.....................................................................................14 Kokkuvõte..........................................................................................................................................15 Sissejuhatus Enn Vetemaad peetakse üheks professionaalsemaks kirjanikuks pärastsõjaaegses Eestis. Raske on leida zanri, milles ta kirjutanud poleks, samas on Vetemaa tuntud kui midagi üleliia tõsiselt mittevõttev looja, kes pigem vastupidi iroonia ja huumoriga mänglevalt uperpallitavaid kirjanduslikke konstruktsioone punub. Vetemaa ütlebki, et suuri ponnistusi ja krampe pole tal loomistöös ette tulnud ja lisab täpsustuseks: "Mida ma mitte kunagi teinud pole on lastekirjandus. Ise ka ei tea, miks. Ja teine asi on kirjanduskriitika, mida on ilmunud haruharva mõni üksik arvustus." Romaane on ta kirjutanud tosinkond, nagu näidendeidki. "No ja ega ma pole enam poisike ka," sõnab vanameister Postimees Extrale antud intervjuus
Ernesaksa kooriloomingus võib eristada kahte peamist valdkonda: 1. Lüürilise tundelaadiga laulud, mille aluseks on peamiselt väga head eesti luuletajate tekstid. Siin on valdav looduse või armastuse teema. Tuntud laulud on ,,Sireli, kas mul õnne", ,,Päike vajus pärnapuule", ,,Rabamaastik", ,,Helin", ,,Lauliku talveüksindus". Väga tuntud on Bayroni tekstile loodud pühalik-poeetiline laul ,,Muusikale". 2. Muheda rahvaliku huumoriga laulud, mille aluseks on rahvaluule tekstid või uuema ravalaulu viisid (mitte regilaul). Nende laulude aluseks on sageli mõni naljalaul ja nad on oma olemuselt väga rahvalikud. Näiteks väga tuntud on meeskoorilaulud ,,Näärisokk" ja ,,Mind kutsuti pulma". Ernesaks on loonud lisaks koorilauludele ka soololaule ja erineva raskusastmega lastelaule. Tõenäoliselt teavad kõik ülipopulaarset lastelaulu ,,Rongisõit", mille sõnade autor on Ellen Niit
antud perioodi (ehk siis nõukogude aega). Ta kirjutas, et 1930. Aastatel oli asi naljast kaugel, aga inimesed oskasid ka surmanuhtluse hirmus (sõna otses mõttes!) mõelda välja ja rääkida anekdoote, võttes nõnda maha psüühilist pinget.3 Minu arust on see hämmastav, kuidas inimesed suutsid seda. Küsimus endale, et kas ma suudaksin analoogses situatsioonis külma pead säilitada ja vastu pidada. Lohutades ennast pelgalt huumoriga. Kuid samas, ega ei jäänud toona midagi muud ka vist üle. Igatahes au neile inimestele, kes suutsid huumoriga piinamistele vastu seista. Paistab, et ka Stolovitsi hämmastas see päris suurel määral. Kuigi marksistlik-leninlik õpetus kuulutati vankumatuks dogmaks, oli ametlikult kaalu ainult neil teoreetikuil, kes olid ühel või teisel põhjusel Stalini soosikud. Vastasel juhul Stalin likvideeris endale ebameeldivad inimesed, näiteks oma filosoofiaõpetajata Jan Steni.
ooper "La finta giardiniera" ehk "Armastuse pärast aednikuneiu" paneb tudengid esimest korda proovile rahvusooperi laval. Mozarti ooperit "La finta giardiniera" Eestis tihti ei lavastata. Tegijatele teadaolevalt mängiti armastuslugu viimati 40 aastat tagasi Tartu Vanemuise teatris, rahvusooperi laval on lustakas ooper esimest korda, vahendasid "Kultuuriuudised". "See on opera comique, nii et siin peab olema palju huumorit," selgitas lavastaja Thomas Wiedenhofer. "Väga keeruline on seda hea huumoriga täita, sest aariad on väga pikad, kordusi on palju ja alati lahendusi leida huumorile on keeruline." Ja kuigi püüdlik naljategemine võib noorte lauljate lavahirmu ehk isegi leevendada on "La finta giardiniera" puhul veel üks tehniline paratamatus. Nimelt kestab ta kokk u kolm tundi. Etenduse kestus 3t 15min 18-aastase Mozarti kirjutatud ooper räägib põneva armastusloo markiis Violantest. Violantet pussitab tüli käigus tema kallim, krahv Belfiore. Krahv põgeneb ja
Siia maani on mul suur austus dirigentide vastu. Ei saa mainimata jätta seda, et etenduse teine vaatus tegi opereti palju huvitavamaks 3 ning näitlemise töö poolest lisas operetile ka punkte. Seda oli põhjustanud Froschi lavale tulek, mis pani publiku naerma ning uskuma ka seda, et mees on tõesti purjus. Arvan, et ilma selle meheta oleks operett olnud vähese huumoriga ning igavavõitu. Seetõttu teen ka järelduse: ilma Froschita oleks operett jätnud liiga halva mulje! Lugesin internetis ka paar arvamust operett "Nahkhiir"e kohta ning leidsin, et arvamusi oli väga erinevaid. Osad arvasid, et operett oli suurepärase lavastusega, kui ebaõnnestunud näitlejatega, teised seda, et opretis oli liialdatud huumoriga (mis ei tundunud üldsegi naljakas), kolmandad aga seda, et operett oli täielikult ebaõnnetunud ning, et publik jäi magama
Vetemaaga. Operaatoriteks Eino Aas ning Kalju Jõekalda, montaaž Salme Kõrvemann. Muusikalise poole eest on hoolt kandnud Ülo Vinter. Filmis on üles astunud väga paljud hinnatud näitlejad. Peaosades näiteks: Ants Lauter, Ervin Abel, Kalju Karask, Lia Laats, Voldemar Kuslap, Endel Pärn, Leo Normet jpt. Film on Eesti kultuuriloos oluline, sest filmis on näidatud hästi tüüpilise eesti mehe käitumist ja kangekaelsust. "Mehed ei nuta" on pugenud eestlaste hinge oma huumoriga. Eestlastele on alati meeldinud nalju teha ja nalju kuulda. Mulle meeldis see film, sest filmi huumor erines tänapäevasest huumorist ning väga põnev oli vaadata midagi teistsugust kui muidu. Mõnes kohas häiris veidi muusika valik, meenutas veidi multifilmi taustalugusid. Võrreldes filmi näitlejaid praeguste näitlejatega, on aru saada, et näitlejad on kõvasti edasi arenenud ning teadmised teatrimaailmas põhjalikumad. Koolitamine näitlejaks on kvaliteetsem
2006 aastal lisandus näitlejaauhind ,,OmaDraama". 2014.aastal anti Uuspõllule Oskar Lutsu huumoripreemia. Ta on ka tuntud filmist, nimega ,,Jan Uuspõld läheb Tartusse". Seda näidendit vaadates mõistsin, et stand-up etendust on väga raske ära mängida, kuid Jan Uuspõld on selleks justkui loodud. Plussiks saab märkida kindlasti selle, et kui hästi kõik need pisidetailid ja liigutused välja olid toodud. Hea oli veel ka see, et huumoriga oskas ta piiri pidada. Kõik said tema naljadest aru ning naljades ei öeldud midagi, mis oleks kedagi mingil moel solvanud. Siiski peab välja tooma ka mõned miinused näidendi kohta. Üks koht, mis oleks võinud parem olla, oli näidendi lõpp. Lõpp oli tehtud kuidagi nii järsku ning enamus publikust ei saanudki aru, et näidend ära lõppes. Teine asi oli heli kvaliteet. Oli paar juhtumit, kus kõlarist tuli igasugu imelikke hääli ning võib seega öelda, et heli kvaliteet oleks
aastal, 4.juunil Tartus. Elab ja töötab Elvas. Õppis H.Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis. 11 aastat oma elust oli ajakirja Akadeemik peatoimetaja. On olnud Eesti Kongressi liige. Valdab soome-ugri keeli. Loobus Saksa armeesse astumisest, kuid ei tahtnud sõja kõrvaltvaataja olla, seega läks võitlema Soome eest. Luulelennu algus Esialgu ei kirjutanud ega olnud autor ta ise, vaid tõlkis see tuli tal suurepäraselt välja. Mitu Ain Kaalepi rahvalikku ja mõnusa huumoriga luuletust muutusid poplauludeks ja hoidsid rahva hulgas tema kui luuletaja nime värske. Esimesena jõudsid lugejate kätte 1962. aastal "Samarkandi vihikud" ja "Aomaastikud". Luuleuuendajana, vabavärsiviljelejana oli Ain Kaalep "kuldsete kuuekümnendate" eessammujaid. Aini luule iseloom Kirjandusüldsus õppis Ain Kaalepit tundma kui mitmekülgset filoloogi ja sügavat mõtlejat, kelle klassikatõlgendused köitsid mõttesügavuse ja laiahaardelisusega. Ain Kaalep on viljakas tõlkija
Need on peenete detailidega motiivid kas pilvedest või puudest, mägedest või veekogudest. Mulle tohutult meeldib Navitrolla maalide värvivalik. Ta kasutab erksaid ja puhtaid toone, mis muudab pildid alati säravaks ja elurõõmsaks. Ma tõeliselt kiidan ka tema loomi. Navitrolla kassid, koerad, jänesed ja muud ,,elukad" toovad naeratuse näole. Ta oskab neid kujutada ainult talle iseloomuliku huumoriga. Nende teoste värvid on tagasihoidlikumad, tumedamad ja pastelsemad. Navitrolla kunst meenutab natuke koomiksikunsti see on kui omaette lühike lugu, mis lõppeb ootamatu puändiga. Navitrolla pole küll kunagi ülikoolis kunsti õppinud, kuid see ei muuda teda sugugi vähem kunstnikuks. Ta teosed võivad olla küll primitiivsed, kuid see muudabki nad huvitavaks. Ta erineb teistest kunstnikest ning tal on täiesti oma stiil
Kogu ta kärjäär on olnud üks innukas, särav ja sõnaosav kättemaksukampaania. Ta on poiss, kes koolis kord peaaegu surnuks peksti, keda mõnitati, kui ta üritas valge räpparina mustanahaliste hip-hopi maailmas edu saavutada ja kes ikkagi läbi lõi. Muusikamaailm pole kunagi näinud kedagi ligilähedaseltki Eminemi-sarnast. Tema räppid räägivad mõrvadest, väärkohtlemisest, vägivallast, oma naise tapmisest. Kõike seda esitab ta jumalavallatu ja vastupandamatu huumoriga. Ta on viis korda nutikam kui enamik räppareid ja vähemalt kümme korda nutikam kui ta kriitikud. Praegu on Eminem/Slim Shady suurim ja säravaim staar muusikamaailmas.
Meeste varjupaik Kuna ma kuulsin eelnevalt, et teater No lavastus Kajakad ei meeldinud kellelegi, siis otsustasin ma, et ma ei lähe seda vaatama. Ma usun, et ma jõudsin arukale lahendusele, sest ega Von Krahli Kajakad mulle ka eriti ei meeldinud. Selle korvamiseks läksin ma VAT teatrisse Meeste varjupaika vaatama ja nautima. Senistest käikudest meeldis see mulle väga kuid Hirvekütt oma matsliku kõnepruugi ja huumoriga ületas seda. Hommik algas mul veidi raskelt, sest eelnev öö kurnas mind ära. Kuid ma ei lasknud end pohmellist ja väsimusest häirida, sest etendus meeldis mulle väga palju. Eriti rõõmus olin ma istmete üle, sest need olid pehmed ning mugavamad kui eelnevad. Ning etendus kestis mõistliku ajaga. See rääkis meestest, kes põgenesid oma probleemide eest nende eni tehtud varjupaika, kus nad nautisid õlut, pizzat ja jalkat. Usun, et kõik mehed
Milles peitub ,,Rehepappi" edu? Aastal 2000 avaldas raamatukirjastus Varrak Andrus Kivirähki poolt kirjutatud raamatu ,,Rehepapp". Raamat osutus üsna populaarseks olles võitnud kultuurikapitali proosapreemia, Virumaa kirjanduse preemia ning pääsenud Eesti kirjanduse kuldraamatukokku. Raamat on olemas kuues keeles: Soome (2002), Norra, Ungari (2004), Vene (2008), Läti (2009) ja Prantsuse (2014). Raamatu põhjal on tehtud mitmeid teatrilavastusi. Raamatust ilmus ka selle aasta alguses film, mis on olnud sammuti edukas. Kuid kuidas suutis üks raamat nii populaarseks osutada? Üheks raamatu kirjutamise põhjuseks oli Kivirähkil kusagilt loetud Tuglase arvamus sellest, et eestlastel ikkagi pole oma õiget eepost, sest Kreutzwald jättis kasutamata tohutul hulgal rahvapärimusi, keskendudes üksnes Kalevipojale. Mõned inimesed peavad sellepärast ka raamatut 21. sajandi eeposeks. ,,Rehepappi" iseloomusta...
osalejate poolt ning see koostöö kajastus ka etenduses. Etendus paneb mõtlema, mida inimesed tahavad, aga ei tea, miks ja milleks on nad võimelised selle saamiseks. Ükskõik, mis hinna eest, peaasi, et oma tahtmised ja soovid jääksid peale. Tegeleste arusaam maailmast, väljaarvatud peategelane, on pinnapealne kohati, soovides asju, mis ainult neile rõõmu tooks ja nende meelest ka teistele. Minu arvates oli etendus suurepärane! Tõsise teema segunemine huumoriga oli hästi tehtud, kuigi kohati arusaamatu, kuna etenduse esimesel poolel oli teksti raske jälgida ning vaheajale minnes seisid arusaamatuses. Teise poolega viidi see arusaamatus minema ning said lõpuks aru, mille ümber see tegelikult keerles ja miks see just niimoodi oli etendatud. Naerdes ja teadmatuses olles muutis selle etenduse intrigeerivamaks, pannes sind mõtlema, mis edasi saab. Lõpetuseks ütlen, et see oli etendus, mida vaataks veelgi ning see ongi etenduse üks parimaid omadusi
miinuste üle Ennetamine Ängi põhjustaja eemaldatakse enne kui see jõuab häirima hakata. Näiteks inimene, kes tunneb hirmu töökoha kaotamise pärast, hakkab otsima lisateenimise võimalusi Altruism Tegeldakse teiste inimeste probleemidega, mis on sarnased enda omadega Huumor Ängi põhjuseid naeruvääristatakse, võetakse huumoriga, elatakse välja naljades ja eneseiroonias Sublimatsioon Instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt.
erinevad multikad, filmid, muusikad ja ka teatrid ning mõistlikud kellaajad on juurde pandud. Arvan, et ükski vanem ei pea muretsema enam mida laps vaatab enne magamaminekut või siis hommikuti telekast. Ta on kõigega kursis kas, millal, mis? Uudised on kanalitel erinevad. ETV ja TV3 kajastab tähtsamaid sündmusi, lisaks veel sprort ja ilm. Kanal 2e põhirõhk on seltskonnauudiste edastamine ja üldse üritavad kõike huumoriga teha. Kas või toon näidena siia ilmateate. Laulavad ja poseerivad erinevates bikiinides ja õhtukleitides, saan aru, et tuleb reklaami teha, aga ikka mõistlikes piirides ja mitte ilmateates. Tähtsamaid uudiseid saab kõigilt kanalitelt teada, kuid erinevalt esitatud. Eesti telemaastik on kaldunud meelelahutuse poole. Kuid on kvaliteetkanal ETV, kus on natukene arenenumaid saateid. Ent inimesi on erinevaid ning kindlasti leidub igale maitsele saateid.
Rehepapp pole kunagi enesekeskne, näiteks võitluses katkuga päästis ta kogu külarahva elu. Autor ongi avanud rehepapi iseloomu tema tegude kaudu. Ta on tasakaalukas, usaldusväärne, hoiab madalat profiili ja tal on kujunenud kaaskondsete seas õpetajalik roll. 4. Ülesehituslikud eripärad: Raamatus on käsitletud inimeste elu ühe kuu lõikes, mis on päevade kaupa jagatud peatükkideks. 5. Stiil: Kivirähk on külaelanikke kujutanud karikatuurselt ja huumoriga. Külaelanikes on ta esile toonud eestlaste pahesid, mida ta ei kritiseeri ega pilka, vaid annab lugejale võimaluse nende üle mõnusalt naeda. Tema tegelased räägivad lihtsat, maarahvale omast kõnekeelt. 6. Teose tähendus praeguses hetkes: Äratab huvi muistsete eestlaste uskumuste ja mõttemaailma vastu (näiteks kratid, vanapagan). Probleemid: Tänapäevale omaselt oli üheks oluliseks teemaks ja probleemiks armukolmnurk Räägu
Kui inimene on piisavalt tugev, saavutab ta selle, mida tung tal otsida käsib. Hesse on öelnud, et inimene pole ju mingi kindel ega püsiv vorm, pigem on ta katse ja üleminek, ei midagi muud kui kitsas ja riskante sild looduse ja vaimu vahel. Eluks saab aga nimetada perioodi, mille vältel organism omab elu tunnuseid. Seega sünnitakse inimesena ning kindlate tunnustega, olgu need siis füüsilised või vaimsed. Mida suurema huumoriga asju võtta, seda kergem on, mida kergemalt suhtuda hingede paljususse, seda lihtsam on.
teda päästma, rääkis president juba hoopis teistsugust juttu. Ta oli täiesti veendunud, et pole olemas kohta nagu Eesti Vabariik. Siit tulebki välja, et kui lasta endale kogu aeg midagi kindlat sisendada, jäädaksegi seda pikapeale uskuma. Ajaloolised etendused on kindlasti väga vajalikud. Alati saab rääkida erinevaid sündmusi ka põnevalt ning just ,,Ballettmeister" oligi üks sellistest lavastustest, mis räägib eelmise sajandi sündmustest väikese huumoriga. Selles oli näidatud eestlaste vaprust, et ka tavalised pritsimehed on suutelised minema päästma Eesti presidenti, kuigi neil ei olnud selles vallas mingisuguseid varasemaid kogemusi. Professionaalsed näitlejad aitasid kindlasti kaasa sellele, et etendus õnnestuks ja publik jääks rahule. Usun, et mulle meeldiks väga näha veel sarnaseid ajaloolise sisuga teatrietendusi, sellepärast, et saaksin endale jälle mõne juba ununenud sündmuse meelde tuletada ja oma silmaringi avardada.
plakatil prügikasti peal või telekas, vaid kui inimene näeb seda kuskil kus pole tavaliselt reklaame, siis sööbib selline mõtlema panev asi kergemini mällu. Samuti usun, et selline teos on meeldejääv ja muljet avaldav esimene kord kui seda näed, loomulikult võib teose mitme kordne nägemine panna sind aina rohkem uusi ideid välja mõtlema ja uusi vaatenurki leida. Arvasin alguses, et see kunstiteos näitab ära huumoriga, et mida korraldas Ameerika president. Pildil olev tekst tähendab eesti keeles `'sõda on terror''. Ja nii see tõesti ongi. Pole ju mõtet alustada sõda terrori vastu, millest tekib selline situatsioon, kus pada sõimab katelt See teos on minu arvates narratiivne, kuna kui ma seda teost nägin ja isegi seda arvustust kirjutasin, siis jooksis mul koguaeg mõttest läbi ikka sõda ja sellega seotud tagajärjed ja kõik muu sellega kaasnev
Kuigi see oli enamjaolt arusaadav, jäid mõned kohad pisut arusaamatuks. Omanäoline huumor on raamatus läbivaks teemaks. Autori sõnakasutus tabab alati naelapea pihta ning ükski nali ei lähe kaotsi. Äärmiselt meeldiv ja nauditav raamat, mida lugedes naerupahvakutest puudust ei tule. Samas ka üsna kerge lugemine, tagamõtet võib vähe leida, kõik on nii, nagu öeldud. Huvitav on see, et kuigi raamat käsitleb ka suurel hulgav vägivalda, on ka see suudetud huumoriga läbi põimida ning kas või mõnegi tumedama varju tekkides, on garanteeritud, et järgnevalt saab see naljaga kompenseeritud.
ning muusika lõi Ülo Vinter. Paljud filmist pärinevad laulud on saanud vaatajate hulgas lausa klassikaks. Sageli kõlab lauluvõistlustel lapsehäälne laul "... kui on meri hülgehall ..." või raadiost soovilauluna " ... ei õnnetähe all ma sündin`d maailma ..." . On teisigi lugusid, mis jäänud rahvale meelde. Heale näitetrupile omase rahvalikkusega on edasi antud muhulaste kõnekeele mahlakuse ning huumoriga suure linna Tallinna ja väikese saare Muhu elanike mõtete ja tegude erinevus. Kohvilähker, Lia Laatsi kehastuses, on auahne ja lärmakas tallinlanna, kes üritas maainimesi oma pilli järgi tantsima panna. Ta püüdis isegi lapsi ümber kasvatada, õpetades neile ringmänge ja keelates juua külma kaevuvett. Lastele tegi nalja tema peenutsev õppetamise stiil. Ega täiskasvanudki pääsenud Kohvilähkri targutustest, kommentaaridest
Seega modelleerib kunst teinekord mingit osa maailmast jäädavalt. Näiteks, mida me teeksime, kui poleks kirjandust? Otseses mõttes kirjandus inspireerib meie arusaamisi maailmast. Sõna ,,kirjanduse" all siin ma ei mõtle tänapäeva kirjanikke, vaid ikka varasemet kirjandust, kus inimestel olid teised väärtused ning kus ilu, raha ja kuulsus polnud nii tähtsad nagu tänapäeval. Kirjandus mõjutab meie mõtlemist. Vargsi ja märkamatult, huumoriga või tõsimeelselt ning olles varjatud elude tunnistajaks, annavad kunstiteosed meile aimu sellest, mida peaksime tegelikult väärtustama, mida hoidma ja mida uuesti üles leidma. Kunsti mõju inimesele on väga suur ning see ümbritseb meid igal pool. Peaasi, et me teadvustaks endale selle piire ja suudaks leida endale nauditavama osa, ilma et peaks oma valikuid kahetsema.
päeva rohkem päikest ja põhjust, et elada. Kuigi Pimedate Ööde Filmifestivali külastamine tehti poolkohustuslikuks, jäin mina enda valitud filmiga väga rahule. Ma läksin teatrisse küllaltki väheste ootuste ja lootustega, kuna treilerist näidatud tutvustus polnud just minu maitsele, kuid filmi lõppedes tundsin, et olen ühe suurepärase elamuse võrra rikkam. Mulle meeldis, et kurb lugu suudeti siduda paraja koguse huumoriga, et kõige lootusetum mees leidis endale armastuse ja teotahte. Soovitan ,,Türannosaurust" vaatama minna kõigil, nii draama- kui ka komöödiafännidel, kuna elamuse saavad mõlemad!
Hea muusika ja hea nali on kaks kõige toredamat asja, mida üks õhtu pakkuda saab. Nüüd said need mõlemad kokku ühte stand-up kontserdisse OMA JÕUL ja pealegi veel suurepärase muusikalise trio esituses, mille solistina säras Eesti monoteatri grand old man Jan Uuspõld. Trio koosseisus Jan Uuspõld, Mairo Marjamaa ja Rene Puura ei ole tavapärane ansambel lauljast, saksofonistist ja klahvpillimängijast, vaid fantastiline kolmik, kes päästab teid talvepimedusest parima muusikalise huumoriga. Täiesti uutmoodi stand-up kontsert pakub üllatavaid ja vaimukaid eksperimente pillide ja teada-tuntud lugudega, muidugi Jani nalju oma tuntud headuses ja lisaks esitab trio igal stand-up kontserdil ühe publiku sooviloo. OMA JÕUL saab tõlgendada mitmeid moodi. Uuspõllu meelest tähendas see seda, et nad kõik on tulnud siia ehk siis Kuressaarde oma enda jõul. Ei ole kasutanud mingeid salajasi võimeid. Teiseks oli tal arvamus, et meil igaühel on hinges oma enda jõul
Keskpärane päev, mis ei too ei kannatusi ega ekstaasi on tema meelest kui ajaraisk. Teose alguses, kui Harry pole veel saavutanud harmooniat oma sisemise hundi ja inimese vahel, suudab ta põgeneda oma isiksuse vastuoludest ja pühenduda mõnele meelistegevusele, näiteks kuulata kontserdil Bachi sümfooniat. Ta kritiseerib ühiskonda, kuidas samas on ta ka iseenda suurim kriitik. Talle heidetakse ette ka liigset tõsisust, ta ei suuda suhtuda asjadesse huumoriga. Tema elu juhivad kaks vastandlikku tungi, inimlik, mis püüdleb igaviku ja õnduse poole, ning loomalik, mis tugineb instinktidele. Harry oli küll juba peaaegu viiekümne aastane, kuid ta siiski otsis kohta elus ja ka lähedasi hingi. Ta oli arglik, nii uute suhete loomisel kui ka üleüldse kõige uue suhtes, nt moodne tehnika. Olid natuke enesehävituslikud kalduvused, joomine, ebaregulaarne
Laiemas kontekstis ja kunstiliselt küpsemate vahenditega esindasid uusrealismi Mait Metsanurk ja 5-köitelise suurromaaniga ,,Tõde ja Õigus" tunnustuse võitnud Anton Hansen Tammsaare. Märkimisväärseks erandiks realistide hulgas jäi August Gailit, kelle romaan ,,Toomas Nipernaadi" kuulub tänini eesti uusromantiliste teoste paremikku. Samal ajal algas alguspärase näitekirjanduse võidukäik, mille rajajaks võib pidada Hugo Raudseppa ja tema suure populaarsuse võitnud rahvaliku huumoriga kirjutatud näidendeid ,,Sinimandria", ,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst". 1930. aastate keskpaigas leidis aset teine suurem murrang omariiklusaegses kirjanduses. Proosalooming jäi küll esikohale ning järgnenud aastaid on peetud koguni eesti romaani kõrgajaks, kuna senine suhteliselt tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks üle märksa kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Siingi tuleb märkida taas A.H. Tammsaaret, kelle
Suureneb kirjanike hulk, kes on sunnitult või vabatahtlikult välja rännanud oma kodumaalt ja kannavad endas mõlema kultuuri olemusjooni. POSTMODERNISM EESTI KIRJANDUSES Esimesed postmodernistlikud ilmingud eesti kirjanduses olid 1970.aastate algul J.Üdi/J.Viidingu luules ja M.Undi proosas.1971.aastal ilmus luulekogu ,,Närvitrükk'', milles esines postmodernistlike jooni. Ilmekad autorid on S. Kivisildnik ja A.Kivirähk, esimese tõsise ja kurja hoiakuga, teine pehme huumoriga ometi otsivad mõlemad väärtusi, mille olemasolus nad samal ajal kahtlevad, mida juba ette eitavad ja välja naeravad. Omanäoline koht on Peeter Sauteri ja Kaur Kenderi jutuloomingu sellel osal, mis kujutab senini pühaks/tabuks peetut. Massikultuuri uudne nähtus on rahvapärast lauldavat luulet kirjutav Contra. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Alli Lunter ,,kirjanduse modernistlikud suunad'' , 2001 2. Alli Lunter ,,maailmakirjanduse õpik'' , 2003
inimõigus. Soome õigusteadlane Sakari Huovinen on aga seisukohal, et kui sõnavabadus loob põhja arutelule, siis meedia peab seda ka tõlgendama ja piire tajuma. Seega, mida võib rääkida, seda ei peaks mitte alati kirja panema, sest see võib kedagi solvata. Taani meedias on korduvalt avaldatud karikatuurid Allahist, mis islamimaades palju viha põhjustasid. Taanlaste enda meelest oli tegu süütu huumoriga, mis ei oleks pidanud kellegi õigustunnet riivama. Seltskonnas tihti esinev nali oli lihtsalt ajakirjas kujutatud. Solvang oli aga suur - moslemid tulid tänavatele, toimusid mässud, põletati lippe, ähvardati terrorismiga. Noomiti ka Taani valitsust, kes oleks pidanud oma riigi ajakirjandust nii palju kontrollima, et sellised pilapildid ilmuda ei saaks. Valitsus reageeris jahedalt, sest seesugune jälgimine ja tsenseerimine ei olevat nende rida.
muudab mehe oma naise kadumise peamiseks kahtlusaluseks. Kõigil on meelel ja keelel üksainus küsimus: Kas Nick Dunne tappis oma naise? Teadmised: Film põhineb Gillian Flynni samanimelisel ülemaailmsel bestselleril. Nutikas, kaasahaarav ja süsimusta huumoriga thriller. Eesti ja venekeelsed subtiitrid, värviline film. 2. Rammsteini plaat “Made in Germany 1995-‐2011” Metaandmed: Pealkiri: Made in Germany 1995-‐2011 Artist: Rammstein Väljaandja: Universal Music Väljaandmise kuupäev: 02.12.2011 Euroopa Formaat: CD Lugude arv: 16
Reaalsus on aga see, et üle 2000 lehekülje pikkust teost ei viitsiks tänapäeval eriti keegi lugeda ja kirjastustel on oluliselt kasulikum müüa lollidele rämpsu. Retsepti- ja eneseabiraamatud, sitta, mille esikaantel ilutsevad nimed nagu Vallik, Lamp, Rohelend, Priilinn, Leesalu, Petrone, Sabolotny jpt lihtsaid ja lühikesi tuhkatriinulugusid ja reisikirjeldusi ju ostetakse. Võib-olla on selline ,,areng" isegi hea, igatahes paistavad elu huumoriga võtvat ja sellest inspiratsiooni ammutavat näiteks Mutt, Kõomägi ja Kivirähk, kelle eneseiroonilist kriitikat on lüpsjad, kaevurid, elektrikud, lasteaiapedagoogid, müügimehed ja ülejäänud Kroonika ja Õhtulehe tellijad valmis lugema vaid seetõttu, et ei saa piiratusest tulenevalt aru, kelle üle irvitavad. Maailm, ühiskond need oleme meie. Meid ei ole võimalik muuta ja hoolimata sellest, kas revolutsioonilisi
üldisest globaliseerumisest. Sagedaseks motiiviks on mitmesugused loomad nende jaoks harjumatus keskkonnas ja unenäoliste maastike taustal (nt troopilisele Aafrikale omased loomad põhjamaises looduses). Navitrolla on öelnud, et kõige suurem mõte, mida ta vaatajatele edastada tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. PILT: Giclée-graafikas "Pilvevabrik" (2013) Navitrolla ,,Väike valearvestus" Teosed on huumoriga. Sellel pildil Navitrolla naeruvääristab inimeste valikuid. Seda võib välja lugeda ka pildi pealkirjast. Ta on maalinud sellele kuivanud puud keset kõrbe ja nende otsa kurepesad, kus pesitsevad väga erinevad loomad: kured, pingviin, mõmmi ja jänesed. Päriselus selline asi ei oleks võimalik. See näitab ka seda, et enamus Navitrolla tööd on unenäolise sisuga. Navitrolla ,,Tulge meie parki" Ka sellel pildil on omamoodi kiiks küljes. Pildil on jänesed ja pingviinid kivide otsas
Samas oli huvitav tegelane Ginnie Stevens. Tema oli see, kes tõi kaaslastes välja varjatud küljed ja unustatud iseloomuomadused. Tema juuresolek pani teisi mõistma erinevaid asju, mis ammuilma unustatud olid. Näiteks, et armastada tuleb kirega ja ka seda, et tulemusest on palju olulisem see teekond, mis inimese tulemuseni viib. Näidend oli väga hea ja õpetlik. Näidates, et probleemidele lahenduste leidmine on peamiselt kinni meis enestes ning kõige parem on elu võtta huumoriga. Ülesehitus oli loogiline. Üks sündmus viis teiseni ja arusaamatuid kohti näidendis ei esinenud. Lavakujundus oli hea, aga oleks olnud põnevam siis, kui see oleks vahepeal muutunud. Samas ei olnud seda muutust vaja, sest tegevus toimus põhiliselt ühe koha peal. Kostüümid olid huvitavad ja ilusad. Etenduse jooksul vahetasid kõik näitlejad kostüüme ja see tegi asja huvitavamaks. Näitlejatööd olid suurepärased, tegemist oli ju väga heade näitlejatega Vana Baskini teatrist
Lutsu kirjanduslikus produktsioonis on valitseval kohal jutustav proosa. Aastail 1908 1909 avaldas Luts kümmekond lühipala ja följetoni. Groteskse jutulõnga arendamise kõrval avaldas Luts sentimentaalseid, valuleva sisuga proosapalu. Koolipõlvemälestuste kunstilisse vormi valamise idee tekkis Lutsul 1907.aastal. Memuaariline aluspõhi tingib autori suhte koolielu argipäevaga ja kõigi sellesse kuuluvate pisisündmustega. "Kevade" köidab Lutsule omapärase huumoriga, karakteritest väljakasvavate koomiliste situatsioonidega. Huumoriprisma läbi on nähtud kogu õpilaspere. "Kevades" kasutatakse karakterite kontrastsuse võtet. Õrnatundeline ja nukrutsemisele kalduv Arno Tali vastandub tormakale võrukaelale Joosep Tootsile. "Kevade" realismi ilmestab peale huumori ja lürismi põimlemise veel omapärane psühholoogiline läbinägevus ja jutustuse tabav olustikukujutus. "Kevade" harukordselt soe vastuvõtt
ka väga professionaalne. Etenduse sisuks oli poliitika, valimised ja kõik muu, mis nendega seostub. Tegemist oli väga ajakohase teatritükiga, sest oktoobri lõpus toimusid kohaliku omavalitsuse valimised. Tänavad ja meedia oli poliitikuid ja nende lubadusi täis. Etenduse eesmärgiks oli rääkida ausalt ja teravmeelselt, mis toimub Eesti poliitmaastikul ning kuidas riigimehed oma tööd tegelikult teevad. Tagasi ei hoitud ka huumoriga, mis oli väga mahlakas ja täpne. Lisaks parodeeris härra Oja väga tõetruult ja vaimukalt Eesti tuntuid poliitnägusi nagu näiteks Vilja Savisaar-Toomastit, Edgar Savisaart ja Monika Batrakovat. Käsitleti ka igapäevaelu probleeme: näiteks nagu poest õuna ostmine, kus sul on valikus kümneid erinevaid õunasorte, mitu erinevat värvi ning tagatipuks ka pirnõun. Vähe sellest, et sul on raske valida endale sobivat, siis küsitakse sinult veel kassas, mis sordi puuvilja sa valisid
Ta on seotud kindla aja, koha või inimestega või sündmustega. Kõnekäänd - Folklooris kild e. parool. Kõnekäänd on rahvapärane väljend, mis annab edasi lühidalt piltlikult mingi olukorra või omaduse iseloomustuse. Vanasõnad - terviklikud, lühikesed, piltlikud ning tabavad väljendid, mis käivad töö, lastekasvatamise, õppimise, kodu ja teiste tähtsate eluvaldkondade kohta. Vanasõna tänapäevane vorm on aforism ehk mõttetera. Naljand - käsitletakse elu huumoriga. Sageli kasutatakse nendes dialoogi ning ootamatut lõpplahendust - puänti 13.saj.- tekkis eesti kirjakultuur 1535.a. Wanradti ja Koelli katekismus Wittenbergis. 11lk säilinud. Alam- Saksa keeles. 1600-1606.- G. Mütteri 39 eesti keelset käsikirjalist jutlust. ~400lk, eesti keelsed! Heinrich Stahl Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. ,,Käsi- ja koduraamat". Joachim Rossihhius lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja.
eepose teemad realismilähedaselt, kuid leidis varsti, et rahvaluulemaailm vajab tinglikumalt, ornamentaalsemat, aga ka jõulisemat ja tundeküllasemat stiili. Selle loojana saavutas ta üldrahvaliku tunnustuse. A.GallenKallela tõsise, isegi pateetilise meeleoluga kunstile lausa vastandlik on HUGO SIMBERGi (18731917) looming. Ka tema toetus rahvaluulele, kuid käsitles selle tõsiseid teemasid, sealhulgas surma, veidravõitu fantaasia ja nukra huumoriga. Põhjamaade rahvusromantismiga sarnaseid ilminguid oli ka vene kunstis. Soome arhitekte võeti eeskujuks. 19.sajandi lõpul Peterburis kujunenud rühmitus ,,Mir iskusstva" seostus juugendstiili ja sümbolismiga. Selle kunstnikerühmituse liige NIKOLAI ROERICH (18741947) maalis Põhjamaade rahvusromantikutega sarnases stiilis pilte VanaVene legendidega segatud ajaloost, eriti varjaagidest. Hiljem Indiasse siirdunud Roerich sai kuulsaks idamaa ainelise sümbolismiga
Ma olen kandiline maamees, hall ja tõsine kui raudkivi. Traadi luulet on nimetatud poeetiliseks autorbiograafiaks ning on leitud, et see on otsekui eestlase nägu tõsine ja murelik. Tema luule põhimotiivid on kutse linnast loodusesse; oma aia harimine ; äraminemine- maaema rüppe, sügisöhe, metasa, merele, samas tähendab äraminemine otsingut iseendas ning pidevat võitlust. ,,Küngasmaa" (1964) väljendab huumoriga tasakaalustatud kaduvusnukruse kaudu kohustust tagada rahvuslik-kultuuriline järjepidevus. ,,Kaalukoda" (1966) algatab aegade ja tõdede suhet vaagiva sümboolika, süvendades elu ja kodu hoidmise motiivi ka rahva ajaloo luulendamisega. Rööbiti luulega on Mats Traat avaldanud pidevalt proosat, mille põhiprobleemiks on eetiline isiksus. Kogu ,,Koputa kollasele aknale" (1966) valgustab noorte eneseotsinguid 1950.-60.ndate sotsiaalses ajas ning tungi mõtestatud elu poole. Pälvis 1967
docstxt/.txt
eristuvad. Iseloomult on Louisa rõõmsameelne ja särav tütarlaps, alati positiivne ja entusiastlik. Will on 35-aastane viisaka välimusega noormees, kes on kaelast saati halvatud, ning ainuke asi mida ta liigutada saab, on tema ühe käe pöial. Enne halvatuks jäämist oli Will tahtevõimeline noor inimene, kuid pärast õnnetust ei soovinud ta teha paljusid asju, mida oli varem alati hea meelega teinud. Keelekasutuselt olid mõlemad sarkastilised ning isemoodi huumoriga. Kõige rohkem mõjutas mind Willi tegelaskuju. Tema mõttemaailm ei olnud surnud, nagu oleks võinud väita tema keha kohta. Mulle meeldis tema enesekindlus ja tema sooritatud otsused. Tema plaan sooritada enesetapp tundus enesekeskne, kuid nii filmi kui ka raamatu lõpus oli aru saada, miks ta sellise otsuse oli langetanud. Mulle meeldis tema tegelaskuju plaan õpetada kedagi teist, antud olukorras Louisat, ta tahtis anda temale võimaluse elada huvitavamat elu ja avastada maailma.
Contramutter - 1997 Üüratu Üürlane- 1996 Kesmasolin- 1996 Ohoh!- 1995 Aastal 1995 ilmus tema esimene kogu ,,Ohoh!" Alguses tekitas see vähe ja ebamäärast vastukaja. Kuid tema tähetund algas paar aastat hiljem. Sajandi lõpuks sai temast peaaegu ainus Eesti kirjanik kessaab ennast ära majandada värsitoodangu müügist. Kuna Contra on Võrumaalt pärit on ta kirjutanud ja avaldanud palju võru murdes luuletusi. Tema jaoks ei ole piinlik kirjutada roppe ja musta huumoriga vürtsitatud luuletusi. Ta esineb vabalt ja võidab alati publiku austuse. Contra on külastanud ka meie kooli. Contra kasutab sageli rütmilist raiuvat riimi. Luuletuste põhiteemadeks on päevakajalised sündmused. Contra on võitnud aastal 2007 Oskar Lutsu huumoripreemia. 5 Lisad Luule näited: Mati
"Keel ja kirjandus" ja ajaleht "Sirp ja vasar". Luule Sulaaeg 50., 60. aastate vahetusel jõudsid luulesse autorid, kelle tulek oli olude tõttu 5-15 aastat hilinenud. Jaan Kross luuletajana Tema luulelooming kätkeb eneses sotsiaalset aktiivset vabavärssi ja satiiri, ta on ühiskondliku mõttelaadiga kirjanik. Tema luulekogu kannab pealkirja "Söerikastaja" (1958). Uno Laht Oli üks esimesi pürokraatia kritiseerijaid. Tema tekstid paistavd silma julge ütlemise ja huumoriga, kuid samas ikkagi ka nõukogulikkusega. Ellen Niit Äratas juba väga noorelt tähelepanu luuletusega "Õnn". Luuletajana sai ta tuntuks 57.aastal "Rongisõiduga", tema luule on lüüriline ja südamlik. Ain Kaalep On olnud luule tõlkija. Ta kasutab ajalooliselt välja kujunenud luulevorme ja laiemaski mõttes ajalooliselt mõtlevat ja klassikalist vaimu. Artur Alliksaar A.Alliksaare tekstide avaldamist pidurdas tsensuur. Kasseti põlvkond 60
suitsetanud ega joonud kohvi · Oli puhtust pidav, mistõttu teda nähti end ebanormaalseslt sagedasti pesemas. · Ta võttis vestluse ohjad enda kätte, avaldades sõgedalt oma arvamust paljude asjade kohta. Kõiges, mis puudutas ajalugu, kunsti ja arhidektuuri, pidas ta end eriliseks asjatundjaks. · Ta oli samuti erit huvitatud arstiteadusest ja bioloogiast. · Talle meeldis naiste seltskond. · Ta pani end ümbritsevad inimesed naerma oma lõikava huumoriga ja jäljendamistalendiga. · Hitler vihkas juute hingepõhjast. · Kuni oma poliitilise testamendi kirja panemiseni 29. aprillil 1945 jäi Hitleri mõttemaailma keskpunktiks juutide hävitamine. · Iseloomustavad jooned. Kuid terrorit ja repressioone rakendati siiski üsna valivalt. Töölisi, kes olid astunud vasakpoolsetesse parteidesse, saadeti tuhandete kaupa koonduslaagritesse, eriti uue reziimi esialgse kujunemise aegu 1933. aastal.
rõhutamisest
· Elutajumine metafooridesse peidetud vihjete ja
varjundite sisse
· Hämarus, looritatus
· Kunst kunsti pärast!
· Kohuseks pole kaasa elada sotsiaalsetele
sündmustele, ega väljendada kõlbelisi ideaale
· Ülim eesmärk peegeldada autori sisemisi tajumisi
· Lugeja/vaataja oma tõlgendus
Sümbolistlik luule
· Tavatu sõnade moodustamine, kord kohmakas,
paindlik, salapärane, ootamatu katkestamine
· Kaasaegne linn
· Elegantne "kergus" koos iroonia ja huumoriga
· Heli- ja kõlavarjundid
· Vabavärss (Verlaine, 1872)
· Kandis elupettumuse pessimistlikku filosoofiat: elu
mõttetus, surm, irratsionaalsed jõud, mille
mängukanniks inimesed on
· Dekadents (pr décadence,
kedagi. Möödas on ka ajad, mil kokkusündinud lapsi raha eest rahvale näidati. Ometi on siiami kaksikute sünd tänaseni haruldusUSA-s sündinud siiamid Brittany ja Abigail on ainulaadsed, sest vöökohast allapoole on neil kõik ühine. Tüdrukutel on kaks pead, kaks kätt ja jalga, kaks südant ja kahed kopsud. Vaatamata ebaharilikule kehaehitusele, on kaksikud täiesti normaalselt arenenud ja vägagi nutikad. Oma olukorra üle nad ei kurda ning suhtuvad sellesse lausa huumoriga. Ultraheli ei näidanud midagi ebatavalist Et tüdrukute ema kandis siiami kaksikuid, selgus alles sünnitustoas. Ultraheliuuringud enne sündi ei näidanud midagi ebatavalist. Ilmselt olid tüdrukute pead protseduuri ajal üksteise taga. Kuna loode oli tuharseisus, tehti emale keisrilõige. Kui päevavalgust nägi kahe peaga laps, sugenes sünnitustuppa sügav vaikus. Vanematele ei antud palju lootust, et tüdrukud ellu jäävad
Arhitektid ELIEL SAARINEN ja LARS ELIEL SONCK kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN-KALLELA (Leminkäise ema, Kullervo needmine, Sampo kaitsmine) loomingule. Talle oli vastandlik HUGO SIMBERG (Haavatud ingel, Surma aed) käsitles tõsiseid teemasi veidravõitu fantaasia ja ja nurka huumoriga. Peterburis kujundes rühmitus ,,Mir iskusstva", mille liige oli NIKOLAI ROERICH (Meretagused külalised). Põhiliselt sümbolistlik oli norralane EDVARD MUNCH (Madonna, Eluring, Tütarlapsed sillal). Teemad: üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Sünged lapsepõlvekogemused (ema ja õe surm). Ütles, et tema eesmärgiks on avada oma hing teistele inimestele. Värvid on kunstniku eneseväljenduseks. 4. Post-Impressionistlikeks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud
Sama moodi nagu näitlejateks, olid ka näitekirjanikeks renessansi ajal vaid mehed. Mõned neist olid saanud hariduse Oxfordis või Cambridges aga enamik neist oli tavaline lihtrahvas, kelle hulka kuulus ka selle aja tuntuim autor William Shakespeare. Tema kõrval tuuakse tavaliselt välja Ben Jonson ja Cristopher Marlowe. Ben Jonsonit tuntakse kui parimat Inglise renessansi komöödiakirjaniku. Ta alustas oma edu 1598. aastal avalikus teatris komöödiaga ,,Iga mees oma huumoriga" ja hiljem 1603. aastal hakkas kirjutama etendusi kuninglikule õukonnale. Christopher Marlowe tegeles vastupidiselt traagiliste teemadega ja kirjutas kangelastest kelle hävitas nende enda ego. Ta kasutas oma näidendeid et näidata välja oma poliitilisi vaateid, mis oli sellel ajal riskirikas, sest monarhidel oli sel ajal tavaks teisitimõtlejatel pea maha lüüa. Shakespeare on kahest eelnevast üldse erinev, sest tema oli
sarnasused. Betti Alveri luuletus on kirjutatud 1980. aastal Marie Underile pärast viimase surma. Jüri Kolgi luuletus on avaldatud 2014. aastal ilmunud raamatus "Otse aia taga". Seega kahe luuletuse esimeseks selgeks erinevuseks on nende kirjutamise aeg. Seevastu räägivad mõlemad luuletused luulest ja selle mööduvusest. Eesti luulekaanoni põhinorme arvesse võttes on mõlemad luuletused teatava nukra alatooniga ning Kolgi "Veel kord luule" on maitsestatud isegi kerge huumoriga, mida võib pidada ideaalilähedaseks. Mõlema luuletuse ja autori kahjuks räägib asjaolu, et kumbki luuletus pole rahvusromantiline, mida luulekaanonisse kuulumise puhul küllaltki tähtsaks peetakse. Alveri luules on päris palju traditsioonilisust, Kolk aga mõnes mõttes murrab reegleid. Kui Alveri luuletuses on selgelt näha keelekorrektsus ehk antud juhul õigekeelsus ning korralikud laused suure algustähe ning
sellele vastu vaidlevad ja kiidavad. Kellegi teise maine halvustamine. Eitamine ängi reaalseid põhjusi eiratakse ega teadvustata. Näiteks ema võib teadvustamatult keelduda tunnistamast oma poja tõelist iseloomu, kuna see põhjustab ängi. Eitamine võib kaasa tuua reaalsuse ootamatu sissetungi. Toosama ema võib näiteks saada teate, et tema poeg on arreteeritud relvastatud röövimise eest. Huumor ängi põhjuseid naeruvääristatakse, võetakse huumoriga, elatakse välja naljades ja eneseiroonias. Vastureaktsioon teadvustamata tunne väljendatakse selle vastandina. Väljend "Ma vihkan sind" võib sageli tähendada armastust. Teine näide: pettumus valitud erialas võib viia kinnitamiseni, et seda armastatakse. Asendamine ohtlikult või keelatud objektilt suunatakse energia moraalselt aktsepteeritavale alale. Näiteks võib kiindumus abielus olevasse inimesse asenduda mõne teise tegevusega
veel enam aga ametliku ideoloogia pilamine poeemis "Pirnipuu". Legendilaadiline romantiline poeem "Pähklikoor" väljendab luuletaja elu- ja kunstitõdemusi, igatsust kõrgema, vaimsema, vaba ja täiusliku elu järele.1939. aastal alustatud poeem "Mõrane peegel" jäi lõpetamata. Laadilt on teos realistlik, rahvapärane ja samas vaimukas, kuid vähimagi ülepingutusega jutustus. Teos köidab suurepäraste värssportreede, situatsioonikirjelduste ning sundimatu musta huumoriga. Betti Alveri poeemid ja ballaadid ("Must täht", "Kaks saarlast", "Kantsler") kuuluvad kolmekümnendate aastate eesti luule väärtuslikumate lehekülgede hulka. "Tolm ja tuli" (1936) üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise küpsusega. See teos kujutab endast jõulist hümni inimese vaimsusele ja vaimuvabadusele. ühtlasi on see luule ülemlaul inimlikkuse kõrgeimat määra väljendavale kunstile, selle ilule, äraostmatule tõearmastusele, õrnusele ja vägevusele
Paulo Coelho on kirjutanud sümbolistliku jutustuse ,,Alkeemik", milles kujutab ühe noore poisi elutarkuse leidmist Oma Loo otsimise kaudu. Autor rõhutab, et kuigi me ei ela igavesti , on meil siiski võimalus muuta tarkus aegumatuks väärtuseks ning meenutab lugejale, et iga inimene on Oma Loo otsija ning iga üks võiks olla selle leidja. Me elame vaid ühe korra ning peaksime tegema kõik selleks, et osata hinnata seda, mis hindamist tegelikult ka väärib. Vargsi ja märkamatult, huumoriga või tõsimeelselt ning olles varjatud elude tunnistajaks, annavad kunstiteosed meile aimu sellest, ida peaksime tegelikult väärtustama, mida hoidma ja mida uuesti üles leidma. Neist võivad saada teejuhid märkamatute, kuid igaveste väärtuste juurde, mis omakorda võivad meid suunata psühholoogiliselt kõige elutargema ja väärtuslikuma eluviisi poole.
annaabi.ee 
