Põhjusteks oli toodud aja ja viitsimise puudust ning piisava füüsilise koormuse saamist kehalise kasvatuse tunnist. Spordiga tegelemise põhjuseks toodi füüsilise koormuse vajadust vabal ajal trennide näol ning seltskonnaga aja veetmist. Trennis käiakse keskmiselt kolm korda nädalas ning tasutakse selle eest 235 krooni kuus. Treeningu eesmärkideks on seatud jõu- ja südamelihaste tugevdamise. Tüdrukute lemmiksalad on 10. klassides võimlemine (3), korvpall (2), tennis (1) ja ujumine (1). Samuti leidus ka kergejõustiku (1), jooksmise (1) ja jalgrattaspordiga (1) tegelemist, mida märgiti üksikutel kordadel. Spordiga ei tegele seitse vastajat. Vastajatel pole aega ning kehalisest kasvatusest saadakse vastajate arvates piisav füüsiline koormus nädalaks kätte. Spordiga tegelejad tegelevad hea füüsilise koormuse saavutamise ja kehakaalu normis hoidmise eesmärgil. Spordisaale külastatakse kolm korda nädalas ja kulutatakse 200 krooni kuus.
Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja 2 võistlussporti. Viimase äärmuslik aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel. Maailmas enim harrastatavate spordialade seas on kergejõustik, jalgpall, korvpall, poks, võrkpall ja ujumine. Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine, võrk-, korv- ja jalgpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olumpiamängud ja maailmameistrivõistlused.(http://et.wikipedia.org/wiki/Sport) 1.1 Kehaline aktiivsus Eesti elanike kehaline aktiivsus on vähene: vaid ligikaudu 10% naistest ja 15% meestest tegelevad regulaarselt aktiivse liikumisega. On teada, et kehaliselt passiivsete inimeste hulk üha suureneb
Lõpliku otsusega jäid analüüsitavateks klassideks 5., 8. ja 11., kusjuures igast vanusest küsitleti kahte klassikomplekti, et tulemused oleks täpsemad. Sellise valiku põhjuseks oli see, et 5. klass on noorim, kus saab tõsiseltvõetavast kohustuslikust kirjandusest rääkida, ning et kolmeaastane vanuseintervall on piisav, et tulemused oleksid klassiti märgatavalt erinevad. Küsitlusele vastas 194 õpilast, nendest 68 olid 5. klassist (41 poissi ja 27 tüdrukut), 68 8. klassist (39 poissi ja 29 tüdrukut) ning 58 11. klassist (35 poissi ja 23 tüdrukut). Sooline jaotus oli 115:79 poiste kasuks. 1.2. Ankeedi koostamine 1.2.1. Üldised kaalutlused Küsitluse koostamine oli selle uurimistöö olulisim etapp korralikult õnnestunud küsitlusest saab lihtsasti järeldusi teha, ebaõnnestunud küsimuste korral ei ole võimalik ükskõik kui hästi planeeritud andmeanalüüsiga korralikke tulemusi saada. Seetõttu tuli ankeeti kaua ja põhjalikult kavandada.
kasutanud ning millised viisid on tema jaoks õppimisel kõige sobilikumad ning tulemuslikumad (Beljajev, Vanari 2005). 4 2. METOODIKA Valimi moodustasid Kiviõli 1. Keskkooli 3., 6. ja 9. klassi õpilased, sest need on kooliastme lõpuklassid. Valim koosnes 55 õpilasest, neist 30 tüdrukut ja 25 poissi. Küsitluses osales 3. klassidest kokku 28 õpilast (T – 12, P – 16), 6. klassist 13 õpilast (T - 6 ja P – 7) ja 9. klassidest 14 õpilast (T – 12 ja P -2) (Vt joonist 1). Uurimistöö läbiviimiseks kasutati Helle-Mall Kadajase (2005) raamatus avaldatud küsimustikku, mis koosnes 15 hinnangust õpiharjumuste kohta. Antud küsimustikku tuli kohandada. Kolmandatele ja kuuendale klassile tuli esimese väite juurest eemaldada sõna „eksamiks“. Veel tuli neljateistkümnendas väites eemaldada sõna „loenguid“ ja
Ülenurme Gümnaasium Stella Halling 12.c klass Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused Uurimistöö Juhendaja Ave Vigel Ülenurme 2015 Sisukord Ülenurme Gümnaasium..........................................................................................................2 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................4 1.1 Varasemad uuringud............................................................................................
Näiteks akrobaatikahuvilised, jalgpallihuvilised, kergejõustikuhuvilised jne. 5 2 KEHALINE KASVATUS LÄBI ÕPILASTE SILMADE 2.1 Küsitlus Me koostasime küsitluse ,,Kehalise kasvatuse tunnid läbi õpilaste silmade", mis oli suunatud Tallinna 32. Keskkooli 7. 9. klassi õpilastele. Küsitluse koostasime internetis, kasutades selleks Google'i rakendust Google vormid. Me alustasime küsimuste koostamisega 13. oktoobril. Küsitluse saime valmis 3. novembriks ning saatsime õpilastele 27. novembril. Vastuseid ootasime 19. detsembriks. Meie küsitluses oli 14 küsimust, millele vastas kokku 45 inimest. Seitsmendast klassist vastas küsimustikule 23 õpilast, nende järel kaheksanda klassi õpilased 12 vastusega ja üheksanda klassi õpilased 10 vastusega (vt Joonis 1). Enamus küsitlusele vastajad olid tüdrukud, kes moodustasid 76% kõikidest vastanutest. Poisid moodustasid vastanutest 24%
Kuressaare Gümnaasium ARVUTI KASUTAMINE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Koostaja: Risto Paiste Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti........................................................................
15 3.3 Harrastavate spordialade liigitus Harrastatavad spordialad Üldfüüsiline 13 Võrkpall 15 Võimlemine 9 Vibulaskmine 1 Ujumine 9 Uisutamine 1 Tantsimine 39 Taipoks 15 Zumba 3 Suusatamine 1 Sulgpall 4 Street-workout 1 Shaping 2
Vinni-Pajusti Gümnaasium NIMI SPORTLIK PÄEV VINNI UJULAS Praktiline töö 11. klass Juhendaja: õp. Mare Akel Vinni 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma praktiliseks tööks valisin ujumisürituse korraldamise 4.-6. klassi õpilastele. Põnevaid mänge ja võistlusi korraldasin kuuele erinevale klassile. Sporditeemalise praktilise töö valimisel lähtusin iseenda suhtest spordiga. Olen suure osa oma elust tegelenud aktiivsete hobidega. Käesoleva praktilise töö eesmärk oli korraldada lastele sportlik üritus Vinni Spordikompleksi ujulas
Eesti keel kui teise keelena RÕK-is on võõrkeelede valdkondade all: A-võõrkeel, B-võõrkeel ja eesti keel teise keelena (lisa 2) 3. Mis valdkonna all on eesti kirjandus? 1p Eesti kirjandus on ,,Keel ja kirjandus" valdkonna all. 4. Mitu tundi on ette nähtud eesti keelt kui teist keelt? 4p 1 -3 kl -6 tundi 5 -6 kl -12 tundi 7 9 kl 12 tundi 10 12 kl 9 kursust, kus 1 kursus on võrdne 35 õpetundide. 5. Mis klassist hakatakse õpetama võõrkeelt mitte-eesti õppekeelega koolis? Kas A- võõrkeelena, B-võõrkeelena või C-võõrkeelena? 1p A-võõrkeelena õpitakse inglise, prantsuse, saksa või vene keelt. B-võõrkeelena õpitakse inglise, prantsuse, saksa, vene või muud võõrkeelt. Eesti keelest erineva õppekeelega koolis ei ole kohustuslikku B-võõrkeelt. A- ja B-võõrkeele valib kool, arvestades kooli võimalusi ning õpilaste soove
Küsisin ka õpilastelt kui sageli nad on näinud kaasõpilast kasutamas internetti tunniväliste tegevuste tarbeks. See tulemus on veelgi hämmastavam- väga suures osakaalus olid õpilased näinud teisi õpilasi surfamas interneti tundide aeg iga päevaselt. Huvitav, et 11. klassist oli ainult üks õpilane kes ainult paar korda oli klassikaaslast näinud surfamas internetis. Tulemustest võib järeldada, et õpilased on rohkem valmis teiste kohta infot jagama kui enda. Vastamata jättis 11. klassist üks ja 10. klassist kolm õpilast. (Joonis 3.4) 20 15 10 5 0 10 klass 11 klass Joonis 3.4 Õpilaste arv palju oli nähtud kaasõpilast surfamas internetis tunniväliste otstarvete tarbeks 3.2 Õpilaste arvamus traadita interneti kohta Tapa Gümnaasiumis Uurisin õpilaste käest nende arvamust Wi-Fi leviku kohta Tapa Gümnaasiumis. Esiteks
seas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida jooksmise populaarsust, venitusharjutuste tegemist pärast jooksmist, esinenud vigastused ning kui palju teatakse jooksjale sobivatest toiduainetest. Küsitlus viidi läbi 7.-10. detsember 2010 Paide Ühisgümnaasiumi 10.-12. klassis. Küsitluslehel oli kokku kaheksa küsimust [Lisa 1]. Paide Ühisgümnaasiumis õppis 2010. aastal 156 gümnasisti. Küsitlusest võttis osa 128 õpilast. Küsitluses osales 10. klassist 48 õpilast, kellest 30 olid tüdrukud ja 18 poisid. 11. klassist osales küsitluses 33 õpilast, kellest oli 16 neidu ja 17 noormeest. Abiturientide seas osales küsitluses 47 õpilast, kellest 26 neidu ja 21 noormeest. Kokku osales küsitluses 72 neidu ja 56 noormeest [Joonis 2]. Joonis 2. Küsitluses osalenud gümnasistid klasside ja sugude kaupa 12 2.1. Jooksmas käimise sagedus Kõikidest 128 vastanust käib regulaarselt jooksmas vaid 19 õpilast, neist 10 neidu ja 9 noormeest
Kuressaare Gümnaasiumis on arendanud oma sportlasteed näiteks sellised kuulsad sportlased nagu Marek Niit, Madis Kallas ja Tiidrek Nurme. 6 2. SPORDI TEGEMISE VÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS Kuressaare Gümnaasiumis on antud ajahetkel suhteliselt avarad võimalused spordiga tegelemiseks. Huvilised on oodatud tegelema: korvpall, võrkpall, saalihoki, jalgpall, kergejõustik ja ujumine. Kuresaare Gümnaasiumis on olemas täismõõtmetes saal, see tähendab, et saali mõõtmed vastavad nõuetele. Täismõõtmetes saal võimaldab koolis tegeleda näiteks korvpalli, võrkpalli, saalihoki ja teiste sise- ja spordialadega. Kuressaare Gümnaasiumil on ka täiesti oma ujula nelja ujumisrajaga, mis on linna koolides ainulaadne. Oma ujula annab võimaluse saada algõpetust erinevate ujumisstiilide kohta ja ka osaleda ujumistreeningutel.
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ...............................
Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli 6.-9. klassi õpilased mängivad. Eesmärgist lähtudes täitsin järgmised ülesanded: 1. uurisin internetist arvutimängude kohta; 2. viisin läbi küsitluse 6.-9. klassi õpilastele; 3. selgitasin välja põhikooli õpilaste arvutimängude kasutamise. Uurimismeetodiks oli küsitlus, mille viisin läbi tunnitingimustes. Palusin igal õpilasel vastata individuaalselt. Küsitlusele vastas kokku 63 õpilast, neist 18 õpilast 6. klassist, 15 õpilast 7. klassist, 16 õpilast 8. klassist ning 14 õpilast 9. klassist. Küsitlusest: Esiteks palusin õpilastel ära märkida, kas nad mängivad arvutimänge ning juhul kui vastus on eitav, siis selgitada, miks. Teiseks tahtsin õpilastelt teada, milliseid arvutimänge nad mängivad. Valikuvariantideks olid Online- ja üksikmängija mängud. Kolmandaks uurisin õpilastelt täpsemalt, millise temaatikaga mänge nad mängivad. Vastusteks pakkusin: 1. sõjateemalised mängud, 2. strateegiamängud, 3
Kehra Gümnaasium 11.A klass, humanitaarsuund Maret Luukas KEHRA GÜMNAASIUMI 5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU Uurimistöö Juhendaja: õp Piret Urmet Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.KÄSIPALLI ÜLEVAADE......................................................................................................4 1.1 Käsipall maailmas...........................................................................................................4 1.2 Käsipall Eestis.................................................................................................................5 1.3 Käsipall Kehras.........................................................................................
oskavad seda ka lugeda. 25 Kasutatud materjal 1. Anne 4/ 2000, lk 48 49. 2. James, Judy. Kehakeel. Kuidas jätta endast positiivset muljet. Tallinn 1998. 3. Nierenberg, G. Kuidas lugeda kehakeelt. Tallinn 1997. 4. Pease, Allan. Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi. Varrak 1994. 5. Jaskolka, Anna Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt, lk 21-78. Tallinn 2004. 6. Winston, Lisa 1 Ankeet Tere, olen Aiki Allik 10 A klassist ja viin läbi uurimistööd "Pea, käed ja jalad igapäevased suhtlemisvahendid". Seoses sellega oleks vaja teie abi. Palun vastake lühidalt järgmistele küsimustele. 1. Sugu (M/N) 2. Mida võivad tähendada järgmised zestid? · rinnale ristatud harali põialdatud käed inimene puudutab vestlemisel kätega nägu, kõrvu, silmi kuulaja toetab põse käele lõua silitamine kuulaja ristab käed rinnale inimese/kuulaja pea on küljeli kaldus pupillide suurenemine 3
Üle poole õpilastest ehk 76% loeks raamatuid isegi siis, kui poleks kohustuslikku kirjandust, 24% ei loeks raamatuid. KOKKUVÕTE Uurimistöös taheti teada saada, kuidas suhtuvad Valga Gümnaasiumi 11. klasside õpilased kohustuslikku kirjandusse. Küsimustikule vastas 25 õpilast, kellest 17 olid neiud ja 8 noormehed. Vastajad oli 17-18-aastased. Õpilased vastasid küsimustikule anonüümselt interneti teel. Uurimistööst saime teada, et Valga Gümnaasiumi 11. klasside õpilastest on väga vähe neid, kes ei loe kokkuvõtteid mitte kunagi, enamik loeb neid harva, kuid on palju ka neid, kes loevad kohustusliku kirjanduse kokkuvõtteid alati. Küsitlusest saime teada, et paljude õpilaste arvates on kohustuslikku kirjandust liiga palju, sest teosed on mahukad või on antud liiga vähe aega lugemiseks. Teose analüüsimine tunnis oli õpilaste arvates pigem põhjalik, kuid oli ka neid, kes arvasid, et teose
koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvaste võrdõiguslikkus, sotsialistlik seaduslikkus, teaduslikkus. Leelo Tamm (sünd 1927) ..."Kohe, kui nõukogude kord Eestis võimule pääses, pöörati segi kõik, mis segi pöörata andis. Segi pöörati ka koolisüsteem. Üldhariduslik kool jagati kahte astmesse- keskkool ja mittetäielik keskkool. Mittetäielikku keskkooli hakkas rahvas nimetama poolikuks kooliks. Olin esimesest klassist alates õppinud Tallinna Prantsuse Lütseumis progümnaasiumi esimese klassi lõpetamiseni, st olin lõpetanud viienda õppeaasta. Sügisel 1940 selgus, et olen alandatud mingisse mittetäielikku kooli ja kuuendasse klassi. ..." (...., lk....) Õppetöö hakkas toimuma riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geograafia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad
(14). Saalijalgpalli mängitakse kõige rohkem Hispaanias, mis on huvitav, sest Hispaania on väga kaugel saalijalgpalli sünnimaast Uruguaist (15). 7. Turniiriks valmistumine Selleks, et turniir saaks toimuda, pidime kõigepealt kokku leppima saaliaja. Algseks kuupäevaks oli planeeritud 22. detsember, aga seoses tihedate jõuluürituste pidime lükkama turniiri korraldamise jaanuari. Järgmiseks kuupäevaks saime 15. jaanuari, seekord oli probleemiks Tristan Koskori aeg, kes viibis koondisega Araabia Ühendemiraatides laagris. Leppisime kokku kõigile sobivaks toimumise ajaks 22. jaanuari, aga nädal aega enne turniiri ütles spordijuht meile, et oli meie turniiri asemel pannud Tartu maakonna korvpallivõistlused. Selle jaoks, et saada uus saaliaeg kulus veel aega ja lõpuks sai selleks 8. veebruar. Otsustasime ka eelnevalt klasside käest küsida erinevaid küsimusi jalgpalluriga kohtumiseks.
on vaja ka täiendavat lihasjõudu. Vastupidavusaladel on vaja tarvitada süsivesikuid, rasvasid ja vähesel määral valku (1, lk 77). Jõualadel on oluline maksimaalse jõu arendamine, lisaks tõstespordile kuuluvad siia rühma ka kuulitõuge, vasaraheide ja kettaheide. Maksimaaljõu arendamiseks tuleb toidus valgu osatähtsust suurendada (1, lk 81). Kiirusjõu aladel (sprint, kaugushüpe, ujumine, vehklemine kelgutamine ja nii edasi) on tähtis osa süsivesikutel. Süsivesikutest on energia saamine kiirem kui rasvadest, samuti ei vaja süsivesikud täendavalt hapniku olemasolu (1, lk 83). Jõuvastupidavusaladel esineb suurem valguvajadus. Päevast lihakogust ei ole mõistlik suurendada, valgurikkad on ka piim ja teised piimatooted. Sama efektiivsed on valku sisaldavad toidukontsentraadid. Treeningujärgselt on vajalik valgurikas mitmekesine toit (1, lk 83).
maiustused Negatiivne kinnitus kahjulik stiimul, mille eemaldamine tugevdab soovitud käitumist palavus, müra, segav kaaslane, väsimus, kuuldavus Karistus stiimul, mis loodetavasti vähendab ebasoovitava käitumise sagedust või kõrvaldab selle. Karistus on kõige halvema prognoosiga tegevus. Ei tea, kuidas laps käitub. Väikestele lastele vajalik õppimiskäsitus. Laps tahab õigetele ja oodatud tulemustele tunnustust. Biheivioristlikke põhimõtteid järgiv õpetamine ei soodusta õpilaste arutleva mõtlemise ja loovuse ega ka enesetunnetamise ja analüüsi arenemist. 12. Konstruktivismi põhitunnused Konstruktivism e. uus õpikäsitlus (von Wright, 1993). 1) õppimine on õppija enese tegevuse tulemus. Uus info konstrueeritakse (skeemid, strateegia) 2) õppimine on seotud kontekstiga. Õpitut peab saama üle kanda uutesse olukordadesse. 3) Õpitavat tuleb mõista. Üht ja sama infot võib tõlgendada erinevalt.
Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 10b klass Oliver Jõesaar 10b klass Alkoholi tarbimine koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Marina Kamenskaja Ülenurme 2012 SISSEJUHATUS Ühiskond saab eksisteerida siis, kui elanikkond on terve, töövõimeline ja jätkusuutlik. Vundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas ning eriti tähtis väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga (Oolo jt 2010). Kui laps ei tarbi alkoholi, siis on ka tema õpitulemused koolis paremad. Seetõttu on oluline välja selgitada, mil määral tarbitakse hetkel noorte hulgas alkoholi, missugused on ajendid noorte hulgas alkoholi tarbimiseks, kuidas teadvustada alkoholi kahjuliku mõju tervisele ja tegeleda ennetustööga. Alkohol on olemuselt antidepressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde,
Kadrioru Saksa Gümnaasium GÜMNAASIUMIÕPILASTE TEADMISED VALKUDEST Uurimistöö Kelli Lepa 11a Juhendaja: Sirje Kaljula Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.KIRJANDUSE ÜLEVAADE....................................................................................... 5 1.1 Valgud ja nende ülesehitus............................................................................5 1.1.1.Valgud..................................................................................................... 5 1.1.2.Aminohapped ja peptiidside....................................................................5 1.1.3.Valkude struktuuritasemed................................
Kuressaare Gümnaasium ÕPILASTE SUHTUMINE SEKSUAALVÄHEMUSTESSE Uurimistöö Kuressaare 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1 1. Seksuaalne orientatsioon..................................................................................................................5 1.1 Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalse orientatsiooni alusel..........................................5 1.1.1 Homoseksuaalsus...............................................................................................................5 1.1.2 Heteroseksuaalsus..................................................
kahjulikkusest ja tarbivad neid liigselt. Igapäevaselt on näha, et noorukid tarbivad sageli energiajooke, mis viis mõttele, et ilmselt ei teadvustata endile piisavalt selliste jookide võimalikku mõju oma füüsilisele ja psüühilisele heaolule. Sellest tulenevalt eespool tõstatatud hüpotees. 3.2 Uurimisobjekt Uuritavateks olid 12-18-aastased Keila Kooli õpilased. Kokku osales uuringus 65 õpilast 26 poissi ja 39 tüdrukut 6. , 9. ja 11. klassist. 6. klassist oli 8 poissi ja 11 tüdrukut, 9. klassist vastas küsimustele 12 tüdrukut ja 6 poissi. 11. klassist osales 12 poissi ja 16 tüdrukut. Uuritav objekt oli 12-18-aastaste Keila Kooli õpilaste kokkupuude energiajookidega ja nende teadlikkus antud jookide kahjulikkusest. Tahtsime teada saada, kui suur osa õpilastest tarvitab energiajooke ning kas nad on informeeritud nende toimest inimekehale. Selleks viisime läbi küsitluse, milles oli 8 küsimust. Küsimustik on esitatud lisas. 3
Urimuse kontingent on 6. 8. ja 10. klasside Haabersti Vene Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad. Küsitlusleht oli koostatud autori poolt iseseisvalt seoses töö eesmärgiga. Küsitlus koosnes 6-st küsimustest. Kõik andmed olid tagasi antud, kogutud ja analüüsitud. 4.2 Küsitluse analüüs Uurimuses osalesid Haabersti Vene Gümnaasiumi 6- 8- ja 10. Klassid ja kooliõpetajad. Küsimustiku järgi vastasid Haabersti Vene Gümnaasiumi 60 õpilast 6-st 8-st ja 10-st klassist ja 20 õpetajad. Enamasti õpilaste vastajatest olid tüdrukud ja analüüsi järgi tuli välja, et mõlemadest koolidest vastasid küsimustikule 33 tüdrukud ja 27 poissi, kõik õpetajad on naised. Joonis 1. Teosed,mis on tuntuvad 6. klassi õpilastele. Mina arvan, et kõik 6. klassi õpilased on tuttavad Mozarti loominguga hästi.Kõige kuulsam Mozarti töö selle eaka rühma hulgas on `Rekviem`, aga kõige tundumatu on `Väike öö serenaad`
TAPA GÜMNAASIUM Sandra Paulus 11.b klass KUIDAS VÄRVID MÕJUTAVAD INIMEST Uurimistöö Juhendaja: Eve Allsoo TAPA 2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.VÄRVIDE AJALOOST.......................................................................................................... 4 2.PROFIILIVÄRVID..................................................................................................................6 2.1 Sinine isiksuse tüüp..........................................................................................................8 2.2 Roheline isiksusetüüp..............................................................................
Selgus, et andekad õpilased kulutavad hobiga tegelemisele aega, kuid nende hobid ei ole püsivamad kui teistel. Üsna loomulikult on hobi õppimise kõrval teisejärguline ning kolm neljandikku küsitletutest vastas, et kooliskäimine ei sega tegelemist hobiga. Kõige rohkem toetavad lapsi hobiga tegelemisel sõbrad ja vanemad. Toetus on loogiline, sest suur osa sõpradest ning sageli ka vanemad tegelevad sama harrastusega. Kookuvõtvalt võib tõdeda, et teismeliste noorte huvialad on sarnased ja eelistatud on sportimine. Vikat, M. (2002). Andekas laps muutuvas ühiskonnas. Tallinn: TPÜ Kirjastus 16 Allikad: http://paikeselapsed.kolhoos.ee/stories/storyReader$121 Leesmann, S. (2002). Andekas laps - õnn või õnnetus? Pere ja Kodu nr 10. [2008, märts 31]. http://www.perekodu.ee/index.aw/section=21421 Lõkova, E., Kompus, A. (2007, September 27). Andekas laps vajab täiendavat tähelepanu. Eesti Ekspress
veebruar 2018. 2018. Akne armid. URL- http://www.derma.ee/articles.php?id=8 23. märts 2018. 2018. Akne. URL-http://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja- seisundid/akne-210 27. detsember 2017. Divamakeup. 2017. Free face morph. URL- http://www.daz3d.com/forums/discussion/comment/2528531/ 5. veebruar. 2018 24 LISA Küsitlus kolmele Saaremaa Ühisgümnaasiumi klassile Mina olen Seidi Voogre Saaremaa Ühisgümnaasiumi 12. b klassist ja teen uurimistööd aknest. Käesoleva küsimustikuga uurin, kas akne (vistrikud) on gümnaasiumi õpilaste seas probleemiks. Küsimustele vastamiseks tõmmake sobivatele vastusevariantidele ring ümber. Klass: Sugu: mees naine 1.Millega oma nahka hooldate? a) Pesugeelid b) Kreemid c) Näomaskid d) Kosmeetilised protseduurid Muu.........................................................
Luunja Keskkool KOOLIPÄEVA ALGUSE KELLAAJA JA UNETUNDIDE VAHELISED SEOSED Loovtöö Koostaja: Riian Rõuk 8.klass Juhendaja: Sirle Suurväli Luunja 2014 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Minu loovtöö põhineb Riina Kanguri artiklil, kus ta räägib Eesti üleväsinud, tüdinud ja õnnetutest lastest, kelle sarnast ta pole mujal riikides töötades märganud. Sellest tekkis idee antud valdkonda täpsemalt uurida ning selgitada, mis roll on tekkinud olukorral noorte uneharjumustel. Seega viisin läbi Eesti noorte päevakava uuringu, kus käsitletakse õppimisele, magamisele kuluvat aega ning koolitundide algust. Koolis on aktuaalseks probleemiks õpilaste väsimus, mistõttu nad ei jõua kooli või jätavad koolitööd tegemata. Põhjusena tuuakse välja, et õpetajad jätavad mahukai
Tapa Gümnaasium Kirill Gorškov,11. R „LEAGUE OF LEGENDS“ JA SELLE POPULAARSUSUSE PÕHJUSED TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimistöö Juhendaja: Merle Varblane Tapa 2014 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass: 11R Töö pealkiri: „League of Legends“ ja selle populaarsus Tapa Gümnaasiumis Valdkond: Arvutimängud Kaitsmise aeg Lehekülgede arv: 19 Refereering : Uurimuse pealkiri „League of Legends“ ja selle populaarsus Tapa Gümnaasiumis. Selle teema valik tulenes autori soovist mõista tänapäeval väga populaarse arvutimängu populaarsuse põhjusi. Samuti soovist teada miks see mäng meeldib Tapa Gümnaasiumi õpilastele. Uurimuse läbiviimiseks uuriti materjale internetist ja küsitleti Tapa Gümnaasiumi õpilasi erinevatest vanuseastmetest. Uurimuse m
suhete näidetega). Need juhtumikirjeldused on loetletud lühikokkuvõtte ja leheküljeviitega lehekülgedel 249-50. 6 7 Sissejuhatus: Ta rullis maali kokku ning ma nägin, kuidas ta klassist lahkudes pani selle oma töölauale meie klassiruumi kõrval asuvas kabinetis. Ma varjasin end natuke eemal koridoris. Kui ta parasjagu ei vaadanud, hiilisin ma sisse, võtsin endale kuuluva tagasi, pistsin selle oma koolivormi kampsuni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
