Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Huvitavaid fakte Maast (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui vana on Maa?
  • Kus on olnud kõige külmem?
  • Kus sajab kõige vähem?
  • Kus on sadanud kõige rohkem lund?
  • Milline on maailma kõrgeim mäetipp?
  • Milline vulkaanipurse on olnud kõige katastroofilisem?
  • Kus on toimunud kõige rängemad maavärinad?
  • Kus on maailmameri õige sügavam?
  • Kus asuvad kõige kõrgemad rannakaljud?
  • Milline on maailma suurim saar?
  • Milline on maailma suurim laht?
  • Missuguse jõe delta on kõige suurem?
  • Milline järv on maailma suurim?
  • Missugune järv on maailma sügavaim?
  • Milline kõrb on maailma ulatuslikum?
  • Kes on maailma suurim riisikasvataja?
  • Kui kõrgel kulgeb kõige kõrgem raudtee?
  • Millises riigis räägitakse kõige rohkem keeli?
  • Kust on pärit maailma vanimad kaardid?
  • Milline riik on maailma väikseim?
  • Missugune pealinna asub kõige kõrgemal?
  • Mis on suurim inimkätega loodud rajatis?
  • Kui vana on Maa?

Universumi vanuseks arvestatakse umbes 15 miljardit aastat, kuid Maa vanuseks arvestatakse 4,5 miljardit aastat. Planeedid , galaktikad ja tähed tekkisid suure paugu teoorial. Ülitihe, kuum ja väike moodustis sisaldas enne paisumist ja laialipurskumist seda materjali, millest on tehtud taevakehad.
  • Kus on olnud kõige külmem?

1983. aasta juulis registreeriti külmarekord Antarktises. 3400 meetri kõrgusel näitas termomeeter – 89,20 C. Mõnes paigas Siberis on mõõdetud külma veel 67 kraadi.
  • Kus sajab kõige vähem?

Sadememõõtur on seade, mida kasutatakse teatud paigas langevate sademete hulga mõõtmiseks. Mõtet pole sadememõõturit paigaldada Atacama kõrbesse Tšiilis, sest seal on 17. sajandist- 1971 aastani vägagi vähe sadanud.
  • Kus on sadanud kõige rohkem lund?

Lumi on jääkristallidest koosnevad tahked sademed. Jääkristallid tekivad pilvedes, kui selles sisalduv veeaur külmub. Kõige rohkem lund üldsegi on sadanud Ameerikas Rainieri mäetipu ümbruses. 1971. aastal ja 1972. aastal 12 kuu jooksul kokku üle 30 meetri.
  • Milline on maailma kõrgeim mäetipp?

Uusmeremaalane Edmund Hillary ja šerpa Tenzig Norgay jõudsid 29. mail 1953. aastal esmakordselt maailma kõrgeimale mäetipule. See on Džomolungma ehk Mount Everest ja see on 8848 meetrit kõrge.
  • Milline vulkaanipurse on olnud kõige katastroofilisem?

Viimastel kümnenditel on olnud mitmeid laastavaid vulkaanipurskeid. Neist kõige traagilisem on olnud Sunda saarel Sumbwal toimunud Tambora vulkaani purskes . Ägedaimad pursked toimusid 10. ja 15. aprillil 1815. aastal. Ühtekokku sai surma 90 000 inimest.
  • Kus on toimunud kõige rängemad maavärinad?

Ajaloos on olnud mitmeid vägagi laastavaid maavärinaid Lähis-Idas. 1201. aastal toimunud maavärin nõudis miljon ohvrit. 1556. aastal Hiinas toimunud maavärin nõudis 800 000 inimelu . Jaapanis 1923. aastal toimunud maavärin
röövis 140 000 inimest. Viimane ränk maavärin toimus Hiinas 1976. aasta juulis. Siis võttis maavärin 750 000 elu.

Kõige sügavam paik ookeanis asub Mariaani sügavikus ja Mariaani sügavik asub Vaikses ookeanis. Selle sügavus on 10 925 meetrit.
  • Kus asuvad kõige kõrgemad rannakaljud?

Rannakaljud moodustavad natuke kaldus või peaaegu püstise müüri, mis ääristab merd. Kõige kaunimad ja kõrgemad rannakaljud asuvad Vaikses ookeanis, täpsemalt Molokai saarel. Need kaljud küünivad kuni 1000 meetri kõrgusele.
  • Milline on maailma suurim saar?

Tavaliselt kujutame ette saart pisikese veega ümbritsetud maismaana. Tegelikult on ka maailmajagu ja manner Austraalia suur saar. Maakera suurim saar on tegelikult hoopis Gröönimaa. Selle pindala on 2 220 000 ruutkilomeetrit. Peaaegu 90% saarest katab kuni 3 kilomeetri paksune jääkilp.
  • Milline on maailma suurim laht?

On palju suuri lahtesid. Näiteks Bengali laht, Guinea laht, Alaska laht jt. Tegelikult on kõige suurem laht Mehhiko laht. See on tegelikult Atlandi ookeani poolsuletud osa. Mehhiko lahe pindala on 1 500 000 ruutkilomeetrit.
  • Missuguse jõe delta on kõige suurem?

Delta on jõesuudmesse kuhjunud setete ala, mida liigestavad harujõed. Maailma suurim delta on Gangesel. Jõgi Ganges voolab nii Indias kui ka Bangladeshis.
  • Milline järv on maailma suurim?

Kaspia meri on tegelikult järv. Ja ta on maailma suurim järv. Kaspia meri asub Euroopa ja Aasia piiril . See järv jaguneb Venemaa, Kasahstani, Iraani, Türkmenistani ja Aserbaidžaani vahel. Kaspia mere pindala on 371 000 ruutkilomeetrit ja suurim sügavus on 1025 meetrit.
  • Missugune järv on maailma sügavaim?

Ida- Siberis mäeahelike vahel asub imekaunis Baikali järv. See on ka suurima mahuga mageveejärv. See sisaldab koguni viiendiku maailma magedast veest. Pealegi on Baikal ka maailma sügavaim järv. Selle suurim sügavus on 1741 meetrit. Järve suubub kokku üle 330 jõe! Kuid välja voolab vaid Angara . Baikal on üks väga kalarikas järv.

Maailma kõige suurem kõrb on Sahara kõrb Põhja- Aafrikas. Tema suurim ulatus idast läände on 5700 kilomeetrit ja põhjast lõunasse on 2000 kilomeetrit. Sahara kõrbe pindala on umbes 8,5 miljonit ruutkilomeetrit. Kõrbe pinnas on viljatu.
  • Kes on maailma suurim riisikasvataja?

Riis on tähtsaim toiduaine suurele osale maailma rahvastikust. Peaaegu 90 % maailma riisist toodetakse Aasia riikides. Ainult Hiina toodab ainuüksi 200 miljonit tonni riisi aastas.
  • Kui kõrgel kulgeb kõige kõrgem raudtee ?

Vaikse ookeani rannikul Andides kulgev Peruu riigiraudtee tõuseb 4818 meetri kõrgusele.
  • Millises riigis räägitakse kõige rohkem keeli?

Indias elab vägagi palju eri rahvaid ja kultuure. Peale põhiseadusega määratud riigikeeli on peale hindi keele veel 17. Üldine suhtluskeel on inglise keel. Indias arvatakse kõnelevat kokku 1600 keelt, murret ja murrakut.
  • Kust on pärit maailma vanimad kaardid?

Esimesed teadaolevad kaardid tehti Babüloonias savitahvlitele umbes 24. sajandil eKr. Nendel oli kujutatud Babülooniat maailma keskmena. Babüloonia on tänapäeval Iraak.
  • Milline riik on maailma väikseim?

Maailmas on kokku 36 riiki, mille territoorium on väiksem, kui 1000 ruutkilomeetrit. Kõige väiksemad on Monaco vürstiriik, mille pindala on 1,9 ruutkilomeetrit ja Vatikani linnriik, mille pindala on 0,44 ruutkilomeetrit.
  • Missugune pealinna asub kõige kõrgemal?

Pealinnadest on kõige kõrgemale rajatud Boliivia pealinn La Paz. See linn asub Altiplano kõrgmäealal 3800 meetrit üle maapinna.
  • Mis on suurim inimkätega loodud rajatis ?

Inimkätega on loodud ju mitmeid hämmastavaid ehitisi . Neist kõige hämmastavam ja suurem on Hiina müür. Selle kogupikkus on 5000 kilomeetrit. See on ainus ehitis maakeral, mis on nähtav  kosmosest juuksekarvalaiuse triibuna.
Kasutatud kirjandus:
1) Axis Geograafia entsüklopeedia
Huvitavaid fakte Maast #1 Huvitavaid fakte Maast #2 Huvitavaid fakte Maast #3 Huvitavaid fakte Maast #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andu115 Õppematerjali autor
Huvitavaid fakte maakerast.

Sarnased õppematerjalid

Maa kui süsteem
41
docx

Maa kui süsteem

Põhiliselt oli nendeks gaasideks veeaur ja süsihappegaas. Need gaasid tekitasid kasvuhooneefekti. Seda peetakse üheks olulisemaks põhjuseks Maa elukõlblikuks muutumisel. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid. Pärast seda, kui Maa oli keskikka jõudnud (umbes 2 miljardit aastat hiljem), kattis valdavat osa Maast paks veekiht. Vesi muutis kiiresti maakera. See murendas maakoort ning nõnda kogunes vette uusi keemilisi komponente - Na, K, Mg, Ca ning vesi hakkas muutuma tänapäevasele sarnaseks. Esimesed elusorganismid tekkisid vees, kus nad olid kaitstud Päikese ultraviolettkiirguse eest. Rohelised taimed eraldasid fotosünteesi tulemusel hapnikku ning kujunes atmosfäär. Hapnikust moodustus ultraviolettkiirgust neelav osoonikiht, mis võimaldas elul siirduda merest maale.

Geograafia
Euroopa turismigeograafia
9
doc

Euroopa turismigeograafia

EUROOPA TURISMIGEOGRAAFIA LõUNA-EUROOPA TURISMISIHTKOHAD I KANAARI SAARED 1. Kus asuvad Kanaari saared? Kirjelda asukohta, emamaa Hispaania suhtes ja kui kaugel asuvad Aafrika rannikust. Kanaari saared ehk Kanaarid on saarestik Atlandi ookeanis Aafrika looderanniku lähedal (100 km), Pürenee poolsaarest 1500 km kaugusel. See on üks Hispaania 17-st autonoomsest piirkonnast. Millest tuleb Kanaari saarte nimi? Kanaari saarte nimi on tulnud 2000 a tagasi siin elanud metsikute koerte järgi - canis (lad.k.). Kanaarilinnud, kes on pärit Aafrikast, said oma nime saarte järgi (mitte vastupidi, nagu ekslikult arvatakse). 2. Saarte nimed? Millised saared on turismi seisukohalt tähtsamad? Tenerife, Cran Canaria, Ibiza Formentera, 3. Mitmendal sajandil jõudsid hispaanlased Kanaaridele? 15. Sajandi alguses. 1402. a 4. Kuidas käis sealsete elanike guantside käsi seoses hispaanlaste tulekuga? Seoses Kanaaride avastamisega sai saartest oluline kaubanduslik baas. See tõi kaasa r

Turism
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

Euroopa
Eesti loodusgeograafia konspekt
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Millest see 318 m tuli? Eestis traditsiooniliselt on mõõdetud Kroonlinna nullist. Neid nulle on rohkemgi terve Euroopa peal. Suur osa Lääne-Euroopast on juhindunud Amsterdami nullist ja see muutus on 20 cm. Eesti madalaim koht on looduslikult Läänemere veetase. Tegelikult on Audru polder kohati alla nullitaseme. Audru polder on hästi tasane. Eesti territoriaalmere sügavaim koht on Tahkuna poolsaarest põhjas 145 m allpool merepinda. Eesti kõrgeim koht Valgejärve telemast maast 347 m, maapind 188 m, kokku 535 m. Tallinna telemasti ots ja Suure-Munamäe torni ots on samal kõrgusel. 06.09 Aluskord Eesti geoloogiline ehitus jaguneb kaheks: aluskord ja pealiskord. Aluskord koosneb kristalsetest kivimitest ja aluspõhi settekivimitest. Aluskord hõlmab tugevasti kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite kompleksi, mis moodustus põhiliselt maakoore geosünklinaalse arengu staadiumis. Pealiskord ­ kulutatud ja küllaltki liigestatud reljeefiga

Eesti loodusgeograafia
Maateaduse aluste kordamisküsimused
13
doc

Maateaduse aluste kordamisküsimused

Päikesesüsteemi väikseim planeet 3 303×1023 kg 18 korda väiksem 5 5271% Maa massist *Veenus läbimõõt 12 100 km ja keskmine tihedus 5 25 g/cm3 *Maa 510 098 073 km2 *Marss Läbimõõt: 6750 km *Jupiter ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda *Saturn 120 600 km mis on 9 4 korda suurem kui Maal *Uraan Maa massi suhtes 14 4 korda suurem *Neptuun massilt 17 5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast 6. Päike ­ Maal toimuvate protsesside keskne energiaallikas. Peaaegu kõik Maa atmosfääris toimuvad protsessid kulgevad Päikese kiirgusenergia arvelt. Päikesekiirgus on Maa jaoks võimsaim energiaallikas. Maa pinnale jõuab energiat ka Maa sisemusest, kuid 20 000 korda vähem, kui Päikeselt. Päike on stabiilne kiirgusallikas, mille kuurgusvõimsus 11-aastase tsükli jooksul muutub vähem kui 0,1%. 7. Taevaskera mõiste, selle tähtsus geograafias

Maateadus
Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen
39
pdf

Lähis-Ida piirkond Kuveit, Katar, Bahrein, Omaan ja Jeemen

liiklemises domineerib maanteetransport, välja arvatud Araabia poolsaarel, kus autoliiklus on suurte vahemaade ning keerulise maastiku tõttu raskendatud. Raudteed on üsna halvas seisus. (Ibid.). Regioonil on palju potentsiaalset turismiressurssi, et olla edukas sihtkoht, kuid samuti palju probleeme, mis takistavad turismi arendamist. Lähis-Idal on väärtuslik kultuuripärand, sealt on pärit mitu maailma suurt religiooni ­ judaism, kristlus ja islam. Vahemere kruiisidel saab külastada huvitavaid kultuuriobjekte, kuid kogu regiooni hõlmavat paketti ei ole poliitilise olukorra tõttu võimalik pakkuda. (Ibid.) Lähis-Ida on suurepärane turismisihtkoht, eriti viimase kliima tõttu. Piirkond on turistide seas populaarne eelkõige rekreatsiooni ja puhkuse eesmärgil. Suurim oht turismile on riikides valitsev poliitiline olukord ja terrorismioht. Piirkonnas on palju muinasrajatisi ja kultuurilisi paiku, mis on väärt külastamist 7 2

Maailma turismigeograafia
Austraalia referaatiivne uurimustöö
36
odt

Austraalia referaatiivne uurimustöö

(C) Keskmine 18,6 18,7 17,5 14, 11, 9,2 8,0 8,9 11,0 13,5 15,5 17,5 13,7 päeva 7 5 minimaalne temperatuur (C) Keskmine 103,3 117,4 131,2 127,2 123,3 128,1 98,1 81,5 68,7 76,9 83,1 78,1 1217,0 sademete hulk (mm) Keskmine 12,1 12,3 13,3 12,0 12,0 11,4 10,3 9,9 10,3 11,5 11,4 11,5 138 vihmapäevade number Kesk põuane regioon Austraalia kõrbed katavad suure osa Austraalia maast. Suurem osa kõrbetest asub just kesk ning loode osas. Suurim osa Austraaliast on kas kõrb või põuane ala. Kõrbede suurus on umbkaudu 2,3 miljonit ruutkilomeetrit ning hõlmab 44% kogu pindalast. Keskmine vihmasagedus on madal, varieerudes 200-205 mm aastas. Äikesetormid on sagedased selles regioonis, 15-20 äikesetormi aastas. Suve päevane temperatuur kõigub 32-40C vahel. Talvel see kukub 18-23C. Lund selles piirkonnas ei saja. AUSTRAALIA PEALINNA ALA

Geograafia
Riikide kokkuvõte
28
docx

Riikide kokkuvõte

Itaaliast ja USA-st. Eraettevõtlus annab rahvatulust 80%. Kolmveerand tarbitavast maagaasist ja naftast veetakse sisse, kuna Ungari maardlad on ammendumas. 36% elektrienergiast toodetakse tuumajaamades. Töötlevas tööstuses toodetakse musti metalle, keemiakaupu, ehitumaterjale, toiduaineid, mootorsõidukeid ja ravimeid. Umbes kolmandik tööstusest paikneb Budabesti piirkonnas. Eravalduses on 90% haritavast maast, enamik majapidamisi on väikesed. Põllumajandusmaa moodustab riigi maismaast 63% ja haritav maa u. 49%. Kasvatatakse nisu, maisi, päevalille, kartulit, suhkrupeeti, rapsi, tubakat ning köögi- ja puuvilja (ka viinamarju). Loomakasvatuses on olulised sea-, veise- ja lambakasvatus ning linnu-, eriti veelinnukasvatus. SKT-st põllumajandus 3,7%, tööstus 31,2% ning teenindus 65,1% (2005). Hiina Hiina Rahvavabariik asub Ida- ja Sise-Aasias. Tal on maapiir Venemaaga,

Maailma majandus ja poliitiline geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun