Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hüpnoos ja Uni". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hüpnoos, unenäo, taastumine, unenäod, vabanemine, alumisele, lihaskonna, töövõime, keharakkude, paradoksaalne, unevajadus, imikud, noorukid, vanemaealised, elamus, seoseid, manifestne, latentne, magaja, osalise, ravimine, foobiad, isiklikku, inimeselt............................................................................. 11 Kasutatud allikad.................................................................................................. 12 2 Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmaga peab, nimetatakse unenägemiseks. Mis on unenäo põjuseks? Kas tõesti see on ainult meie fantaasiavili, või see on jumala poolt saadetud sõnum? Ma arvan, et see huvitab kõiki inimesi, kes näevad unenägusid. Võtsin käsile just selle teema sest aegade juuksul olen märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks tihedas seoses olevat asja. 3 1 Uni Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon
kaovad 3-4 kuu vanuselt (näiteks ujumine,tallapuuterefleks,peopesapuute refleks jne.) · Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. 8. Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist 9. Teadvuse seisundid... · Spontaansed teadvuse seisundid: o Unistamine o Uni ja unenäod · Esilekutsutud teadvuse seisundid: o Hüpnoos o Meditatsioon o Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid 10. Uni... · ... on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. · Une staadiumid... 1. aste kerge uni,kestusega kuni 2 minutit,võbelev liikumine suletud laugude taga.
Magamise ajal aju elektriline aktiivsus pidevalt muutub ning seetõttu on une seisundid jagatud erinevatesse astmetesse. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja on lastel pikem kui vanematel inimestel. Uni Uni on psühho-füüsiline nähtus. Kaasnevad mitmed kehalised protsessid: lihaste lõtvumine, hingamise aeglustumine, temperatuuri langus. Magamine on tervisele vajalik, selle ajal läbib aju mitu staadiumit. Une funktsiooniks on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Une ja ärkveloleku tsüklit mõjutab käbinääre ning unepuudus võib põhjustada tõsiseid psüühikahäireid. Unega kaasnevad muutused organismis Magades inimese lihased lõtvuvad. Istudes uinuv inimene ei suuda enam oma pead üleval hoida. Hingamine aeglustub: tavalise keskmise 18-20 korra asemel minutis hingab magaja umbes 14-15 korda minuti jooksul. Täiskasvanud inimese pulss langeb 70-lt 60-le löögile minutis, lastel keskmiselt 100-lt 89-le.
..........................LK 2 · Miks on uni vajalik?..................................................................................LK 3 · Bioloogiline kell..........................................................................................LK4 · Une kestust mõjustavad tegurid...............................................................LK5 · Miks uni ei tule? unepuudus.....................................................................LK6 · Une häirete ravi, unenäod.........................................................................LK7 · Unenägude lahtimõtestamine................................................................LK 8-9 · Õudusunenäod....................................................................................LK 10-11 · Kokkuvõte.................................................................................................LK12 · Kasutatud kirjandus...........................................................
Ka ärkvelolekul ei teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud seisundid (1). 2 UNI JA UNENÄOD Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Uni on psühho-füüsiline nähtus
- Laboratoorne katse (kasutatakse erinevaid mõõtvahendeid laboratooriumis) TEADVUS JA TEADVUSE SEISUNDID TEADVUS - ... -ks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist. - ... on keerukate elusorganismide ajus loodud töökeskkond, mida põhjustab miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö. Spontaansed teadvuse seisundid - Unistamine - Uni ja unenäod Esilekutsutud teadvuse seisundid - Hüpnoos - Meditatsioon - Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid. Uni - ... on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. - Miks inimene magab? o Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks Une staadiumid 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit 2
Eeltoodu selgitab, miks on halb magada, kui une ja kehatemperatuuri kõverad pole omavahel sobivalt ajastatud, nagu sünnib lennukiga ajavööndite ületamisel ja öötööd tehes. Samadel põhjustel võib olla vaevaline uinuda palavuses. (O'Hanlon, B. 1998: lk 16-17) On tehtud järgmine üldistus: uni on ärkvelolekuga perioodiliselt vahelduv füsioloogiline seisund, mille ajal katkeb organismi aktiivne seos ümbritseva keskkonnaga, taastub kesknärvisüsteem, lihaskonna ja meeleelundite töövõime ning toimub muutusi mõnes organismi funktsioonis. Pärast und kaob väsimus. (Loogna et al... 1998: lk 19) Uni on vajalik: · Neuronite taastumiseks. · Kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel seostub kasvuprotsessiga. · Keharakkude taastumine, reservide loomine aktiivseks tegevuseks. · Uni tagab oluliste seoste (info) säilitamise, mis võivad kaduda, kui neid pikema aja vältel ei kasutata.
· ruumis orienteerumine · mittesõnaliste helide eristamine · keerukate objektide äratundmine EEG meetodiga uuritakse elektroentsefalograafi abil peaaju bioelektrilist aktiivsust. CAT-i kasutatakse ajuhaiguste diagnoosimiseks. PET-iga saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. Teadvuse seisundid Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Ärkvelolek eneseteadvus kõige suurem. Iseeneslikud teadvuse seisundid. Unistused Uni, unenäod sisemiste jõuvarude teostamine. Sensoorne deprivatsioon - välismaailmast saadav info on vähenenud. Tahtlikult esile kutsutud teadvuse seisundid. Meditatsioon Hüpnoos Tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikkus sisendusele. Uimastid kesknärvisüsteemi (ka teadvust) mõjutavad ained, mis muudavad meeleolu, taju ja käitumist. Uni, unenäod, unehäired Inimene magab kolmandiku oma elust. 70. eluaastaks näeb inimene ~150000 unenägu. Une olulisemateks funktsioonideks on :
Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. 45-55% 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks (rapid eye movements) kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti. Kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel umbes 5-20-minutiliste perioodidena. 44. Tunnetus kui kategoriseerimine. Meie ei saa igaühele hoida oma kohta, vaid peame sarnased asjad kokku panema, grupeerima. Meie ei saa töödelda kogu infot, vaid peame selekteerima, välja selgitama, mis on oluline. 45
Iseloomustus: · Lihastoonus on väga madal · Kiired silmaliigutused · Esineb kõikidel imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel · Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega · Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus · Inimene läbib öö jooksul kokku 45 REM-une faasi · Selles uneperioodis esinevad ka unenäod 12. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Rahulik ehk aeglane uni: 7580% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. · 1. aste kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. · 2. aste uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad
Une ajal pole subjekt ümbritsevast keskkonnast teadlik. Une uurimisel ei lasta näiteks subjektil laskuda REM unne, vaid äratatakse iga kord, kui tekivad REM une ilmingud ja jälgitakse, mida REM une puudus subjektiga teeb. Uuritakse ka aju ja lihaste aktiivsust une ajal. Samuti uuritakse katseisikute abil unehäireid (unetus, narkolepsia, uneapnea, uneskõndimine, õudusunenäod) ja hüpnoosi mõju. 11. Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? REM uni, kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Nimetatakse REM-uneks sest silmamunad liiguvad kiiresti (REM Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine) Iseloomulikud tunnused: Lihastoonus on väga madal Kiired silmaliigutused (silmad hakkavad tõmblema) Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus Inimene läbib öö jooksul kokku 45 REM-une faasi Selles uneperioodis esinevad unenäod 12
käitumine; tahtmatu: reageering ärritajale; tahtelisjärgne - Omadused: valivus (filter), maht (max korraga 6-7 ühikut), jaotuvus (kuulan ja kirjutan üles), koondumine (keskendumine), püsivus (täiskasv 15-20min, laps 5min), ümberlülitavus. Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoore ja mõndade selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus, mille eesmärgiks on kesknärvisüst (neuronite taastumine), lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Info säilitamine või kustutamine. Une uurimine: unestaadiumite uurimiseks on vaja registreerida aju elektrilist aktiivsust (EEG) + lihastoonust (EMG) + silmade liigutused (EOG). Lõpptulemuseda saadakse graafik ehk polüsomnogramm. Aluseks on 30sek pikkused lõigud. REM uni: ehk kiirete silmaliigutustega uni. 20-25% kogu une ajast, ilmneb esimest korda esimene une tsükli lõpus
Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. III aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. IV aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. V aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid EyeMovement ehk kiire silmaliikumine) 43. Unefaasid. a) Vaikne rahulik uni; 80-85% uneajast. b) Akiivne REM-uni Imetajatel ja lindudel unel kaks tüüpi: kiired silmaliigutused rapid eye movement (REM) ja mitte kiired silmaliigutused non-rapid eye movement (NREM or non-REM) sleep.
Dendriidid on lühikesed ja hargnenud närvirakujätked, mida mööda kulgeb närvierutus närviraku keha poole. · Mis on teadvus? Kuidas inimese teadvus erineb loomade teadvusest? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, nt mõtete, emotsioonide ja mälestuste omamist ja tundmist. Samuti nimetatakse teadvuseks seisundit, kus ollakse võimeline seda omadust aktiivselt rakendama (teadvus vs teadvusetus). Lisaks ärkvelolekuteadvusele on olemas ka teisi teadvuse vorme: uni, hüpnoos, meditatsioon, sensoorne deprivatsioon ja mitmesuguste ainete tarbimisest tingitud seisundid. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Kuigi loomadel on teadvus nad on meelte ja muude tunnetusvahendite kaudu teadlikud ümbritsevast keskkonnast ei ole nad teadlikud sellest, et neil see teadvus olemas on. Kuigi inimene on võimeline endale aru andma, teisisõnu peegeldama e reflekteerima , mis toimub
antud ja nendest kantud vaated, ideed, väärtused jne. Inimteadvuse keskseks komponendiks on eneseteadvus. See on teadlikkus enese olemasolust, enesest kui isiksusest ja ühiskonnaliikmest. Teadusvälise psüühika hulka kuuluvaiks loetakse järgmisi nähtusi. - tähelepanu keskmest välja jäänud, kuid töödeldud signaalid - vastureaktsioonid nõrkadele tajudele - kordamise mõjul automatiseerinud liigutused - unenäod (hallutsinatsioonid) - käitumise alateadlik motiiv - hetkel mitte teadvustunud info Lisaks sellele taandatakse teadvus ka subjektiivsele elamusele (emotsioonid, tajuelamused). PSÜÜHIKA NEUROTEADUSLIKUD ALUSED JA ONTOGENEES Närvissüsteemi ehitus ja funktsioonid Kaks peamist närvisüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne. Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust ning jaguneb tsentraalseks ja perifeerseks
ettearvamatud üleminekud hüpoaktiivsusest hüperaktiivsusele *reaktsiooniaja pikenemine *jutukuse suurenemine või vähenemine *kergesti ehmumine 4) Une või une-ärkvelolekutsükli häired ilmnevad vähemalt ühes järgnevast: *insomnia kuni täieliku unekaotuseni rasketel juhtudel koos või ilma päevase unisuseta, või une- ärkvelolekutsükli inversioon *öine sümptomite ägenemine *häirivad või hirmutavad unenäod, mis võivad ärkvelolekus jätkuda hallutsinatsioonide või illusioonidena 5)Sümptomite järsk algus ja ööpäevane varieeruvus 6) On olemas objektiivsed tõendid orgaanilise haiguse või kahjustuse kohta (anamnees, somaatiline ja neuroloogiline uurimine, laboratoorsete uuringute tulemused). Deliiriumiga kaasuvad sümptomid: afektiivsed häired (depressioon või eufooria, ärevuse- ja hirmutunne,
Lähima arengu tsoon on vahemaa tegeliku arengutaseme ja potentsiaalselt võimaliku arengutaseme vahel. Viimast näitab lapse võime lahendada teatud raskusastmega probleeme vanemate ja õpetaja juhendamisel. Just vanemad ja õpetajad on need, kelle vahendusel esialgu väline, suhtluses ja juhendamistes esitatu muutub ajapikku psüühikasiseseks võtete ja operatsioonide pagasiks, mille abil lahendatakse ülesandeid iseseisvalt ja teadlikult. Uni ja hüpnoos Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal subjekt ei teadvusta ümbritseva keskkonna ärritajaid, ta ei ole keskkonnast hetkel teadlik. Une olulisemate funktsioonide hulgas on 1)aidata taastada KNS-i , lihaskonna ja meeleelundite töövõimet, 2) soodustada püsimälu jälgede kinnistumist ja 3) osaliselt aktiveerida käitumisprogramme, mida võiks põhimõtteliselt tarvis minna,kuid mida pole
Lähima arengu tsoon on vahemaa tegeliku arengutaseme ja potentsiaalselt võimaliku arengutaseme vahel. Viimast näitab lapse võime lahendada teatud raskusastmega probleeme vanemate ja õpetaja juhendamisel. Just vanemad ja õpetajad on need, kelle vahendusel esialgu väline, suhtluses ja juhendamistes esitatu muutub ajapikku psüühikasiseseks võtete ja operatsioonide pagasiks, mille abil lahendatakse ülesandeid iseseisvalt ja teadlikult. Uni ja hüpnoos Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal subjekt ei teadvusta ümbritseva keskkonna ärritajaid, ta ei ole keskkonnast hetkel teadlik. Une olulisemate funktsioonide hulgas on 1)aidata taastada KNS-i , lihaskonna ja meeleelundite töövõimet, 2) soodustada püsimälu jälgede kinnistumist ja 3) osaliselt aktiveerida käitumisprogramme, mida võiks põhimõtteliselt tarvis minna,kuid mida pole
psühholoogidest. Uuriti ravimite mõju vaimsetele protsessidele ja pärilikkust. teoreetiline baas – strukturalism Lähenemisviisid: 1. Psühodünaamiline lähenemine S. Froid (1856 – 1939) Inimest ajendab tegutsema instinkt (eluinstinkt e libido, surmainstinkt e Thanatos). Teadlik olek, poolteadlik ja alateadlik – kõige domineerivam. Psühhoanalüüs. Meetodid psühhoanalüütiku töös: 1) unenägude analüüs 2) vabad assotsiatsioonid 3) ülekanne 4) hüpnoos Jagas isiksuse kolmeks: ID(nauding), super-ego (moraalinormid, ideaalmina), ego(reaalsus, valikuline). Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon(ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em. väljaelamine kellegi teise peal), identifitseerimine (kellegi järgi käitumine), regressioon (varasemale tasemele taandumine), reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse), ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine), huumor (eneseiroonia), sublimatsioon.
psühholoogidest. Uuriti ravimite mõju vaimsetele protsessidele ja pärilikkust. teoreetiline baas strukturalism Lähenemisviisid: 1. Psühodünaamiline lähenemine S. Froid (1856 1939) Inimest ajendab tegutsema instinkt (eluinstinkt e libido, surmainstinkt e Thanatos). Teadlik olek, poolteadlik ja alateadlik kõige domineerivam. Psühhoanalüüs. Meetodid psühhoanalüütiku töös: 1) unenägude analüüs 2) vabad assotsiatsioonid 3) ülekanne 4) hüpnoos Jagas isiksuse kolmeks: ID(nauding), super-ego (moraalinormid, ideaalmina), ego(reaalsus, valikuline). Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon(ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em. väljaelamine kellegi teise peal), identifitseerimine (kellegi järgi käitumine), regressioon (varasemale tasemele taandumine), reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse), ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine), huumor (eneseiroonia), sublimatsioon.
1. Millega tegeleb psühholoogia teadus? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas? Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja
automaatselt juba peale esimese ärritaja mõjumist. Skript- mälus esindatud tervikliku ja olukorrapärase mõtestatud mudelina, mis aitab orienteeruda tüüpolukordades ja kogemuse ülekande puhul ka uutes olukordades. Kõrgema närvisüsteemi eripärad on aluseks isikute tüpoloogiale- närviprotsesside kugemise dünaamika ja tase üksikindiviididel. Närviprotsesside põhitunnused: jõud (koormuse taluvus, närvirakkude töövõime, jõud ebapiisav-organismi kahjustus), tasakaalustatus (erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikkune suhe), liikuvus (üht tüüp protsessi teisega asendumise kiirus). Nende kolme omaduse kombinatsioonid on lubanud välja tuua närvitegevuse individuaalseid tüüpe, mis ühel juhul kattuvad klassikalise tüpoloogiaga ja nendel alustel saab jõuda flegmaatikute jt iseloomustamiseni- siiski abstraktsioon- variatsioonid ja üleminekuvormid
Organismi kui terviku tingimustes liiguvad aktsioonipotentsiaalid närvikiududes siiski ühes kindlas suunas: * aferentsetes närvides perifeeriast tsentrisse * eferentsetes närvides tsentrist perifeeriasse. Absoluutse refraktaarsuse faas on periood, millal kiu erutuvus on langenud nullini, ta ei ole võimeline reageerima sel ajal saabuvatele uutele ärritustele. Suhtelise refraktaarsuse faasis toimub erutuvuse taastumine, kuigi mitte täielik. Supernormaalse ja subnormaalse erutuvuse faasis on kiu erutuvus lähtetasemega võrreldes vastavalt kõrgem ja madalam. Närvi(lihas)kiu erutuvuse muutumise seaduspärasustest tulenevalt ei saa aktsioonipotentsiaal piki kiudu enam tagasi pöörduda, kui ta ühes suunas kord juba levima on hakanud. Samuti tuleneb nendest seaduspärasustest tõsiasi, et närvikius edastatavate aktsioonipotentsiaalide sagedus on piiratud
muljed välismaailmast ja tema intellekt on une ajal "juhmistunud". On püütud uurida seost enne und ja une ajal toimunud või toimuvate sündmuste ning unenägude sisu vahel. Need uurimused kinnitavad Aristotelese oletusi. Eriti sageli elatakse unes uuesti läbi varem kogetud kõrgelt emotsionaalse tähendusega sündmusi. Ka une ajal toimuv mõjutab unenägude sisu. Veesolin, voodi raputamine ja karjumine kajastub enamasti ka magaja unenägudes. Unenäod on ilmekaks näiteks subjektiivsest ("seesmisest") psühholoogilisest kogemusest (ja ühtlasi aktiivsusest), mille objektiivne uurimine kõrvalise uurija poolt on vägagi keerukas ettevõtmine. Pikaks sammuks unenägude uurimise edenemisel oli avastus, et une nägemise perioodid seostuvad une erilise staadiumiga, mille jooksul toimuvad magaja silmade suureamplituudilised liikumised suletud laugude taga
Keha rütmid: Tsirkadiaansed Infradiaadsed ultradiaadsed Une-ärkveloleku tsükkel – seotud teiste tsirkadiaadsete rütmidega suprakiasmaatilised tuumad hüpotalamuses seotud optilise närviga seotud hüpofüüsi ja teoste hüpotalamuse osadega seotud käbikehaga- melatoniini vabanemine Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Retikulaarformats rakkude vigastused võivad põhjustada kooma. Freud eristas unenägudel manifestset (seotud päevaste sündmustega) ja latentset sisu. ida suunas 1 päev 1 ajatsooni kohta. Uni – algab tavaliselt aeglase unega. Esimeses staadiumis valdab inimest unisus, kerge une staadium kestab umbes 2 min. siis jõutakse ligi 20 minutiks teise ehk uinumise astmesse. Seejärel läbitakse kiiresti 3
- Tähelepanu – võime keskenduda kindlale tegevusele - Tähelepanematus – võimetus koondada tähelepanu, osutatakse seda ebaolulistele ja asjakohatutele välistele stiimulitele Vormid: - Selektiivne tähelepanematus – ärevuse ja hirmu signaalide blokeerimine - Hüpervigiilsus – ülemäärane tähelepanu ja fokusseerimine kõikidele välistele ärritajatele - Hüperkineetilised häired ja tähelepanu puudulikkus - Transs – hüpnoos, Dissotsiatiivse või religioosse ekstaasi korral. Loetakse dissotsiatiivseks häreks kui esineb häirival viisil väljaspool religioosseid või muid kultuuris aktsepteeritud situatsioone - Hüpnootiline seisund – kõrgenenud sisendatavus Mälu - Aju võime informatsiooni vastu võtta, säilitada ja reprodutseerida - Normaalne intellektuaalne areng ja tegevus eeldab mälu normaalset funktsioneerimist
konfliktid, ajadefitsiit (lootuse, allaandmise meeleolud, inimene on kurb, kaasnevad (vivad kaasneda) vaimuelu probleemid nt vaimuhaigus) NB!!!! Stress ei ole ainult paha-paha! Niikaua kui ta eustressi staadiumis on, on see hea! STAADIUMID, mille inimne läbi käib (1) Häire e shokistaadium (2) Vastupanustaadium (adrenaliin, suhkur, kalorid) (3) Kurnatusstaadium (kaitsejõudude mahasurumine, immuun-, südame-, mao- , aju häired) Siin tasub abi paluda a. Taastumine FRUSTRATSIOON See on lühemaajalisem, kui stress. See võib tulla ja minna. Kui see kordud ja on tõsisem, võib tekkida stress. Seda saab lahata motiveeritud käitumist lahates, aga alati seda pole võimalik. Münikord jääb eesmärk saavutamata tõkete tõttu (välised ja seesminsed)(inimesed seisavad ees, raha ei ole / ise ei oska, et jõua). Eesmärgi mittesaavutamine, ebaõnnestumine ongi frstratsioon.
oma kirjanikukarjääri jooksul, mis tuginevad tema 3 lapse vaatlusele. Ta vaatleb mõtlemist ja kõnelemist. 1. ,,Intelligentsuse lätted lastele"- 1936- kirjeldab inteligentsuse progresseeruvat arengut imiku poolt korratavate tegevuste kaudu. 2. ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- 1937- kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas"- fantaasia ja sümbolismi teke väikelapse eas. Ta rääkis intellektist. Intellektil on tema arvates olemas sisu ja skeem. Skeem- teatud tüüpi mõiste, kategooria või strateegia, mis seostab erinevaid kuid sarnaseid üksteisele järgnevaid tegevusi. Funktsioonid- kuidas skeeme omavahel suhestatakse (töödeldakse). Samuti on intellektil ka laiemaid funkstioone kui on skeemidega seotud funktsioonid.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
(mis asi??41 min) Kiirukoor on pm see piirkonad, mis ütleb kus asub objekt. Oimukiir ülteb, millega tegu on. ..lumpus – haistmisasi (41 m) Kolmas kiir ültbe mida saaaab selle objektiga teha. Oimus on need piirkonnad, mis jäävad Haistmine ja maitsmine on kohe limbilise süsteemiga ühenduses. kõhtmisele ehk alumisele nägemisteele. TS=Kõne, arusaamine, kui keskendute millelegi, siis on raske midagi muud tähele panna. *action for vision – in püüab midagi ära tunda või meelde jätta. See eeldab, et kui in mingit Heli, muusikamõistmine, muusikataju, saame aru, mis meloodia või taju on. Et oskate ka
annaabi.ee 
