venitades välja. Ristilained panevad kivimid lainetama. Purustusi saab leevendada : · Hoonete püramiidjas kuju · Tugevdatud vundament · Vedrustussüsteemid korruste ja vundamendi vahel · Tugevdatud sillad ja viaduktid · Tulekindlad ehitusmaterjalid · Tulekaitsemüürid hoonetes ja nende vahel · Kaldakindlustused · Toimiv päästeteenistus, varjendid · Õppused elanikele · Seiresüsteem 7.3. Tsunaami Kui maavärin leiab aset ookeani põhjas, tekib hiidlaine ehk tsunami, mis levib ringjalt üle kogu ookeani. Epitsentri lähedal rannikul toob hiidlaine kaasa suuri purustusi, kaugemal on häving väiksem. · Tagajärjed: o Ujutatakse üle suured alad, laine võib ulatuda rannikust üle 10 km kaugusele o Hävib taimkate ja muutub ranniku pinnamood o Mullad ja siseveekogud soolduvad o Hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik
toonud. Madeira rahvuslik looduskaitseala asutati 1982. aastal ja võtab enda alla kaks kolmandikku saarest, kaasa arvatud rangelt kaitstavad puhkealad. Kaitseala jaguneb mitmeks eraldi kaitsealuseks piirkonnaks. Ilhas Desertas on Madeirast lõunas asuv väikesaarte kaitseala, mis on loodud hüljeste kaitsmiseks. Siin on akvalangiga sukeldumine keelatud, paadist väljumiseks on vaja eriluba. Ilhas Desertas looduskaitseala loodi 1971. aastal, see on saareriigi üks vanimaid. Madeira saare maastik on väga mitmekesine. Saare põhjarannik ja lõunarannik on täiesti erinevad. Maaliline põhjarannik kujutab endast püstloodis merre langevat kaljuseina Maastikku ilmestavad siin ka mägedest alla langevad kosed. Lõunaranniku laugematelt nõlvadelt avaneb maaliline vaade väikestele linnadele ja kaluriküladele. Madeiral ei ole tasast maad, põllutükid ja aiamaad on rajatud järskude mäenõlvade tillukestele terrassidele.
UTC (Universal Time Coordinated) või GMT jaotus kehtib maailmas alates 1972. aastast. Eesti aeg on Lääne- Euroopa ajast 2 tundi ees. Meie asume UTC +2 vööndis.)) Euroopa rannajoon on pikk: saari arvestamata umbes 38 000 km, mitmekesine ja hästi liigestatud. Kahe maailmajao - Euroopa ja Aasia - erinev ajaloolis-kultuuriline areng õigustab nende käsitlemist eraldi. Euroopa ja Aasia tinglik kokkuleppeline maismaapiir kulgeb põhjast piki Uurali mäestikku ja Uurali jõge kuni Kaspia mereni, edasi Kaukasuse mäestikust põhja poolt kuni Musta mereni, üle Marmara ja Egeuse mere ning Vahemere. Türgi, Venemaa ja Kasahstan asuvad seega mõlemas maailmajaos. Euroopa piiritlemisel on ka teistsuguseid seisukohti. Euroopa osaks on vahel loetud ka näiteks Suur-Kaukasuse mäestik. Euroopasse kuuluvaks võib arvata Kaukaasia riike (Armeeniat, Aserbaidzaani, Georgiat), aga ka Türgit. Venemaast jääb suurem osa Aasia piiridesse, kuigi ligi
Loode-Eesti kerkimise iseloom ja omadused on sarnased Fennoskandia üleüldise tõusuga. Kagu-Eesti liikumised sarnanevad Vene platvormidega seotud muutustega. Puudub kooskõla liikumiste tausta. Maavärinaid Eestis eriti ei ole. On olnud ka päris tugevaid maavärinaid. 1602-1995 on Eestis kindlaks tehtud 24 tuntavat maavärinat. Tugevamaid maavärinad (kuni 5 magnituudi Richteri skaala järgi) on toimunud Loode-Eestis, kus maatõusu kiirus u 3 mm/a. Seni tugevaim maavärin oli Eestis 1976. Aastal Osmussaares, maavärina tugevus oli siis 4,75 magnituudi. Johan Vilip täiustas B. Volitsõni vertikaalseismograafi, konstrueeris seismograafe. Mercalli skaala. Aluskorraga on seotud selline nähtus nagu magnetiline deklinatsioon. Eestis on kääne idapoolne, keskmiselt 5-7 kraadi. St et kompass võib nii palju valetada. Jõhvi anomaalia piirkonnas kuni +- 15 kraadi. See tuleneb sellest, et Jõhvi ümbruses sisaldavad kvartsiidid tunduval hulgal rauamineraale
akumulatsioon. Jõgede erosioon oleneb kliimast, pinnamoest ja ala geoloogilisest ehitusest. Viimase puhul mängivad suurt osa kivimite kõvadus, tektoonilised struktuurid ja maakoore liikumised. Kliima puhul etendab olulist osa taimkate ja sademete hulk. Jõgedes toimub setete ärakanne ülaosast jalamile, kus toimub setete kuhjumine. Kujuneb uhtsete e. deluuvium. Lammil kuhjuvad jõesetted e. allluviaalsetted.Settimine toimub ka jõesuudmetes tekib DELTA. Algab maismaa teke madalmeres. Põhjavesi esineb: tahkel kujul, gaasilisel kujul, vee kujul: - hügroskoopne vesi ümber pinnase osakeste.- kapillaarvesi asetseb ja liigub väga peentes lõhedes.- gravitatsiooni vesi liigub raskusjõu mõjul s.o. püüab saavutada kõige madalamat taset. Põhjavee osa geograafilises sfääris *Lahustab kivimeid (karstimaastik) *Lahustunud ainete transportimine ja
Viljakamad alad asuvad ka Süüria ja Egiptuse Vahemere-äärsetel rannikumadalikel. Araabia poolsaarel asub üks maailma suurimaid liivakõrbeid Ar-Rub'al-Khali, kus kõrguvad kuni 250-meetrised liivaluited. (Kase, Juust 2011: 136) Lähis-Ida regioonis valitseb väga kuiv kliima, mistõttu tuleb põllumajanduses ohtralt kasutada niisutussüsteeme. Viljakaid alasid on vähe ja need on tihedalt rahvastatud. Tihedaim asustus on Vahemere ja Kaspia mere rannikumadalikel, kus sajab piisavalt. Idas takistavad mäeahelikud ja kõrged platood niiskust toovate tuulte liikumist sisemaale. Veevarud on aktuaalne teema ning tõsine probleem Lähis-Idas ja oluline aruteluobjekt nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. (Kase, Juust 2011: 137) Regiooni iseloomustab ekstreemne kuumus suvel, kuid talvel on ilm soe, välja arvatud mägedes, kus sajab lund. Külma ja pilves ilma võib esineda kaugel lõunas Ammani
päeva 7 5 minimaalne temperatuur (C) Keskmine 103,3 117,4 131,2 127,2 123,3 128,1 98,1 81,5 68,7 76,9 83,1 78,1 1217,0 sademete hulk (mm) Keskmine 12,1 12,3 13,3 12,0 12,0 11,4 10,3 9,9 10,3 11,5 11,4 11,5 138 vihmapäevade number Kesk põuane regioon Austraalia kõrbed katavad suure osa Austraalia maast. Suurem osa kõrbetest asub just kesk ning loode osas. Suurim osa Austraaliast on kas kõrb või põuane ala. Kõrbede suurus on umbkaudu 2,3 miljonit ruutkilomeetrit ning hõlmab 44% kogu pindalast. Keskmine vihmasagedus on madal, varieerudes 200-205 mm aastas. Äikesetormid on sagedased selles regioonis, 15-20 äikesetormi aastas. Suve päevane temperatuur kõigub 32-40C vahel. Talvel see kukub 18-23C. Lund selles piirkonnas ei saja. AUSTRAALIA PEALINNA ALA Kõrguse (650m) ja kaugus rannikust annavad põhjuse, miks Austraalia Pealinna Ala kogeb
Hankiv tööstus annab vaid 0,1% Riigi kogutoodangust. Elektrienergiast annavad soojuselektrijaamad 52%, tuumajaamad 38% ja hüdroenergiajaamad 8%. Kogu kasutatav tuumakütus imporditakse. Töötleva tööstuse peamised harud on must metallurgia, nafta töötlemine, masinaehitus, keemia- ja elektroonikatööstus. Jaapan ehitab umbes poole maailma laevadest ja tuntud on ka autotööstus. Haritavat maad 12% riigi pindalast, ülekaalus väikemajandid. Peamine toidukultuur on riis, vähem ka nisu, oder, mais, kartulit, bataati, kaunvilju, jamssi ja tarot. On võimalik saada 2-3 saaki aastas. Samuti viljeletakse sojat, suhkrupeeti, teepõõsast, tubakat ja mooruspuud. Loomakasvanduse arengut takistab vähene söödabaas. Kalapüügilt on maailmas 4. kohal (2002.a. 4,5 miljonit tonni), Püügimahust kuuendik selgrootute püügil. Töötuse määr 2009.a. 5,1%. SKT-st põllumajandus 1,7%, tööstus 25,8%, teenindus 72,5%. Norra
akumulatsioon. Jõgede erosioon oleneb kliimast, pinnamoest ja ala geoloogilisest ehitusest. Viimase puhul mängivad suurt osa kivimite kõvadus, tektoonilised struktuurid ja maakoore liikumised. Kliima puhul etendab olulist osa taimkate ja sademete hulk. Jõgedes toimub setete ärakanne ülaosast jalamile, kus toimub setete kuhjumine. Kujuneb uhtsete e. deluuvium. Lammil kuhjuvad jõesetted e. allluviaalsetted.Settimine toimub ka jõesuudmetes tekib DELTA. Algab maismaa teke madalmeres. Põhjavesi esineb: tahkel kujul, gaasilisel kujul, vee kujul: - hügroskoopne vesi ümber pinnase osakeste.- kapillaarvesi asetseb ja liigub väga peentes lõhedes.- gravitatsiooni vesi liigub raskusjõu mõjul s.o. püüab saavutada kõige madalamat taset. Põhjavee osa geograafilises sfääris *Lahustab kivimeid (karstimaastik) *Lahustunud ainete transportimine ja settitamine; tsementeerib
Kohaliku rahva peamised toiduviljad on mais, maniokk, bataat. Suurtes istandustes kasvatatakse puuvilla, sisalit, teed, kohvi, maapähklit jm. Kuival ajal tegelevad naised põhiliselt vee hankimisega. Mehed otsivad tööd kiiresti kasvavates linnades. Masaise traditsioonilise tegevuse küttimisega tegelevad vähesed. Viimaste aastakümnete jooksul on maastike ilme savannide ja kõrbevööndi piirimail tugevasti muutunud. Liigse karjatamise tõttu on rohttaimestik hävinud la kõrb laieneb savannialadele. SERENGETI RAHVUSPARK Serengeti rahvuspark Tansaanias on üks suuremaid ja tuntumaid savannide kaitsealasid. Serengeti suurimaks väärtuseks on tema rikkalik loomastik. Rahvuspargi tähtsamad asukad on gnuu-antiloobid. 2. Hoovused maailmameres, nende liigitus ja mõju kliimale. HOOVUS on suur veehulk, mis liigub ookeanis piisavate tuulte mõjul kindlas suunas. Hoovuse laius on 100 km ja rohkemgi, pikkus tuhandeid kilomeetreid. Hoovuste teke:
): ülemjooks suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu keskjooks vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus alamjooks vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta vk Jõestik on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Jõgede toitumine: · VIHMAVESI Vastavalt vihmaperioodile · LUMESULAVESI Kevadel · LIUSTIKUVESI Suvel · PÕHJAVESI Aastaringselt Jõgede tegevus: · KULUTAVAD Jõeorud, kärestikud, joad · TRANSPORDIVAD Kulutatud materjali ärakanne · KUHJAVAD Kulutatud materjali kuhjamine tasandike ja deltade teke Mõisted Lähe - koht, kus jõgi saab alguse.
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
1. Mis on karrid? Karrid on vihma- või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid (lohud, vaod, lained jne). 2. Mis on alluuvium? Alluviaalne sete e alluuvium e jõesete on geoloogilises ajaskaalas võrdlemisi hiljuti vooluvee poolt setitatud sete. Jõesetted settivad kas jõe sängis, lammil või deltas. 3. Mis on deluuvium? Deluviaalne sete e deluuvium on nõlvadelt ajutise vooluveega nõlvajalamile ja nõgudesse kantud sete. 4. Mis on delta? Delta e suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. 5. Mis on limaan? Limaan on jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht, mida merest eraldab tavaliselt maasäär või barr. Limaan tekib aeglaselt vajuval rannikul. 6. Mis on estuaar? Estuaar e lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Estuaarid on tekkinud kas maapinna vajumise või merepinna tõusu tagajärjel. Estuaaridele on reeglina omased suhteliselt tugevad looded. 7
(Haanja ja Otepää). Nimi tuleneb nende isoleeritud saarekujulise paiknemise tõttu tasandike suhtes. Sandur (islandi keelest) on kaldpindne või nõrgalt lainjas kruusa-liiva tasandik.Sandurid koosnevad jääjõgede poolt jääst eemale kantud ja kallakutel settinud kihilistest setetest. Tüüpilisi sandureid on Eestis vähe, kuid nad on laialt levinud Leedus, Islandil jm Fluvioglatsiaalne delta on setteliselt koostiselt väga sarnane sandurile. Erinevus on selles, et delta puhul on jääjõgede poolt kantud setted settinud jääjärvedes, sanduri puhul aga kuival maal. Eestis on liivikuid Tallinnas (Nõmme ja Männiku), Lahemaa Rahvuspargis Valgejõe ümbruses jm. Nii sandureis kui ka glatsifluviaalsetes deltades on jälgitav kallak- ja põimjaskihilisus ning setete terasuuruse vähenemine liustikust kaugenedes. Vastavalt jää taandumisele või pealetungile järvede veetase muutus. Et selliseid järvi paisutas liustik, kutsutakse neid jääpaisjärvedeks
MÄE- ja ORUTUUL - põhuseks reljeefi erinevused Päeval saab nõlv rohkem päikesekiirgust, nõlvale tekib madalrõhkkond, orgu kõrgrõhkkond ja õhk liigub üles - ORUTUUL. Öösel jahtub org kiiremini ja tekib vastupidine olukord ning tuul puhub orgu - MÄETUUL KÕRBETUULED (samuum, hamsin, siroko jt.) SADEMETE JAOTUS MAAKERAL Oleneb: Maismaa ja mere jaotusest Tuultest Hoovustest (Benguela hoovus ja Namiibia kõrb Edela-Aafrikas) Temperatuurist Taimkattest HÜDROSFÄÄR Vt ka aadressi: http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_pindmine_vesi.htm Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi
sinna elama. Tume elurikkus on see osa võimalikest liikidest, keda mingil põhjusel antud ajahetkel kohal ei ole. Maa keskkond bioloogilise mitmekesisuse määratlejana. Bioomid. · Suurim loodusliku taimkatte üksus, kuhu kuuluvad maa-alad, mis jäävad mingisse kindlasse kliimavöötmetesse ja/või kus esinevad teatud kindlad mullatingimused, kuid mis võivad erinevates regioonides sisaldada erinevaid liike o tundra, taiga, lehtmets, põõsastikud, rohtla, kõrb, savann, vihmamets Bioomide seos temperatuuri ja sademetega. · Vihmamets kõige kõrgem temperatuur, kõige rohkem sademeid · Tundra kõige madalam temperatuur, kõige vähem sademeid · Kõrb kõige kõrgem temperatuur, kõige vähem sademeid Biomassi ja produktsiooni jaotus eri bioomides. · Maismaa keskmisest suurema primaarse produktsiooniga bioomid: taiga (boreaalne mets), parasvöötme lehtmets, parasvöötme vihmamets,
tänapäevased piirid. 13.saj Tekib aadelkonna, vaimulike ja linnade esindajaist valitsev organ Cortes. 14.-15. saj Riigi keskuseks saab Lissabon. 1415 - Prints Henrique Meresõitja juhtimisel hakkab Portugal esimesena Euroopas läbi viima avastusrekti üle mere. 15 saj Henrique Meresõitja ning Vasco da Gama avastustega kaasneb ulatuslik kolooniate rajamine. 1581-1640 -Portugal liidetakse Hispaaniaga. Paljud Portugali kolooniad vallutatkse. 1755 Ülivõimas maavärin hävitab täielikult Lissaboni. 1807 Prantsusmaa ründab Portugali, kuningliku perekonna põgenemine Brasiiliasse. 1808 Briti vägede saabumine, sõja algus. 1810 Prantsusmaa vägede lahkumine. 1820 Kodanlaste revolutsioon. 18 Rahvusvahelised organisatsioonid ja firmad Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976
disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; Mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, kurrutus, murrang, magma, laava, kiht ja kilpvulkaan, maavärin, epitsenter, mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit, laamtektoonika, maalihe; PEDOSFÄÄR 14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel;
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Ees
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste haru
Viimastel aastakümnedel on tähendatud kliima soojenemist sellel võivad olla väga katastroofilised tagajärjed järsult võib suureneda sademete hulk jääkilpide ja liustike sulamine nimg maailma mere veetaseme tõus. Veetaseme tõusule aitab kaasa ka veepaisumine soojenedes. Üle 20% maailma rahvastikust elab merede ja ookeanide rannikul see % kasvab. Juba praeguseks on paljud kogenenud üleujutusi ja nende katastroofilisi tagajärgi (Bangladeshis veneetsias niiluse delta ümbruskonnas ja mujal). Mere tase mailma meres on 20 saj jooksul tõusnud 10-25 cm kliima jätkuva soojenemisega seoses ennustakse et 21 saj lõpuks tõuseb 55cm võrra. Kõige süngematelt prognooside kohaselt isegi kuni 1m inimeste ohustatus sõltub suurel märal selest kas nad elavad kerkival või vajuval rannikul. Lätlased ja Leedulased elavad vajuva maakoorega rannikul. Eestis on turvalisem kuna peagu kogu meie rannik kerkib(loode eestis umbes 3mm aastas, ede eestis 0,05mm aastas)
kohas/riigis; ....................................................................................................................................................... 53 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus ja teab nende levikut; ......................................................................................................................... 54 54. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; ...................................................................................................................................................... 55 55. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; .............................................................................................................................................
Biosfäär 1.04 Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas (paneb vetikad vohama) Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest. Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav hüpolinnium Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi. 04.02 Mereökoloogia areng on jaotunud: uurimine ja kirjeldamine (Esimesteks mereuurijateks olid meresõitjad, kes pajatasid uskumatuid lugusid merekoletistest
maavärinaid. San Andrease transformmurrang. Geoloogiliselt väga ebasoodne piirkond. Vaikse ookeani laam nihkub põhja-ameerika laama suhtes ~4cm/aastas. Vulkaanipursete etteennustamine on paremini arenenud kui maavärinatel. Vulkaanipurskeid tavaliselt ennustatakse 1-2 päeva ette. Mida pudedam on pinnas (liiv, muda), seda suurema amplituudi saavutavad pinnalained, ja seda suuremaid kahjustusi maavärin põhjustab. Tsunami seismiline merelaine. Maapinna liikumine tuli tsunamid maalihked üleujutused. Laamtektoonika. ,,ookeanidest sündinud" kaasaegse geoloogia paradigma. Ookeanide geoloogilise tundmaõppimise protsessi tulemus. Ookeanipõhja geomorfoloofilised provintsid : Keskahelik ookeaniline riftiahelik. Transformmurrangud. Süvaookeani nõgu abüssaalne tasandik. Vulkaanilised mäed, joonelised ahelikud, vulkaanilised platood.
Geoloogia- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumi
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest)
e. Taani Jelligi kääpad, ruunkivid ja kirik, Hamleti loss, Merineitsi, Kopenhaagen, Kronborgi loss, Amalienborg (kuningapalee) 4. KeskEuroopa a. Poola Varssavi ja Krakovi vanalinnad, Auschwitzi koonduslaager, Malborki linnus b. Tsehhi Praha, raekoda, püha Vituse katedraal, Karli sild, Karlovy Vary c. Slovakkia Tatra RP, Sipsi loss d. Rumeenia Bran'i loss, Bukoviina klooster, Doonau delta e. Ungari Balatoni järv, Budabest, Egeri kindlus, Doonau jõgi f. Bulgaaria Ivanovo kirikud ja kloostrid, Madara ratsanik, Riia klooster g. Sloveenia Triglavi RP, karstikoopad h. Horvaatia Dubrovniki vanalinn, Marco Polo sünnimaja, Dakovo katedraal, Aadria mere rannik (Dalmaatsia) 5. IdaEuroopa a. Läti Riia vanalinn, Jurmala, Sigulda b. Leedu Palanga, Merevaigumuuseum, Kura säär, Klaipeda, Ristimägi,
Alatoitluse all kannatas 199597. aasta andmetel Hiinas 164, Indias 204, ülejäänud Aasias 157, Ladina-Ameerikas 53, Kesk-Aafrikas 180, Ida- ja Põhja-Aafrikas 33 miljonit inimest. Alatoitluse all kannatajaid on rohkem Kesk-, Ida- ja Lõuna-Aafrikas. Neis alarajoonides kannatavad ligi pooled inimesed alatoitluse all. Probleem on suur ka Ladina-Ameerikas, kus 519% inimestest on alatoidetud. 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, pestitsiidid, niisutus) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Seda nimetati roheliseks revolutsiooniks. Roheline revolutsioon leevendas küll nälga, kuid kohati suurendas sise- ja välisvastuolusid ning kontraste monokultuur, ikaldused, saagi toiteväärtuse langus, sooldumine seoses niisutamisega. Termini roheline revolutsioon võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas lühikõrrelise nisu.
Mõni nähtus levib kiiresti, teine aastasadu. Kultuuri levimise viisid: 1) ekspansiive- ehk laienev levik jaguneb omakorda: hierarhiline levik-ideed levivad läbi võtmeisikute nt. Aidsi levik; nakkav levik- ideed levivad nagu laine (lumepall). Nt katku levik 14 sajandi euroopas. AIDS-i levik toimub nii nakkavana kui ka läbi võtmeisikute. 2) teisaldav- üksikisik või grupp liigub teatud oskuste ja ideedega teise kohta. 3) stimuleeriv levik- teiste kultuuride järgi toimimine. Näiteks Siberis kodustati põhjapõdrad lõunapoolsete kultuuride eeskujul, kes kodustasid veised. T-Hägerstrand ajageograafia- Kultuuriökoloogia- inimese ja looduse vahel toimub pidev vastastikune mõju. Ükski kultuur ei saa eksisteerida sõltumata loodusgeost. Kultuuriökoloogia uuribki kultuuri seoseid loodusega. Nt keskkonna mõjud kultuurile või inimeste mõju ökosüsteemile. Läbi aegade on levinud inimese ja looduse vahekorrast järgmised arusaamad: keskkonnadeterinism ja possibilism.
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
1. Mida tähendab ökoloogia, kuidas mõistet piiritleda, millised on ökoloogia piirteadused? Ökoloogiat võib defineerida õige mitmeti. Levinuim definitsioon: ökoloogia on teadus organismi (isendi) suhtetest teda ümbritsevaga. Tabavalt on öelnud Charles J. Krebs 1985: „Ökoloogia on teadus, mis uurib tegureid, mis määravad organismi leviku ja arvukuse.“ Levik ja arvukus omakorda sõltuvad väga paljudest teguritest. Lisaks sellele tegeletakse ökoloogias palju ka liigist kõrgemate üksustega (koosluste, maastike, maailmaga) unustades sageli ära, et need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismide liigisiseste ja
tähestiku esimesi tähti. Barbarid – Vana-Kreekas ja Vana-Roomas nimetati barbariteks võõramaalasi, kes rääkisid tundmatut keel, eelkõige germaanlased. Sõna „barbar“ tulenes kreeklaste jaoks arusaamatust põrinast – bar-bar. Tänapäeval tähendab barbar metsikut, toorest, harimatut inimest. Babüloni rippuvad aiad - Üks antiikaja seitsmest maailmaimest oli Babüloni rippuvad aiad, mis arvati olevat ehitatud Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajal. Rippaedade tegelik asukoht on tänini kindlaks tegemata. Uuema hüpoteesi järgi rajati rippaiad Assüüria kuningas Sanheribi tahtel Niinivesse. Legendi kohaselt olevat kuningas Nebukadnetsar lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale. Amita oli Meedia kuninga Kyaxarese tütar, kes oli Babüloonia kuninga Nabopolassari pojale Nebukadnetsarile naiseks antud, kindlustamaks Meedia ja Babüloonia liitu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
