Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Iseseisev töö
Raud
Robert Rootsi
LE10
2013
Sisukord.
1.
Üldiselt raua kohta.
2.
Raud looduses.
3.
Raua füüsikalised ja keemilised omadused.
4.
Raua saamine  soomaagist .
Üldiselt raua kohta.
Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B 
rühmas ja 4.  perioodis .
Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58.
Omadustelt on raud metall .
Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 
1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul 
neljakristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist.
Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel 
teisel kohal.
Raua  asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus
Raud looduses.
Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raua 
massisisaldus maakoores on 6%. Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide 
koostises, mis koosnevad kõrge niklisisaldusega (5-30%) rauast. Rauda toodetakse rauamaakide 
metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia 
piirkonnas, kus asub ka maailma suurim lahtine kaevandus mittepõlevate maavarade tootmiseks – 
Lebedinski karjäär . Maailma suurimaks rauamaagi leiukohaks peetakse aga seni veel vähe kasutusel 
võetud El Mutúni maardlat Boliivia-Brasiilia piiril , mille varusid on hinnatud 800 miljardile tonnile 
maagile, mis sisaldab 230 miljardit tonni puhast rauda.  Raud on ka kosmoses levinud element. 
Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka 
mõningates magmakivimeis. Maa tuum koosneb metallilisest rauast. Meteoriitset rauda hakkas 
inimkond arvatavasti ka esimalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena.
Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel , nimetatakse rauamaakideks. Maagi 
kaevandamisel saadakse koos rauaühenditega ka kivimeid ja mineraale , mis rauamaagi töötlemisel 
pole enamasti vajalikud. Selliseid jääkaineid nimetakse aheraineteks.
Raua füüsikalised ja keemilised 
omadused.
Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall . Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus 
on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi.
Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus - ja elektrijuht.
Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel  temperatuuridel .
Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei 
reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida  lisanditevabam  on metall, seda püsivam on 
ta korrosiooni suhtes.
Raua saamine soomaagist.
Eestis algas rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18. sajandini. Raud 
oli ainus metall, mida Eestis sai toota kohalikust  toorainest , soomaagist. See on tekkinud soistel aladel 
rauarikkast põhjaveest. Sooraud ehk soomaak  esineb kõvade tükkide või muldja massina, värvus 
varieerub  kollakaspruunist pruuni ja mustani, pind võib olla klaasiläikeline või matt. 1977. a Tallinna 
teletorni ehituse ajal avastatud sooraua leiukohas asub maak huumushorisondi all kohati kuni 0,7 m 
paksuse kihina, sisaldades kuni 40% rauda. Eestis on praegu teada umbes 40 endisaegset 
rauasulatuskohta. Enamasti paiknevad need soiste alade vahelistel kõrgematel liivastel oosidel või 
künnistel. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel, mida 
tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena.
Tänapäeval redutseeritakse rauamaak  kõrgahjus, milles kõrge temperatuuri (1800–2000º C) 
annab koks ja rauamaagist saadakse malm. Esimene metallurgiatehas Venemaal lasti käiku Uuralis 
1701. aastal. 
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
Kasutatud materjal.
http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Raud.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Raud

Document Outline

  • Slide 1
  • Sisukord.
  • Üldiselt raua kohta.
  • Raud looduses.
  • Slide 5
  • Raua füüsikalised ja keemilised omadused.
  • Raua saamine soomaagist.
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Kasutatud materjal.
Vasakule Paremale
Raud #1 Raud #2 Raud #3 Raud #4 Raud #5 Raud #6 Raud #7 Raud #8 Raud #9 Raud #10 Raud #11
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor noobivabrik Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Raud
5
doc

Raud

Raud Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul neljakristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit

Keemia
KEEMIA - Raud
10
pptx

KEEMIA - Raud

Raud Raua asetus perioodilisus tabelis ja aatomi ehitus. Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatommassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihil Raua omadused : Sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C) Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Raud looduses: Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal

Keemia
Raud
11
ppt

Raud

valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Füüsikalised ja Keemilised omadused Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Tutvustus Omadustelt on raud metall Tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C). Raud Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Looduses Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises. Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esimalt kasutama.

Keemia
Raud
2
doc

Raud

Raud Raud (Ferrum) on keemiline element järjekorranumbriga 26. Raud asub perjoodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. · Lihtainena esineb rauda maailmaruumist. Maale langenud meteoriitides, kuid ka

Keemia
Raud
5
odt

Raud

Tallinna Polütehnikum Raud Koostaja : Kristina Pähn AA-13 04.04.2014 Raud Raud on järjenumbriga 26.Normaaltingimustes on raud tahke aine tihedus 7,87 g/cm3nind sulammistemperatuur on 1539 Celsiuse kraadi.Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel).Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri ,kuis niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta ka korisooni suhtes. Raud Looduses Raud on on looduses laialt levinud element ,olles sisalduselt maakooores neljandal kohal .Raual on ka kosmoses levinud element,meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkam

Keemia ja materjaliõpetus
Raud
1
odt

Raud

Raud Hõbevalge metall, tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C). Allpool Curie punkti 768 °C on raud ferromagneetik. Sobivad tugevus, kõvadus ja töödeldavus on teinud raua (rauasulamid) asendamatuks tööriistade ja masinate valmistamisel, ehitustegevuses. Alates rauaajast on inimtsivilisatsioon olnud suuresti rauatsivilisatsioon. Raua puuduseks on ta intensiivne roostetamine, mille vältimiseks kasutatakse erinevaid pinnakatteid või raua legeerimist korrosiooni vähendavate lisanditega Raua massisisaldus maakoores on 6% (neljas element hapniku, räni ja alumiiniumi järel). Ehedal

Keemia
Raud
5
rtf

Raud

Sellest momendist algas rauasajand, mis kestab ka käesoleval ajal. Teadlaste hulgas on domineeriv seisukoht, et rauda õppis inimkond tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi. Omadused Hõbevalge metall,tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K ( 1538°C) Raud on plastiline, mistõttu teda on võimalik sepistada ning valtsida. Hea soojus- ja elektrijuht. Magnetiseeritav, raua kristallvõre muutub erinevatel tepmeratuuridel. Keskmise aktiivsusega. Leidumine Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Raua massisisaldus maakoores on 6 % . Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises,mis koosnevad kõrge niklisisaldusega rauast. Rauda toodetakse rauamaakide metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas, kus asub ka maailma suurim lahtine kaevandus. Maailma suurimaks rauamaagi leiukohaks

Keemia
Raud
10
pptx

Raud

Raud Raud Raud e. Ferrum on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3 Sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C) Hõbevalge metall Raua puuduseks on ta intensiivne roostetamine Füüsikalised ja keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav.

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun