valitsemisviisid olid täiesti erinevad. Seega olid mõlemad kokkupõrked Eestile erineva mõjuga . Kuid, mida siis tõid mõlemad sõjad Eestile kaasa ja millisteks osutusid nende tagajärjed? Liivi sõda tõi endaga kaasa Rootsi aja, mille jooksul Eesti haridus tegi üüratu hüppe edasi. Kuna sõdadest laastatud Eestis oli puudus pastoritest, riigiametnikest, arstidest ja õpetajatest, rajati Tartusse ülikool. Kuigi algul õppisid seal valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengis, siis hiljem sai Tartu Ülikoolist täielikult Eesti ülikool, mis tegutseb veel praegugi. Seega Liivi sõja tagajärjed mõjutavad meid tänapäevalgi ja tänu sellele on hea hariduse saanud palju eestlased. Põhjasõja tagajärjel sai Eesti rahvaharidus tugeva tagasilöögi. Peale Põhjasõda oli koolide arv vähenenud üpris suurel määral ja ainult üksikud pastorid tegelesid rahva õpetamisega. Mingisugustki haridust saanud inimesed
Riietuse kirjelduse kohaselt võib tollast stiili pidada ka vabatahtlikult kohustuslikuks koolivormiks, mis ilmselt 1820ndate tudengitele ühtsuse tõi. Tänapäeval võib seesugust moodi võrrelda niinimetatud ,,hipsteritega", kelle stiil on vägagi sarnane ning keda koolist samuti leiab. Üliõpilastest on välja toodud erinevate iseloomuomaduste esindajaid, kusjuures 20ndaid nimetab ta 1 tundlikkuse ajajärguks, mil igas tudengis oli peidus riiuhimu. Teiste öeldust otsiti peaaegu et luubiga midagi, mis võiks olla solvamisele ligilähedal. Samas tahtis tudeng olla igati mees ning usuti, et meheks teeb eelkõige laisklemine ehk siinses kontekstis poppi tegemine, alkoholi tarbimine ja suitsetamine. Kõiki tehti alguses vastumeelselt, kuid hiljem harjuti, kuna need tegevused justkui kuuluvad Tartu ja tudengielu juurde. Ka siin võib tõmmata paralleele tänapäevaga, mil nii mitmedki
6 hüpnoosi uurimisele. Tänu nende tööde tulemustena valmis 1933. aastal raamat ,, Hüpnoos ja sugereeritavus" (,,Hypnosis and Suggestibility"), mis on jäänud selle ala tähtsaimaks tööks. Hulli üks peamisi saavutusi oli hüpnoosi uurimise viimine ülikoolidesse. Hullil oli peale tema enda uuringutele veel teinegi põhjus hüpnoosi ajaloos silma paista, nimelt äratas ta huvi tudengis, kellest sai 20. Sajandi tuntuim hüpnotiseerija. Milton Erickson Erickson (1901 1980) oli Clarck Hulli psühholoogiatudeng Wisconsini ülikoolis. Ta oli täiesti võlutud Hulli hüpnoosi demonstratsioonist ning proovis hiljem ise protseduuri korrata. Ja see toimis. Ning sellest hetkest alates algas tema tee Ameerika hüpnoosi juhtfiguurina. Erickson oli nii uurija kui ka arst, kes oma pika karjääri jooksul hüpnotiseeris tuhandeid inimesi