tegudest. Teadvust iseloomustab kõige selgemalt ärkveloleku teadvus, kus tajume ennast ja keskonda enda ümber. Teadvuse põhiülesandeks on tähelepanu juhtimine ja suunamine. Samuti analüüsib meie teadvus infot ning võtab vastu otsuseid. Kõik info ümbritsevast maailmast läheb teadvusse, kus infot analüüsitakse ja suunatakse see alateadvusse. Alateadvus salvestab kõike sisse tulevat infot ja võtab selle kasutusele. Omandatud info abil tekitab alateadvus emotsioone ja mõtteid. Alateadvuses paiknevad inimese mälestused, harjumused ja käitumismudelid. Kõik reaktsioonid põhinevad informatsioonil, mis on säilitatud alateadvuses. Alateadvus juhib ka organismi mittetahtelisi funktsioone nagu vereringe, südametöö või hingamine. Hüpnoosi peetakse seetõttu nii edukaks, kuna hüpnoosi ajal suheldakse otse alateadvusega (M. Streeter, 2004). Hüpnoosi definitsioon Hüpnoosile pole siiamaani suudetud leida ühtset definitsiooni
Uurimistöö Juhendajad: Monika Ilmas Ülle Haan Räpina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. HÜPNOOSI ALUSED...............................................................................................6 1.1. Teadvus ja alateadvus..........................................................................................6 1.2. Hüpnoosi definitsioon.........................................................................................6 1.3. Hüpnoosi ajalugu.................................................................................................7 1.4. Hüpnoosi olukord tänapäeval..............................................................................8 1.5. Hüpnoosi kasutusalad.................
või puudutusega. Hüpnoosiga tänapäeva mõistes hakkas esimesena tegelema 18. sajandi Austria ravitseja Franz Mesmer, kelle teooria järgi põhines nähtus inimeses peituvatel magnetjõududel ehk nn animaalsel magnetismil. Terminit "hüpnoos" hakkas kasutama soti arst James Braid. Hilisemal ajal hüpnoosiga tegelnud meedikutest on tuntuim psühhiaater dr Milton H. Erickson. Tema olulisim väide oli see, et alateadvus on eneseravimiseks mõõtmatult võimas vahend. (Streeter, Michael, 2004) Hüpnoosi olemus Hüpnoos (hypnos - uni kreeka keeles) on meele muudetud seisund ehk kunstlikult esile kutsutud teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sugestioonile ehk sisendusele(Laurence, J, Perry, C, 1988). Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kes inimese transiseisundisse viimiseks kasutab erilist metoodikat, näiteks monotoonset sõnalist ärritust(Streeter, Michael, 2004)
Hüpnoos Iga inimene on vähemalt kaks korda ööpäevas hüpnoosiseisundis - vahetult enne uinumist ja vahetult enne ärkamist. Seega võib öelda, et hüpnoos on osalise une taoline teadvuseseisund, kus meele analüütilise poole ehk teadvuse aktiivsus on madal ning kus me oleme oma alateadvuse reaalsuses. Mida väiksem on teadvuse aktiivsus, seda rohkem domineerib ning on tõene alateadvuse reaalsus ehk seda sügavamas transis me oleme. Hüpnoosi iseloomustab tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikkus sisendusele. Kunstliku hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust
.........................7 Terry Stokes............................................................................................................... 7 Kokkuvõte .....................................................................................................................8 3 Sissejuhatus Kreeka keelene sõna hypnos tähendab und. Sellest tulnud ka sõna hüpnoos. Hüpnoos on kuntslikult esile kutsutud osalise une seisund. Seda kasutatakse ka meelelahutuses, nimelt lavahüpnoosis. 4 Hüpnoos kui meelelahtus Lavahüptotiseerijad võivad olla ainukeseks kokku puuteks inimesele hüpnoosiga. Meelelahutajateks olid lavahüptnotiseerijad juba 18.sajandil Mesmeri aegadel. Nad on omale üha enam kuulsust kogunud. Tänapäeval võib neid näha
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL H. Lainjärv I aasta Hüpnoos REFERAAT 2011 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Hüpnoosi definitsioon............................................................................................................... 3
Hüpnoos (nimi) Valisin oma essee teemaks hüpnoosi, sest tegemist on minu arvates väga huvitava valdkonnaga ning pärast vähest uurimist leidsin, et hüpnoosiks loetakse ka selliseid asju, mis tunduvad esialgu täiesti tavalised tegevused. Kõigepealt, tuleks endalt küsida, mis asi see hüpnoos üldse siis on? Hüpnoosiks loetakse unetaolist seisundit ning psühhoteraapia menetlust. Hüpnoos iseenesest on täiesti loomulik olek. Enamik inimesi on hüpnoosiolekus kaks-kolm korda päevas ja nad ei pruugi seda isegi hüpnoosiseisundiks lugeda (Martin Langron, hüpnoterapeut). Igapäevaselt kogevad inimesed järgmisi hüpnoose: · unistamine, · millegagi nii hõivatud olemine, et te ei märka isegi enda ümber aset leidvaid sündmusi, · millegagi hõivatud olemine ja ajataju kaotamine, · jõudmine teekonna lõppu mäletamata teekonnal asetleidnut.
Miina Härma Gümnaasium Tervise seisundid : Meditatsioon, Hüpnoos, sensoorne deprivatsioon Referaat Koostaja: Richard Bossenko Juhendaja: Arma Eensalu Tartumaa 2013 Sissejuhatus Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Teadvus on kogu see väli, milles toimib mõtlemine ja eksisteerivad suhted. Selles väljas on kõik ajendid, kavatsused, ihad, naudingud,
Buddha olevat näiteks tõusnud kaheksandale astmele, siis laskunud tagasi esimesele, tõusnud uuesti neljandale ning sealt läinud nirvaanasse. Meditatsioonideks on pealkirjastatud ka usulisi või filosoofilisi kirjutisi, kirjapandud mõtisklusi mingil teemal (Descartes'i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast"), muusika- ja kunstiteoseid jpm. ehk siis meditatsiooni tulemusel või käigus loodud asju. Hüpnoos (hypnos - uni kreeka k) Kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust. Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse. Kontakt
com/?topic=77 http://et.wikipedia.org/wiki/Meditatsioon http://www.terviseleht.ee/200001/1_meditatsioon.php http://teosoofia.ee/praktikad/budistlik_meditatsioon http://kodu.neti.ee/~ok003a/zhongyi/stress.html Kokkuvõte: Hüpnoos (hypnos - uni kreeka k) on kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust. Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse. Kontakt hüpnotiseerijaga säilib hüpnoosis viibijal ka siis, kui ta muid väliseid ärritusi ei taju. Hüpnootilisi ja transiseisundeid on osatud esile kutsuda mitmetes traditsioonilistes kultuurides. Hüpnoosiga tänapäeva mõistes hakkas esimesena tegelema 18. sajandi Austria ravitseja Franz Anton Mesmer, kelle teooria järgi põhines nähtus inimeses peituvatel magnetjõududel ehk nn
teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud seisundid (1). 2 UNI JA UNENÄOD Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes
) · Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. 8. Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist 9. Teadvuse seisundid... · Spontaansed teadvuse seisundid: o Unistamine o Uni ja unenäod · Esilekutsutud teadvuse seisundid: o Hüpnoos o Meditatsioon o Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid 10. Uni... · ... on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. · Une staadiumid... 1. aste kerge uni,kestusega kuni 2 minutit,võbelev liikumine suletud laugude taga. Teadvus kõigub ärkvel oleku ja une vahel 2
religiooniga, eksistentsiaalsusega jms 5. Aistingute ja ärritaja intensiivsuse vaheline seos (õpik). 6. Hüpoteesi olemus Oletus/väide, mida tahetakse tõestada. Püstitatakse peale probleemi formuleerimist ja sellele järgneb andmete kogumine, andmete analüüs, andmete tõlgendamine ja järeldused ning täiendused. 7. Aistingute liigitus (õpik). 1.Eksterotseptiivsed 2.Interotseptiivsed 3.Proptiotiivsed 8. Taju apertseptsioon (õpik). Taju sõltuvus inimese psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, kogemustest 9. Kunstnikud ja illusioonid. 10. Psühholoogia peamised ülesanded. 1.Psühholoogiliste nähtuste/seisundite kirjeldamine: mille põhjal ütlen, et tunnen end nii nagu tunnen 2.Psühholoogiliste nähtuste seletamine, põhjuste otsimine: miks tunnen end nii nagu tunnen? 3.Psühholoogiliste nähtuste ennustamine: kas laps, kes kasva üles armastavas
Tõde on see mida inimene usub tõeliselt ning emotsionaalselt. • Isikliku vabaduse kolm astet: esteetiline, eetiline, religioosne – viimases täielik vabadus, isiklik, emotsionaalne suhe jumalaga. Friedrich Wilhelm Nietzsche • Apollonlikud ja dionüüslikud aspektid inimloomuses – ratsionaalsus vs irratsionaalsus – parim osa kirjanduses ja kunstis kasutab mõlemat – kontrollitud kirg. • Nietzsche kui psühholoog – On vaja aidata indiviide saavutada kontrolli oma jõuliste irratsionaalsete impulsside üle, saavutamaks loovamat ja tervemat elu. • Jumala surm. Inimese ilmajäetus kõikidest võimalikest juhistest. Filosoofid on ta tapnud. Darwini teooria – „õige, aga surmav“. Me pole millegi poolest erilised. • Võimutahe. Elus oluliste tähenduste leidmine iseendast – inimene peaks alati tahtma enamat.
käitumise kohta nn elutarkus 2. Filosoofiline psühholoogia - paljud filosoofia kesksed probleemid on seotud psühholoogiaga 3. Teaduslik psühholoogia - sai alguse 1879 aastal mil Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis avas laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks Psühholoogia ja psühhiaatria - Mõlemad teadusharud uurivad psüühikat. - Psühholoogia kuulub ühiskonnateaduste hulka. - Psühhiaatria on arstiteadus. - Psühholoog ja psühhiaater omavad erinevat ettevalmistust, samas vajavad palju kattuvat informatsiooni ja tehakse koostööd. - Psühhopatoloogia ja kliiniline psühholoogia on nö piirteadused nende kahe vahel. Psühholoogi ja psühhiaatri erinevus - Psühhiaater on arst, kes tegeleb psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimise ja raviga. - Psühhoterapeudid on kliinilised psühholoogid, kelle tegevusalaks on psüühika ja käitumishäirete ravimine.
Arengu katkendlikkus. Psühholoogiat puudutavad erinevad faktorid nagu keelearengut on puudutanud kaubandus, sõjad, immigratsioon. Siit tulenevalt tekivad erinevad psühholoogiad: bioloogiline, äri, kliendi, kliiniline, jms. 9. Eesti psühholoogid. Tulving. Rektorid psühholoogid. Konstantin Ramul , Juhan Tork, Peeter Tulviste, Jüri Allik Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto ülikoolis. Psühholoogid rektorid: Tulviste, Bachmann, Heidmets 10. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja.
vormide puhul olla olemas, raskematel juhtudel mitte. Sagedased mäluhäired: unustab korduvalt esitatud infot. Võib kergesti ärrituda ja muutuda ka agressiivseks. 3)Deliirium - Patsient on desorienteeritud ajas, kohas ja enese isikus. Häiritud on reaalsuse tajumine ning võib esineda nii kuulmis- kui nägemishallutsinatsioone. 4)Somnolents - Patsient on äratatav, ent tundub unine. Ta on orienteeritud ajas, kohas ja enese isikus
Alguses püüdis ta teenida elatist ravides orgaanilise neuroloogilise patoloogia juhtumeid, kuid sellele alale spetsialiseerumiseks oli neid juhtumeid liialt vähe. Sel hetkel hakkas Freud aktiivselt otsima rohkem psühholoogiliselt häiritud kliente, kes hiljem tema isiksusteooriasse panustaksid. Freud oli sel ajal hiliskolmekümnendates ja ei hüljanud oma unistust saada uurivaks neuroloogiks, veel kuni 1890-ndate aastate lõpuni, kui ta lõpuks aktsepteeris ideed olla ainult psühholoog. Kui Freud lõpuks oma ametit aktsepteeris, toimus temas tohutu loova aktiivsuse vallandumine, mille käigus ta avaldas ühe raamatu aastas ja tuhises rahvusvahelisele areenile. Tal paluti pidada 1909 a loeng Clarki Ülikooli 20 aastapäeva pidustustel Worcesteris, Massachusettsis. Tema tohutu produktiivsus jätkus veel 30 a ja ta lahkus Viinist 1938 a, kui Natsi sõjavägi oli sõna otses mõttes tema uksel. Ta põgenes Inglismaale, kus suri 23. septembril 1939 a. TEOORIAD
Uurimistöö Koostaja: Merris Kivisoo 11. klass Juhendaja: Varje Aule Suure-Jaani 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Foobia......................................................................................................................................4 1.1. Foobia olemus ja tunnused...............................................................................................4 1.2. Foobia tekkimise põhjused..............................................................................................5 1.3. Foobiate klassifikatsioon........................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1 SÕLTUVUS......................................................................................................................3 1.1 Alkoholisõltuvus........................................................................................................ 3 1.2 Sõltuvus narkootikumidest.........................................................................................3 1.3 Hasartmängusõltuvus.................................................................................................4 1.4 Internetisõltuvus.........................................................................................................5 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 8
SERESEVSKY mnemomist (võime mäletada suurel hulgal infot), raskusi unustamisega Daniel Tammet autist, mäletas 22,000 Pi kohta Oswald ja Wu eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu 19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass analüüsi isa Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, semantiline (teadmised) ja episoodiline (sündmused enda) eraldi
Seega on psühholoogia hingeteadus või vaimuõpetus. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus. Eneseteadvus on üks teadvuse vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast Tähtsamad harud (20. saj toimus massiline harunemine): Üldpsühholoogia uurib täiskasvanud ja terve inimese vaimseid protsesse ja käitumist. Sotsiaalpsühholoogia uurib inimese käitumist ja viibimist gruppides. Arengupsühholoogia uurib ealiselt erinevate inimeste käitumist (lapsepõlvest kõrge eani).
..………….…6 1.4 Organism pärast suitsetamisest loobumist ………………………………. 8 2. ABIVAHENDID SUITSETAMISEST LOOBUMISEKS …………….... 9 2.1 Nikotiini asendusravi ehk NAR …………………………………………... 9 2.2 Allen Carr „Lihtne meetod lõpetada suitsetamine“ .………………........ 11 2.3 Antidepressandid ……………………………………………………….… 15 2.4 Hüpnoos ………………………………………………………………….... 16 2.5 Nõelravi / laserteraapia …………………………………………………... 17 2.6 Herbaalsed tooted ……………………………………………………….... 18 2.7 Tahtejõud ………………………………………………………………….. 19 2.8 Nõustamiskabinetid suitsetamisest loobumiseks ………………………... 20 2
?) Kirikuõpetaja nõustab samuti nagu psühholoogki. 2 Psühholoogial on keskne koht teaduste seas nii bioloogiline kui ühiskondlik olend on inimene. 9. Eesti psühholoogid. Tulving. Rektorid psühholoogid. Eesti psühholoogid on: E. Tulving, J. Allik, P. Tulviste, T. Bachmann, J. Tork. Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto ülikoolis. Rektorid psühholoogid: Tulviste, Bachmann, Heidmets 10. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja. 1879 Wilhelm Wundt (?????) või hoopis William James????
foobiatest ja halbadest kommetest ning kontrollida sõltuvusi. Hüpnoterapeut ei saa inimest panna ütlema või tegema asju, mida too öelda ja teha ei taha. Hüpnoosis olles ei kaota inimene kontrolli, vaid vastupidi– ta õpib, kuidas oma meele üle rohkem kontrolli saada ning paremini keskenduda. Teadvusest saab alati mööda minna või seda mujale juhtida. See lubab alateadvusel domineerida seisundis, mida nimetame hüpnootiliseks transiks. Alateadvus on meie uskumuste, kujutluste, hirmude ja seoste panipaik. Seda mõjutades saame muuta oma alateadlikku reaktsiooni meid ümbritsevale maailmale. Nii juhtubki, et hüpnoosi ajal- muutused sisendatakse alateadvusele, mis seejärel käitubki sisenduste järgi. Seansi ajal uurib hüpnoterapeut kliendiga koos tema muret, aitab lõdvestuda ja annab seejärel sugestsioone, kasutades erinevaid hüpnootilisi tehnikaid, mis 7
seksuaalsuse kohta, sest ta ise on konservatiivne. Freud püüab paljusid asju seksuaalsus kaudu selgitada. ,,Unenägude tõlgendamine" ja ,,Kolm esseed seksuaalteooriast" on Freudi meelest tema kõige olulisemad teosed. ,,Unenägude tõlgendamises" toob ta välja inimpsüühika kihtidejaotuse: teadvus (jäämäetipp sest teadvusesse korraga mahub vähe suudan rääkida, mõelda, kujutleda), eelteadvus (kõik, mida saab teadvusesse tuua lõputult suur sahver), alateadvus (sügav kelder sellel on raskusi teadvusse tõusta, raske seda teadvustada ise - häirivad mõtted, pingettekitavad mõtted, mis ununevad, kuid ei kao, vaid kogunevad/grupeeruvad/liituvad, seega võib kasvada ka pinge inimeses, mis võib tekitada füüsilisi või vaimseid hädasid) ehk teadvustamatus. Freud loobus hüpnoosist peagi sest see oli füüsiliselt kurnav. Vabade assotsiatsioonide tehnika ravib ka alateadvust, kuna kõik, mis pähe tuleb, tuleb analüütikule rääkida
viidatud. /allkiri/ Koostaja ees- ja perekonnanimi Töö vastab Tallinna 32. Keskkooli uurimistöödele esitatud nõuetele ja selle võib esitada retsensendile. /allkiri/ Juhendaja ees- ja perekonnanimi 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. FOOBIA OLEMUS JA RAVIVÕIMALUSED ................................................................ 5 1.1Mis on foobia? .............................................................................................................. 5 1.2. Foobia tunnused .......................................................................................................... 5 1.3. Foobia tekkepõhjused ..........................................................................6 1.4
- uuritakse kuritegevust kui sotsiaalset nähtust - uuritakse kurjategijate psüühilisi iseärasusi - psühholoogiaalased teadmised kaasatakse kuritegude avastamisse 2) Psühholoogia kaasatakse õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistena kohtupsühholoogia forensic psychology psühholoog eksperdina psühholoog osaleb kohtuotsusest tulenevates tegevustes psüühikahäirete ravi psühhokorrigeerivad sekkumised korrektsioonisüsteemis Probleemid juristide ja psühholoogide omavahelisel suhtlemisel: - samad mõisted on erineva sisuga - kaasaegseid teaduslikke teadmisi on raske suruda õiguse traditsiooniliste mõistete raamistikku - uued teadmised psüühika kohta levivad lihtsustatud fragmentidena
SISSE- JA VÄLJAJUHATUS Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist. Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutlusteks. (tähistatav, mentaal
väljendab mõtteid ja tundmusi õigesti. Das jahr der seele See oli tema üks esimesi tuntumaid luuletsükleid. Suuri tähti ei ole, oma interpunktsioonisüsteem, mitmed muud ortograafilised muudatused. George tahab anda keelele uue sisu, esialgu küll siseringile, lotuses, et see kunagi laieneb. 4.2.2015 pactole = Goldmine, Schatz Die Psychoanalyse. Alateadvus, S. Freud. Teraapiameetod. Mustri avastamine psühhoanalüüsis. Vastused küsimusele, miks patsient on selline nagu on. Olulised on assotsiatsioonid, vabad assotsiatsioonid. Teooriate süsteem. Vt PPT. Kaks aspekti on: unenägude seletamine, sümbolite kaudu. Vigade, mõtte- või keelevead, millest järeldub, et alateadvuses just praegu midagi juhtub. (Studium von Fehlleistungen). Psühhoanalüüs ja kirjandus. Piltide Flüchtigkeit, põgusate piltide vaheldus. Impressionismis nt üks pilt, mida kirjeldatakse. Pildid psühhoanalüüsis võivad väga kiiresti vahelduda. Kirjanduses ka
abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. adamism vt akmeism. aja, koha ja tegevuse ühtsus üks põhilisi nõudeid antiigi ja klassitsismi draamateoste puhul: kõik draamateose sündmused pidid arenema lühikese ajavahemiku jooksul ning ühes ja samas kohas. Selle nõude tekkimine oli seotud tehniliste põhjustega. Näidendeid etendati päeval, puudusid kunstlik valgustus aja ja vahetatavad dekoratsioonid tegevuskoha tähistamiseks. akademism teadus- või kunstitraditsioonide range järgimine. Akademism kasvas välja antiik- ja renessansskunsti matkimisest 16.17. sajandil. Akademismile on iseloomulik tehniline meisterlikkus, tardunud vorm ja kujutatava elukaugus
olukordi, mille on ta unustanud, siis sellel on raviv effekt ja see tervendab inimest. -) Freud liigitab selle Anna O. katse järgi inimese mõistuse mitmeks osaks: 1) Teadvus sinna ei mahu eriti palju, aga seal on asjad, mida on inimesed võimelised kohe sõnastama või millest ollakse suutelised meenutama mingit kindlat pilti. 2) Eelteadvus piltlikult öeldes, et üks korralik sildistatud teadvus ehk kõik mida me suudame teadvustada on eelteadvuses. 3) Alateadvus e. teadvustamatus (e. mitteteadvus) seal on mälestused, mõtted, fantaasiad, emotsioonid jne, mis on enamjaolt seotud millegi häiriva või ärritavaga. Need asjad, mis on tõrjutud inimese alateadvusesse, muutuvad inimese psüühikale häirivaks ja hakkavad segama kõike muud. Freudi arust tulekski teha seda, et tuleks tuua kõik asjad alateadvusest tagasi teadvusesse, et need ei segaks muud nii palju ja muudaks inimest haigemaks
Inimese lühiajaline mälu 7 +/ 2. Fechner Räägitakse WeberFechneri seadusest. F püüdis ühendada füüsikalist maailma inimese vaimse maailmaga. Tal õnnestus tõestada, et neid seoseid saab matemaatiliselt seostada(inimese taju mulje muutub valgustugevuse mõjul) Wundt 1879. aastal Ps. kui teaduse sünd. Bioloogia arenes kiiresti, Ps. taheti teha samasugune teadus kui Bioloogia. Inimest hakati võrdlema loomaga(alates 19. sajandist). Wundt polnud eriti tugev psühholoog. Galton ja Weber andsid ka oma panuse 19. saj. Ps. tekkele. Galton avastas sõrmejäljed, töötas välja korrelatsiooni näitab palju üks suurus sisaldab infot teise suuruse kohta e palju üks asi on seotud teisega. 11 on korrelatsioon. 20. saj. Tähtsamad koolkonnad Prantsuse sotsioloogiline koolkond tekkis 19. saj. Lõpus. Juht oli E. Durklein. Nad rõhutasid sotsiaalset tausta, ühiskonda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
