendatud tugeva valitsejaga. Järgmistel sajanditel oli valitseja võim nõrgem, tulemuseks olid kodusõjad ning maa killunemine mitmeteks vaenutsevateks osastisriikideks. 221 ekr võttis Shi Huangdi võttis kogu Hiina oma võimu alla. Lisaks suurele ametnikkonnale tugines võim ka hiiglaslikule armeele , mida kasutati Hiina müüri ehitamiseks. Kodusõja ajal kukutati ta järeltulija. Sai alguse uus Hani dünastia. Kujunes välja võimustruktuur ja valitsus viis mis oli keisririigile omane. Tänapäevani nim osad end hani rahvaks. Hiinas tekkisid Hiina heiroglüüfkiri u 1500ekr.See on kasutusel tänapäevani. Hiina keiser oli jumaliku päritoluga piiramatu võimuga valitseja. Kelle võim tugines armeel ja õpetatud ametnikkonnal. Tähtsaimad keisririigi saavutsued on : porstelan, püssirohi, paber ja trükikunst. Hiina pere oli patriarhaalne, nooremad pidid kuuletuma vanematele ja naised meestele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
